Võru Teataja 31. detsember 1929
Isikumaks Uue-Antslas
Uue-Antsla vallas määrati isikumaksuks meestele 8 ja naistele 4 kr.
Thursday, December 31, 2009
Segane värk selle Vaabina meieriga
Võru Teataja 31. detsember 1929
Vaabinas räägiti meierist
27. detsembril oli Vaabina meierei täiskogu koosolek, kus loeti ette revisjoni protokoll, kus katsuti igat moodi meierit süüdistada raamatu- ja arvetepidamises. Nagu eelmised revideerimis protokollid näitavad, on meier oma ülesannet aga korralikult täitnud. Juuni kuul esitas revisjoni komisjon küll omapärase arvepidamise, mida meier aga täita ei saanud, vaid jatkas omamoodi tööd edasi. Ka kanti ette, et meier ei ole üldkokkuvõttes mitte puudujäägiga töötanud, vaid ülejäägiga.
Täiskogus, seda ärakuulanud, tekkis poolde vahel ägedaid sõnavaielusi. Lõpuks jäi täiskogule aga arusaadav mulje, et meier on kõiges oma tegevuses õiglaselt talitanud peale mõne väikse vea. Lõpuks pandi meieri vallandamise küsimus hääletusele, tagajärjed näitasi, et meier suure hääle enamusega tagasi valiti. Selle peale astus juhatus ja revisjoni komisjon ametist tagasi ja uute valimine määrati kindlaks
Vaabinas räägiti meierist
27. detsembril oli Vaabina meierei täiskogu koosolek, kus loeti ette revisjoni protokoll, kus katsuti igat moodi meierit süüdistada raamatu- ja arvetepidamises. Nagu eelmised revideerimis protokollid näitavad, on meier oma ülesannet aga korralikult täitnud. Juuni kuul esitas revisjoni komisjon küll omapärase arvepidamise, mida meier aga täita ei saanud, vaid jatkas omamoodi tööd edasi. Ka kanti ette, et meier ei ole üldkokkuvõttes mitte puudujäägiga töötanud, vaid ülejäägiga.
Täiskogus, seda ärakuulanud, tekkis poolde vahel ägedaid sõnavaielusi. Lõpuks jäi täiskogule aga arusaadav mulje, et meier on kõiges oma tegevuses õiglaselt talitanud peale mõne väikse vea. Lõpuks pandi meieri vallandamise küsimus hääletusele, tagajärjed näitasi, et meier suure hääle enamusega tagasi valiti. Selle peale astus juhatus ja revisjoni komisjon ametist tagasi ja uute valimine määrati kindlaks
Wednesday, December 30, 2009
Kõik müüdi ära!
Postimees 30. detsember 1899
Urvastust. 26. detsembril s.a. peeti Vaabina „Peebu“ koolimajas kohalise põllumeeste seltsi hääks näitemüüki, mis hästi korda läks. Asjad müüdi kõik ära. Sisse tuli umbes 170 rbl. –i-
Urvastust. 26. detsembril s.a. peeti Vaabina „Peebu“ koolimajas kohalise põllumeeste seltsi hääks näitemüüki, mis hästi korda läks. Asjad müüdi kõik ära. Sisse tuli umbes 170 rbl. –i-
Tuesday, December 29, 2009
Suurejooneline näitemäng
Elu 29. detsember 1939
Suurejooneline lavastus Urvastes.
Urvaste Haridusselts „Siirius“ korraldab uuel aastal, 1. jaanuaril oma rahvamajas peoõhtu, kus tuuakse lavale A. Trilljärve ajaloolistel andmetel seatud näidend „Tasuja“. Seekordne lavastus tõotab kujuneda eriti suurejooneliseks, kuna näidendiks tuuakse kostüümid „Vanemuisest“, samuti on tehtud kõik näidendi heaks kordaminekuks. Peo algus on kell 20.30
Suurejooneline lavastus Urvastes.
Urvaste Haridusselts „Siirius“ korraldab uuel aastal, 1. jaanuaril oma rahvamajas peoõhtu, kus tuuakse lavale A. Trilljärve ajaloolistel andmetel seatud näidend „Tasuja“. Seekordne lavastus tõotab kujuneda eriti suurejooneliseks, kuna näidendiks tuuakse kostüümid „Vanemuisest“, samuti on tehtud kõik näidendi heaks kordaminekuks. Peo algus on kell 20.30
Saturday, December 19, 2009
Vaabina meier tembutab, kogudusega ka jamad
Võru Teataja 19. detsember 1929
Vaabina päevaküsimusi
Meier on tugevam juhatusest ja rev. komisjonist.
Eile jätkas Vaabina piimaühisuse revisjonikomisjon oma revideerimist meierei nelja aasta tegevuse üle. Revideerimisest võtab osa eksperdina ka piima-asjanduse inspektor hr. Kruus.
Revideerimisel on ilmseks tulnud meierei hooletuse läbi tekkinuid väärnähtused, mis seltsile suuremaid kahjusid on toonud. Läinud reedel vabastas juhatus koos revisjoni komisjoniga meieri ametist. Kuid meieri poolehoidjad hoolitsesid sedavõrt allkirju, ja kutsuvad 29. detsembriks küsimuse lahendamiseks pääkoosoleku kokku.
Kuna meieril näib kõva seljatagune olevat, ootab ühisus nüüd pinevusega, kumb peale jääb, kas meier või juhatus ja revisjoni komisjon.
Võru Teataja 19. detsember 1929
Muhamed ei tule mäe juurde.
Paar sõna Urvaste koguduse elust.
Urvaste on üldiseks terminiks saanud, et Urvaste kiriku ja kogud. juhatus olla „Muhamed” ja koguduse liikmed kannavad „Mäe” nime. Loomulik on, et juhatuse liigete vahekord peaks üksmeelne olema, kuid kahjuks ei ole see mitte nii. Praegu on liikmed rohkem nõukogu päralt, kui nõukogu liigete päralt.
Nõnda siis, Muhamed tõrjub vastu, et minna oma mäe juurde.
Paljud nurisevad koguduse õpeta üle, et see ajab asju oma isiklistes vaatepiirides ja ei arvesta nõukoguga. Kuid kas saaks aga õpetaja seda teha, kui nõukogu tema soovide kohaselt ei talitaks. Koguduse nõukogusse ei pääse inimesed, kes julgevad õpetaja soovide vastu rääkida. Koguduse liikmed on liiga ükskõiksed ja mõni üksik ei suuda siin paremust tuua.
Kas peame aga laskma oma kogudust kokku kuivada ja jääme ootama, millal see „Muhamed” meie juurde tuleb? Kuid Muhamed ei tule mäe juurde, asjata on seda oodata.
Vaabina päevaküsimusi
Meier on tugevam juhatusest ja rev. komisjonist.
Eile jätkas Vaabina piimaühisuse revisjonikomisjon oma revideerimist meierei nelja aasta tegevuse üle. Revideerimisest võtab osa eksperdina ka piima-asjanduse inspektor hr. Kruus.
Revideerimisel on ilmseks tulnud meierei hooletuse läbi tekkinuid väärnähtused, mis seltsile suuremaid kahjusid on toonud. Läinud reedel vabastas juhatus koos revisjoni komisjoniga meieri ametist. Kuid meieri poolehoidjad hoolitsesid sedavõrt allkirju, ja kutsuvad 29. detsembriks küsimuse lahendamiseks pääkoosoleku kokku.
Kuna meieril näib kõva seljatagune olevat, ootab ühisus nüüd pinevusega, kumb peale jääb, kas meier või juhatus ja revisjoni komisjon.
Võru Teataja 19. detsember 1929
Muhamed ei tule mäe juurde.
Paar sõna Urvaste koguduse elust.
Urvaste on üldiseks terminiks saanud, et Urvaste kiriku ja kogud. juhatus olla „Muhamed” ja koguduse liikmed kannavad „Mäe” nime. Loomulik on, et juhatuse liigete vahekord peaks üksmeelne olema, kuid kahjuks ei ole see mitte nii. Praegu on liikmed rohkem nõukogu päralt, kui nõukogu liigete päralt.
Nõnda siis, Muhamed tõrjub vastu, et minna oma mäe juurde.
Paljud nurisevad koguduse õpeta üle, et see ajab asju oma isiklistes vaatepiirides ja ei arvesta nõukoguga. Kuid kas saaks aga õpetaja seda teha, kui nõukogu tema soovide kohaselt ei talitaks. Koguduse nõukogusse ei pääse inimesed, kes julgevad õpetaja soovide vastu rääkida. Koguduse liikmed on liiga ükskõiksed ja mõni üksik ei suuda siin paremust tuua.
Kas peame aga laskma oma kogudust kokku kuivada ja jääme ootama, millal see „Muhamed” meie juurde tuleb? Kuid Muhamed ei tule mäe juurde, asjata on seda oodata.
Wednesday, December 16, 2009
Urvaste koolimajade küsimus
Võru Teataja 17. detsember 1929
Urvaste koolimajade küsimus
Senine koolimaja tuleks ümberehitada
Viimasel Urvaste valla volikogu koosolekul otsustati ehitada uus kuueklassiline koolimaja Urvastesse. Varem seda aga on tehtud otsused ja eelarve vanade koolimajade ümberehitamise teel neid muutes kuueklassilisteks. Nõnda siis kaks otsust. Missugust otsust nüüd teostama hakatakse, seda näeme edaspidi.
Vanade koolimajade täiendamist tuleb soovitada nimelt majanduslistel põhjustel ja seda jõuaks vald oma kapitaliga läbi viia. Urvaste on võrdlemisi kehv vald ja siin tuleb hoiatada üle pää-kaela miljoniliste tulude tegemise eest. Urvastes on suur ja ilus koolimaja ja seda kuueklassiliseks täiendada on mitukorda kergem, kui uut koolimaja ehitada, pealegi on vana koolimaja selles mõttes remonditud ja talle uus kattus pandud.
Urvaste koolimajade küsimus
Senine koolimaja tuleks ümberehitada
Viimasel Urvaste valla volikogu koosolekul otsustati ehitada uus kuueklassiline koolimaja Urvastesse. Varem seda aga on tehtud otsused ja eelarve vanade koolimajade ümberehitamise teel neid muutes kuueklassilisteks. Nõnda siis kaks otsust. Missugust otsust nüüd teostama hakatakse, seda näeme edaspidi.
Vanade koolimajade täiendamist tuleb soovitada nimelt majanduslistel põhjustel ja seda jõuaks vald oma kapitaliga läbi viia. Urvaste on võrdlemisi kehv vald ja siin tuleb hoiatada üle pää-kaela miljoniliste tulude tegemise eest. Urvastes on suur ja ilus koolimaja ja seda kuueklassiliseks täiendada on mitukorda kergem, kui uut koolimaja ehitada, pealegi on vana koolimaja selles mõttes remonditud ja talle uus kattus pandud.
"Siirius" ikka edukas
Võru Teataja 17. detsember 1929
Urvaste „Siirius” töötab eduga
ja ilustab spordiplatse
Möödunud kevadel sai noorsooliit „Siirius” ministeeriumilt enesele kahevakamaalise spordiplatsi. Hiljem moodustati liidu juurde spordi-trupp, kes nüüd ka samme on astunud platsi ilustamiseks. On hakatud istutama platsile ilupuid, mida soodustab pikk sügis ja veel külmamata maa.
Ka tegevus muudel aladel on energiline, nõnda et loota võib aasta eelarve tasakaalustamist.
Kuigi liidul võrdlemisi suur sissetulekute eelarve, s.o 150.000 senti (ja kus olid ka ette nähtud mitmesugused toetused igasugustelt asutistelt, mis aga saamata on jäänud) loodab juhatus siiski seda teostada, sest liidul on olnud tänavu 138.000 senti sissetulekuid.
Eeloleval jõulu keskmisel pühal lavastab liit omas majas vana kuulust näidendit „Jüri Rumm’u”.
Urvaste „Siirius” töötab eduga
ja ilustab spordiplatse
Möödunud kevadel sai noorsooliit „Siirius” ministeeriumilt enesele kahevakamaalise spordiplatsi. Hiljem moodustati liidu juurde spordi-trupp, kes nüüd ka samme on astunud platsi ilustamiseks. On hakatud istutama platsile ilupuid, mida soodustab pikk sügis ja veel külmamata maa.
Ka tegevus muudel aladel on energiline, nõnda et loota võib aasta eelarve tasakaalustamist.
Kuigi liidul võrdlemisi suur sissetulekute eelarve, s.o 150.000 senti (ja kus olid ka ette nähtud mitmesugused toetused igasugustelt asutistelt, mis aga saamata on jäänud) loodab juhatus siiski seda teostada, sest liidul on olnud tänavu 138.000 senti sissetulekuid.
Eeloleval jõulu keskmisel pühal lavastab liit omas majas vana kuulust näidendit „Jüri Rumm’u”.
Armas jutt, kuigi võõrvõimuga seotud
Töörahva Elu 16. detsember 1969
Kiri Moskvast
EMALIK TÄNU
1944. a. augustil hukkus Eesti NSV vabastamislahingutes mu poeg, kahurväelane kapten Tšernitski. Tema kalm asub Urvaste külanõukogu territooriumil Võru rajoonis, kohaliku 8-klassilise kooli lähedal.
Juba 24 aastat järjest külastan ma igal aastal minule kallist kalmu. Nende pikkade aastate jooksul ma veendusin, et see kalm pole kallis ainult mulle, vaid ka paljudele kohalikele elanikele, kes pidevalt ja armastusega hoolitsevad nõukogude sõjameeste haudade eest, austavad nende mälestust.
Kooli direktor A. Murel, „Siiriuse” kolhoosi esimees V. Konksi, külanõukogu esimehe asetäitja M. Pirnbaum ja teised seltsimehed teevad palju noorte kasvatamiseks kodumaale ustavuse ja kodumaa vabaduse eest langenud sõjameeste austamise vaimus. Eriti peab ära märkima Eesti vabastamise 25 aasta juubelipidustusi. Nende läbiviimise eest tahaksin tänada EKP Võru rajoonikomiteed ja rajooni sõjakomissariaati.
Möödunud 25 aasta jooksul on elu Urvastes palju muutunud ja on meeldiv tunnistada, et meie rahva ohvrid ei olnud asjatud.
Saadan sügava tänu kõigile Urvaste elanikele, kes hoiavad mälestust meie lähedastest, meie õnne eest langenutest.
M. I. TŠERNITSKAJA
(Ajalehest „Sovetskaja Estonia” nr 286)
Kiri Moskvast
EMALIK TÄNU
1944. a. augustil hukkus Eesti NSV vabastamislahingutes mu poeg, kahurväelane kapten Tšernitski. Tema kalm asub Urvaste külanõukogu territooriumil Võru rajoonis, kohaliku 8-klassilise kooli lähedal.
Juba 24 aastat järjest külastan ma igal aastal minule kallist kalmu. Nende pikkade aastate jooksul ma veendusin, et see kalm pole kallis ainult mulle, vaid ka paljudele kohalikele elanikele, kes pidevalt ja armastusega hoolitsevad nõukogude sõjameeste haudade eest, austavad nende mälestust.
Kooli direktor A. Murel, „Siiriuse” kolhoosi esimees V. Konksi, külanõukogu esimehe asetäitja M. Pirnbaum ja teised seltsimehed teevad palju noorte kasvatamiseks kodumaale ustavuse ja kodumaa vabaduse eest langenud sõjameeste austamise vaimus. Eriti peab ära märkima Eesti vabastamise 25 aasta juubelipidustusi. Nende läbiviimise eest tahaksin tänada EKP Võru rajoonikomiteed ja rajooni sõjakomissariaati.
Möödunud 25 aasta jooksul on elu Urvastes palju muutunud ja on meeldiv tunnistada, et meie rahva ohvrid ei olnud asjatud.
Saadan sügava tänu kõigile Urvaste elanikele, kes hoiavad mälestust meie lähedastest, meie õnne eest langenutest.
M. I. TŠERNITSKAJA
(Ajalehest „Sovetskaja Estonia” nr 286)
Friday, December 11, 2009
Reportaaž sotsialistlikust õitsengust
8. detsember 1959
REPORTAAž
KULDRE KOLHOOSI ARGIPÄEV
Veel mitu tundi lükkavad tuisusel maanteel autode valgusvihud enda ees pimedust, kui Kuldre kolhoosi majade akendes süttivad esimesed tuled. Tänavu on mulluste suitsevate petrooleumilampide asemele tulnud elektrivalgus.
Talv tõi põldudele vaikuse, vili on aitades, kombainipõhk koos ja lagedal väljal võib nüüd tuul vabalt ringi uidata kuni kevadeni. Oleks nagu aeg hinge tõmmata, aga ühismajapidamise suured tööd täidavad ka talvise argipäeva askeldamisega.
Baromeetri osuti kolhoosi kontori seinal läheneb visalt, aga järjekindlalt muutliku ja sajuse ilma poole. Kui kolhoosi esimees hommikul kontorisse brigadiridele ja autojuhtidele tööd tuleb jagama, kaldub jutt kohe sellele. Enne suurt lund tuleb teha veel nii mõndagi: palgid tahavad laudadeks lõikamist, seemnevili väikestest aitadest keskusesse kokku vedada, et seal see korralikult külviks ette valmistada ja palju teisi töid ootab ees.
Päev algab…
2. põllundusbrigaadi brigadir-agronoomi Endla Maaritsat üles leida, eriti hommikul, on raske ülesanne. Kord on ta tööd korraldamas põhuvedajate, kord turbapurustajate juures. Kelle käest ka ei küsi, igaüks ütleb:
„Ta on meil tubli, jõuab igale poole. Ikka õppinud inimene, mullu lõpetas Antsla Põllumajandustehnikumi. Pole enam seda häda kui vana brigadiriga: see juhtus vahest pudeli poole vaatama, tööd juhatamata jättes. Kuid ega tema meil ainus õppinud inimene ole. Meil on kõik põllundusbrigadirid põllumajandusliku eriharidusega.”
Elu on edasi läinud. Polegi ammu, kui rajoonis olid ainult mõned agronoomid ja zootehnikud, kes sõitsid ringi, vaatasid ühele ja teisele poole, aga tarvilikud tarkused põlluni ei jõudnud.
Kohtame sm. Maaritsat linamurdjate juures. See on praegu üks peamistest töödest. Linaluud prõksuvad masinas, millel töötab Kristjan Taal. Naisperel, Amanda Andersool ja teistel on tegemist linade sirutamisega.
Palju läheb enne tööd, kui linad jõuavad vabrikuni. Realiseeritud on juba 35 protsenti saagist. Aga raha tuleb ja mida rohkem raha, seda paremini elatakse kolhoosiperedes.
Nii, töödes ja toimetustes, kalduvad kellaosutid üle lõunatunni.
Meistrimehed mõtlevad kevadele
Selleks on õige aeg. Mullu sai valmis kolhoosi remonditöökoda. Nüüd aetakse läbi peaaegu ilma remondi-tehnikajaama abita. Vaja teda polegi, sest remonditöökoda saab täienduseks veel keevitusagregaadi ja mõned muud vajalikud riistad, tehakse igasugune remont kolhoosis endas ära.
Praegu kostab töökojast mutrivõtmete kolksatusi. Kommunistliku noore Ülo Urbaniku DT-54 on peaaegu n.ö. „pulkadeks võetud”. Tema käte ja Tõnu Kiviranna abiga saab masin jälle hulga nooremaks. Järge ootavad teised traktorid. Kevad on praegu veel küll kaugel, aga ta ei tule väikeste nõuetega. Neid suudab täita ainult terve talve töövaevaga.
Õhtud lähevad huvitavamaks
Kolhoosi rahvamaja hakati ehitama paar aastat tagasi. Aluseks said kodanluse võimuaastail tegutsenud rahvamaja müüri jäänused. Siia, endise magasiaida sünge, maakividest 70 sentimeetri paksuste seintega hoone asemele kerkis uus, avarate akendega maja. Kõiki on siin arvestatud: isetegevuslasi ja poolpaikkino kaheksa seansiga nädalas, külaliskollektiive ja lõbusa jalakeerutuse vajadust.
