Urvastlased käivad lätlaste teid

Olevik 8. detsember 1898
Sõnumed.
Kodu. Kool. Kirik.
-Urvastest teatatakse meile, sääl olla niipalju joogisõpru, et kõrtsi kinnipanemise palve enamust ei saavat. Seda kuuleme kurvastusega. Kuid kord kõrge kroonu ise kõrtsid kinni paneb, ehk maksavad siis säälsed kõrtsi sõbrad oma kõrtsi omanikule kinnipanemise eest tasumisi. Kõrtsi küsimuses on Eestlased lätlastest kau-
ees ja nad on vahest 50 korda enam kõrtsisid kinni pannud, kui lätlased. Tahavad urvastlased lätlaste teedel käia?

110 aasta eest jõuline karskusvõitlus

Postimees 16. november 1898
Kodumaalt.
Urvastelt. 9. novembril s. a. tegi Vaabina valla täiskogu ühel häälel otsuseks: kuberneri herrad paluda Vaabina mõisa-kõrtsi kinni panna ning tulevikus igasugust joovastavate jookide müümist selles vallas ära keelda. Kui see täiekogu otsus kuberneri herra poolt kinnitatakse, siis on Vaabina vald kõrtsidelt täitsa vaba. See oleks suur samm edasi … Kui suurt rõõmu sünnitaks see valla rahvale, iseäranis veel vaestele! kui palju pisaraid jääks valamata, kui palju vaevaga teenitud kopikaid inimeste taskudesse. Aga kui ka kõrts kinni panemata peaks jääma – on Vaabina vald siisgi näidanud, et tema kõrtsi kahjust aru saab, mis ka palju väärt on. – Vaabinas on üleüldse püüdmine paremuse poole ärganud. Hakatud parandamisi tuleks ühisel nõuul ja jõuul edasi ajada, milles iseäranis mõned valla isikud väga tegevad on. - Praegu on Vaabinas põllumeeste seltsi asutamine päevakorral. Oleks väga tänu väärt – kui ka naabri vallad oma kõrtside kinnipanemist paluksivad. Edasi vennad – edasi paremuse poole!

Mõnus sõnum 110 aasta eest

Olevik 3. november 1898
Kodu. Kool: Kirik
P. Urvastest. Et Uue-Antsla vald oma koolide eest kaunis eeskujulikult hoolt kannab, näitab ka see üles, et 20 okt. s. a. nimetatud valla volikogu ühele selle valla kooliõpetajale päälse seadusliku palga (150 rbl.), mis temale siiamaani makseti, veel priitahtlikult 50 rubla juure määras selle tingimisega, et kooliõpetaja muusikat edendaks, mida viimane heameelega lubas. Eeskujulik tegu! Südamest oleks soovida, et ka teised vallad sellest eeskuju võtaks. Suguvennad, edasi! -

veel 1898 uudiseid

Sakala 19. märts 1898
Eestimaalt
-e- Urvastus on laste seas kurguhaigus liikumas, mis enesele ka juba ohvrisi on nõudnud.

Sakala 26. märts 1898
-e- Võrumaalt. Urvastust. 3. ja 4. skp. revideeris Võru jaoskonna rahva koolide inspektor hra Pavlinov siinseid koolisid ja valdas kõikide koolide kohta oma rahulolemist. Iseäranis teenis kohaline kihelkonna kool kõrge härra kiitust ära. Näitab, et siinsed kooliõpetajad omas ametis kõigiti hakkajad mehed on.
-e.- Neil päevil olnud A. kõrtsis noortemeeste vahel kole kakelus, kus juures ühel kaklejal silm pääst välja ja teisel kõrv maha löödud. Need on lõbupaigad!

