Oi kui ilus kolhoosi elu!

Kolhoosi Elu 6. september 1958
Rajooni põllumajandusnäituse eel
“Edasi” kolhoosis
Igal rajooni põllumajandusnäitusel on “Edasi” kolhoosi põllumeeste ja loomakasvatajate eksponaadid paelunud näitusekülastajate tähelepanu. Selle kolhoosi saavutustest ja kogemsutest võib ju nii palju õppida! Alati lahkuvad “Edasi” mehed näituselt mitmete auhindadega.
Heina-seemne alaseid eksponaate ja karja on demonstreeritud ka vabariiklikuil põllumajandusnäitustel.
Tänavusele rajooni põllumajandusnäitusele toodavaist väljapanekuist kuulub esimene koht heinaseemnele. Seemnesaagid kujunesid kõigiti headeks. Nii tuli hariliku aruheina keskmiseks hektarisaagiks 1050 kr, kusjuures ühelt hektarilt saadi koguni 1467 kg. Kerahein andis hektarilt 720 kg, raihein 850 kg, soonurmikas 699 kg ja aasnurmikas 270 kg. Ka timutisaak – 830 kg – väärib kiitust.
Kolhoosi põldudel on kasvanud ilus teravili. Talinisu “Orasheina hübriid nr. 1” andis 6 ha-lt keskmiseks hektarisaagiks 26 ts. Rukki- ja odrasaagiga jäävad kolhoosi rahva ssamuti rahule.
Taimekasvatusest toob majand veel näitusele kartuleid, söödakapsast, kaalikaid ja uut söödakultuuri – malvat, mis kasvab 0,5 ha-l.
Külastajad näevad näitusel ka “Edasi” kolhoosi veiseid ja mullikaid.
J. SOOVERE


Kolhoosi Elu 6. september 1958
UUS KUIVATI
Nädala algupäevil valmis “Siiriuse” kolhoosi II brigadis uus viljakuivati. Se ehitati ümber vanast hobusetallist. Ehitusbrigaadi liikmed L. Mäe ja I. Soo võtsid ehitusest väga energiliselt osa. Tänu ei saa ütlemata jätta ka sepp E. Vainulale.
Nüüd on kuivati juba kasutusel. Tema läbilöaskevõime päevas on 3 tonni teri. Viljakuivatajaks kinnitati juhatuse poolt kolhoosis kaua aega korralikult töötanud sepp Richard Rooberg
E. JÕE

Kolhoosi Elu 6. september 1958
24 ha uusi kopleid
“Edasi” kolhoosis kasvab karjakoplite all olev maa-ala. Käesoleval suvel rajati juurde 24 ha uusi kopleid. Nüüd ulatub koplite pindala ligi 65 hektarini. Ettevalmistusi on alustatud selleks, et tuelval aastal teha juurde veel 30 ha kopleid.


Kolhoosi Elu 6. september 1958
Ühes kolhoosiaias
Keda ei rõõmusatks kevadel valendavates õites õunapuuaed või sügisel õunade küllus puudel! Aed muudab meie ümbruse kaunimaks, rääkimata sellest, et ta annab suus sulavaid õunu ja teisi puuvilju.
Ometi näeme rajooni kolhoosides puuviljaaedu liiga harva. Mõnel pool, kus õunapuud ongi istutatud, ei kanta nende eest kuigi palju hoolt.
Arvamuse, et puuviljadest ja marjadest ei saa märkimisväärset tulu, kummutavad aga vabariigi mitmete majandite kogemused aianduse arendamisel. Rõõmu toob samuti “Edasi”kolhoosi aiast, kust praegu ei saa küll veel suurt sissetulekut. Tuleb mainida selle kolhoosi juhatuse ja inimeste hoolitsevat suhtumist aiasse.
Alus aiale pandi 1952. aastal, mil istutati 360 õunapuud. Mõneks aastaks jäi küll aed veidi unarusse, kuid nüüd on see jälle õige hoole all. Aias on praegu 714 õunapuud ja 300 marjapõõsast. Puude, marjapõõsaste ja vahekultuuridena kasvavate köögivilade eest hoolitsevad aednik Õie Rist ja aiandustööline Marta Ristoja. Tööd leidub neile rohkesti. Sel aastal pritsiti õunapuid kolm korda viljapuukarboleumiga ja bordoovedelikuga, kaevati ümber võraaluseid, harvendati võra, anti väetisena superfosfaati ja kaaliväetist, hooldati marjapõõsaid.
Ühe asja üle on aednikul eriline heameel. Varem kahjustasid puid jänesed ja sügisel kippusid õunu maitsema soovimatud võõradki. Sel kevadel tarastati aga aed traatvõrguga, nii et nüüd pääseb aeda üksnes värava kaudu.
Peamisteks õunasortideks on kolhoosi aias “Antonovka”, “Tartu roosõun”, “Valge klaar” ja “Liivi kuldrenett”. Marjapõõsaste arvu suurendatakse veel: juurd etuleb poolehektarilisele maa.-alale karusmarjade ja punase sõstra põõsaid.
Tore on silmitseda vahekultuuridena kasvavaid porgandeid, kapsaid, punaseid peete jt. köögivilju, mis kasvavad lopsakalt.
“Sel sügisel saame õunu veel vähe. Las läheb mööd apaar-kolm aastat, seniks puud kasvavad ja hakkavad ilusat vilja kandma,” kõneleb Õ. Rist. On õige, et aed nõuab esmalt palju kulutusi ja vaeva, kuid hiljem tasub selle kuhjaga.
J. ELLEN