Kolhoosi isetegevuslased ei leppinud, et vahepeal ehitus rahapuuduse pärast seisma jäi. Näitering ja rahvatantsijad harjutasid ka poolvalmis majas. Äsja lõppes tantsukursus. Uus aasta aga võetakse siin vastu kolhoosipeol, täiesti korras majas. Ehitusmehed Nikolai Tammoja, Jaan Kõiv, Artur Saag ja Väino Lindsaar teevad selleks kõik.
Õhtud lähevad huvitavamaks… Kolhoosiperedes loetakse ajalehti ja raamatuid, kuulatakse raadiot, käiakse rändkino etendustel. Kolhoosi argipäev ja –õhtu pole enam endine.
T. TALVAR
REPORTAAž
KULDRE KOLHOOSI ARGIPÄEV
Veel mitu tundi lükkavad tuisusel maanteel autode valgusvihud enda ees pimedust, kui Kuldre kolhoosi majade akendes süttivad esimesed tuled. Tänavu on mulluste suitsevate petrooleumilampide asemele tulnud elektrivalgus.
Talv tõi põldudele vaikuse, vili on aitades, kombainipõhk koos ja lagedal väljal võib nüüd tuul vabalt ringi uidata kuni kevadeni. Oleks nagu aeg hinge tõmmata, aga ühismajapidamise suured tööd täidavad ka talvise argipäeva askeldamisega.
Baromeetri osuti kolhoosi kontori seinal läheneb visalt, aga järjekindlalt muutliku ja sajuse ilma poole. Kui kolhoosi esimees hommikul kontorisse brigadiridele ja autojuhtidele tööd tuleb jagama, kaldub jutt kohe sellele. Enne suurt lund tuleb teha veel nii mõndagi: palgid tahavad laudadeks lõikamist, seemnevili väikestest aitadest keskusesse kokku vedada, et seal see korralikult külviks ette valmistada ja palju teisi töid ootab ees.
Päev algab…
2. põllundusbrigaadi brigadir-agronoomi Endla Maaritsat üles leida, eriti hommikul, on raske ülesanne. Kord on ta tööd korraldamas põhuvedajate, kord turbapurustajate juures. Kelle käest ka ei küsi, igaüks ütleb:
„Ta on meil tubli, jõuab igale poole. Ikka õppinud inimene, mullu lõpetas Antsla Põllumajandustehnikumi. Pole enam seda häda kui vana brigadiriga: see juhtus vahest pudeli poole vaatama, tööd juhatamata jättes. Kuid ega tema meil ainus õppinud inimene ole. Meil on kõik põllundusbrigadirid põllumajandusliku eriharidusega.”
Elu on edasi läinud. Polegi ammu, kui rajoonis olid ainult mõned agronoomid ja zootehnikud, kes sõitsid ringi, vaatasid ühele ja teisele poole, aga tarvilikud tarkused põlluni ei jõudnud.
Kohtame sm. Maaritsat linamurdjate juures. See on praegu üks peamistest töödest. Linaluud prõksuvad masinas, millel töötab Kristjan Taal. Naisperel, Amanda Andersool ja teistel on tegemist linade sirutamisega.
Palju läheb enne tööd, kui linad jõuavad vabrikuni. Realiseeritud on juba 35 protsenti saagist. Aga raha tuleb ja mida rohkem raha, seda paremini elatakse kolhoosiperedes.
Nii, töödes ja toimetustes, kalduvad kellaosutid üle lõunatunni.
Meistrimehed mõtlevad kevadele
Selleks on õige aeg. Mullu sai valmis kolhoosi remonditöökoda. Nüüd aetakse läbi peaaegu ilma remondi-tehnikajaama abita. Vaja teda polegi, sest remonditöökoda saab täienduseks veel keevitusagregaadi ja mõned muud vajalikud riistad, tehakse igasugune remont kolhoosis endas ära.
Praegu kostab töökojast mutrivõtmete kolksatusi. Kommunistliku noore Ülo Urbaniku DT-54 on peaaegu n.ö. „pulkadeks võetud”. Tema käte ja Tõnu Kiviranna abiga saab masin jälle hulga nooremaks. Järge ootavad teised traktorid. Kevad on praegu veel küll kaugel, aga ta ei tule väikeste nõuetega. Neid suudab täita ainult terve talve töövaevaga.
Õhtud lähevad huvitavamaks
Kolhoosi rahvamaja hakati ehitama paar aastat tagasi. Aluseks said kodanluse võimuaastail tegutsenud rahvamaja müüri jäänused. Siia, endise magasiaida sünge, maakividest 70 sentimeetri paksuste seintega hoone asemele kerkis uus, avarate akendega maja. Kõiki on siin arvestatud: isetegevuslasi ja poolpaikkino kaheksa seansiga nädalas, külaliskollektiive ja lõbusa jalakeerutuse vajadust.
Kolhoosi isetegevuslased ei leppinud, et vahepeal ehitus rahapuuduse pärast seisma jäi. Näitering ja rahvatantsijad harjutasid ka poolvalmis majas. Äsja lõppes tantsukursus. Uus aasta aga võetakse siin vastu kolhoosipeol, täiesti korras majas. Ehitusmehed Nikolai Tammoja, Jaan Kõiv, Artur Saag ja Väino Lindsaar teevad selleks kõik.
Õhtud lähevad huvitavamaks… Kolhoosiperedes loetakse ajalehti ja raamatuid, kuulatakse raadiot, käiakse rändkino etendustel. Kolhoosi argipäev ja –õhtu pole enam endine.
T. TALVAR
Monday, December 7, 2009
Kaardipõrgu Vaabinas
Võru Teataja 7. detsember 1929
21 Vaabinas
Vaabinas Utsali koorejaama lähedal asub Vaabina Monte-Karlo, kus tihtipeale ööd läbi kahtekümmend ühte lüüakse. Mängivad küla nooremehed, kelle ninaalust vel piimahabe ehib. Kui raha pole, lüüakse kompvekkide ja suitsute peale. Pea igal õhtul lüüakse mäng lahti ja see kastub üle poole öö.
21 Vaabinas
Vaabinas Utsali koorejaama lähedal asub Vaabina Monte-Karlo, kus tihtipeale ööd läbi kahtekümmend ühte lüüakse. Mängivad küla nooremehed, kelle ninaalust vel piimahabe ehib. Kui raha pole, lüüakse kompvekkide ja suitsute peale. Pea igal õhtul lüüakse mäng lahti ja see kastub üle poole öö.
Monday, November 30, 2009
Seda maskeraadi oleks tahtnud näha küll!
Võru Teataja 30. november 1929
Maskeraaditamine Urvastes
Üks preili haavas moraalitunnet
Hiljuti korraldas noorsoo liit „Siirius” Urvastes oma majas hooaja lõppmaskeraadi. Olgugi, et samal ajal ka lähidal kaks teist samasugust õhtut oli, oli rahvast rohkesti. Eriti rohkelt oli maskeerituid. Kuid siin juures peab aga kohe tähendama, et keegi preili oli väga kõlblusvastaliselt maskeeritud, mis iga pidulolija moraalitunnet riivas. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati „must kurat”, kuna teise sai „armupudel” ja kolmanda „karusell”. Sissetulek odavatele pääsetähtedele vaatamata 60 krooni ümber.
Maskeraaditamine Urvastes
Üks preili haavas moraalitunnet
Hiljuti korraldas noorsoo liit „Siirius” Urvastes oma majas hooaja lõppmaskeraadi. Olgugi, et samal ajal ka lähidal kaks teist samasugust õhtut oli, oli rahvast rohkesti. Eriti rohkelt oli maskeerituid. Kuid siin juures peab aga kohe tähendama, et keegi preili oli väga kõlblusvastaliselt maskeeritud, mis iga pidulolija moraalitunnet riivas. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati „must kurat”, kuna teise sai „armupudel” ja kolmanda „karusell”. Sissetulek odavatele pääsetähtedele vaatamata 60 krooni ümber.
Koolitund raadio teel!!!!
Võru Teataja 30. november 1929
Moodne tund Kuldre algkoolis
Koolitund ilma õpetajata, telefoni ja valjuhääldaja kaudu
Laupäeval, 23. novembril viibis Uue-Antsla Kuldre algkooli kolmas klass ekskursioonil Uue-Antsla kollektiivkeskjaamas, kus tutvuneti telefoni aparaadiga ja selle ümberkäimisega. Kuna ümbruses tihe telefonivõrk, siis oli õpilastel hää võimalus üksteisega rääkida traadi teel. Imetleti elektri imetegevat jõudu.
Õpilaste üllatusele pani aga krooni pähe järgmine esmaspäev, mil õpetaja klassi tulemata jäi. Selle asemel oli klassis lauale asetatud traatide rägastikus imelik aparaat, mille ligiduses kaks suurt toru.
Tunni alguses, kui õpilased parajasti õpetajat ootasid, kostsid äkki seinale kinnitatud torust valjud sõnad: „Hallo, hallo - siin räägib õpetaja Melts. Algab järgmine üldõpetuse tund ainel – telefon. Palun püsti tõusta. Kõigil, kõigil…” Õpilased tõusevad kui elektrist tõugatud. „Väga ilus. Istuda”.
Üllatusest toibudes, järgneb kohe elav vestlemine raadiost, telefonist, elektrist õpilaste ning seinal asuva toru vahel, milles õpilased oma õpetaja hääle selgesti tundsid. Isegi kaugele klassi nurka kostuvad valjult ja selgesti saladusliku toru vastused õpilaste küsimustele, mida viimased, igaüks oma kohalt, esitavad. Ei ühtki viga jäta parandamata kontroll lugemisel, ei üheski numbris lase eksida arvutamisel. Õpilased laulavad. Hääl seinalt laulab teist häält kaasa, annab neil õige tooni laulu alul. Haaratud iseäralisest salapärasest mõjutusest, lauldakse veel üksikul ja kogu klassiga omi paremaid laule. Tund möödub haruldase elavusega, kuid eeskujuliku distsipliini all õpetajata klassis.
Lõpuks küsivad lapsed: „Meie siin võime liikuda ja vabalt küsida ning kuulda igast toa nurgast. Kus viibite aga teie ja kas teie samuti võite teha?” Hääl vastu: „Istun omas korteris (õpet. M. korter asub vallamajas, mis koolimajast 75 meetrit eemal) mõnusalt laua ääres kohvitassi juures, mis hommikul ajapuudusel joomata jäi. Võin samuti vabalt liikuda ja rääkida, kust toa nurgast tahes, sest minu laual on samasugune aparaat ja torud (mikrofonid ja telefon) seinal nagu teil klassiski. Aha. Ma kuulen, et kell kõliseb vahetunnile. Tuleb lahkuda valjuhääldajast ja katkestada vool, et anda puhkust patareidele. Kuid veel. Me lahkumise laul, mida laulsime kevadel, lahkumise puhul.” Kaks õpilast laulavad „Aeg kaob kiirelt…” „Ja aeg kaob kiirelt,” jatkab hääl, „ja ligemale jõuab aeg, mil ka teie minu vanuseks saate ja siis praegustest sõpradest näete vaid kurba und, kuid siis on teadus kindlasti niikaugele jõudnud, et omate, võib-olla mitmedki omas kodus samasuguse aparaadi, milles me ainult ei kuule üksteist, vaid ka näeme; tuletagem aga neil mõnulemiste hetkedel meelde tänase päeva käesolevat tundi… Tund on lõppenud. Palun püsti tõusta.”
Kõlab õige vali pii-pi-piii, mis tungib nähtavasti läbi kolme toa seina õpetajate tuppa, sest kohe ilmub teine õpetaja, kes väikse naksuga katkestab klassi laual oleva aparaadi voolu ning äsja nii elav ja tundelik paberi toru seinal naela otsas vaikib – jääb tummaks. Õpilased liiguvad aukartuses mööda temast – särasilmil ja õhetavate nägudega.
Sarnast asja võib ainult praegusel ajal juhtuda ja on vist esimene katse koolis.
Moodne tund Kuldre algkoolis
Koolitund ilma õpetajata, telefoni ja valjuhääldaja kaudu
Laupäeval, 23. novembril viibis Uue-Antsla Kuldre algkooli kolmas klass ekskursioonil Uue-Antsla kollektiivkeskjaamas, kus tutvuneti telefoni aparaadiga ja selle ümberkäimisega. Kuna ümbruses tihe telefonivõrk, siis oli õpilastel hää võimalus üksteisega rääkida traadi teel. Imetleti elektri imetegevat jõudu.
Õpilaste üllatusele pani aga krooni pähe järgmine esmaspäev, mil õpetaja klassi tulemata jäi. Selle asemel oli klassis lauale asetatud traatide rägastikus imelik aparaat, mille ligiduses kaks suurt toru.
Tunni alguses, kui õpilased parajasti õpetajat ootasid, kostsid äkki seinale kinnitatud torust valjud sõnad: „Hallo, hallo - siin räägib õpetaja Melts. Algab järgmine üldõpetuse tund ainel – telefon. Palun püsti tõusta. Kõigil, kõigil…” Õpilased tõusevad kui elektrist tõugatud. „Väga ilus. Istuda”.
Üllatusest toibudes, järgneb kohe elav vestlemine raadiost, telefonist, elektrist õpilaste ning seinal asuva toru vahel, milles õpilased oma õpetaja hääle selgesti tundsid. Isegi kaugele klassi nurka kostuvad valjult ja selgesti saladusliku toru vastused õpilaste küsimustele, mida viimased, igaüks oma kohalt, esitavad. Ei ühtki viga jäta parandamata kontroll lugemisel, ei üheski numbris lase eksida arvutamisel. Õpilased laulavad. Hääl seinalt laulab teist häält kaasa, annab neil õige tooni laulu alul. Haaratud iseäralisest salapärasest mõjutusest, lauldakse veel üksikul ja kogu klassiga omi paremaid laule. Tund möödub haruldase elavusega, kuid eeskujuliku distsipliini all õpetajata klassis.
Lõpuks küsivad lapsed: „Meie siin võime liikuda ja vabalt küsida ning kuulda igast toa nurgast. Kus viibite aga teie ja kas teie samuti võite teha?” Hääl vastu: „Istun omas korteris (õpet. M. korter asub vallamajas, mis koolimajast 75 meetrit eemal) mõnusalt laua ääres kohvitassi juures, mis hommikul ajapuudusel joomata jäi. Võin samuti vabalt liikuda ja rääkida, kust toa nurgast tahes, sest minu laual on samasugune aparaat ja torud (mikrofonid ja telefon) seinal nagu teil klassiski. Aha. Ma kuulen, et kell kõliseb vahetunnile. Tuleb lahkuda valjuhääldajast ja katkestada vool, et anda puhkust patareidele. Kuid veel. Me lahkumise laul, mida laulsime kevadel, lahkumise puhul.” Kaks õpilast laulavad „Aeg kaob kiirelt…” „Ja aeg kaob kiirelt,” jatkab hääl, „ja ligemale jõuab aeg, mil ka teie minu vanuseks saate ja siis praegustest sõpradest näete vaid kurba und, kuid siis on teadus kindlasti niikaugele jõudnud, et omate, võib-olla mitmedki omas kodus samasuguse aparaadi, milles me ainult ei kuule üksteist, vaid ka näeme; tuletagem aga neil mõnulemiste hetkedel meelde tänase päeva käesolevat tundi… Tund on lõppenud. Palun püsti tõusta.”
Kõlab õige vali pii-pi-piii, mis tungib nähtavasti läbi kolme toa seina õpetajate tuppa, sest kohe ilmub teine õpetaja, kes väikse naksuga katkestab klassi laual oleva aparaadi voolu ning äsja nii elav ja tundelik paberi toru seinal naela otsas vaikib – jääb tummaks. Õpilased liiguvad aukartuses mööda temast – särasilmil ja õhetavate nägudega.
Sarnast asja võib ainult praegusel ajal juhtuda ja on vist esimene katse koolis.
Urvaste vallavalitsuses pole korda
Võru Teataja 30. november 1929
Urvastes olgu kord
Siseministeerium tegi maavalitsusele korralduse, et see järelevalve korras Urvaste vallavalitsusele kohustuseks teeks hiljemalt 15. detsembriks revideerimisel selgunud põhjendamata väljamaksud ära selgitada. Põhjendatud maksude kohta olgu tõendavad dokumendid kuna aluseta väljamaksud sissenõuda tulevad.
Urvastes olgu kord
Siseministeerium tegi maavalitsusele korralduse, et see järelevalve korras Urvaste vallavalitsusele kohustuseks teeks hiljemalt 15. detsembriks revideerimisel selgunud põhjendamata väljamaksud ära selgitada. Põhjendatud maksude kohta olgu tõendavad dokumendid kuna aluseta väljamaksud sissenõuda tulevad.
Uue-Antsla organiseerus
Võru Teataja 30. november 1929
Uue-Antsla organiseerus
Uue-Antsla vald otsustas astuda maaomavalitsuste liidu liikmeks.
Uue-Antsla organiseerus
Uue-Antsla vald otsustas astuda maaomavalitsuste liidu liikmeks.
Saturday, November 28, 2009
Naine - hobusevaras
Eesti Postimees 28. november 1879
Naesterahvad – hobuse vargad.
Muidu tegivad seda mehed, aga et ammet nii hõlbus on, katsuvad vahel sekka ka naesed. Mõne päeva eest püüdis siin üks mõisa sulase naine Võru maakonnast kaubahoovi juures hobust ja saani korraga ära müüa, ja et ruttu lahti saaks, oli hind väga odav; see’p see naest lõksu saatis. Sai politsei ette viidud ja tunnistas varst, et tall hobust odavalt ära müüa hõlbus olnud, sest ta olevat looma Urvastu kiriku juurest ilma hinnata ostnud, see on eesti keeli – varastanud.
Naesterahvad – hobuse vargad.
Muidu tegivad seda mehed, aga et ammet nii hõlbus on, katsuvad vahel sekka ka naesed. Mõne päeva eest püüdis siin üks mõisa sulase naine Võru maakonnast kaubahoovi juures hobust ja saani korraga ära müüa, ja et ruttu lahti saaks, oli hind väga odav; see’p see naest lõksu saatis. Sai politsei ette viidud ja tunnistas varst, et tall hobust odavalt ära müüa hõlbus olnud, sest ta olevat looma Urvastu kiriku juurest ilma hinnata ostnud, see on eesti keeli – varastanud.
Thursday, November 26, 2009
Postitalu Uue-Antslasse
Võru Teataja 26. november 1929
Postitalu Uue-Antslasse
Uue-Antsla vallavolikogu koosolekul otsustati Uue-Antsla meierei juurde postitalu asutada ja paluda, et posti-telegraafi-telefoni peavalitsus võimaldaks kohapeal ülesseada postikapp.
Postitalu Uue-Antslasse
Uue-Antsla vallavolikogu koosolekul otsustati Uue-Antsla meierei juurde postitalu asutada ja paluda, et posti-telegraafi-telefoni peavalitsus võimaldaks kohapeal ülesseada postikapp.
Koolimajade seis pidevalt halb:(
Võru Teataja 26. november 1929
Urvaste vaevatud koolimajad
Millal saavad Urvaste lapsed ajakohase koolimaja?
Urvaste valla Urvaste algkooli ja Koigo algkoolid ei vasta ajanõuetele. Üks kannatab valguse ja teine õhupuuduse all. Urvaste koolimaja on juba üle 50 aasta vana, selle aja jooksul on ta mitmeti osutunud mitte ajakohasena ja kõlbmatuks.
Kui mitmel pool teistes valdades, mis majanduslikult sugugi paremal järjel ei seisa kui Urvaste vald, on asutud teede leidmisele, kuidas korralikumaid koolimaju, ükskõik kas uute ehituste, või vanade ümberehitusega, siis pole Urvastes see veel liikvele läinud.
Aeg ja vaevatud koolimajad sunnivad seda siiski kiires korras tegema.
Kolmandal detsembril tulevat küsimus vallavolikogu koosolekul kõne alla, oleks küll enam kui tarvilik, et sääl vastavate sammude astumisele asutakse.
Ümberehituste teel saaks praegustest kõne all olevatest koolimajadest siiski asja, ehitused ei peaks liiga kalliks minema.
Urvaste vaevatud koolimajad
Millal saavad Urvaste lapsed ajakohase koolimaja?
