Suurejooneline näitemäng

Elu 29. detsember 1939
Suurejooneline lavastus Urvastes.
Urvaste Haridusselts „Siirius“ korraldab uuel aastal, 1. jaanuaril oma rahvamajas peoõhtu, kus tuuakse lavale A. Trilljärve ajaloolistel andmetel seatud näidend „Tasuja“. Seekordne lavastus tõotab kujuneda eriti suurejooneliseks, kuna näidendiks tuuakse kostüümid „Vanemuisest“, samuti on tehtud kõik näidendi heaks kordaminekuks. Peo algus on kell 20.30

Oijah!

Elu 22. november 1939
Kahekordne roim armukadedusest
Urvastes surmas talusulane naisteenija ning enese.
Eile hommikul kella poole 7 ajal toimus Võrumaal Urvaste vallas kahekordne roim. Nimelt surmas ühes kohalikus talus sulasena teeniv Karl Saaron taluteenija Olga Parmu, mis järele mõistis kohut ka enese üle.
Täiendavalt kuuleme sündmuse kohta järgmist: Urvastes Mihkali talus teeniv tüdruk Olga Parm läks kohalikku meiereisse piima viima, sõites talust kella poole 7 paiku hommikul välja. Temaga seltsis naabruses teeniv talusulane Karl Saaron, kellega varem oli Olga Parm sõbrustanud. Viimasel ajal oli nende vahekord jahenenud ning tüdruk omale uue sõbra leidnud. Armukadedus nähtavasti tingiski järgneva roima.
Mihkla talust ½ km eemale jõutud, võttis K. Saaron revolvri ning tulistas neiut kolme lasuga. Pärastisel arstlikul ülevaatusel selgus, et üks kuul oli läbistanud pea, teine südame, kuna kolmas lask oli läinud mööda. Surm pidi olema silmapilkne. Seejärele läks pärast teo kordasaatmist noormees metsa, kus hukkas ka enda.
Olga Parm oli vana 24 ning mõrvar Karl Saaron 39 aastat, mõlemad kohalikud elanikud.

Põllumajandus 1939. - muide baasidest rääkides olid lehed tollal väga vaoshoitud

Elu 13. november 1939
Põllumehe sügisülevaade Urvastes.
Tavaliselt novembris lokkas kõikjal ilus, roheline taliviljaoras, ent tänavu kerkivad silmapiirile mustad, hallikaskollased nurmed. Erakordselt kuiva ja külma sügise tõttu on oras vaevalt kolmes lehes varajastel külvidel, kuna hilised alles tärganud. Siinne põllumees ei mäleta, mil nii viletsad taliviljaorased oleks olnud kui tänavu ja põllumehe hinnang: on talvitusolud halvad – ikaldub rukkisaak; samuti võib äparduda ristikhein, sest ristikuoras onnharuldaselt hõre ja kidur ja kõrgeil liiva- ja kruusamail isegi kadunud.
Käesoleva aasta rukkisaak on mullusest kõrgem ja kvaliteedilt parem, kuna tali- ja suvinisu andis madalama saagi. Söödateraviljade ja heinasaak on tunduvalt madalam m.a. saagist, eriti ikaldus ristikhein, mida saadi vaid ¼ m.a. saagist ja seegi väärtuselt halvem … Nii on karjasöötadest väga terav puudus, eriti valgu osas. Piimatoodangu langus on paratamatu, sest vaevalt suudetakse katta nii suurt valgupuudust kalli ostujõusöödaga, kuna toorsöötade (juurvili ja kartul) puudumisel ei ole ka jõusööda söötmine tasuv.
Kartes kevadel söödapuudust, pole ka veiste arvu võimalik massiliselt vähendada – see suruks veiste hinnad turul äärmiselt madalale tasemele. Selle vastu muretsetakse rohkem aluspõhu turvast, et säästa rukkiõlgi ja nii loodetakse vältida söödapuudust tuleval kevadel.
Võrreldes möödunud aastaga – on meiereidesse toodav piimatoodang 50 prots. võrra langenud.
Praegu lõpetatakse sügiskündi ja et tänavu mullastruktuur haruldaselt kobe ja kuiva suve ning sügise tõttu väetisevarud säilinud hästi mullas, siis loodab põllumees tuleval aastal normaalse suve puhul head suvivilja saaki. A. R.

