Miks ainult Kati on soliidse välimusega?

Kolhoosi Elu 12. august 1951
Terava sulega
Miks ainult „Kati“ on soliidse välimusega?
Siiriuse kolhoosi tallimees sm. Kuusk on suutnud luua endale sõprade ringis peadpööritavalt kõrge autoriteedi. Teda kiidavad sõbrad ka seal, kus midagi kiita ei ole. Kui aga vahel juhtub ta ka „haake“ viskama, ei julge sellest keegi kõssatagi, sest ka esimees ja brigadiir on temaga ühes mestis.
„Olge mureta, mehed, hobuse ja hobuse vahel oskan ma alati vahet teha. Teie hobuseid hoian kui oma silmatera,“ kõneleb tallimees hooplevalt omameestele ja patsutades brigadiiri sm. Pajumäe endise hobuse läikivat ning lihavat selga, lausub: „Kae, kas pole kullatükk!“
Olgu ta kullatükk või mitte, kuid „Kati“ on tõesti soliidse välimusega, tänu tallimehe ustavale tööle. Hoiab ta ju „Katit“ nagu oma lihast last ega anna kellelegi peale brigadiiri, kes kasutab ka teda aiuult isiklikeks sõitudeks.
Tallimehe Kuuse „soosingu“ all on veel teisegi kambameeste endisi hobuseid. Niisugune, ühtede poputamine, teistele ainult piitsa andmine, tööstiil on juba kujunenud tavaks tallimehe töös. Vaadake ainult korraks kolhoosnik sm. Roobergi endist hobust ja igaüks võib tallimehe tavades veenduda.
Omameeste endisi hobuseid toidetakse paremate paladega, teisi aga karjatatakse seal , kus on „parimad“ hobused juba „magusama“ suutäie ära näpsanud. Isegi nende jootmisega pole kõik korras, kuigi hobukoppel asub otse Uhtjärve kaldal.
Kuidas vaatab esimees sm. Orlin kõigele sellele? Aga mis tal ikka vaadata, egas temagi suu ole seinapragu. Kuidas tohib siis pudelisõpradele liiga teha? Ja ta vaatab kõigele sellele „läbi sõrmede.“
Esimees ei armasta just hobuseid, kuid seda rohkem armastab ta nendega lustisõitu teha ja eriti siis, kui paras „kilgike“ peas on. Siis ajab ta teinekord oma lustisõitudega mitu hobust päeva jooksul läbi ja teadagi, et need hobused, millega esimees sm. Orlin sõitis, on väsinud ja esialgu tööks võimetud.
„Klassivalvsus peab olema, ei tohi unustada klassivalvsust,“ armastab sm. Orlin kõnelda. Heites aga põgusa pilgu hobutalli, kus tallimeheks on sm. Kuusk, tekib lahkuminek esimehe sõnade ja tegude vahel. Sõbramehe suhted nendega, kes hoiavad hobuseid nende endistele peremeestele ja võib-olla isegi ootavad aega, kus saaks jällegi isiklikku „täkukest“ pidada, „silma“ tegemine nendele ja ühisest pudelist rüüpamine ei ole klassivalvsuse pidamine. A. ROOS