Urvaste valla Urvaste algkooli ja Koigo algkoolid ei vasta ajanõuetele. Üks kannatab valguse ja teine õhupuuduse all. Urvaste koolimaja on juba üle 50 aasta vana, selle aja jooksul on ta mitmeti osutunud mitte ajakohasena ja kõlbmatuks.
Kui mitmel pool teistes valdades, mis majanduslikult sugugi paremal järjel ei seisa kui Urvaste vald, on asutud teede leidmisele, kuidas korralikumaid koolimaju, ükskõik kas uute ehituste, või vanade ümberehitusega, siis pole Urvastes see veel liikvele läinud.
Aeg ja vaevatud koolimajad sunnivad seda siiski kiires korras tegema.
Kolmandal detsembril tulevat küsimus vallavolikogu koosolekul kõne alla, oleks küll enam kui tarvilik, et sääl vastavate sammude astumisele asutakse.
Ümberehituste teel saaks praegustest kõne all olevatest koolimajadest siiski asja, ehitused ei peaks liiga kalliks minema.
Monday, November 23, 2009
Vargad käisid põranda kaudu
Võru Teataja 23. november 1929
Murdvargus Vaabinas
Läbi aidalae tungiti aita
Ööl vastu 20. nov. on vargad Vaabina vallas, Palu talus elutseva Tammemägi aita sisse tunginud ja ära viinud kaks seasinki, ühest seast saadud rasv, jahu, ube j.n.e.
Vargad on aita sissepääsemiseks põranda ära lõhkunud, kust siis kraam välja viidud.
Asjaolu selgitab energiliselt kohalik konstaabel.
Murdvargus Vaabinas
Läbi aidalae tungiti aita
Ööl vastu 20. nov. on vargad Vaabina vallas, Palu talus elutseva Tammemägi aita sisse tunginud ja ära viinud kaks seasinki, ühest seast saadud rasv, jahu, ube j.n.e.
Vargad on aita sissepääsemiseks põranda ära lõhkunud, kust siis kraam välja viidud.
Asjaolu selgitab energiliselt kohalik konstaabel.
Sunday, November 22, 2009
Oijah!
Elu 22. november 1939
Kahekordne roim armukadedusest
Urvastes surmas talusulane naisteenija ning enese.
Eile hommikul kella poole 7 ajal toimus Võrumaal Urvaste vallas kahekordne roim. Nimelt surmas ühes kohalikus talus sulasena teeniv Karl Saaron taluteenija Olga Parmu, mis järele mõistis kohut ka enese üle.
Täiendavalt kuuleme sündmuse kohta järgmist: Urvastes Mihkali talus teeniv tüdruk Olga Parm läks kohalikku meiereisse piima viima, sõites talust kella poole 7 paiku hommikul välja. Temaga seltsis naabruses teeniv talusulane Karl Saaron, kellega varem oli Olga Parm sõbrustanud. Viimasel ajal oli nende vahekord jahenenud ning tüdruk omale uue sõbra leidnud. Armukadedus nähtavasti tingiski järgneva roima.
Mihkla talust ½ km eemale jõutud, võttis K. Saaron revolvri ning tulistas neiut kolme lasuga. Pärastisel arstlikul ülevaatusel selgus, et üks kuul oli läbistanud pea, teine südame, kuna kolmas lask oli läinud mööda. Surm pidi olema silmapilkne. Seejärele läks pärast teo kordasaatmist noormees metsa, kus hukkas ka enda.
Olga Parm oli vana 24 ning mõrvar Karl Saaron 39 aastat, mõlemad kohalikud elanikud.
Kahekordne roim armukadedusest
Urvastes surmas talusulane naisteenija ning enese.
Eile hommikul kella poole 7 ajal toimus Võrumaal Urvaste vallas kahekordne roim. Nimelt surmas ühes kohalikus talus sulasena teeniv Karl Saaron taluteenija Olga Parmu, mis järele mõistis kohut ka enese üle.
Täiendavalt kuuleme sündmuse kohta järgmist: Urvastes Mihkali talus teeniv tüdruk Olga Parm läks kohalikku meiereisse piima viima, sõites talust kella poole 7 paiku hommikul välja. Temaga seltsis naabruses teeniv talusulane Karl Saaron, kellega varem oli Olga Parm sõbrustanud. Viimasel ajal oli nende vahekord jahenenud ning tüdruk omale uue sõbra leidnud. Armukadedus nähtavasti tingiski järgneva roima.
Mihkla talust ½ km eemale jõutud, võttis K. Saaron revolvri ning tulistas neiut kolme lasuga. Pärastisel arstlikul ülevaatusel selgus, et üks kuul oli läbistanud pea, teine südame, kuna kolmas lask oli läinud mööda. Surm pidi olema silmapilkne. Seejärele läks pärast teo kordasaatmist noormees metsa, kus hukkas ka enda.
Olga Parm oli vana 24 ning mõrvar Karl Saaron 39 aastat, mõlemad kohalikud elanikud.
Friday, November 20, 2009
Pidu ja näitemäng
Võru Teataja 21. november 1929
Mikumärditamine Antslas ja Restus
Urvaste maadleb Rummu-Jüriga
H. Raudsepa komöödia „Mikumärdi” on kõikjal üle öö kuulsaks saanud. Ka „Kannel” ja „Rändteater” on ta oma repertuaari võtnud. Ja mida Võru „Kannel” suudab, seda võivad ka Restu ja Uue-Antsla näitlejad. Mõlemates kohtades õpetatakse agaralt mikumärditamist ja etendus läheb lahti jõulu ajal.
Urvaste „Siirius” heitleb aga Rummu-Jüriga. Ka see näitem. peab ettekandmiskõlbuline jõuluks olema.
Võru Teataja 21. november 1929
Urvaste on maskides
Veerand peo sissetulekust ilusamale kadrisandile
Urvastes on maskepeod nii tihedateks muutunud, et alalised peol käijad kavatsevad ka pidude vaheajal maskisid edasi kanda. Sest vaevalt saab üks lõppeda, kui paari päeva pärast teine algab. „Siiriusel” ja kaitselidul veab oma maskeraaditsemisega, kuid haridusselts kukkus sisse.
24. skp. on jällegi „Siiriuse” maskeraad. Kuna viimane on ümbruskonna hooaja lõpumaskeraad (annaks seda taevane isa), siis on loota rohket osavõttu. Sellega on ka seltsi juhatus arvestanud ning on esimeseks auhinnaks määranud 25% peo sissetulekust, mis küllaltki kena summakese välja teeb arvestades seniste sissetulekutega.
Mikumärditamine Antslas ja Restus
Urvaste maadleb Rummu-Jüriga
H. Raudsepa komöödia „Mikumärdi” on kõikjal üle öö kuulsaks saanud. Ka „Kannel” ja „Rändteater” on ta oma repertuaari võtnud. Ja mida Võru „Kannel” suudab, seda võivad ka Restu ja Uue-Antsla näitlejad. Mõlemates kohtades õpetatakse agaralt mikumärditamist ja etendus läheb lahti jõulu ajal.
Urvaste „Siirius” heitleb aga Rummu-Jüriga. Ka see näitem. peab ettekandmiskõlbuline jõuluks olema.
Võru Teataja 21. november 1929
Urvaste on maskides
Veerand peo sissetulekust ilusamale kadrisandile
Urvastes on maskepeod nii tihedateks muutunud, et alalised peol käijad kavatsevad ka pidude vaheajal maskisid edasi kanda. Sest vaevalt saab üks lõppeda, kui paari päeva pärast teine algab. „Siiriusel” ja kaitselidul veab oma maskeraaditsemisega, kuid haridusselts kukkus sisse.
24. skp. on jällegi „Siiriuse” maskeraad. Kuna viimane on ümbruskonna hooaja lõpumaskeraad (annaks seda taevane isa), siis on loota rohket osavõttu. Sellega on ka seltsi juhatus arvestanud ning on esimeseks auhinnaks määranud 25% peo sissetulekust, mis küllaltki kena summakese välja teeb arvestades seniste sissetulekutega.
Tuesday, November 17, 2009
Postimees 17. november 1899
Kodumaalt.
Võrumaalt. 7. nov. s. a. pidas Vaabina põllumeeste selts Vaabina „Peebu“ koolimajas koosolekut, millest 61 liiget osa võtsivad. – Möödaläinud koosoleku protokoll võeti muutmatalt vastu. Herra G. von Samson kõneles rehepeksmisest, millele elav läbirääkimine järgnes. Arvati väikepõllupidajatele kõige sündsamaks hobusejõuu masinaga rehepeksmist. – Läbirääkimine heinamaa parandamisest sünnitas hästi elavust. – Kunstsõnnikut arvati 5 vagunit tellida. – Järgmine koosolek on 23. Januaril t. a. jällegi „Peebu“ koolimajas“. Siis kõneleb herra Veeber aiapidamisest ja ühendatud piimatallituse sisseseadmise toimkond paneb oma plaanid ette. K. T.
Kodumaalt.
Võrumaalt. 7. nov. s. a. pidas Vaabina põllumeeste selts Vaabina „Peebu“ koolimajas koosolekut, millest 61 liiget osa võtsivad. – Möödaläinud koosoleku protokoll võeti muutmatalt vastu. Herra G. von Samson kõneles rehepeksmisest, millele elav läbirääkimine järgnes. Arvati väikepõllupidajatele kõige sündsamaks hobusejõuu masinaga rehepeksmist. – Läbirääkimine heinamaa parandamisest sünnitas hästi elavust. – Kunstsõnnikut arvati 5 vagunit tellida. – Järgmine koosolek on 23. Januaril t. a. jällegi „Peebu“ koolimajas“. Siis kõneleb herra Veeber aiapidamisest ja ühendatud piimatallituse sisseseadmise toimkond paneb oma plaanid ette. K. T.
Monday, November 16, 2009
Kursus üle kivide ja kändude
Elu 16. november 1929
Kursuste hooaeg Vaabinas alanud
Esmaspäeval kivide ja kändude lõhkumine
11. ja 12. skp. oli korraldatud Hansi talus Aug. Pervi ruumes seakasvatuskursus. Kursustest osavõtt, vaatamata porise aja peale oli enneolemata elav ja rohkearvuline. Küll võib seda pidada hästiõnnestunud põllumajandusaasta arvele, mil põllupidajad nagu varjusurmast ärkamas.
Referendiks ja tegelikkude tööde juhatajaks oli palutud Seakasvatuse seltsi instr. A. Gerhardt, kes andis asjalikke seletusi ja näpunäiteid seakasvatuse alal. Tema poolt valmistatud ja konstrueeritud hekslimasin sai suure tähelepanu osaliseks.
18. skp. kell 9 hom. korraldatakse sama talu põllul tegelik kivide ja kändude lõhkumise kursus. Juhatajaks on palutud instr. J. Pillikse. Arvatavasti on siingi osavõtt suur, sest mainitud kursuse korraldamist on ammugi soovitud.
Kursuste hooaeg Vaabinas alanud
Esmaspäeval kivide ja kändude lõhkumine
11. ja 12. skp. oli korraldatud Hansi talus Aug. Pervi ruumes seakasvatuskursus. Kursustest osavõtt, vaatamata porise aja peale oli enneolemata elav ja rohkearvuline. Küll võib seda pidada hästiõnnestunud põllumajandusaasta arvele, mil põllupidajad nagu varjusurmast ärkamas.
Referendiks ja tegelikkude tööde juhatajaks oli palutud Seakasvatuse seltsi instr. A. Gerhardt, kes andis asjalikke seletusi ja näpunäiteid seakasvatuse alal. Tema poolt valmistatud ja konstrueeritud hekslimasin sai suure tähelepanu osaliseks.
18. skp. kell 9 hom. korraldatakse sama talu põllul tegelik kivide ja kändude lõhkumise kursus. Juhatajaks on palutud instr. J. Pillikse. Arvatavasti on siingi osavõtt suur, sest mainitud kursuse korraldamist on ammugi soovitud.
Saturday, November 14, 2009
Palju maskeid Uue-Antslas
Võru Teataja 14. november 1929
Hää sissetulekuga pidu U.-Antslas
9. novembril oli Uue-Antsla Haridusseltsi korraldusel kohalikus rahvamajas maskepidu. Rahvast oli rohkesti kokkutulnud. Ka maskeid oli rohkem ja paremini ettevalmistatud, kui eelmisel aastal, kes omasid väärilisi auhindu. Üldine sissetulek peale 10.600 sendi. Maskepeo korraldamisel oli kulusid vähe ja seega jääb seltsil hää summake puhast. Praegust higistab näitetrupp äsja ilmunud näidendi „Mikumärdi” ettevalmistamisega, mis kavatsetakse lavastada 2. jõulupühal.
Hää sissetulekuga pidu U.-Antslas
9. novembril oli Uue-Antsla Haridusseltsi korraldusel kohalikus rahvamajas maskepidu. Rahvast oli rohkesti kokkutulnud. Ka maskeid oli rohkem ja paremini ettevalmistatud, kui eelmisel aastal, kes omasid väärilisi auhindu. Üldine sissetulek peale 10.600 sendi. Maskepeo korraldamisel oli kulusid vähe ja seega jääb seltsil hää summake puhast. Praegust higistab näitetrupp äsja ilmunud näidendi „Mikumärdi” ettevalmistamisega, mis kavatsetakse lavastada 2. jõulupühal.
Kas S. varastas Kolga valge lamba?
Võru Teataja 14. november 1929
Lambavargus Urvastes
Ööl vastu 10. novembrit varastati Urvaste vallas Koigu-Anne asunduses elava Adolf Kolga lukustamata laudast ½ aastane Minna Kolga päralt olev valge lammas 20 krooni väärtuses. Varguses langeb kahtlus kellegi samas vallas elava S. peale. Asja selgitamiseks on juurdlus käimas.
Lambavargus Urvastes
Ööl vastu 10. novembrit varastati Urvaste vallas Koigu-Anne asunduses elava Adolf Kolga lukustamata laudast ½ aastane Minna Kolga päralt olev valge lammas 20 krooni väärtuses. Varguses langeb kahtlus kellegi samas vallas elava S. peale. Asja selgitamiseks on juurdlus käimas.
Revideeritavast sai revideerija
Võru Teataja 14. november 1929
Revideeritavast sai revideerija
Uue-Antsla valla asjaajamine hääs korras
Praegu on maakonnas maavalitsuse poolt vallavalitsuste revideerimine käimas. Vallasekretäridel pää aina vudiseb otsas ja higi tilgub, püüdes parandada ja klaarida asja, nii et kõik oleks eeskujulikus korras. 10. novembril jõudis hra Johan Reiss otsaga Uue-Antsla valda. Valla asjaajamist revideerides leidis ta kõige korras olevat. Vallavanema Joh. Lintseri ja sekretäri Osvald Kõivi tegevusega jäi revident kõigiti rahule ja soovitas võtta teistel seesugusest asjaajamisest eeskuju. Et hra Kõivil asjaajamine tip-top korras, palus revident endaga kaasa sõita ja revideerimisel abiks olla, missugune ettepanek vastu võeti ja hra Kõiv algas 10. nov. reisu ümber maakonna. Oleks maakonnas kõik sekretärid niisugused, kes revidendi usalduse ja kiituse osaliseks saaks, siis jõuaks hra Joh. Reiss peagi oma ringreisult Võrru terve sekretäride personaliga.
Veltjoobel
Revideeritavast sai revideerija
Uue-Antsla valla asjaajamine hääs korras
Praegu on maakonnas maavalitsuse poolt vallavalitsuste revideerimine käimas. Vallasekretäridel pää aina vudiseb otsas ja higi tilgub, püüdes parandada ja klaarida asja, nii et kõik oleks eeskujulikus korras. 10. novembril jõudis hra Johan Reiss otsaga Uue-Antsla valda. Valla asjaajamist revideerides leidis ta kõige korras olevat. Vallavanema Joh. Lintseri ja sekretäri Osvald Kõivi tegevusega jäi revident kõigiti rahule ja soovitas võtta teistel seesugusest asjaajamisest eeskuju. Et hra Kõivil asjaajamine tip-top korras, palus revident endaga kaasa sõita ja revideerimisel abiks olla, missugune ettepanek vastu võeti ja hra Kõiv algas 10. nov. reisu ümber maakonna. Oleks maakonnas kõik sekretärid niisugused, kes revidendi usalduse ja kiituse osaliseks saaks, siis jõuaks hra Joh. Reiss peagi oma ringreisult Võrru terve sekretäride personaliga.
Veltjoobel
Lühidalt. ammu.
Postimees 14. november 1889
Kodumaalt.
-. Urvastes on mitmed peremehed seadusevastase linaleotamise pärast 25 rbl. leo pealt trahvitud saanud. Olgu see noomituseks ja hoiatuseks ka mujal.
-. Urvaste ja Otepää pool olla koerte marutõbi hirmu ja kahju tegemas.
Kodumaalt.
-. Urvastes on mitmed peremehed seadusevastase linaleotamise pärast 25 rbl. leo pealt trahvitud saanud. Olgu see noomituseks ja hoiatuseks ka mujal.
-. Urvaste ja Otepää pool olla koerte marutõbi hirmu ja kahju tegemas.
Friday, November 13, 2009
Põllumajandus 1939. - muide baasidest rääkides olid lehed tollal väga vaoshoitud
Elu 13. november 1939
Põllumehe sügisülevaade Urvastes.
Tavaliselt novembris lokkas kõikjal ilus, roheline taliviljaoras, ent tänavu kerkivad silmapiirile mustad, hallikaskollased nurmed. Erakordselt kuiva ja külma sügise tõttu on oras vaevalt kolmes lehes varajastel külvidel, kuna hilised alles tärganud. Siinne põllumees ei mäleta, mil nii viletsad taliviljaorased oleks olnud kui tänavu ja põllumehe hinnang: on talvitusolud halvad – ikaldub rukkisaak; samuti võib äparduda ristikhein, sest ristikuoras onnharuldaselt hõre ja kidur ja kõrgeil liiva- ja kruusamail isegi kadunud.
Käesoleva aasta rukkisaak on mullusest kõrgem ja kvaliteedilt parem, kuna tali- ja suvinisu andis madalama saagi. Söödateraviljade ja heinasaak on tunduvalt madalam m.a. saagist, eriti ikaldus ristikhein, mida saadi vaid ¼ m.a. saagist ja seegi väärtuselt halvem … Nii on karjasöötadest väga terav puudus, eriti valgu osas. Piimatoodangu langus on paratamatu, sest vaevalt suudetakse katta nii suurt valgupuudust kalli ostujõusöödaga, kuna toorsöötade (juurvili ja kartul) puudumisel ei ole ka jõusööda söötmine tasuv.
Kartes kevadel söödapuudust, pole ka veiste arvu võimalik massiliselt vähendada – see suruks veiste hinnad turul äärmiselt madalale tasemele. Selle vastu muretsetakse rohkem aluspõhu turvast, et säästa rukkiõlgi ja nii loodetakse vältida söödapuudust tuleval kevadel.
Võrreldes möödunud aastaga – on meiereidesse toodav piimatoodang 50 prots. võrra langenud.
Praegu lõpetatakse sügiskündi ja et tänavu mullastruktuur haruldaselt kobe ja kuiva suve ning sügise tõttu väetisevarud säilinud hästi mullas, siis loodab põllumees tuleval aastal normaalse suve puhul head suvivilja saaki. A. R.
Põllumehe sügisülevaade Urvastes.
Tavaliselt novembris lokkas kõikjal ilus, roheline taliviljaoras, ent tänavu kerkivad silmapiirile mustad, hallikaskollased nurmed. Erakordselt kuiva ja külma sügise tõttu on oras vaevalt kolmes lehes varajastel külvidel, kuna hilised alles tärganud. Siinne põllumees ei mäleta, mil nii viletsad taliviljaorased oleks olnud kui tänavu ja põllumehe hinnang: on talvitusolud halvad – ikaldub rukkisaak; samuti võib äparduda ristikhein, sest ristikuoras onnharuldaselt hõre ja kidur ja kõrgeil liiva- ja kruusamail isegi kadunud.
Käesoleva aasta rukkisaak on mullusest kõrgem ja kvaliteedilt parem, kuna tali- ja suvinisu andis madalama saagi. Söödateraviljade ja heinasaak on tunduvalt madalam m.a. saagist, eriti ikaldus ristikhein, mida saadi vaid ¼ m.a. saagist ja seegi väärtuselt halvem … Nii on karjasöötadest väga terav puudus, eriti valgu osas. Piimatoodangu langus on paratamatu, sest vaevalt suudetakse katta nii suurt valgupuudust kalli ostujõusöödaga, kuna toorsöötade (juurvili ja kartul) puudumisel ei ole ka jõusööda söötmine tasuv.