Elu 18. oktoober 1939
Vaabina uus meiereihoone valmib
Uues hoones algab tegevus 1. novembril.
Möödunud kevadel alustas Vaabina piimaühing uue meiereihoone ehitamist. Ehitusmeistriks on hr. J. Perv, kes pidi oma töö lõpule viima 1. okt. k.a. Töö aga pikenes ettetulnud põhjusil. On siiski kindel, et täielik piima vastuvõtt võib alata 1. nov. k.a. Sel puhul asub ka tööle endine meier August Terasväli, kes on ennem õiglaselt ja ausalt töötanud, ning valmistanud omale ühingule 100% eksport-võid.
Olgu märgitud, et Vaabina meiereihoone on Võrumaal oma ehituselt kui ka sisseseadete poolest üks suuremaid ja ajakohasemaid, mille ehitus läheb maksma 50 000 kr. ja mis on senini ehitatud ilma välislaenuta. Selleks on praegune piimaühingu juhatus täiesti innukat tööd teinud oma ühingu kasuks. Piimaühingu juhatusse kuuluvad: esimees Karl Ader, kassap. Johan Reismann, sekretär Peet Puusar ja raaamatupid. Joh. Horn

45 kuldrelast õpib näitekunsti
Valmistatakse uusi dekoratsioone.
Vastse-Antsla Haridusseltsi ja Eesti Haridusliidu ühisel korraldusel algas Kuldres näitekunsti kursus, mis kestab 29. okt. s.a. Osavõtjaid teatrihuvilisi on 45 inimest, peale selle on igaõhtustel loengutel ja praktilise töö harjutustel mitmeid kuulajaid, kes pidevalt ei saa kursuse tööst osa võtta.
Kursuse juhatajaks on Eesti Haridusliidu poolt saadetud näitejuht konsulent pr. Marie Kalbek, kes ka möödunud aastal samas kursust juhatas. Näitejuhi abiks – inspitsiendiks valiti Heino Velner ja kursuse vanemaks Kalju Sild.
Kursuse kestel õpitakse praktilise tööna kaks näidendit ja nimelt „Äripäev“ ning „Justiina“. Kursuse lõpul 29. okt. s.a. tuleb ettekandel „Äripäev. Teine tükk „Justiina“ õpitakse „tagavaraks“ ja see tuleb ettekandele eelolevate jõulude ajal.
Koos näitekursusega algas tööd ka Eesti Haridusliidu dekoraator Rud. Sepp, kes mõlemate näidendite tarvis valmistab uued dekoratsioonid. Kõige selle suure töö tulemuseks on 29. skp. toimuv lõpp-pidu, mis kindlasti kujuneb suurimaks kui kunagi varem.
Vastse-Antsla Haridusselts on ümbruskonnas suurim ja vanem selletaoline organisatsioon, kes oma tegevusega tõmbab kaasa inimesi ka kaugemalt kui oma valla piirest. Senine seltsi töö on toimunud kogu aeg heas usus ja üksteise mõistmises.

