Ei see Samson kõigiga ka sõber

Olevik 8. september 1898
Sõnumed.
Valitsus. Kord. Kohus.
-g- Võrumaalt, Urvastest. Linnamäe ja Vaabina valdasi lahutab suuremalt jaolt Lõdova järv. Pitkuti järve kallast on Vaabina mõisa, tõine pool 7 Linnamäe peremehe omandus. Selle pääle vaatamata, et tõine pool järve Linnamäe talu maade alla ulatab, arvas Vaabina mõisa pärisherra von Samson, et kõik järv täitsa tema oma on ja Linnamäe peremehed ei tohtinud tema kohta mingid õigusi avaldada. Pea iga talve laskis Vaabina mõis läbi terve järve kalu püüda, kuna peremehed selle pääle mõteldagi pole tohtinud. Ka osanud keegi hopmani isand kalapüügi ajal mehi nii ime osavasti nende õiguste üle järve kohta pilgata, et mõned tõesti arvama hakanud, kui oleks jõed ja järved Looja poolt ainult mõisadelle omaks antud. Kahjuks arvanud aga mõni tõine talutaat tõisiti, ning asjale tuli pööre: mehed muretsesivad omale juba möödaläinud talve lõpul nooda ja hakkasivad mõisa käskjalgade keelust ja herra meelepahast hoolimata päris avalikult oma maa kohalt kalu püüdma. Mõisa herra von Samson kaebas mehed kohtusse ning 23. junil s.a mõistis kohaline rahukohtunik igale ühele 10 rubla trahvi. Meie talutaadid ei jäänud aga selle otsusega rahule ning asi oli 25. aug. Jurjevi-Võru rahukogu-kohtus otsustada. Rahukogus on mehed tõeks jõudnud teha, et nad oma maa kohast kalu on püüdnud, ning rahukohtukogu on rahukohtuniku otsuse ümber lükanud ning mehed nende peale tõstetud süüdistusest priiks mõistnud.