Kartes kevadel söödapuudust, pole ka veiste arvu võimalik massiliselt vähendada – see suruks veiste hinnad turul äärmiselt madalale tasemele. Selle vastu muretsetakse rohkem aluspõhu turvast, et säästa rukkiõlgi ja nii loodetakse vältida söödapuudust tuleval kevadel.
Võrreldes möödunud aastaga – on meiereidesse toodav piimatoodang 50 prots. võrra langenud.
Praegu lõpetatakse sügiskündi ja et tänavu mullastruktuur haruldaselt kobe ja kuiva suve ning sügise tõttu väetisevarud säilinud hästi mullas, siis loodab põllumees tuleval aastal normaalse suve puhul head suvivilja saaki. A. R.
Thursday, November 12, 2009
KKK - külmast, kirikust ja klosetist
Võru Teataja 12. november 1929
Urvaste
külmast, kirikust ja klosetist
„Tühja juttude keskjaam” paneb paari ja lahutab. Viljasaak ületas keskmise saagi
Urvaste kirik oleks kõigiti kohane, kuid viga seisab selles, et on talvel külm. Kas ei võiks kirikusse ahi sisse teha, et köstri sõrmed mitte oreli klahvidele ära ei külmaks, ega õpetajal tarvis poleks sõidukasukas kantslisse ilmuda? See oleks väga tarvilik.
Kiriku juurde tehti kunagi väljakäigu koht, mis aga nüüd väga korratus olekus. Kas kogudusel pole nii palju võimalusi, et need puudused saaks kõrvaldatud, sest paistab äärmiselt inetu välja, kui kiriku ümbrus sarnane.
Kõige valusamaks okkaks on Urvaste noortele aga vanatüdrukud j a vanad naised. Need panevad paari, võtavad naisi ja sokutavad mehele, asjaosalistele teadmata. Nemad teavad kõik, missugused suhte kellegil kellegagi on, missugust puudrit see ehk teine preili tarvitab. Mainida võib ainult seda, et sarnase „tühjajutu keskjaama” moodustavad need, kellel elus väga räbalasti on läinud ja oma sappi teistele välja kallata tahavad, et pisutki südame lohutust saada: kui olen ise õnnetu ja porine, olgu teised ka…
Põllumehe meeleolu Urvastes on hää. Viljasaak ületas keskmise. Kartulaid sai ka küllalt, vaatamata sellele, et neid vähe pandud oli seemne puudusel. Aiaviljad andsid samuti hääd saaki ja no mis siis veel tahad, kui kõik salved täis on! Pole muud, kui pane käed kokku ja saada tänu ja kiitust loojale!
Urvaste
külmast, kirikust ja klosetist
„Tühja juttude keskjaam” paneb paari ja lahutab. Viljasaak ületas keskmise saagi
Urvaste kirik oleks kõigiti kohane, kuid viga seisab selles, et on talvel külm. Kas ei võiks kirikusse ahi sisse teha, et köstri sõrmed mitte oreli klahvidele ära ei külmaks, ega õpetajal tarvis poleks sõidukasukas kantslisse ilmuda? See oleks väga tarvilik.
Kiriku juurde tehti kunagi väljakäigu koht, mis aga nüüd väga korratus olekus. Kas kogudusel pole nii palju võimalusi, et need puudused saaks kõrvaldatud, sest paistab äärmiselt inetu välja, kui kiriku ümbrus sarnane.
Kõige valusamaks okkaks on Urvaste noortele aga vanatüdrukud j a vanad naised. Need panevad paari, võtavad naisi ja sokutavad mehele, asjaosalistele teadmata. Nemad teavad kõik, missugused suhte kellegil kellegagi on, missugust puudrit see ehk teine preili tarvitab. Mainida võib ainult seda, et sarnase „tühjajutu keskjaama” moodustavad need, kellel elus väga räbalasti on läinud ja oma sappi teistele välja kallata tahavad, et pisutki südame lohutust saada: kui olen ise õnnetu ja porine, olgu teised ka…
Põllumehe meeleolu Urvastes on hää. Viljasaak ületas keskmise. Kartulaid sai ka küllalt, vaatamata sellele, et neid vähe pandud oli seemne puudusel. Aiaviljad andsid samuti hääd saaki ja no mis siis veel tahad, kui kõik salved täis on! Pole muud, kui pane käed kokku ja saada tänu ja kiitust loojale!
Pidu?
Töörahva Elu 10. november 1949
Suure pidulikkuse ja tööhooga tähistas töötav rahvas kogu maal oktoobripühi
URVASTES
Urvaste valla Siiriuse ja Kuldre rahvamajad tähistasid Oktoobrirevolutsiooni 32. aastapäeva rahvapidudega. Peale päevakohase aktuse korraldati isetegevuslikud ettekanded. Peod lõpetati lõbusa jalakeerutusega. Pühade ajal külastasid rahvamajade isetegevusgrupid ka mitmeid valla kolhoose, pakkudes kultuurset ning huvitavat ajaviidet kolhoositalurahvale.
Suure pidulikkuse ja tööhooga tähistas töötav rahvas kogu maal oktoobripühi
URVASTES
Urvaste valla Siiriuse ja Kuldre rahvamajad tähistasid Oktoobrirevolutsiooni 32. aastapäeva rahvapidudega. Peale päevakohase aktuse korraldati isetegevuslikud ettekanded. Peod lõpetati lõbusa jalakeerutusega. Pühade ajal külastasid rahvamajade isetegevusgrupid ka mitmeid valla kolhoose, pakkudes kultuurset ning huvitavat ajaviidet kolhoositalurahvale.
Monday, November 9, 2009
Urvaste seltsidest taas
Võru Teataja 9. november 1929
Urvaste seltside elust
Mõningaid märkeid seltside tegevuse kohta
Kohapäält kirjutatakse meile järgmist: Seltse, nii üldhariduslisi kui ka erisihilisi on Urvastes enam kui küll. Siin töötab Urvaste Rahvaharidusselts, Eesti Noorsoo Liit „Siirius”, Urvaste Laulu-Mängu selts „Kõla” jne., mida muidugi tuleb üldharidusliste hulka arvata, kuid tegelikult kõik seda ei ole.
Võtame Urvaste Rahvahariduse Seltsi. Selle eesmärk peaks kodanikkude arvates ja ka põhikirja alusel olema hariduse levitamine nende hulgas, kes ei ole koolis, või on säält juba lahkunud. Aga Urvaste Haridusselts ei suuda teps mitte oma nime tarvilisel kõrgusel hoida. Korra muretseti isegi puhkpillid, kuid seltsil just erilist kasu neist ei ole, sest igakordne mäng maksab 5 krooni. Säärane seisukord on vähe võõrastav, sest seltsil on ise pillid ja ta peab veel orkestrile maksma. Selle vastu teenib aga orkester pillidega väljast raha, millest selts punast krossigi ei näe.
Ka seltsi tegevus on täiesti soigus. Pääle mõnede ebaõnnestunud katsete pidudega on neil tegutsemise iha täielikult kadunud – kadunud on ka hüüe: „Sina hoiad lippu, mina löön trummi ja terve Urvaste on meie!”
Vastandiks eelmisele seltsile on Noorsoo liit „Siirius”. Sääl oli tahet ja tegevust, hoogu ja vaimustust. Tõmmati, rühiti ja ehitati omale majagi. Sügise tulekuga on kavatsusel nii mõnigi algatus.
Kolmas selts „Kõla” oli Haridusseltsi ja „Siiriuse” segapaarituse halb võsu, ja nii ei saanud tast ka elulooma, olgugi et kunstlikku hingamist tehti ja vasikakopsud sisse pandi.
Organisatsioon, mis enesest ka tegevust ja elujõudu näitab, on Kaitseliidu Urvaste kompanii.
Urvaste seltside elust
Mõningaid märkeid seltside tegevuse kohta
Kohapäält kirjutatakse meile järgmist: Seltse, nii üldhariduslisi kui ka erisihilisi on Urvastes enam kui küll. Siin töötab Urvaste Rahvaharidusselts, Eesti Noorsoo Liit „Siirius”, Urvaste Laulu-Mängu selts „Kõla” jne., mida muidugi tuleb üldharidusliste hulka arvata, kuid tegelikult kõik seda ei ole.
Võtame Urvaste Rahvahariduse Seltsi. Selle eesmärk peaks kodanikkude arvates ja ka põhikirja alusel olema hariduse levitamine nende hulgas, kes ei ole koolis, või on säält juba lahkunud. Aga Urvaste Haridusselts ei suuda teps mitte oma nime tarvilisel kõrgusel hoida. Korra muretseti isegi puhkpillid, kuid seltsil just erilist kasu neist ei ole, sest igakordne mäng maksab 5 krooni. Säärane seisukord on vähe võõrastav, sest seltsil on ise pillid ja ta peab veel orkestrile maksma. Selle vastu teenib aga orkester pillidega väljast raha, millest selts punast krossigi ei näe.
Ka seltsi tegevus on täiesti soigus. Pääle mõnede ebaõnnestunud katsete pidudega on neil tegutsemise iha täielikult kadunud – kadunud on ka hüüe: „Sina hoiad lippu, mina löön trummi ja terve Urvaste on meie!”
Vastandiks eelmisele seltsile on Noorsoo liit „Siirius”. Sääl oli tahet ja tegevust, hoogu ja vaimustust. Tõmmati, rühiti ja ehitati omale majagi. Sügise tulekuga on kavatsusel nii mõnigi algatus.
Kolmas selts „Kõla” oli Haridusseltsi ja „Siiriuse” segapaarituse halb võsu, ja nii ei saanud tast ka elulooma, olgugi et kunstlikku hingamist tehti ja vasikakopsud sisse pandi.
Organisatsioon, mis enesest ka tegevust ja elujõudu näitab, on Kaitseliidu Urvaste kompanii.
Sunday, November 8, 2009
Mingi sebimine valimistega seoses
Maleva 9. november 1909
Kodumaalt.
Antslast. Isevalitsus! Seaduse järele on ⅔ osa ühisuse, kogukonna ehk seltsi liikmetest, otsusevõimeline kogu. Kuid siiski leidub nupumehi, kes ka 1/20 osa seaduslikuks mõistavad teha.
Nagu üleüldse teada, valivad valla maata maksumaksjad täieialised liikmed (21 a. kuni 60 aastani) eneste keskelt iga kümne mehe kohta valla täiskogusse ühe valija ehk „häälemehe“. Et nimetatud valla liikmed kõik mitte oma valla piirides ei asu, siis kuulutatakse häälemeeste valimisest, mis iga kolme aasta tagast sünnib, ajalehtedes, kuna aga valla piirides elavatele suusõnal ehk kuidagi muul viisil teade kätte muretsetakse.
Uue-Antsla valla kohta on niisuguseid liikmeid ümber 500 inimese.
Kui oktoobrikuul häälemeeste valimine oli, siis ei olnud kuskil mingisugust kuulutust, vaid teade anti vallavalitsuse poolt ainult mõnedele väljavalitutele, kellel „sarvi ega hambaid ei ole“, kes ennast valla vägevatest sinnapoole paenutada lasevad, kuidas viimased endale kasuliku leiavad olema. Ühes talus, kus kolm venda elas, kellest üks koguni „pehme,“ teine pisut krabedam, aga kolmas endast juba iseseisvamat iseloomu kujutas, kes ennast milgil tingimisel pimedaks tööriistaks ei lase tarvitada, sai vallavalitsuse kutse ainult esimene. Kui kolmas selle üle nurinat tõstis, et ka teisi vendasid kutsutud ei ole, saadeti pärast kutse veel teisele vennale, kuna aga kolmas sellest „aust“ ilma pidi jääma, ehk tema kül seaduslik häälemeeste valija oli.
Selle peale ilmus väljavalituid valimisele 24-25 isikut, see on 1/20 osa maata täieialiste maksjate arvust. Kuid sellepeale vaatamata tunnistati koosolek seadusliseks ja peeti valimised ära.
Nii siis paistab Uue-Antsla vallavalitsus neidki haledaid valimiseadusi, mis meil praegu maksvad on, veel rohkem omalt poolt kitsendada. Ja kui nõndaviisi läheb, siis ei ole mitte ime asi, kui meie Uue-Antslas mõne aja pärast kas vallavanema ehk vallakirjutaja isevalitsuse eest leiame. Jääme ootama, kas niisugused häälemehed ka kui seaduslikud valijad ettetulevatel vallaametnikkude valimistele ilmuvad.
Igatahes ei ole laiemale rahvahulgale niisugune kodukasvanud isevalitsus kaugeltki mitte soovitav, sellepärast piaks niisuguse vabavalitsuse vastu kõrgematelt ametikohtadelt abi otsima. „Rahva Päevaleht“
Urvaste-Koigust. Esimene lumi sadas 31. novembril, millele ühte soodu lisa tuli. Praegu on lumi umbes pool jalga paks. Niisugune ootamata talv tõi põllumeestele suurt peavalu, nimelt talvevilja oraste pärast, mis ehk sula maa tõttu ära võivad mädaneda. Kül näeme, kui kaua niisugune talv kestab. A. M-a
Kodumaalt.
Antslast. Isevalitsus! Seaduse järele on ⅔ osa ühisuse, kogukonna ehk seltsi liikmetest, otsusevõimeline kogu. Kuid siiski leidub nupumehi, kes ka 1/20 osa seaduslikuks mõistavad teha.
Nagu üleüldse teada, valivad valla maata maksumaksjad täieialised liikmed (21 a. kuni 60 aastani) eneste keskelt iga kümne mehe kohta valla täiskogusse ühe valija ehk „häälemehe“. Et nimetatud valla liikmed kõik mitte oma valla piirides ei asu, siis kuulutatakse häälemeeste valimisest, mis iga kolme aasta tagast sünnib, ajalehtedes, kuna aga valla piirides elavatele suusõnal ehk kuidagi muul viisil teade kätte muretsetakse.
Uue-Antsla valla kohta on niisuguseid liikmeid ümber 500 inimese.
Kui oktoobrikuul häälemeeste valimine oli, siis ei olnud kuskil mingisugust kuulutust, vaid teade anti vallavalitsuse poolt ainult mõnedele väljavalitutele, kellel „sarvi ega hambaid ei ole“, kes ennast valla vägevatest sinnapoole paenutada lasevad, kuidas viimased endale kasuliku leiavad olema. Ühes talus, kus kolm venda elas, kellest üks koguni „pehme,“ teine pisut krabedam, aga kolmas endast juba iseseisvamat iseloomu kujutas, kes ennast milgil tingimisel pimedaks tööriistaks ei lase tarvitada, sai vallavalitsuse kutse ainult esimene. Kui kolmas selle üle nurinat tõstis, et ka teisi vendasid kutsutud ei ole, saadeti pärast kutse veel teisele vennale, kuna aga kolmas sellest „aust“ ilma pidi jääma, ehk tema kül seaduslik häälemeeste valija oli.
Selle peale ilmus väljavalituid valimisele 24-25 isikut, see on 1/20 osa maata täieialiste maksjate arvust. Kuid sellepeale vaatamata tunnistati koosolek seadusliseks ja peeti valimised ära.
Nii siis paistab Uue-Antsla vallavalitsus neidki haledaid valimiseadusi, mis meil praegu maksvad on, veel rohkem omalt poolt kitsendada. Ja kui nõndaviisi läheb, siis ei ole mitte ime asi, kui meie Uue-Antslas mõne aja pärast kas vallavanema ehk vallakirjutaja isevalitsuse eest leiame. Jääme ootama, kas niisugused häälemehed ka kui seaduslikud valijad ettetulevatel vallaametnikkude valimistele ilmuvad.
Igatahes ei ole laiemale rahvahulgale niisugune kodukasvanud isevalitsus kaugeltki mitte soovitav, sellepärast piaks niisuguse vabavalitsuse vastu kõrgematelt ametikohtadelt abi otsima. „Rahva Päevaleht“
Urvaste-Koigust. Esimene lumi sadas 31. novembril, millele ühte soodu lisa tuli. Praegu on lumi umbes pool jalga paks. Niisugune ootamata talv tõi põllumeestele suurt peavalu, nimelt talvevilja oraste pärast, mis ehk sula maa tõttu ära võivad mädaneda. Kül näeme, kui kaua niisugune talv kestab. A. M-a
Friday, November 6, 2009
"Edasi" rajooni autahvlile
Töörahva Elu 7. november 1959
VÕRU RAJOONI AUTAHVEL
EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni TSN Täitevkomitee kannavad rajooni autahvlile järgmised rajooni kolhooside, sovhooside ja tööstusettevõtete sotsialistliku võistluse võitjad 1959. a. III kvartalis:
„Edasi” kolhoos (juhatuse esimees Karla Rist), kes tootis 1. oktoobriks 1959. a. 100 ha põllumajandusliku maa kohta 42,3 ts liha ja 270,2 ts piima.
Anda kolhoosile EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni TSN Täitevkomitee rändpunalipp ja preemia.
VÕRU RAJOONI AUTAHVEL
EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni TSN Täitevkomitee kannavad rajooni autahvlile järgmised rajooni kolhooside, sovhooside ja tööstusettevõtete sotsialistliku võistluse võitjad 1959. a. III kvartalis:
„Edasi” kolhoos (juhatuse esimees Karla Rist), kes tootis 1. oktoobriks 1959. a. 100 ha põllumajandusliku maa kohta 42,3 ts liha ja 270,2 ts piima.
Anda kolhoosile EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni TSN Täitevkomitee rändpunalipp ja preemia.
Aruandekoosolek 1979
Töörahva Elu 6. november 1979
Aruanded ja valimised
MILLEST KÕNELESID SÕNAVÕTJAD
*parteielu
Eelmisel teisipäeval peeti aruandekoosolek Kuldre kolhoosi parteialgorganisatsioonis. Kolhoosi parteibüroo sekretär Aksel Kosman rääkis algorganisatsiooni siseorganisatsioonilisest tööst. Kuldre kolhoosi parteialgorganisatsioon – 122 liiget – on majandite suurim. Rääkis sellest, et loomakasvatuses on kommunistide osatähtsus väike, siin töötab vaid 8 kommunisti. Ka viimastel aastatel on just loomakasvatajaid vähe vastu võetud NLKP liikmeks; ülemöödunud aastal kaks, möödunud aastal ja tänavu üks. Seevastu mehhanisaatoreid on NLKP liikmeid 25. Kolhoosi juhatuse liikmetest on kolmeteistkümnest neli parteitut.
Peamiselt on NLKP liikmeks võetud noori, komsomoli soovitusega.
Parteisekretär rääkis sellestki, et koosolekud on toimunud regulaarselt, pooltest arutusel olnud küsimustest on käsitletud majandusküsimusi ja kõrgemalseisvate organite otsuste arutelud on seostatud majandi probleemidega.
Niipalju ettekandest.
Aruandekoosolekul on ka teine pool, ehk huvitavamgi esimesest – sõnavõtud. Ja siinkohal tahaksin üsna põhjalikult peatuda sellel, millest kommunistid rääkisid, silmas pidades aastast aruandeperioodi.
Üks, mis pea iga sõnavõttu läbis – kvaliteet töös. Teine – esineb liigjoomist, aga miks?
Urvaste osakonna juhataja Eduard Tee: „Kevadel oli karta raskusi, sest 200 hektarit maad tuli künda kevadel. aga külvi tegime õigel ajal. Sügisel jättis kombainerite töö soovida. Sügisesel kündmisel raskusi ei olnud, meil oli künda 710 ha, künda veel 20 ha.
Mis aga muret teeb, on liigjoomine. Rajoonis on küllalt häid lektoreid, et mõni neist ka hommikul osakonda tuleks ja liigjoomise kahjudest räägiks.”
Vaabina osakonna juhataja H. Jürgenson: „ Hädad tulevad sellest, et kui mingi osa katki läheb, siis tagavaraosa annab kaua oodata. Milleks kulutab mehhanisaator oma ooteaja? Tihtilugu poe juures käimiseks.”