Patriootiline hetk 70 aastat tagasi

Päevaleht 10. juuli 1939
„Eesti pole sündinud pliiatsitõmbega“
Siseminister R. Veermaa Urvaste rahvuspäeval
Pühapäeval peeti Urvastes kihelkondlik rahvuspäev, millest võttis aukülalisena osa siseminister R. Veermaa. Siseminister saabus Urvastesse kell ½ 3. Ministri pidulik vastuvõtt toimus kiriku ees, kuhu oli kogunenud rahvast ligidalt ja kaugelt väga suurel arvul. Ministrile esitati kohalikke tegelasi, misjärel väikene kodutütar ulatas ministrile kimbu lilli.
Rahvuspäev algas piduliku jumalateenistusega kirikus, kus teenisid kohalik õpetaja Pähn ja õpetaja H. Karm Tallinnast. Kontsertosa koosnes instrumentaal- ja vokaalosa ettekannetest.
Peale jumalateenistust siirduti kauni Uhti järve kaldale, kus toimus rahvuspäeva aktus.
Aktuse sissejuhatavaid sõnu lausus rahvuspäeva korraldava komitee esimees H. Vooru, mispeale astus suurte kiiduavalduste saatel rahvusvärvidega ja rohelisega kaunistatud kõnetooli siseminister R. Veermaa, kes oma aktusekõnes ütles kokkuvõttes järgmist:
„Meie elame praegu ärevatel aegadel. Rahvusvaheline õhkkond on niivõrd täis elektrit, et piisab ainult ühest sädemest ja kohutav tulekahi võib puhkeda. Seda silmas pidades tekib tahtmatult küsimus, kuidas kujuneb meie rahva ja maa saatus. Vastuse otsimisel peame meenutama fakti, et Eesti pole sündinud mõne pliiatsijoone tõmbamisega maakaardil, meie vaba ja sõltumatu rahvusriik on kangelasliku võitluse vili. Eelöeldust järgneb, et see riik, mille loomisel on kantud niipalju ohvreid, ei kao ka ainsa pliiatsitõmbamisega ükskõik ka kelle poolt.
Mis meile kuulub, see jääb ka meile! Eestlane pigemini murdub, kuid ei paindu! Väär on see arvamus, et väikerahvas on alati kaotaja pool. Ajalugu on korduvalt näidanud, et rahvas, kes on vaimselt tugev, tuleb rasketest heitlustest välja kui mitte just võitjana, siis igatahes ilma tagajärgedeta, mis seaks ka sõltumatuse küsimusmärgi alla.
Oluline pole kvantiteet, vaid sisemine jõud, mis rahvaid kannab. Mitte relvade hulgas ei seisa küsimuse raskuspunkt, vaid selles vaimus, mis relvade tegevust suunab. Relvi saab osta raha eest, vaimu mitte, seda peame kasvatama!
Ainult kange rahvas on võimeline tegema ajalugu. Eestlased on teinud ajalugu. Meie Vabadussõda ja vabariiklikud aastad kõnelevad sellest selget keelt. Mesilaste kombel oleme usinusega korjanud ja kogunud ning mesilaste üksmeele ja visadusega kaitseme ka oma ühist kodu ükski kelle vastu, kes seda tahab lõhkuda.
Me võime rahus töötada teadmises, et meie maad ja rahvast juhivad meie endi keskelt võrsunud mehed. Vabariigi valitsus võtab osa igast rahva rõõmust ja murest. Ent kui peaksid saabuma rasked ajad, siis seisku ka rahvas oma valitsuse seljataga kindlalt ja vankumatult kui üks mees. Tervikuna elame ja töötame, tervikuna võitleme ja tervikuna ka langeme ja sureme, kui saatus peaks seda nõudma.“
Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused.
Aktusel kõnelesid veel rkvl. A. Karineel ja lõppsõnu lausus rahvuspäeva korraldava komitee esimees H. Vooru. Sõnalised ettekanded vaheldusid ühislaulu ja orkestri-paladega. Siseminister R. Veermaa lahkus Urvastest õhtul.

Imeline leiutis - aga kuhu kadunud?

Elu 28. juuni 1939
Ümbrik avajaga juulis turule
Vastse-Antsla mehe praktiline leiutis.
Käesoleva aasta alguses võttis Vastse-Antslas elutsev Tõnu Laidla patendi praktilisele kirjaümbrikule avajaga. Nüüd on leiutis niivõrd viimisteldud, et leiutaja võib hakata mainitud artiklit massiliselt tootma. Asi on iseenesest võrdlemisi lihtne: ümbrikuavajaks on ümbrikusse paigutatud nöörikene, mis tõmbamisel rebestab küljelt ümbriku säästes niiviisi lahtilõikamise vaeva.
See leiutis on eriti tervitatav selliste asutiste poolt, milledel on tegemist suure postiga.
Avajaga varustatud ümbrikud ei tule ostjaskonnale sugugi kallimad kui tavalisedki. Müügile tuleb see uudisartikkel kuuldavasti juuli keskel.
Leiutaja valmistab neid ümbrikke praegu kodusel teel poolmehaniseeritult umbes 2000 päevas. Vilunult võib aga tema saavutada 3000 normi.
Käesolev patent on praegu leiutajal esimene. Küll on tal praegu käsil uue idee rakendamine kosmeetikavallast, mille turustamine aga käesoleval hooajal ei teostu, kuna vastav hooaeg möödub varem.

