Olevik 4. jaanuar 1912
Kodumaa.
an. Antslast. Vastse-Antsla koolimajas peeti jõulu viimasel pühal näitemüüki ja pärast näitemüüki kanti kooliõp. P. Treumuthi juhatusel mõned laulud ette. Näitemüük pandi Urvaste kihelkonna kooli, aga näitemäng „Tiiger“ Urvaste Hariduse seltsi heaks toime. Näitemängust tuli sisse 146 r. 7 kop., välja läks 42 r. 95 kop., ülejääk 103 r. 12 kop. Näitemängust tuli sisse 101 r. 18 kop. , välja läks 23 r. 3 kop., üle jäi sellega 78 r. 15 kop. Pidust osavõtmine oli nii rohke, et piletitest kui ka ruumist puudus tuli. (üldiselt sama jutt ka Meie Aastasada 4. jaanuar 1912)
G(?).V. Urvastest. Meie kihelkonnas on kaheksa valda, kokku peale 11 tuhanda hingega. Viinapoodisid on kolm, millede hulgast kõige suurem lõikus Antsla aleviku omal on. Tema aastane läbimüük on peale 30 tuhanda rubla. Õllepoodisid on viis, milledest jälle kõige tublim Antsla aleviku trahter on. Antsla alev on urvastlaste tähtis kogumise paik. Seal on palju poodisid, seltsisid ja postkontor. Joomisega minnakse liig kaugele. Kõrtside vastu võitlemiseks vallavalitsus misgisuguseid sammusid ei astu. Näituseks hakkas Uue-Antslas olev „Ala“ kõrts mitmeaastase puhkuse peale jälle käima, kuid vallamehed vaatavad vaikides pealt, olgugi et tõkkeid oleks võinud teha. Ennemine valitses siin kaunis rahu, s.o. kui kõrts puhkusel oli, kuna nüüd sagedaste suuri kakelusi ette on tulnud. Urvastes on ka karskuse selts olemas, mis harva oma elumärkisid näitab. Ja mis suudab ka paarikümne liikmeline seltsike ära teha?
-Kooli olud. Urvastes töötavad 16 kooli, nendest üks Lutheri- ja teine Õige-usu kaheklassiline kihelkonna kool. Vallakoolid on kõik üheklassilised ja ühe kooliõpetajaga peale Uue-Antsla, Kergula ja Vaabina. Urvaste kihelkonnakool on oma ruumide poolest liig vilets. Ainult Uue-Antsla kaheklassilisel vallakoolil Urvaste kiheleonnas on maja, mida ajakohaseks võib nimetada. Maja maksab 13 tuhat rubla ja on kahekordne kivi ehitus. Valla poolt on majahoidja ametis. Õpeabinõusid on koolil rohkeste. Tuleval aastal mõtleb vald kolmandat kooliõpetajat veel juurde võtta, nii et õpetust kolmes koolitoas korraga antakse. Muidugi mõista on vallal kaunis raske ehituse kulusid kanda ja praegu on veel rohkeste võlga maksta. Oleks vald ministeeriumi kooli avanud, nagu paljude edumeelsemat soov oli, siis oleks kuludega kergemine toime saadud.
Kooliõpetajate palgad on meie kihelkonnas ikka nagu igal pool viletsad. Nooresoo hariduse eest kantakse kaunis kenaste hoolt. Kellel kuidagi jõudu jatkub, koolitab oma lapsi linnas.
Meie Aastasada 14. jaanuar 1912
Kodumaalt.
Vastse-Antslast. A-n. Hõlpsama lastekoolitamise pärast hakati meil Vastse-Antslas juba ammu kaheklassilist kooli soovima; ühed olivad kaheklassilise ministeeriumi, teised kaheklassilise vallakooli poolt. Peeti suuri sõdasid, mis isegi ajalehtede veergudele ulatusivad. Viimaks jäi vallakooli asi võitjaks ja 1910. a. sügisel avati kaheklassiline vallakool, kus kaks õpetajat töötavad. Kooliõpetajad hakkasivad agarasti juba alguses 4 jaoskonnaga töötama, ilma et neid selleks valla ehk inspektori poolt oleks kohustatud. Nendel kui noortel meestel on nähtavasti rahva kulturaline edenemine südame pääl, sest muidu ei oleks nad, ilma et nendele selle eest midagi maksetaks, neljandat jaoskonda avanud. Kuid inimene ei ela üksi aadetest, tarvis on ka kõhule midagi saada. Ja kooliõpetajad lootsivad ka, et vald, kelle lapsed nende juures koolis käivad, nende tööd hinnata oskab, ning ilmusivad 17. novembril mineval aastal volikogu ette ja palusid kumbgi oma palka 50 rbl. võrra kõrgendada. Asi lükati uue aasta pääle edasi. 4. skp. tuli asi volikogus arutuse alla. Otsustati kooliõpetajatele palga lisa mitte anda. Leidus isegi niisuguseid mõtteavaldajaid, kes tõendada julgesivad, et palgatõstmine kahjulik olla, sest siis antavat kooliõpetajatele võimalus edasi õppida ja ennast edasi harida. Niisugused minna aga kohtadelt pea ära.