Ärgu Vaabina osakonna mehhanisaatorid pahandagu, sest küllap mehed ise teavad, kelle kohta osakonnajuhataja viide käis. Ei saa aga poe juures käia mehed, kes rajoonis esikohal ja keda osakonnajuhataja esile tõstis: I alagrupi esimene teraviljakoristuse mehhaniseeritud grupp, kus kombaineriteks Volli Kurss, Tõnu Ingver, Mart Teder ja Kalju Timmi.
Kolhoosi peainsener T. Maask: „MTZ-tüüpi traktoreid on majandis 46. Kakskümmend neist vanemad kui 10 aastat. Igal aastal saame juurde 1-2 „Belarussi”, vaja oleks aastas 4-5. Et nii vana pargiga head tööd teha, peaks meeste suhtumine masinasse olema hoolitsev. Vana kooli mehi jääb vähemaks, vanade suhtumine ei nakata noori, on halbu ja on häid traktoriste. Paljud mehhanisaatorid kuritarvitavad alkoholi. Need ei ole noored, on keskealised ja vanemad mehed. Ja annavad noortele halba eeskuju.”
Seemnekasvatuse agronoom, majandi rahvakontrolligrupi esimees M. Birnbaum: „Kartul oleks meil võinud anda üle 200 ts hektarilt, kuid kartul oli hõredalt pandud, väetamine ja harimine olid korras. Teravilja saagikus ei olnud – aastat arvestades – halb. Kontrollisime teraviljakadusid. Pärast seda asi paranes. Kuid kombainid kaotasid aega, sest 8 kombaini kohta oli 1-2 autot ja need ei jõudnud vilja ära vedada.
Uue tehnika hoidmine Uue-Antsla töökoja õues jätab soovida. Palju masinaid ja seadmeid on töökoja õues segamini ja peavad igasuguse ilma ära kannatama.”
Igatahes on Uue-Antsla töökoda nüüd rahvakontrolöride silma all.
Kolhoosi komsomolialgorganisatsiooni sekretär M. Reiljan: „Majandis on 51 kommunistlikku noort ja 100 noort. Komsomoli noortebrigaad koristusel – Tõnu Ingver, Aivar Sloog ja Mart Teder - oli rajoonis koguaeg esikohal ja sai ELKNÜ Keskkomitee rändvimpli.”
Kolhoosi juhatuse esimees E. Kontse: „Teraviljakoristusel oli liigset kiirustamist ja see tõi kaasa küllalt suured kaod, Vaabinas ehk kõige suuremad. Hektari kohta võib mitu tsentnerit arvestada. Tervikuna jõudsime aga teravilja enne kartulivõtu algust ära koristada ja seda oli vaja, sest töökäte nappus on suur.
Mitu aastat oleme sotsialistlikus võistluses Valga rajooni Sangaste ja Valka rajooni „Uzvara” kolhoosiga. Võistlus on olnud pidev, seni saime kokku kaks korda aastas – talvel ja suvel - , et teha kokkuvõte tootmisest ja pidada maha spordivõistlused. Nüüd, tundub, tuleb suvistest võistlustest loobuda, sest suvel ei ole vaba nädalavahetust, mida selleks kulutada.
Tänavu sai Kuldre kolmest kõige parema teravilja- ja kartulisaagi (22,7 ts/ha ja 172 ts/ha), Sangaste 21,8 ts/ha ja 130 ts/ha ja „Uzvara” 17 ts/ha ja 170 ts/ha. Ka piimatoodangus peaksime võitma.”
Urvaste külanõukogu täitevkomitee esimees O. Arop: „Ideoloogiatööst räägime tihtilugu rohkem, kui selle kasuks teeme. Oluline inimese kasvatuses on olmekorraldus, teenindussfääri töö, aga ka suhtlemiskultuur. Suhtumine inimesse, töökaaslastesse. Eelkõige puudutab see keskastme juhte, kes peaksid arvestama, et heatahtliku ja arvestava suhtlemisega mõjutab tööinimest sootuks rohkem kui käsu-keeluga. Sest – inimene töötab selleks, et elada.”
Viimasel EKP Võru rajoonikomitee bürool oli arutusel Kuldre kolhoosi parteialgorganisatsiooni komitee töö. Seal võeti vastu otsus ja kavandati ürituste plaan, mis näeb ette rida üritusi, tagamaks ideoloogilise kasvatustöö, kaadriga tehtava töö jne. paranemist.
Nimetatud otsust ja aruandekoosolekul tehtud kriitilisi märkusi arvestades võttis koosolek vastu otsuse.
NAIMA NAVI
Aruanded ja valimised
MILLEST KÕNELESID SÕNAVÕTJAD
*parteielu
Eelmisel teisipäeval peeti aruandekoosolek Kuldre kolhoosi parteialgorganisatsioonis. Kolhoosi parteibüroo sekretär Aksel Kosman rääkis algorganisatsiooni siseorganisatsioonilisest tööst. Kuldre kolhoosi parteialgorganisatsioon – 122 liiget – on majandite suurim. Rääkis sellest, et loomakasvatuses on kommunistide osatähtsus väike, siin töötab vaid 8 kommunisti. Ka viimastel aastatel on just loomakasvatajaid vähe vastu võetud NLKP liikmeks; ülemöödunud aastal kaks, möödunud aastal ja tänavu üks. Seevastu mehhanisaatoreid on NLKP liikmeid 25. Kolhoosi juhatuse liikmetest on kolmeteistkümnest neli parteitut.
Peamiselt on NLKP liikmeks võetud noori, komsomoli soovitusega.
Parteisekretär rääkis sellestki, et koosolekud on toimunud regulaarselt, pooltest arutusel olnud küsimustest on käsitletud majandusküsimusi ja kõrgemalseisvate organite otsuste arutelud on seostatud majandi probleemidega.
Niipalju ettekandest.
Aruandekoosolekul on ka teine pool, ehk huvitavamgi esimesest – sõnavõtud. Ja siinkohal tahaksin üsna põhjalikult peatuda sellel, millest kommunistid rääkisid, silmas pidades aastast aruandeperioodi.
Üks, mis pea iga sõnavõttu läbis – kvaliteet töös. Teine – esineb liigjoomist, aga miks?
Urvaste osakonna juhataja Eduard Tee: „Kevadel oli karta raskusi, sest 200 hektarit maad tuli künda kevadel. aga külvi tegime õigel ajal. Sügisel jättis kombainerite töö soovida. Sügisesel kündmisel raskusi ei olnud, meil oli künda 710 ha, künda veel 20 ha.
Mis aga muret teeb, on liigjoomine. Rajoonis on küllalt häid lektoreid, et mõni neist ka hommikul osakonda tuleks ja liigjoomise kahjudest räägiks.”
Vaabina osakonna juhataja H. Jürgenson: „ Hädad tulevad sellest, et kui mingi osa katki läheb, siis tagavaraosa annab kaua oodata. Milleks kulutab mehhanisaator oma ooteaja? Tihtilugu poe juures käimiseks.”
Ärgu Vaabina osakonna mehhanisaatorid pahandagu, sest küllap mehed ise teavad, kelle kohta osakonnajuhataja viide käis. Ei saa aga poe juures käia mehed, kes rajoonis esikohal ja keda osakonnajuhataja esile tõstis: I alagrupi esimene teraviljakoristuse mehhaniseeritud grupp, kus kombaineriteks Volli Kurss, Tõnu Ingver, Mart Teder ja Kalju Timmi.
Kolhoosi peainsener T. Maask: „MTZ-tüüpi traktoreid on majandis 46. Kakskümmend neist vanemad kui 10 aastat. Igal aastal saame juurde 1-2 „Belarussi”, vaja oleks aastas 4-5. Et nii vana pargiga head tööd teha, peaks meeste suhtumine masinasse olema hoolitsev. Vana kooli mehi jääb vähemaks, vanade suhtumine ei nakata noori, on halbu ja on häid traktoriste. Paljud mehhanisaatorid kuritarvitavad alkoholi. Need ei ole noored, on keskealised ja vanemad mehed. Ja annavad noortele halba eeskuju.”
Seemnekasvatuse agronoom, majandi rahvakontrolligrupi esimees M. Birnbaum: „Kartul oleks meil võinud anda üle 200 ts hektarilt, kuid kartul oli hõredalt pandud, väetamine ja harimine olid korras. Teravilja saagikus ei olnud – aastat arvestades – halb. Kontrollisime teraviljakadusid. Pärast seda asi paranes. Kuid kombainid kaotasid aega, sest 8 kombaini kohta oli 1-2 autot ja need ei jõudnud vilja ära vedada.
Uue tehnika hoidmine Uue-Antsla töökoja õues jätab soovida. Palju masinaid ja seadmeid on töökoja õues segamini ja peavad igasuguse ilma ära kannatama.”
Igatahes on Uue-Antsla töökoda nüüd rahvakontrolöride silma all.
Kolhoosi komsomolialgorganisatsiooni sekretär M. Reiljan: „Majandis on 51 kommunistlikku noort ja 100 noort. Komsomoli noortebrigaad koristusel – Tõnu Ingver, Aivar Sloog ja Mart Teder - oli rajoonis koguaeg esikohal ja sai ELKNÜ Keskkomitee rändvimpli.”
Kolhoosi juhatuse esimees E. Kontse: „Teraviljakoristusel oli liigset kiirustamist ja see tõi kaasa küllalt suured kaod, Vaabinas ehk kõige suuremad. Hektari kohta võib mitu tsentnerit arvestada. Tervikuna jõudsime aga teravilja enne kartulivõtu algust ära koristada ja seda oli vaja, sest töökäte nappus on suur.
Mitu aastat oleme sotsialistlikus võistluses Valga rajooni Sangaste ja Valka rajooni „Uzvara” kolhoosiga. Võistlus on olnud pidev, seni saime kokku kaks korda aastas – talvel ja suvel - , et teha kokkuvõte tootmisest ja pidada maha spordivõistlused. Nüüd, tundub, tuleb suvistest võistlustest loobuda, sest suvel ei ole vaba nädalavahetust, mida selleks kulutada.
Tänavu sai Kuldre kolmest kõige parema teravilja- ja kartulisaagi (22,7 ts/ha ja 172 ts/ha), Sangaste 21,8 ts/ha ja 130 ts/ha ja „Uzvara” 17 ts/ha ja 170 ts/ha. Ka piimatoodangus peaksime võitma.”
Urvaste külanõukogu täitevkomitee esimees O. Arop: „Ideoloogiatööst räägime tihtilugu rohkem, kui selle kasuks teeme. Oluline inimese kasvatuses on olmekorraldus, teenindussfääri töö, aga ka suhtlemiskultuur. Suhtumine inimesse, töökaaslastesse. Eelkõige puudutab see keskastme juhte, kes peaksid arvestama, et heatahtliku ja arvestava suhtlemisega mõjutab tööinimest sootuks rohkem kui käsu-keeluga. Sest – inimene töötab selleks, et elada.”
Viimasel EKP Võru rajoonikomitee bürool oli arutusel Kuldre kolhoosi parteialgorganisatsiooni komitee töö. Seal võeti vastu otsus ja kavandati ürituste plaan, mis näeb ette rida üritusi, tagamaks ideoloogilise kasvatustöö, kaadriga tehtava töö jne. paranemist.
Nimetatud otsust ja aruandekoosolekul tehtud kriitilisi märkusi arvestades võttis koosolek vastu otsuse.
NAIMA NAVI
Thursday, November 5, 2009
Tamme-Lauri talus tulekahju. Seltsielu leige.
Maleva 5. november 1909
Kodumaalt.
Urvastest. Seltsi elust. Urvaste karskuse selts „Koit“ töötab siitsaadik väga nõrgalt. Juba kevadel pidas ta viimase pidu, mis kaunis kenaste korda läks. Aga senini ei ole enam häältki olnud. Küsitav on, kas tohime jõuluks midagi loota, ehk ei.
Hariduse selts, mis mõne aasta eest siia asutati, ei ole, peale raamatukogu avamise midagi suuremat eesmärki omale võtnud. Väga veider nähtus, kuidas siine rahvas seltsi elust nii leigelt osa võtab.
-Tulekahju. Öösel vastu 30. okt. põles Urvaste vallas Tamme-Lauri talu rehi maha. Sisse jäivad linad, ja kõik masinaga pekstud toores vili. Tuli oli lagunenud rehe ahjust hakanud. Peremehe kahju on suur.
Kodumaalt.
Urvastest. Seltsi elust. Urvaste karskuse selts „Koit“ töötab siitsaadik väga nõrgalt. Juba kevadel pidas ta viimase pidu, mis kaunis kenaste korda läks. Aga senini ei ole enam häältki olnud. Küsitav on, kas tohime jõuluks midagi loota, ehk ei.
Hariduse selts, mis mõne aasta eest siia asutati, ei ole, peale raamatukogu avamise midagi suuremat eesmärki omale võtnud. Väga veider nähtus, kuidas siine rahvas seltsi elust nii leigelt osa võtab.
-Tulekahju. Öösel vastu 30. okt. põles Urvaste vallas Tamme-Lauri talu rehi maha. Sisse jäivad linad, ja kõik masinaga pekstud toores vili. Tuli oli lagunenud rehe ahjust hakanud. Peremehe kahju on suur.
Tuesday, November 3, 2009
Aruandekoosolek aastal 1959
Töörahva Elu 3. november 1959
Partei-algorganisatsioonide aruande-valimiskoosolekutelt
JÄLGIDA ELU NÕUDEID
Kui Kuldre kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär sm. Nurme lõpetas oma aruande algorganisatsiooni tööst, valitses koosoleku ruumis viivuks vaikus. Mis siis viga oli? Aruandja rääkis sotsialistlike kohustuste täitmisest, kolhoositootmise arengust, läbiviidud koosolekust, kommunistidele antud ülesannetest, poliitharidustööst ja kommunistide enesetäiendamisest. Vähem aga rääkis aruandja ridade kasvust, massilisest poliitilisest ja komsomoli-algorganisatsiooni tööst – nendes lõikudes olid tulemused kasinavõitu. Liiga agar oli algorganisatsiooni sekretär enese kritiseerimises, võttes kõigi puudujääkide eest vastutuse täielikult endale. Kuidas aga teised kommunistid töötasid, millised vead ja puudused neil olid, sellest vaikis aruandja. See ehk tekitaski hetkese kõhkluse enne sõnavõttude algust.
Sõnavõtud avas noorkarjatalitaja Olga Hainas. Ta rääkis, et puudused, mis esinevad massilises poliitilises töös, on tingitud eelkõige sellest, et sm. Nurme ei rakenda kommuniste sellele tööle. Tema puuduseks on ka see, et ta ei seo poliitilist tööd kolhoosi igapäevase eluga. Sm. Nurme oskab hästi rääkida, veenda, miks ta aga ei kasuta igapäevasel tööpostil kolhoosi aseesimehena kõiki võimalusi reakolhoosnikutega vestlemiseks? Paljud kolhoosikollektiivi liikmed ei salli kriitikat. Näiteks oli juhuseid, kus seinalehest rebiti kriitilised artiklid maha. See on tõsine signaal. Partei-algorganisatsioon aga sellele ei reageerinud.
Edasi käsitles sm. Hainas kaadrite valiku ja paigutamise küsimusi, kus esineb veel palju puudusi. Sellest rääkisid ka kommunistid Hilda Laidma ja Arnold Mürk. III brigaad on üks mahajäänum. Juba üle aasta on päevakorras olnud uue brigadiri leidmine, kuid seni pole seda suudetud lahendada. Kolhoosis puudub zootehnik. Endise zootehniku sm. Sika töös esines tõsiseid puudusi. Loomad olid nummerdamata, tõuloomadel ei olnud korrastatud dokumente. Nüüd on tarvis leida sellele kohale uus inimene. Ka agronoomi pole. Varem oldi seisukohal, et agronoomi pole üldse tarvis, kuna kolhoosi esimees sm. Kivi omab põllumajandusalase ettevalmistuse ja võttis agronoomi kohused enda õlgadele. Praktika näitas, et nii suures majandis ei ole see asjale kasuks. Esimees ei jõua igale poole. Kolhoosi ees seisavad ulatuslikud maaparandustööd, kultuurkarjamaade rajamine jne. Kõik see nõuab spetsialisti igapäevast järelevalvet.
Palju juttu oli mehhaniseerimisest. Praegu esineb loomakasvatuses veel rasket käsitsitööd. Enamuses loomakasvatushoonetes peavad talitajad veel kaelkookudega vett tassima. Kommunistid nõudsid, et partei-algorganisatsiooni sekretär ja kolhoosi esimees tähelepanelikumalt suhtuksid inimestesse, parandaksid nende töö- ja elutingimusi. Loomakasvatusfarmidesse on raske tööjõudu leida, kuna seda takistab korterite vähesus. Eeloleval aastal on hädavajalik 2 kahekorruselise tööliselamu ehitamine. Tõsiseid puudusi on uue töötasu süsteemi väljatöötamises. Pole jõutud veel otsustada, kas minna üle rahalisele tasule või mitte. Partei-algorganisatsioon on nendes küsimustes jäänud kõrvaltvaatajaks.
Aruande-valimiskoosolek andis algorganisatsiooni sekretäri tööle rahuldava hinnangu. Ta arvestas seda, mis on tehtud kolhoosi majanduse tugevdamisel, sotsialistliku võistluse organiseerimisel ja teistes töölõikudes.
Koosoleku otsuses kohustati algorganisatsiooni sekretäri tegelema kommunistlike noorte juhtimisega ning agitaatorite töö pideva suunamisega. Tähtsal kohal on otsuses tööviljakuse tõstmine kõigis tootmisharudes, mehhaniseerimine ja omahinna alandamine.
Algorganisatsiooni sekretäriks valiti Aleksander Nurme ja sekretäri asetäitjaks Heino Klaar
H. KALDVEE
Pildil: Kuldre kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär A. Nurme aruannet esitamas
Partei-algorganisatsioonide aruande-valimiskoosolekutelt
JÄLGIDA ELU NÕUDEID
Kui Kuldre kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär sm. Nurme lõpetas oma aruande algorganisatsiooni tööst, valitses koosoleku ruumis viivuks vaikus. Mis siis viga oli? Aruandja rääkis sotsialistlike kohustuste täitmisest, kolhoositootmise arengust, läbiviidud koosolekust, kommunistidele antud ülesannetest, poliitharidustööst ja kommunistide enesetäiendamisest. Vähem aga rääkis aruandja ridade kasvust, massilisest poliitilisest ja komsomoli-algorganisatsiooni tööst – nendes lõikudes olid tulemused kasinavõitu. Liiga agar oli algorganisatsiooni sekretär enese kritiseerimises, võttes kõigi puudujääkide eest vastutuse täielikult endale. Kuidas aga teised kommunistid töötasid, millised vead ja puudused neil olid, sellest vaikis aruandja. See ehk tekitaski hetkese kõhkluse enne sõnavõttude algust.
Sõnavõtud avas noorkarjatalitaja Olga Hainas. Ta rääkis, et puudused, mis esinevad massilises poliitilises töös, on tingitud eelkõige sellest, et sm. Nurme ei rakenda kommuniste sellele tööle. Tema puuduseks on ka see, et ta ei seo poliitilist tööd kolhoosi igapäevase eluga. Sm. Nurme oskab hästi rääkida, veenda, miks ta aga ei kasuta igapäevasel tööpostil kolhoosi aseesimehena kõiki võimalusi reakolhoosnikutega vestlemiseks? Paljud kolhoosikollektiivi liikmed ei salli kriitikat. Näiteks oli juhuseid, kus seinalehest rebiti kriitilised artiklid maha. See on tõsine signaal. Partei-algorganisatsioon aga sellele ei reageerinud.
Edasi käsitles sm. Hainas kaadrite valiku ja paigutamise küsimusi, kus esineb veel palju puudusi. Sellest rääkisid ka kommunistid Hilda Laidma ja Arnold Mürk. III brigaad on üks mahajäänum. Juba üle aasta on päevakorras olnud uue brigadiri leidmine, kuid seni pole seda suudetud lahendada. Kolhoosis puudub zootehnik. Endise zootehniku sm. Sika töös esines tõsiseid puudusi. Loomad olid nummerdamata, tõuloomadel ei olnud korrastatud dokumente. Nüüd on tarvis leida sellele kohale uus inimene. Ka agronoomi pole. Varem oldi seisukohal, et agronoomi pole üldse tarvis, kuna kolhoosi esimees sm. Kivi omab põllumajandusalase ettevalmistuse ja võttis agronoomi kohused enda õlgadele. Praktika näitas, et nii suures majandis ei ole see asjale kasuks. Esimees ei jõua igale poole. Kolhoosi ees seisavad ulatuslikud maaparandustööd, kultuurkarjamaade rajamine jne. Kõik see nõuab spetsialisti igapäevast järelevalvet.