Jumalateenistus loteriiga

Elu 19. juuni 1939
Urvaste koguduse suur loterii.
Jaanipäeval, 24. juunil kell 11 hom. on Urvaste koguduse surnuaial surnuaia jumalateenistus. Peale jumalateenistust algab kohe loterii kirikla aias. Koguduse liikmed on annetanud rohkesti mitmesuguseid asju. Tallinna ja Tartu peeglitöösturid, Loderauad on annetanud 200 väiksemat ja suuremat peeglit, Antsla Tarvitajate Ühisus on annetanud samuti asju.
Eelmisel loteriil müüdi kõik asjad ja loosid läbi. Ilusa ilma tõttu võib tänavune loterii veel rahvarohkemaks kujuneda.

Päris kõva õppelaager tundub olevat

Elu 16. juuni 1939
Maanoorus koguneb Urvastesse
Kanepi-Antsla konventide maanoorte põllumajanduslik õppelaager 1. ja 2. juulil Ala-Kiisa talus.
Kanepi ja Antsla Põllumeeste konvendid korraldavad 1. ja 2. juulil s.a. Urvaste vallas Ala-Kiisa talus maanoorte põllumajandusliku õppelaagri, mille laagrivanemaks on Kanepi maat. konsulent M. Volt. Laagri üksikasjalik kava on nüüd selgunud ja see oleks: Laager algab laup., 1. juulil, kus kl. 9-10 on osavõtjate registreerimine, rühmitamine ja laagri üldkava selgitamine laagrivanema H. Polna poolt. Kell 10 toimub laagri pidulik avamine ühes laagrilipu heiskamisega. Laagri avab Võru maakonsulent Jaan Männik, sellele järgneb majapidamisega tutvunemine. Peale kehalise kasvatuse algavad kohe praktilised tööd veisekasvatuse alal M. Voldi juhatusel. Õhtupoolikul toimuksid veel mõned tööülesanded ja võrkpalli võistlus Kanepi ja Antsla konventide vahel. Kell 20.00-20.30 toimub õhtune loendus laagri lipu langetamisega. Kl. 21.00 algab laagri huvitavam osa – lõkkeõhtu, lõkketule, laulude, naljade ja rahvatantsude ettekannetega.
Laagri teine päev, pühapäev algab kell 6 hom. kehalise kasvatusega, millele järgneb kanakasvatuse loeng ja demonstratsioon H. Tärnilt. 9.00-11.00 umbrohu tõrje demonstratsioon koos tähtsamate umbrohtude õppimisega – agr. H. Polna. Veel oleks tutvunemine kohaliku mesila ja aiaga, Võrumaa aianduskonsulendi E. Arro juhtimisel. Pärast lõuna vaheaega algavad võistlused ja demonstratsioonid; veiste välimiku hindamine, hobuste esitamine ja kõnevõistlus. Kõnevõistlusele saadab iga ring ühe esindaja, kellel tuleb võistelda kahel teemal, üks neist on vabateem, mis on kodus ette valmistatud, kuna teine teema teatatakse võistlejatele enne võistlusi. Laager lõpeb kell 18.00 laagrilipu langetamisega. Kõik ringid on asunud hoogsale tööle laagri parimaks kordaminekuks ja võib loota, et Urvaste suvilaager kujuneb üheks suureks ja võimsaks Võrumaa maanooruse keha ja vaimu tööpäevadeks.

Koguduse lastekoori suur turnee

Elu 12. juuni 1939
Urvaste lapsed Põhja-Eestis.
Urvaste koguduse pühapäevakooli lastekoor ühes koguduse õpetajaga sõitis kolmapäeval, 7. juunil pikemale ringreisule, milline kestab 6 päeva. Ringsõidul külastatakse Tartut, Kodaveret, Jõhvi, Narva linna, Oru lossi, Kundat ja Tallinnat. Igal õhtul peetakse jumalateenistusi kirikuis, kus ööbitakse. Ringsõidule mindi A. Kasaku omnibussiga. Tallinnas esineb lastekoor kahes suuremas kirikus: Tallinna Jaanis ja Kaarlis. Tagasi jõutakse esmaspäeval. Urvaste kiriku lastekoori juhatab õp. E. Pähna abikaasa.