Pidu pidu

Sakala 18. august 1898
-e- Võrumaalt Urvastust. Pühapäeval 26. juulil oli Uue-Antsmõisa ruumides kohalise Ev.-lutheruse kihelkonna kooliõpetaja hra A. Antoni toimetusel kohalise pasunakoori poolt laulu- ja mängu-kontsert ja näitemäng „Vana vanaga, noor noorega ehk igale pottile kohane kaas “. Kõik laulu ja mängu tükid läksivad hästi ja saivad enamalt jaolt rahva tungiva soovi pääle teist korda ette kantud. Niisama läks näitemäng igapidi hästi, iseäranis selle pääle vaadates, et pääle onu ja möldri perenaese osade etendajate kõigil teistel esimene kord näitelavale astuda oli. Iseäranis meeldis rahvale Anni osas ette tulev laul, mida neiu P. üliosavalt ette kandis. Pärast etendust pidas hra Anton lühikese sisurikka kõne kohaliku pasunakoori asutamisest ja tegevusest ja tänas kõnes kohalist mõisaomanikku landrath paron Stael von Holsteini, kes nimetatud koori asutamise juures nõuu ja jõuuga abiks olnud ja omalt poolt 100 rubla kinkinud ning nüüd jälle lahkesti luba andis oma mõisa ruumides koori hääks pidu ära pidada, ühtlasi pidu-ruumi ja näitelava sisseseadmiseks kõike materjali rohkesti andis. Ka tänas ta rahvast osavõtmise eest. Selle pääle lauldi Keisrilaulu. Osavõtmine oli ülielav. Sissetuli 111 rubla ja oleks veel rohkem tulnud, kui piletid mitte otsa lõppenud ei oleks, mispärast rahvas niisama sisse lasti. Lõpuks oli tants. Südamlik tänu selle lõbusa pidu eest. Ühtlasi avaldan ka soovi, et sarnane pidu siin nurgas mitte viimseks ei jääks!“
- e- Käesoleval nädalal kukkunud X. talu sulane kuuske laaside umbes kuue seitsme sülla kõrguselt maha ja vigastanud end nii raskesti, et mõne minuti pärast hinge heitnud.

Ei see Samson kõigiga ka sõber

Olevik 8. september 1898
Sõnumed.
Valitsus. Kord. Kohus.
-g- Võrumaalt, Urvastest. Linnamäe ja Vaabina valdasi lahutab suuremalt jaolt Lõdova järv. Pitkuti järve kallast on Vaabina mõisa, tõine pool 7 Linnamäe peremehe omandus. Selle pääle vaatamata, et tõine pool järve Linnamäe talu maade alla ulatab, arvas Vaabina mõisa pärisherra von Samson, et kõik järv täitsa tema oma on ja Linnamäe peremehed ei tohtinud tema kohta mingid õigusi avaldada. Pea iga talve laskis Vaabina mõis läbi terve järve kalu püüda, kuna peremehed selle pääle mõteldagi pole tohtinud. Ka osanud keegi hopmani isand kalapüügi ajal mehi nii ime osavasti nende õiguste üle järve kohta pilgata, et mõned tõesti arvama hakanud, kui oleks jõed ja järved Looja poolt ainult mõisadelle omaks antud. Kahjuks arvanud aga mõni tõine talutaat tõisiti, ning asjale tuli pööre: mehed muretsesivad omale juba möödaläinud talve lõpul nooda ja hakkasivad mõisa käskjalgade keelust ja herra meelepahast hoolimata päris avalikult oma maa kohalt kalu püüdma. Mõisa herra von Samson kaebas mehed kohtusse ning 23. junil s.a mõistis kohaline rahukohtunik igale ühele 10 rubla trahvi. Meie talutaadid ei jäänud aga selle otsusega rahule ning asi oli 25. aug. Jurjevi-Võru rahukogu-kohtus otsustada. Rahukogus on mehed tõeks jõudnud teha, et nad oma maa kohast kalu on püüdnud, ning rahukohtukogu on rahukohtuniku otsuse ümber lükanud ning mehed nende peale tõstetud süüdistusest priiks mõistnud.

Seltsielu. Segasõnumed.

Olevik 10. veebruar 1898
Sangaste-Urvaste karskuseselts „Koit“ näitab aasta algul elumärki ning lootuse järgi võiks tast vististi mõndagi tulevikus oota. Kuulu järele saavat 21.2. kõneõhtupidu olema, kuhu vistist võeraid kõnepidajaid olla kutsutud.
Üks rahvasõber.
*
rs. Urvaste kihelkonnas, Liinamäe mõisas on ühel 13 aastasel tütarlapsel kolm last korraga sündinud – üks poeg ja kaks tütarlast. Nad olla kaunis terved ja prisked ehk kül väga pisikesed. – Reedi õhtu 23. 1. 98. oli üks vana viinavend 73 aasta vanuses S. kirikukõrtsi kõrval ära surnud. 30. 1. 98. kanti ta Urvaste kirikuaida. – Urvaste kihelkonnas on kaelahaigus pea igal pool laste seas oma surmavat lõikust pidamas, ehk rasedaste kurnamas.

Olevik 4. august 1898
x. Urvastest. Pühapäeval 26. Julil s.a. peeti siin Vastse Antsmõisa küünis kontsert ja peale kontserti näitemäng „Vana vanaga ja noor noorega.“ Osavõtmine oli õige rohke, sissetulek pääle 100 rubla, mis juba muretsetud mänguriistade tasumiseks oli määratud.