Palju juttu oli mehhaniseerimisest. Praegu esineb loomakasvatuses veel rasket käsitsitööd. Enamuses loomakasvatushoonetes peavad talitajad veel kaelkookudega vett tassima. Kommunistid nõudsid, et partei-algorganisatsiooni sekretär ja kolhoosi esimees tähelepanelikumalt suhtuksid inimestesse, parandaksid nende töö- ja elutingimusi. Loomakasvatusfarmidesse on raske tööjõudu leida, kuna seda takistab korterite vähesus. Eeloleval aastal on hädavajalik 2 kahekorruselise tööliselamu ehitamine. Tõsiseid puudusi on uue töötasu süsteemi väljatöötamises. Pole jõutud veel otsustada, kas minna üle rahalisele tasule või mitte. Partei-algorganisatsioon on nendes küsimustes jäänud kõrvaltvaatajaks.
Aruande-valimiskoosolek andis algorganisatsiooni sekretäri tööle rahuldava hinnangu. Ta arvestas seda, mis on tehtud kolhoosi majanduse tugevdamisel, sotsialistliku võistluse organiseerimisel ja teistes töölõikudes.
Koosoleku otsuses kohustati algorganisatsiooni sekretäri tegelema kommunistlike noorte juhtimisega ning agitaatorite töö pideva suunamisega. Tähtsal kohal on otsuses tööviljakuse tõstmine kõigis tootmisharudes, mehhaniseerimine ja omahinna alandamine.
Algorganisatsiooni sekretäriks valiti Aleksander Nurme ja sekretäri asetäitjaks Heino Klaar
H. KALDVEE
Pildil: Kuldre kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär A. Nurme aruannet esitamas
Saturday, October 31, 2009
Kas Ulvit teate?
Töörahva Elu 1.november 1979
Ühest Kuldre tüdrukust
Ulvi tuli Õisu tehnikumi kaks aastat tagasi. Tuli pisut kõheldes, ent kindla tahtmisega siin elukutse omandada, mis talle pisut hinge- ja südamelähedane. Kuivõrd saame selles eas rääkida kindlaks kujunenud arusaamast tulevase töö valikul.
Ulvil vedas, ta sai sisse. Pikkamisi tuli kohanemine. Nii nad neljakesi siis ühiselamutoas on, lisaks Sõmerpalu tüdrukule Irina Junolainenile veel hiidlane ja läänlane. Läbisaamine on tüdrukute vahel hea, kuigi teinekord tuleb ütlemistki. Aga see kõik käib asja juurde. Sest Ulvi on rühmaorganisaator ja nõuab korda. Mõnikord on juhtunud ka, et töö tuleb endal ära teha. Tüdrukute kursusejuhataja Evi Bergmann mäletab, et kevadel ei saadud ühiselamus kuidagi üldkasutatavat treppi korda. Kellele Ulvi ka sellest ei rääkinud, teda ei võetud kuulda. Eks ta siis ise võttis harja ja lapi ning pesi trepi läikivaks. Hiljem arvestati temaga taoliste nõudmiste puhul üha rohkem. Tal on oma rühmas autoriteeti.
Ulvi ei ole viiemees, kes kõrgendatud stipendiumi saab. Kevadise semestri lõpuks oli tal ka mõni neli matriklisse lipsanud, kuid sellest pole häda. Kolmesid ei ole ega tule. Ulvi töötab tunnis väga aktiivselt kaasa. Eriti tugev on tüdruk humanitaarainetes. Talle meeldivad keeled, kirjandus, ajalugu. See kõik sai alguse juba Urvaste ja Kärgula koolis. Ulvi meenutab nendest aegadest erilise südamesoojusega Ene Pedastsaart, kes Kärgulas võõrkeelte ja ajaloo õpetajana tugeva aluse kogu tema edasisele õpitegevusele pani. Kui sel kevadel Eesti NSV Kõrgema- ja Keskerihariduse Ministeerium vabariikliku võõrkeelte olümpiaadi korraldas, saadeti Ulvi sinna Õisut esindama. Ta tuli saksa keeles kolmandale kohale. Võistlejaid oli ju mitukümmend. Võõrkeelte õpetaja Taimi Jüris rääkis, et Ulvilt saab vastuse ikka, kui teised rühmas ei tea.
Ent eks ole ka õppeaineid, mis kõigile ühteviisi ei istu. Ulvi arvab, et talle valmistavad sageli raskusi soojustehnika tunnid, mida selles tehnikumis on eriti palju. Kuid kunagi pole juhtunud, et Ulvi oleks jätnud ülesande tegemata või oleks selle teinud poolikult.
Ulvi on suur raamatusõber. Raamatuharrastus algas juba Urvastes, kuigi kodunt oli kohalikku raamatukogusse oma kümme kilomeetrit. Ta loeb hoolikalt ka teaduskirjandust, sest lugemine ainult ajaviiteks või siis kohustusliku programmi iseseisev läbitöötamine ei paku talle mingit pinget. Kui Ulvi astub taas üle raamatukogu läve, on mul soe tunne südame all: tuleb meeldiv kohtumine tõelise kirjandussõbraga.
Ulvile meeldib vabal ajal käsitööd teha. Ta õmbleb ja koob. Ja erialagi, mida ta kavatseb omandada, tuleb vist väga naiselik: Ulvi tahab nimelt konserveerijaks saada.
Kõike, mida Ulvi Sikk teeb, teeb ta südame- ja hingesoojusega. See omadus temas kannustab teisigi paremini õppima ja käituma. Muide, Ulvi valdab vabalt kolme väga kaunist emakeelset sõna: tere, palun, tänan!
Nõnda siis elab ja õpib Õisus Võrumaa tüdruk Ulvi Sikk, kelle vanemad töötavad Kuldre kolhoosis. Esimene põllutöölisena, teine puutöölisena. Nad võivad oma tütrest vaid rõõmu tunda.
LEONHARD NIILUS
Õisu raamatukogu juhataja
Ühest Kuldre tüdrukust
Ulvi tuli Õisu tehnikumi kaks aastat tagasi. Tuli pisut kõheldes, ent kindla tahtmisega siin elukutse omandada, mis talle pisut hinge- ja südamelähedane. Kuivõrd saame selles eas rääkida kindlaks kujunenud arusaamast tulevase töö valikul.
Ulvil vedas, ta sai sisse. Pikkamisi tuli kohanemine. Nii nad neljakesi siis ühiselamutoas on, lisaks Sõmerpalu tüdrukule Irina Junolainenile veel hiidlane ja läänlane. Läbisaamine on tüdrukute vahel hea, kuigi teinekord tuleb ütlemistki. Aga see kõik käib asja juurde. Sest Ulvi on rühmaorganisaator ja nõuab korda. Mõnikord on juhtunud ka, et töö tuleb endal ära teha. Tüdrukute kursusejuhataja Evi Bergmann mäletab, et kevadel ei saadud ühiselamus kuidagi üldkasutatavat treppi korda. Kellele Ulvi ka sellest ei rääkinud, teda ei võetud kuulda. Eks ta siis ise võttis harja ja lapi ning pesi trepi läikivaks. Hiljem arvestati temaga taoliste nõudmiste puhul üha rohkem. Tal on oma rühmas autoriteeti.
Ulvi ei ole viiemees, kes kõrgendatud stipendiumi saab. Kevadise semestri lõpuks oli tal ka mõni neli matriklisse lipsanud, kuid sellest pole häda. Kolmesid ei ole ega tule. Ulvi töötab tunnis väga aktiivselt kaasa. Eriti tugev on tüdruk humanitaarainetes. Talle meeldivad keeled, kirjandus, ajalugu. See kõik sai alguse juba Urvaste ja Kärgula koolis. Ulvi meenutab nendest aegadest erilise südamesoojusega Ene Pedastsaart, kes Kärgulas võõrkeelte ja ajaloo õpetajana tugeva aluse kogu tema edasisele õpitegevusele pani. Kui sel kevadel Eesti NSV Kõrgema- ja Keskerihariduse Ministeerium vabariikliku võõrkeelte olümpiaadi korraldas, saadeti Ulvi sinna Õisut esindama. Ta tuli saksa keeles kolmandale kohale. Võistlejaid oli ju mitukümmend. Võõrkeelte õpetaja Taimi Jüris rääkis, et Ulvilt saab vastuse ikka, kui teised rühmas ei tea.
Ent eks ole ka õppeaineid, mis kõigile ühteviisi ei istu. Ulvi arvab, et talle valmistavad sageli raskusi soojustehnika tunnid, mida selles tehnikumis on eriti palju. Kuid kunagi pole juhtunud, et Ulvi oleks jätnud ülesande tegemata või oleks selle teinud poolikult.
Ulvi on suur raamatusõber. Raamatuharrastus algas juba Urvastes, kuigi kodunt oli kohalikku raamatukogusse oma kümme kilomeetrit. Ta loeb hoolikalt ka teaduskirjandust, sest lugemine ainult ajaviiteks või siis kohustusliku programmi iseseisev läbitöötamine ei paku talle mingit pinget. Kui Ulvi astub taas üle raamatukogu läve, on mul soe tunne südame all: tuleb meeldiv kohtumine tõelise kirjandussõbraga.
Ulvile meeldib vabal ajal käsitööd teha. Ta õmbleb ja koob. Ja erialagi, mida ta kavatseb omandada, tuleb vist väga naiselik: Ulvi tahab nimelt konserveerijaks saada.
Kõike, mida Ulvi Sikk teeb, teeb ta südame- ja hingesoojusega. See omadus temas kannustab teisigi paremini õppima ja käituma. Muide, Ulvi valdab vabalt kolme väga kaunist emakeelset sõna: tere, palun, tänan!
Nõnda siis elab ja õpib Õisus Võrumaa tüdruk Ulvi Sikk, kelle vanemad töötavad Kuldre kolhoosis. Esimene põllutöölisena, teine puutöölisena. Nad võivad oma tütrest vaid rõõmu tunda.
LEONHARD NIILUS
Õisu raamatukogu juhataja
Köstri juubel - Jaan Vassil 60!
Võru Teataja 31. oktoober 1929
Urvaste köstri juubel
Pühitses 60-ndat sünnipäeva ja 30-ndat ametijuubelit
Urvaste koguduse köster Jaan Vassil pühitses neil päevil kahekordset juubelipäeva, saades vanaks 60 aastat ja olles Urvaste koguduse köstriks olnud 30 aastat. Ühtlasi langeb see juubel ka kokku 30-aastase abielupäevaga.
Jaan Vassil on sündinud 14. oktoobril 1869. a Tartumaal Vastse-Otepää vallas „Zeigu” talus peremehe pojana. Hariduse on saanud Tartu õpetajate seminaris ja kooliõpetaja kutse omandamise järele olnud 1889.-1892. aast. kärgula kaheklassilise algkooli ja 1893.-1895. a. Krüüdneri valla algkooli juhatajaks. 1895. aastal kutsus Urvaste kirikuvalitsus teda endisele köster-organist G. Põdersonile abiliseks, kus töötas kuni 1899. aastani ja pärast endise köstri surma 1899. aastal valiti Urvaste koguduse köstriks, millisel kohal on vahetpidamata teeninud 30 aastat.
Urvaste koguduse elus on hra Vassil palju ära teinud ja korda saatnud. 1918. ja 1919. a mil puudus koguduselt hingekarjane, oli köster Vassila ülesandeks ainuüksi täita kõik kiriku talitused. On asutanud kiriku laulukoori, mis tema juhatusel senini hoorikkalt tegutsenud. Mitte üksi kirikuametiga ei ole piiratud hra Vassila töö, temal on jõudu jatkunud ka kaugemale. On seltsides ja organisatsioonides kaua kaasa töötanud, olles Antsla tuletõrje Ühingu esimeheks jne. Kes juubilari tunnevad ja temaga ühes töötanud on leidnud, et tema elumõte on alati olnud tõde ja õigus. Kolmkümmend aastat ei ole küll kuigi pikk aeg, aga kolmkümmend aastat vahetpidamata töös olla, siin-sääl paremuse poole rühkida, aja ja arenguga kaasas sammuda – see tähendab palju.
Korralikkuse ja lahke vastutulelikkusega koguduse liigete vastu on hra Vassil võitnud enese vastu suure poolehoiu ja lugupidamise. Ja just see on võimaldanud temal püsimise oma teenistuskohal 30 aastat rasketel ja muutlikkudel aegadel.
Juubilar J. Vassil on ohvriks toonud kogu oma tervise, oma jõu ja parima tahtmise Urvaste koguduse käekäigu hääks ja koguduse liikmed meeldetuletades tema lahkust, vastutulelikkust ja sõbralikkust, julgevad loota, et tema veel kauaks nende keskele endise häätahtlikkuse ja armastusega jääb. Selleks juubilarile kõigeparemat tervist ja jõudu!
K-v.
Urvaste köstri juubel
Pühitses 60-ndat sünnipäeva ja 30-ndat ametijuubelit
Urvaste koguduse köster Jaan Vassil pühitses neil päevil kahekordset juubelipäeva, saades vanaks 60 aastat ja olles Urvaste koguduse köstriks olnud 30 aastat. Ühtlasi langeb see juubel ka kokku 30-aastase abielupäevaga.
Jaan Vassil on sündinud 14. oktoobril 1869. a Tartumaal Vastse-Otepää vallas „Zeigu” talus peremehe pojana. Hariduse on saanud Tartu õpetajate seminaris ja kooliõpetaja kutse omandamise järele olnud 1889.-1892. aast. kärgula kaheklassilise algkooli ja 1893.-1895. a. Krüüdneri valla algkooli juhatajaks. 1895. aastal kutsus Urvaste kirikuvalitsus teda endisele köster-organist G. Põdersonile abiliseks, kus töötas kuni 1899. aastani ja pärast endise köstri surma 1899. aastal valiti Urvaste koguduse köstriks, millisel kohal on vahetpidamata teeninud 30 aastat.
Urvaste koguduse elus on hra Vassil palju ära teinud ja korda saatnud. 1918. ja 1919. a mil puudus koguduselt hingekarjane, oli köster Vassila ülesandeks ainuüksi täita kõik kiriku talitused. On asutanud kiriku laulukoori, mis tema juhatusel senini hoorikkalt tegutsenud. Mitte üksi kirikuametiga ei ole piiratud hra Vassila töö, temal on jõudu jatkunud ka kaugemale. On seltsides ja organisatsioonides kaua kaasa töötanud, olles Antsla tuletõrje Ühingu esimeheks jne. Kes juubilari tunnevad ja temaga ühes töötanud on leidnud, et tema elumõte on alati olnud tõde ja õigus. Kolmkümmend aastat ei ole küll kuigi pikk aeg, aga kolmkümmend aastat vahetpidamata töös olla, siin-sääl paremuse poole rühkida, aja ja arenguga kaasas sammuda – see tähendab palju.
Korralikkuse ja lahke vastutulelikkusega koguduse liigete vastu on hra Vassil võitnud enese vastu suure poolehoiu ja lugupidamise. Ja just see on võimaldanud temal püsimise oma teenistuskohal 30 aastat rasketel ja muutlikkudel aegadel.
Juubilar J. Vassil on ohvriks toonud kogu oma tervise, oma jõu ja parima tahtmise Urvaste koguduse käekäigu hääks ja koguduse liikmed meeldetuletades tema lahkust, vastutulelikkust ja sõbralikkust, julgevad loota, et tema veel kauaks nende keskele endise häätahtlikkuse ja armastusega jääb. Selleks juubilarile kõigeparemat tervist ja jõudu!
K-v.
Tuesday, October 27, 2009
Restu oma juust!
Võru Teataja 27. oktoober 1959
Uut toodangut
RESTU JUUST
Restu võitööstus eesotsas juustumeister Lindmetsaga juurutas tootmisse uue naturaaljuustu sordi – 30 protsendi rasvasisaldusega restu juustu. Selle tootmisel kasutatakse tunduvalt vähem rasva, kuid hea väljatöötlemise poolest ei jää juust maha kõrgema rasvasisaldavusega juustudest. Praegu tegelevad juustumeister Lindmets ja peainsener Laanoja selle juustu tehnoloogia ja väljatöötlemise parandamisega. Vastavalt Eesti NSV Kaubandusministeeriumi nõudele hakatakse restu juustu tootma edaspidi kujult väiksemana ja kaalult kergemana.
Eesti NSV Kaubandusministeeriumi poolt on kinnitatud uudistoote valmistamiseks ajutised tehnilised tingimused ja selle realiseerimiseks jaehind. Vähema rasvasisaldavuse ja lühima valmimisaja tõttu on viimane tarbijatele maksumuse poolest tunduvalt kättesaadavam.
Restu võitööstus esineb uue juustusordiga ka vabariiklikul toiduainete konkursil.
J. URB
Uut toodangut
RESTU JUUST
Restu võitööstus eesotsas juustumeister Lindmetsaga juurutas tootmisse uue naturaaljuustu sordi – 30 protsendi rasvasisaldusega restu juustu. Selle tootmisel kasutatakse tunduvalt vähem rasva, kuid hea väljatöötlemise poolest ei jää juust maha kõrgema rasvasisaldavusega juustudest. Praegu tegelevad juustumeister Lindmets ja peainsener Laanoja selle juustu tehnoloogia ja väljatöötlemise parandamisega. Vastavalt Eesti NSV Kaubandusministeeriumi nõudele hakatakse restu juustu tootma edaspidi kujult väiksemana ja kaalult kergemana.
Eesti NSV Kaubandusministeeriumi poolt on kinnitatud uudistoote valmistamiseks ajutised tehnilised tingimused ja selle realiseerimiseks jaehind. Vähema rasvasisaldavuse ja lühima valmimisaja tõttu on viimane tarbijatele maksumuse poolest tunduvalt kättesaadavam.
Restu võitööstus esineb uue juustusordiga ka vabariiklikul toiduainete konkursil.
J. URB
Saturday, October 24, 2009
Homo-teema jätkub
Postimees 24. oktoober 1919
Toimetusele saadetud kiri
Et tõele ja õigusele oma jagu au anda ja vale pead purustada, palun teid väga, oma austatud lehes minu Homo vastust hra Vastse-Antsmõisa „valitsuse“ Rõõmus, kirja peal, mis „Postimehes“ 4. oktoobril s. a. nr 215 ilmus, ära trükkida. Oma kirjas ei puuduta hra mõisavalitsus Rõõmus mitte sugugi oma ringkirja orjaikke sisseseadmise üle, metsavahtide juures, sest – mis sulega on kirjutatud, ei saa ka kirvega välja raiuga. –
Edasi nimetab mind hra mõisavalitsus Rõõmus mõisnikude kaitsejaks. Oh hra Rõõmus! Homo tõstis üksi juuni-kuul 1918. a. valla täiskogu koosolekul oma häält Saksa leitnandi Schneideri kõne peale; kritiseerisin valjusti Saksa valitsust ja siinsete parunite teguviisi ning protesteerisin energiliselt selle teguviisi vastu. „Homo“ ei küüruta oma selga, ei mõisniku, ei lihuniku ees, ehk olgu ka – Rõõmus Oinas, ehk prohvet – Joonas.
Herra mõisavalitsus Rõõmus tõendab oma „haledas“ kirjas, et maksuta ajalehte tahan, seepärast „Postimehele“ kirjutasin. Toimetus võib tõendada, et kuni 31. dets 1919. a. on lehe eest maksetud.
Lõpuks soovin hra Rõõmusele mõne vanasõna järele-mõtlemiseks. 1) kes kassi saba kergitab, kui kas ise; 2) oma kiitus haiseb; 3) naasklid koti sees peata ei saa ja 4) lugege läbi 14 salm, 5. peatükk Siiraku tarkuse raamatust.