Kihelkondlik rahvuspüha Urvastes

Päevaleht 8. juuni 1939
Kihelkondlik rahvuspüha Urvastes.
Urvastes asuvad organisatsioonid kihelkondlikus ulatuses korraldavad 9. juulil kihelkondliku rahvuspüha, millest võtab osa ka siseminister R. Veermaa. Rahvuspäev peetakse kauni Uhtjärve kaldal, Urvaste kiriku lähedal.

Nalja kah!

Kodu 6. juuni 1939
Rahvanalja.
Vanasti oli Urvastes väga vali hingekarjane, kes kirikus jutlust alustas alati sõnadega: „Teie saatanasulased …“ Ka valvas ta hoolega selle järele, et maksud temale oleksid õigeaegselt ja kuhjaga tasutud, ja et ta omandusest midagi hukka ei saaks.
Ühel kuumal suvisel päeval ei jõudnud aga naabritalu karjapoiss kiusatusele vastu panna, - jättis loomad omapead ja läks üle tee pastori heinamaal jooksvasse jõkke suplema. Tüki aja pärast nägi ta küll, et loomad olid tulnud ka üle tee ja sõid nüüd pastori heinamaal, kuid suplemine oli nii mõnus, et ta ei viitsinud neid ära ajama minna.
Korraga nägi poiss, et teed mööda tuli sõites õpetajahärra. Hilja oli minna nüüd loomi ajama, nüüd tuli vaadata, et ise terve nahaga pääseks. Poiss, alasti, hüppas musta sõnni selga, hoidis tollel sarvedest kinni ja ajas jalad taeva poole, et sellega raskendada tema äratundmist. Sõnn pistis jooksma aga kõrvuti õpetajahärra kalessiga.
Õpetajahärra unustas hirmuga, et kutsar on ainult pärisori ja hingeldas, „Juhan, kas sina ka näed, kas näed?“ „Näen, aulik õpetajahärra,“ vastas Juhan. „Kihuta, Juhan, päästa mind saatana küüsist!“ Järgmisel pühapäeval alustas hingekarjane jutlust: „Armas kogudus, maailm on hukas, vanakurat sõidab juba maa peal jäära seljas ringi.“

Pidu keerulisel ajal

Elu 19. mai 1939
Kihelkondlik laste-laulupäev Urvastes
tuleb pidamisele 1. Nelipühal.

1.Nelipühal, 28. mail on Urvastes looduslikult kauni Uhtjärve ääres kihelkondlik laste laulupäev, milline on Urvastes esimene sellesarnane. Laste laulupäevast võtavad osa Urvaste pühapäevakooli lastekoor, Kuldre, Lusti, Linnamäe, Koigu, Kurenurme ja Vaabina algkoolide õpilaskoorid, kandes ette vaimulikke ja isamaalikke laule. Antsla linna algkooli õpilasorkester hra A. Udras’e juhatusel esineb kirikus jumalateenistusel ja hiljem laulupäeval ettekannetega. Lastekoore juhatavad koolijuhatajad J. Rööp ja Ed. Aarna. Vastse-Antsla Kaitseliidu orkester hra M. Hommiku juhatusel saadab üldlaule.
Laste laulupäeva mõtteks on lähendada vanemaid ja lapsi, kooli ja kirikut üksteisele kasvatuslikus vaimus.
Puhas lastelaul suudab ju eriti mõju avaldada kuulajaisse, sest ta tuleb südamest ja läheb ka südamesse. Laste laulupäeval on kavas ka lastekohaseid mänge Antsla linna ja Uue-Linnamäe algkoolide õpilastelt. Võrreldes möödunud aasta laulupäeva rahvamurdu, võib ennustada sedasama ka tänavu, kuigi päev toimub kihelkondlikus ulatuses.