Ütlen veel, et hra Rõõmusega polemiseerima ei hakka, sest see oleks ilmaaegne – vee survumine.
Aupaklikult -Homo-
Samal teemal esimene ja teine ja ka kolmas lugu.
Toimetusele saadetud kiri
Et tõele ja õigusele oma jagu au anda ja vale pead purustada, palun teid väga, oma austatud lehes minu Homo vastust hra Vastse-Antsmõisa „valitsuse“ Rõõmus, kirja peal, mis „Postimehes“ 4. oktoobril s. a. nr 215 ilmus, ära trükkida. Oma kirjas ei puuduta hra mõisavalitsus Rõõmus mitte sugugi oma ringkirja orjaikke sisseseadmise üle, metsavahtide juures, sest – mis sulega on kirjutatud, ei saa ka kirvega välja raiuga. –
Edasi nimetab mind hra mõisavalitsus Rõõmus mõisnikude kaitsejaks. Oh hra Rõõmus! Homo tõstis üksi juuni-kuul 1918. a. valla täiskogu koosolekul oma häält Saksa leitnandi Schneideri kõne peale; kritiseerisin valjusti Saksa valitsust ja siinsete parunite teguviisi ning protesteerisin energiliselt selle teguviisi vastu. „Homo“ ei küüruta oma selga, ei mõisniku, ei lihuniku ees, ehk olgu ka – Rõõmus Oinas, ehk prohvet – Joonas.
Herra mõisavalitsus Rõõmus tõendab oma „haledas“ kirjas, et maksuta ajalehte tahan, seepärast „Postimehele“ kirjutasin. Toimetus võib tõendada, et kuni 31. dets 1919. a. on lehe eest maksetud.
Lõpuks soovin hra Rõõmusele mõne vanasõna järele-mõtlemiseks. 1) kes kassi saba kergitab, kui kas ise; 2) oma kiitus haiseb; 3) naasklid koti sees peata ei saa ja 4) lugege läbi 14 salm, 5. peatükk Siiraku tarkuse raamatust.
Ütlen veel, et hra Rõõmusega polemiseerima ei hakka, sest see oleks ilmaaegne – vee survumine.
Aupaklikult -Homo-
Samal teemal esimene ja teine ja ka kolmas lugu.
Thursday, October 22, 2009
Väike kultuurinupp 1959.-st
Töörahva Elu 22. oktoober 1959
„Krooni onuga” Osulas
Laupäeva õhtul olid Osulas külas Urvaste isetegevuslased. Esitati Kunderi 2-vaatuseline naljamäng „Kroonu onu”. Tugev aplaus oli tunnistuseks, et külalisetendus õnnestus.
E. JÕESAAR
„Krooni onuga” Osulas
Laupäeva õhtul olid Osulas külas Urvaste isetegevuslased. Esitati Kunderi 2-vaatuseline naljamäng „Kroonu onu”. Tugev aplaus oli tunnistuseks, et külalisetendus õnnestus.
E. JÕESAAR
Kahtlased lood
Võru Teataja 22. oktoober 1929
Süütamine U-Antslas
Ed. Kuus võeti eile vahi alla
Möödunud neljapäeva ööl põles U.-Antsla vallas Kassi asunduses maha Ed. Kuuse päralt olev küün ühes seesoleva loomatoidu tagavaraga. Tule tekkimise ajal, mida kõige enne märgati seespool katuse küljes, ei olnud peremeest ennast kodus. Ta oli läinud Valka sigu viima.
Juurdlusel selgus kahtlus kuritahtlikus süütamises, sest hoone oli kindlustatud tule vastu õige kõrgelt, samuti ka sissepõlenud põhk. On saadud üksikasjalikumaid andmeid, mille tagajärjel eile Ed. Kuus eeluurimise ajaks vangistati.
Samal Ed. Kuusel põles ka 1927. a üks hoone maha, mille eest ta kindlustusseltsilt kaunis suure summa raha sai.
Viimati maha põlenud hoone oli tule vastu kindlustatud Lloydis 750 kr. eest ja kraam „Talus” 2425 kr. eest.
1927. a. hoone põlemine langeb täpselt kokku viimati aset leidnud tulekahjuga. Ka siis ei olnud peremeest ennast tulekahju ajal kodus.
Süütamine U-Antslas
Ed. Kuus võeti eile vahi alla
Möödunud neljapäeva ööl põles U.-Antsla vallas Kassi asunduses maha Ed. Kuuse päralt olev küün ühes seesoleva loomatoidu tagavaraga. Tule tekkimise ajal, mida kõige enne märgati seespool katuse küljes, ei olnud peremeest ennast kodus. Ta oli läinud Valka sigu viima.
Juurdlusel selgus kahtlus kuritahtlikus süütamises, sest hoone oli kindlustatud tule vastu õige kõrgelt, samuti ka sissepõlenud põhk. On saadud üksikasjalikumaid andmeid, mille tagajärjel eile Ed. Kuus eeluurimise ajaks vangistati.
Samal Ed. Kuusel põles ka 1927. a üks hoone maha, mille eest ta kindlustusseltsilt kaunis suure summa raha sai.
Viimati maha põlenud hoone oli tule vastu kindlustatud Lloydis 750 kr. eest ja kraam „Talus” 2425 kr. eest.
1927. a. hoone põlemine langeb täpselt kokku viimati aset leidnud tulekahjuga. Ka siis ei olnud peremeest ennast tulekahju ajal kodus.
Monday, October 19, 2009
Post jõuab kolm päeva hiljem
Elu 19. oktoober 1929
Hukkamõistetavad postiolud Urvastes
Post saabub mõnikord kolmandal päeval
Väga palju on sellest küll kirjutatud ja selle üle kõneldud, kui hädatarvilik on, et postiasjandus maal hästi korraldatud oleks. Riigikassa, kui ka vallavalitsus kulutab selleks iga aasta suuri summasid, kuid ikkagi jätab postikorraldus veel soovida.
Nagu teada, on postivedu vallavalitsuse poolt vähempakkumise teel välja antud ja postivedajaga leping sõlmitud posti laialikandmiseks määratud punktidesse või postitaludesse.
Samuti näeb leping ette, et post peab igapäev laiali kantud saama ja isegi aeg, mil post ühte või teise postitallu peab jõudma.
Kui suvel, mil teed jalgrattaga soodsad ja päevad pikemad, veel korralikult postisaamisest juttu võis olla, on nüüd sügise tulekul asi põhjalikult muutunud. Korduvad sageli juhused, kus post alles teisel või kolmandal päeval pärale jõuab, olles rännanud käest-kätte, lõhutud, rebitud ja lehed peaaegu lugemiskõlbmatuks muutunud. Sagedasti antakse post juhuslikkude möödasõitjate või „sinna kanti” minejate kätte, kes omakord neid jälle edasi annavad või isegi simmanitel välja jagavad. Nii saavad lehtedetellijad mõnikord ainult oma lehetükikesed kätte.
Hukkamõistetavad postiolud Urvastes
Post saabub mõnikord kolmandal päeval
Väga palju on sellest küll kirjutatud ja selle üle kõneldud, kui hädatarvilik on, et postiasjandus maal hästi korraldatud oleks. Riigikassa, kui ka vallavalitsus kulutab selleks iga aasta suuri summasid, kuid ikkagi jätab postikorraldus veel soovida.
Nagu teada, on postivedu vallavalitsuse poolt vähempakkumise teel välja antud ja postivedajaga leping sõlmitud posti laialikandmiseks määratud punktidesse või postitaludesse.
Samuti näeb leping ette, et post peab igapäev laiali kantud saama ja isegi aeg, mil post ühte või teise postitallu peab jõudma.
Kui suvel, mil teed jalgrattaga soodsad ja päevad pikemad, veel korralikult postisaamisest juttu võis olla, on nüüd sügise tulekul asi põhjalikult muutunud. Korduvad sageli juhused, kus post alles teisel või kolmandal päeval pärale jõuab, olles rännanud käest-kätte, lõhutud, rebitud ja lehed peaaegu lugemiskõlbmatuks muutunud. Sagedasti antakse post juhuslikkude möödasõitjate või „sinna kanti” minejate kätte, kes omakord neid jälle edasi annavad või isegi simmanitel välja jagavad. Nii saavad lehtedetellijad mõnikord ainult oma lehetükikesed kätte.
Nimelaudade hävitamine
Elu 19. oktoober 1929
Uue-Antslas hävitatakse teedel nimelaudu
Möödunud suvel võeti ette Uue-Antslas uus teede mõõtmine, mil igale talupojale väljamõõdetud teeosale pisteti nimelauake. Aja jooksul on need lauakesed kõdunenud või ulakate poolt ära visatud. Raskusi teeb tee korrashoidjatele oma teeosa ülesleidmine.
Praegusel ajal on kehvas olukorras külavaheteed. Raskusi teeb see rehepeksumasinate edasitoimetajatele ja piimaveole.
Uue-Antslas hävitatakse teedel nimelaudu
Möödunud suvel võeti ette Uue-Antslas uus teede mõõtmine, mil igale talupojale väljamõõdetud teeosale pisteti nimelauake. Aja jooksul on need lauakesed kõdunenud või ulakate poolt ära visatud. Raskusi teeb tee korrashoidjatele oma teeosa ülesleidmine.
Praegusel ajal on kehvas olukorras külavaheteed. Raskusi teeb see rehepeksumasinate edasitoimetajatele ja piimaveole.
Öine tuletont Uue-Antslas
Elu 19. oktoober 1929
Öine tuletont Uue-Antslas
E. Kuus’e küün hävines ühes heintega
17. skp. ööl kl. 1 paiku hakkas tulekuma paistma Uue-Antsla vallas Kassi asunduses elava Ed. Kuuse päralt oleval elamu kohal. Varsti selgus, et tuli on lahti pääsnud Ed. Kuuse küünist, mis hiljuti riigilt asunik oli ostnud. Et küünis olid heinad, siis levines tuli kiiresti laiali ja mattis kogu küüni leekide alla. Küüni põlesid ka sisse 24000 klg. ümber ristikheinu ja 10400 klg. aasaheinu. Kogu omaniku kahju oli 3812 kr. ümber.
Ärapõlenud hoone on kinnitatud „Eesti Lloidis” 750 kr. eest ja sissepõlenud heinad ühistegelises kindlustusseltsis „Talus” 2425 kr. väärtuses. Kust tuli alguse sai, on selgumata. Omaniku arvates on siin kuri käsi mängus olnud.
Öine tuletont Uue-Antslas
E. Kuus’e küün hävines ühes heintega
17. skp. ööl kl. 1 paiku hakkas tulekuma paistma Uue-Antsla vallas Kassi asunduses elava Ed. Kuuse päralt oleval elamu kohal. Varsti selgus, et tuli on lahti pääsnud Ed. Kuuse küünist, mis hiljuti riigilt asunik oli ostnud. Et küünis olid heinad, siis levines tuli kiiresti laiali ja mattis kogu küüni leekide alla. Küüni põlesid ka sisse 24000 klg. ümber ristikheinu ja 10400 klg. aasaheinu. Kogu omaniku kahju oli 3812 kr. ümber.
Ärapõlenud hoone on kinnitatud „Eesti Lloidis” 750 kr. eest ja sissepõlenud heinad ühistegelises kindlustusseltsis „Talus” 2425 kr. väärtuses. Kust tuli alguse sai, on selgumata. Omaniku arvates on siin kuri käsi mängus olnud.
Sunday, October 18, 2009
Elu 18. oktoober 1939
Vaabina uus meiereihoone valmib
Uues hoones algab tegevus 1. novembril.
Möödunud kevadel alustas Vaabina piimaühing uue meiereihoone ehitamist. Ehitusmeistriks on hr. J. Perv, kes pidi oma töö lõpule viima 1. okt. k.a. Töö aga pikenes ettetulnud põhjusil. On siiski kindel, et täielik piima vastuvõtt võib alata 1. nov. k.a. Sel puhul asub ka tööle endine meier August Terasväli, kes on ennem õiglaselt ja ausalt töötanud, ning valmistanud omale ühingule 100% eksport-võid.
Olgu märgitud, et Vaabina meiereihoone on Võrumaal oma ehituselt kui ka sisseseadete poolest üks suuremaid ja ajakohasemaid, mille ehitus läheb maksma 50 000 kr. ja mis on senini ehitatud ilma välislaenuta. Selleks on praegune piimaühingu juhatus täiesti innukat tööd teinud oma ühingu kasuks. Piimaühingu juhatusse kuuluvad: esimees Karl Ader, kassap. Johan Reismann, sekretär Peet Puusar ja raaamatupid. Joh. Horn
45 kuldrelast õpib näitekunsti
Valmistatakse uusi dekoratsioone.
Vastse-Antsla Haridusseltsi ja Eesti Haridusliidu ühisel korraldusel algas Kuldres näitekunsti kursus, mis kestab 29. okt. s.a. Osavõtjaid teatrihuvilisi on 45 inimest, peale selle on igaõhtustel loengutel ja praktilise töö harjutustel mitmeid kuulajaid, kes pidevalt ei saa kursuse tööst osa võtta.
Kursuse juhatajaks on Eesti Haridusliidu poolt saadetud näitejuht konsulent pr. Marie Kalbek, kes ka möödunud aastal samas kursust juhatas. Näitejuhi abiks – inspitsiendiks valiti Heino Velner ja kursuse vanemaks Kalju Sild.
Kursuse kestel õpitakse praktilise tööna kaks näidendit ja nimelt „Äripäev“ ning „Justiina“. Kursuse lõpul 29. okt. s.a. tuleb ettekandel „Äripäev. Teine tükk „Justiina“ õpitakse „tagavaraks“ ja see tuleb ettekandele eelolevate jõulude ajal.
Koos näitekursusega algas tööd ka Eesti Haridusliidu dekoraator Rud. Sepp, kes mõlemate näidendite tarvis valmistab uued dekoratsioonid. Kõige selle suure töö tulemuseks on 29. skp. toimuv lõpp-pidu, mis kindlasti kujuneb suurimaks kui kunagi varem.
Vastse-Antsla Haridusselts on ümbruskonnas suurim ja vanem selletaoline organisatsioon, kes oma tegevusega tõmbab kaasa inimesi ka kaugemalt kui oma valla piirest. Senine seltsi töö on toimunud kogu aeg heas usus ja üksteise mõistmises.
Vaabina uus meiereihoone valmib
Uues hoones algab tegevus 1. novembril.
Möödunud kevadel alustas Vaabina piimaühing uue meiereihoone ehitamist. Ehitusmeistriks on hr. J. Perv, kes pidi oma töö lõpule viima 1. okt. k.a. Töö aga pikenes ettetulnud põhjusil. On siiski kindel, et täielik piima vastuvõtt võib alata 1. nov. k.a. Sel puhul asub ka tööle endine meier August Terasväli, kes on ennem õiglaselt ja ausalt töötanud, ning valmistanud omale ühingule 100% eksport-võid.
Olgu märgitud, et Vaabina meiereihoone on Võrumaal oma ehituselt kui ka sisseseadete poolest üks suuremaid ja ajakohasemaid, mille ehitus läheb maksma 50 000 kr. ja mis on senini ehitatud ilma välislaenuta. Selleks on praegune piimaühingu juhatus täiesti innukat tööd teinud oma ühingu kasuks. Piimaühingu juhatusse kuuluvad: esimees Karl Ader, kassap. Johan Reismann, sekretär Peet Puusar ja raaamatupid. Joh. Horn
45 kuldrelast õpib näitekunsti
Valmistatakse uusi dekoratsioone.
Vastse-Antsla Haridusseltsi ja Eesti Haridusliidu ühisel korraldusel algas Kuldres näitekunsti kursus, mis kestab 29. okt. s.a. Osavõtjaid teatrihuvilisi on 45 inimest, peale selle on igaõhtustel loengutel ja praktilise töö harjutustel mitmeid kuulajaid, kes pidevalt ei saa kursuse tööst osa võtta.
Kursuse juhatajaks on Eesti Haridusliidu poolt saadetud näitejuht konsulent pr. Marie Kalbek, kes ka möödunud aastal samas kursust juhatas. Näitejuhi abiks – inspitsiendiks valiti Heino Velner ja kursuse vanemaks Kalju Sild.
Kursuse kestel õpitakse praktilise tööna kaks näidendit ja nimelt „Äripäev“ ning „Justiina“. Kursuse lõpul 29. okt. s.a. tuleb ettekandel „Äripäev. Teine tükk „Justiina“ õpitakse „tagavaraks“ ja see tuleb ettekandele eelolevate jõulude ajal.
Koos näitekursusega algas tööd ka Eesti Haridusliidu dekoraator Rud. Sepp, kes mõlemate näidendite tarvis valmistab uued dekoratsioonid. Kõige selle suure töö tulemuseks on 29. skp. toimuv lõpp-pidu, mis kindlasti kujuneb suurimaks kui kunagi varem.
Vastse-Antsla Haridusselts on ümbruskonnas suurim ja vanem selletaoline organisatsioon, kes oma tegevusega tõmbab kaasa inimesi ka kaugemalt kui oma valla piirest. Senine seltsi töö on toimunud kogu aeg heas usus ja üksteise mõistmises.
"Edasi" kolhoosi hea kartulisaak
Töörahva Elu 17. oktoober 1959
Meie INTERVJUU päevateemadel
HEA KARTULISAAK
Tänavune sügis on põllumehele võrdlemisi helde. Ammu sai lugeja teada, et „edasi” kolhoos kogus sel aastal keskmiselt 20, 5 ts teravilja igalt hektarilt. Pärast kartulivõtu lõpetamist selgus teine rõõmustav töövõit: 53 ha suuruse pindala igalt hektarilt saadi 229 ts kartuleid.
See on tubli saavutus. Kuidas selleni jõuti, milliseid agrotehnilisi võtteid kasutati? Sellele vastas kolhoosi esimees K. Rist:
„Võitlus suure kartulisaagi eest algas möödunud sügisel. Esimesteks töödeks olid korralik sügisene sügavkünd ja põldude hea väetamine. Kartulinurmedele andsime iga hektari kohta 30 tonni laudasõnnikut. Koos kevadise mullaharimisega külvasime 300 ts superfosfaati, 200 ts kaalisoola ja 100 kg ammooniumsulfaati igale hektarile. Kartuli panime maha maikuu keskpaiku, hooldustöödena tegime 4 vaheltharimist.
Väga oluline on õige sordi valik. Meil on kujunenud parimateks kartulisortideks „ Olev” ja „Jõgeva talvik”. Esimene andis 260 ts ha-lt, teine pisut vähem. Neid sorte kasvatame ka edaspidi.”
Hea kartulisaak võimaldab kogu laudaperioodi kestel anda emistele ja nuumikutele iga päev 8 kg kartuleid. Osa sordikartuleid läheb vahetamisele teiste majanditega, et aidata ka neil kartulikasvatust arendada. Rida sovhoose ongi juba seda teinud. Veel tahavad „Edasilt” häid seemnekartuleid muretseda Antsla sovhoos, Kuldre, Marxi-nim. ja Stalini-nimeline kolhoos.
„Edasi” kolhoos kavatseb kartuli kasvupinda veelgi laiendada. 1961. aastal tahetakse selle kultuuri alla viia ca 10 protsenti põllumaast.
Meie INTERVJUU päevateemadel
HEA KARTULISAAK
Tänavune sügis on põllumehele võrdlemisi helde. Ammu sai lugeja teada, et „edasi” kolhoos kogus sel aastal keskmiselt 20, 5 ts teravilja igalt hektarilt. Pärast kartulivõtu lõpetamist selgus teine rõõmustav töövõit: 53 ha suuruse pindala igalt hektarilt saadi 229 ts kartuleid.
See on tubli saavutus. Kuidas selleni jõuti, milliseid agrotehnilisi võtteid kasutati? Sellele vastas kolhoosi esimees K. Rist:
„Võitlus suure kartulisaagi eest algas möödunud sügisel. Esimesteks töödeks olid korralik sügisene sügavkünd ja põldude hea väetamine. Kartulinurmedele andsime iga hektari kohta 30 tonni laudasõnnikut. Koos kevadise mullaharimisega külvasime 300 ts superfosfaati, 200 ts kaalisoola ja 100 kg ammooniumsulfaati igale hektarile. Kartuli panime maha maikuu keskpaiku, hooldustöödena tegime 4 vaheltharimist.
Väga oluline on õige sordi valik. Meil on kujunenud parimateks kartulisortideks „ Olev” ja „Jõgeva talvik”. Esimene andis 260 ts ha-lt, teine pisut vähem. Neid sorte kasvatame ka edaspidi.”
Hea kartulisaak võimaldab kogu laudaperioodi kestel anda emistele ja nuumikutele iga päev 8 kg kartuleid. Osa sordikartuleid läheb vahetamisele teiste majanditega, et aidata ka neil kartulikasvatust arendada. Rida sovhoose ongi juba seda teinud. Veel tahavad „Edasilt” häid seemnekartuleid muretseda Antsla sovhoos, Kuldre, Marxi-nim. ja Stalini-nimeline kolhoos.
„Edasi” kolhoos kavatseb kartuli kasvupinda veelgi laiendada. 1961. aastal tahetakse selle kultuuri alla viia ca 10 protsenti põllumaast.
Protest Homo vastu
Võru Teataja 17. oktoober 1919
Toimetusele saadetud kirjad
Meie siin allakirjutajad Uue-Antsla mõisa intelligent töölised, meistrid, mõisa sulased ja metsavahid palume all pool avaldatud ridadele Teie auväärt lehes ruumi lubada.
„Postimehest“ 205. numbrist leidsime sõnume kellegi Homo poolt pealkirja all: Vastse-Antslast: „Orja aja märgid.“ Et meie Uue-Antsla mõisa elanikud päris üllatatud oleme meie praeguse mõisa valitseja herra Rõõmuse uuenduste üle mainitud mõisa majapidamises, sõbralises läbikäimises mõisa töörahvaga, mitmepidises mõisa töörahva olukorra paranduses ja meie kultuuri olude tõstmises nagu näituseks rahva lugemisetoa sisseseadmine ja kavatsusel oleva mõisa teenijate väike-laste kooli avamine, siis sünnitas niisugune kuritahtlik laimdus meie seas väga halba tundmust, mille kohta meie Homole siin kõige valjumat protesti avaldame. Tõele au andes peame tunnistama, et herra Rõõmus seniajani ainult on katsunud igapidi orja aja jälgesid hävitada, mitte edendada, nagu seda Homo oma sulesünnituses on esile kannud.
Uue-Antslas, 25. sept 1919 a.
Uue-Antsla mõisa teenijad: A. Arik, M. Lees, K. Visnapuu, A. Taks, J. Visnapuu, S. Saalis, A. Reismann, J. Tsirul, A. Visnapuu, meier Siim, M. Zirk, J. Sissas, J. Kruuse, J. Ehte, Kriibi metsavaht A. Leok, Rauska metsavaht, H. Ilsjan, Kassi metsavaht J. Jalk, Avisoo metsavaht, M. Kängsep.
Tähendus: Palume kõiki neid ajalehti, kes üleval nimetatud „Postimehe“ teate on avaldanud, ka selle õienduse ära trükkida.
Samal teemal esimene ja teine lugu.
Toimetusele saadetud kirjad
Meie siin allakirjutajad Uue-Antsla mõisa intelligent töölised, meistrid, mõisa sulased ja metsavahid palume all pool avaldatud ridadele Teie auväärt lehes ruumi lubada.
„Postimehest“ 205. numbrist leidsime sõnume kellegi Homo poolt pealkirja all: Vastse-Antslast: „Orja aja märgid.“ Et meie Uue-Antsla mõisa elanikud päris üllatatud oleme meie praeguse mõisa valitseja herra Rõõmuse uuenduste üle mainitud mõisa majapidamises, sõbralises läbikäimises mõisa töörahvaga, mitmepidises mõisa töörahva olukorra paranduses ja meie kultuuri olude tõstmises nagu näituseks rahva lugemisetoa sisseseadmine ja kavatsusel oleva mõisa teenijate väike-laste kooli avamine, siis sünnitas niisugune kuritahtlik laimdus meie seas väga halba tundmust, mille kohta meie Homole siin kõige valjumat protesti avaldame. Tõele au andes peame tunnistama, et herra Rõõmus seniajani ainult on katsunud igapidi orja aja jälgesid hävitada, mitte edendada, nagu seda Homo oma sulesünnituses on esile kannud.
Uue-Antslas, 25. sept 1919 a.
Uue-Antsla mõisa teenijad: A. Arik, M. Lees, K. Visnapuu, A. Taks, J. Visnapuu, S. Saalis, A. Reismann, J. Tsirul, A. Visnapuu, meier Siim, M. Zirk, J. Sissas, J. Kruuse, J. Ehte, Kriibi metsavaht A. Leok, Rauska metsavaht, H. Ilsjan, Kassi metsavaht J. Jalk, Avisoo metsavaht, M. Kängsep.
Tähendus: Palume kõiki neid ajalehti, kes üleval nimetatud „Postimehe“ teate on avaldanud, ka selle õienduse ära trükkida.
Samal teemal esimene ja teine lugu.
Sunday, October 11, 2009
Pühapäevak
Töörahva Elu 11. oktoober 1949
Hoogne pühapäevak Urvaste valla kolhoosides
Juba laupäeval läks Urvaste valla aktiiv välja lahingülesandega: kindlustada pühapäevaku jooksul kartulivarumise aastaplaani täitmine, viia riigile kartuleid üle normi ja lõpetada suuremas enamuses kartulikoristamine kõigis valla kolhoosides.
30-liikmeline valla aktiiv organiseeris pühapäevaks tööle kõik kolhoosnikud ja asus ka ise kolhoose abistama tegelike tööde juures. Leegi kolhoosis, kus sügistöödega ollakse kõige raskemas olukorras, abistas pühapäeval kartulivõtmisel 16 inimest. Väiksemaid aktivistide gruppe oli teistes valla kolhoosides. Pühapäeva õhtuks täitsid kõik Urvaste valla kolhoosid kartulivarumise aastaplaani ja viisid ligi 4 tonni kartuleid üle normi. Vald täitis kartulivarumise aastaplaani 101,1-protsendiliselt.
Valla aktiiv asus nüüd võitlusse selle eest, et täita ennetähtaegselt riiklikud normikohustused kõigil aladel, lõpetada õigeaegselt kartulikoristamine, viljapeksmine ja sügiskünd kõigil kolhoosi põldudel. V. Haas
Hoogne pühapäevak Urvaste valla kolhoosides
Juba laupäeval läks Urvaste valla aktiiv välja lahingülesandega: kindlustada pühapäevaku jooksul kartulivarumise aastaplaani täitmine, viia riigile kartuleid üle normi ja lõpetada suuremas enamuses kartulikoristamine kõigis valla kolhoosides.
30-liikmeline valla aktiiv organiseeris pühapäevaks tööle kõik kolhoosnikud ja asus ka ise kolhoose abistama tegelike tööde juures. Leegi kolhoosis, kus sügistöödega ollakse kõige raskemas olukorras, abistas pühapäeval kartulivõtmisel 16 inimest. Väiksemaid aktivistide gruppe oli teistes valla kolhoosides. Pühapäeva õhtuks täitsid kõik Urvaste valla kolhoosid kartulivarumise aastaplaani ja viisid ligi 4 tonni kartuleid üle normi. Vald täitis kartulivarumise aastaplaani 101,1-protsendiliselt.
Valla aktiiv asus nüüd võitlusse selle eest, et täita ennetähtaegselt riiklikud normikohustused kõigil aladel, lõpetada õigeaegselt kartulikoristamine, viljapeksmine ja sügiskünd kõigil kolhoosi põldudel. V. Haas
Urvaste seltskonna ülevaade
Võru Teataja 10. oktoober 1929
Urvaste suurused…
Osvald Sild
Meie vallavanema härra esi. Vabadusristi kavaler ja elukutselt asunik-põllumees Truutas. Muidu päris sirge härra, kuid ma arvan, et tema proua meeldib veel rohkem.
Asjaajamises on tema päris korralik ja ega aja niisugust ühekülgset poliitikat, nagu seda tema eelkäijad on teinud.
Sekretär K. Schmidt
Tema elab tasa-pisi ja nagu ei oleks kellegagi tegemist. Kuna endistel härradel kõiksugu hõõrumisi oli, ei näi temal siin ühtki häda ega halba. Kes teisel elu ei püüa kitsaks teha, sellel ei ole ka ise millalgi kitsas – vana sõna.
Peterson.
Meie politsei esitus. Noh tema kohta võib õigusega tähendada, et oma iseloomu tõttu on ta täiesti paslik sellele kohale. Kus tarvis, haarab kinni, ja kus ei ole tarvis, jätab haaramata.
Ernst Keller
Teda kutsutakse ka nimega: „Vana Siirius”, sest on viimaste hulgas üks vanemaid, kes teinekord ka käratseda armastab. Mis temagi vaene mees teeb? Üks pigistab siit teine säält! Temal on vaenlasi, nii ka sõpru väga palju.
Olev Märtin
Meie näitejuhi härra „Siiriuse” lavalt. Sellel mehel kaunis kena näpp näitelaval. Kui asja ette võtab, ega pooleli jäta.
(järgneb)
12. oktoober 1929
Pr. ja hra Jaek’id
Meie noorsoo kasvatajad ja õpetajad. Mõlemad kaitseliidu eesotsas tegevad. Ka tegutsevad seltskondliselt kohalikus seltsis kaasa.
J. Kolk
Ka noorsoo kasvataja. Tema on vist väsimata inimene, sest talvel koputab kuni keskööni taktikeppi ja ei jäta enne, kui laulud peavad kõlama.
J. Hussar
Ja ja – kui tema oma isikut niisuguses suuruses maksma paneks, kui see just üldhuvides nõnda kõigile kasulik, - kas siin pool ehk sealpool, siis oleksime veel mitmevõrra rohkem temale tänulikud, kui seda nüüd. –
K. Tiiberg
Temal on rohkem vedanud naiselemendi juures. Muidu põllumees ja selle kõrval ka tubli jahimees. Varem tegi mõned topsud, aga peale seda, kui proua kosis omale, ei viska vist tilkagi enam.
Ch. Narits
Tema kohta maksab seesama mõtteväljendus mis sellepoolt räägib, et tarvis sügavamale jõuda, et saaksime kõik palju kalu ja et neist kaladest saaksid osakese „kõik Urvaste kodanikud.” Elukutselt on ta asunik ja pasunakoori juhataja.
Urvaste suurused…
Osvald Sild
Meie vallavanema härra esi. Vabadusristi kavaler ja elukutselt asunik-põllumees Truutas. Muidu päris sirge härra, kuid ma arvan, et tema proua meeldib veel rohkem.
Asjaajamises on tema päris korralik ja ega aja niisugust ühekülgset poliitikat, nagu seda tema eelkäijad on teinud.
Sekretär K. Schmidt
Tema elab tasa-pisi ja nagu ei oleks kellegagi tegemist. Kuna endistel härradel kõiksugu hõõrumisi oli, ei näi temal siin ühtki häda ega halba. Kes teisel elu ei püüa kitsaks teha, sellel ei ole ka ise millalgi kitsas – vana sõna.
Peterson.
Meie politsei esitus. Noh tema kohta võib õigusega tähendada, et oma iseloomu tõttu on ta täiesti paslik sellele kohale. Kus tarvis, haarab kinni, ja kus ei ole tarvis, jätab haaramata.
Ernst Keller
Teda kutsutakse ka nimega: „Vana Siirius”, sest on viimaste hulgas üks vanemaid, kes teinekord ka käratseda armastab. Mis temagi vaene mees teeb? Üks pigistab siit teine säält! Temal on vaenlasi, nii ka sõpru väga palju.
Olev Märtin
Meie näitejuhi härra „Siiriuse” lavalt. Sellel mehel kaunis kena näpp näitelaval. Kui asja ette võtab, ega pooleli jäta.
(järgneb)
12. oktoober 1929
Pr. ja hra Jaek’id
Meie noorsoo kasvatajad ja õpetajad. Mõlemad kaitseliidu eesotsas tegevad. Ka tegutsevad seltskondliselt kohalikus seltsis kaasa.
J. Kolk
Ka noorsoo kasvataja. Tema on vist väsimata inimene, sest talvel koputab kuni keskööni taktikeppi ja ei jäta enne, kui laulud peavad kõlama.
J. Hussar
Ja ja – kui tema oma isikut niisuguses suuruses maksma paneks, kui see just üldhuvides nõnda kõigile kasulik, - kas siin pool ehk sealpool, siis oleksime veel mitmevõrra rohkem temale tänulikud, kui seda nüüd. –
K. Tiiberg
Temal on rohkem vedanud naiselemendi juures. Muidu põllumees ja selle kõrval ka tubli jahimees. Varem tegi mõned topsud, aga peale seda, kui proua kosis omale, ei viska vist tilkagi enam.
Ch. Narits
Tema kohta maksab seesama mõtteväljendus mis sellepoolt räägib, et tarvis sügavamale jõuda, et saaksime kõik palju kalu ja et neist kaladest saaksid osakese „kõik Urvaste kodanikud.” Elukutselt on ta asunik ja pasunakoori juhataja.
Thursday, October 8, 2009
Hm ... koolile pole ruume ...
Võru Teataja 8. oktoober 1929
Urvaste koolidel ei ole ruume
Urvaste algkool pidi tänavu töötama jääma 3 klassi komplektiga. Vallavolikogu leidis aga, et 3 klassikomplekti mahutamiseks algkooli juures ruume pole ja neid kuskilt lähedusest ka üürida ei saa. Sellepärast otsustati kooli juurest 3. klassikomplekt ära jätta ja 6. õppeaasta lapsed saata Uue-Antsla valla Kuldre algkooli, kuna Koigo algkooli juures avada klass 5. õppeaasta laste jaoks. Vastava palvega esines vallavalitsus ka maavalitsuses. Viimane otsustas tähendatud muudatused Urvaste koolielus lubada
Urvaste koolidel ei ole ruume
Urvaste algkool pidi tänavu töötama jääma 3 klassi komplektiga. Vallavolikogu leidis aga, et 3 klassikomplekti mahutamiseks algkooli juures ruume pole ja neid kuskilt lähedusest ka üürida ei saa. Sellepärast otsustati kooli juurest 3. klassikomplekt ära jätta ja 6. õppeaasta lapsed saata Uue-Antsla valla Kuldre algkooli, kuna Koigo algkooli juures avada klass 5. õppeaasta laste jaoks. Vastava palvega esines vallavalitsus ka maavalitsuses. Viimane otsustas tähendatud muudatused Urvaste koolielus lubada
Sõda!
Võru Teataja 8. oktoober 1929
Antsla ja Vaabina vahel löödi lahinguid
Antsla malevkonna taktiline õppus õnnestus täiesti
Naised suppi keetmas. Orkester lõuna-lauas. Pääle lahingu tants.
Pühapäeval peeti Antsla malevkonna taktikalisi õppusi, mis olid esimesed selletaolised tänavu sügisel. Vaatamata laupäevasele sajule ja pühapäeva hommikusele halvale ilmale, oli osavõtjaid üle 200 mehe, malevkonnas üldse on üle 450 mehe.
Enne lahingute algust
Juba hommikul enne kl. 10. hakkasid malevlased koguma. Valge pool, mis moodustus Antsla alevi, Vana- ja Uue-Antsla kompaniidest, kogus meierei juurde; sinine pool aga, Linnamäe, Vaabina, Urvaste, Kärgula, Sõmerpalu ja Tsooru komp. kogusid Vaabina vallamajja. Esimeste juhiks oli reserv lipnk Räägo, teiste juhiks reserv lipnik Must.
Sinine pool oli võtnud oma julgustus-positsiooni Anderi ja Laksi talude ning raudtee joonele, nende päävastupanu positsioon oli aga Vaabina koolimaja, raudtee ja Hango talu joonel.
Vastaspoole poolt valitud julgestus- ja pää vastupanu positsioon oli valitud täiesti õnnestunult, nii et neid täieliku sõja olukorra juures ilma suurtükiväe tuleta oleks olnud võimatu võita.
Lahingud algamas
Kella 12-ks jõudsid valgete eelosad siniste julgest. positsiooni ette, kus toimus esimene vihane heitlus. Siniste hästi valitud positsiooni juures oli selle läbiviimine õige raske.
Pooletunnilise lahingu järele oli mõlematel pooltel suuri kaotusi – nii arvasid vahekohtunikud. Selle tõttu olid sinised sunnitud oma eelposits. maha jätma ja taganema päävastupanu positsioonile.
Lahingu-möll, kus mõlemad pooled tugevad
Pää vastupanu positsiooni juures oli uuesti äge tulevahetus. Valitsevate kõrgustikkude ja hää maastiku tõttu ei olnud valgetel võimalik siniseid päävastupanu positsioonilt välja lüüa ning lahingutegevus lõpetatakse.
Üks paremaid õppusi
Maleva päälik, kpt. Heljuste õppuste üle kokkuvõtet tehes, võis tähendada, et üldjoontes oli see hää. Õppuse läbiviimine õnnestus täielikult, oli näha, et kaitseliitlased on tõsist tähelepanu pööranud taktikalisele õppusele, mistõttu on ka unustatud endine vene taktika. Tegutsemine sünnib täiesti meie oma määrustikkude põhjal.
Üldiselt oli käesolev õppus üks paremaid mis Võrumaa malevas peetud.
Hääs meeleolus peale lahingtegevust
koguti Vaabina vallamajja, kus naiskodukaitse poolt oli kaetud laud söökidega. Väsinud meestele maitses kuum kapsa-tangu-liha supp üpris hää. Arutati tegevust. Igal mehel oli midagi rääkida. Jageletakse, üks ütleb: „No mes sa mu maha lasksid, ma tahtse sind maha lasta”, teine jällegi: „Su ma juba lassi surnuks, mis sa kurivõrk siis veel jooksma pistsid,” jne.
Orkester lõuna-lauas
Vana-Antsla komp. orkester lipn. Musta juhatusel hoolitses hää tuju eest. Orkester on oma hää kokkumänguga juba varemgi tähelepanu köitnud, mida sel korralgi tuleb alla kriipsutada.
Ringkonna esinaine pr. Budkovsky
viibis isiklikult lahingväljal ja supiköögis. Alul ei teadnud ja ei tunnud kohalikud kodukaitsjad teda ja imestasid, kes see võõras naisterahvas siin külla askeldab. Hiljem, kui teatavaks sai, et pr. Budkovsky nende pealik ongi, hargnes vahekord sõbralikuks, mistõttu võibki tähendada, et kodukaitsjate tegevus Võrumaal hakkab veelgi elulisemaks muutuma. Pr. B on püüdnud säärastelt kokkupuutumistelt mitte puududa, mis tööle aina kasuks.
Lahing lõppes peoga
Pääle koosviibimist algas õhtul Vaabina komp. pidu-õhtu, millest hulgal arvul osa võeti. Suurem osa malevlasi, kes õppustel ennast küllalt väsitasid, läksid peale kl. 4 koju.
Antsla ja Vaabina vahel löödi lahinguid
Antsla malevkonna taktiline õppus õnnestus täiesti
Naised suppi keetmas. Orkester lõuna-lauas. Pääle lahingu tants.
Pühapäeval peeti Antsla malevkonna taktikalisi õppusi, mis olid esimesed selletaolised tänavu sügisel. Vaatamata laupäevasele sajule ja pühapäeva hommikusele halvale ilmale, oli osavõtjaid üle 200 mehe, malevkonnas üldse on üle 450 mehe.
Enne lahingute algust
Juba hommikul enne kl. 10. hakkasid malevlased koguma. Valge pool, mis moodustus Antsla alevi, Vana- ja Uue-Antsla kompaniidest, kogus meierei juurde; sinine pool aga, Linnamäe, Vaabina, Urvaste, Kärgula, Sõmerpalu ja Tsooru komp. kogusid Vaabina vallamajja. Esimeste juhiks oli reserv lipnk Räägo, teiste juhiks reserv lipnik Must.
Sinine pool oli võtnud oma julgustus-positsiooni Anderi ja Laksi talude ning raudtee joonele, nende päävastupanu positsioon oli aga Vaabina koolimaja, raudtee ja Hango talu joonel.
Vastaspoole poolt valitud julgestus- ja pää vastupanu positsioon oli valitud täiesti õnnestunult, nii et neid täieliku sõja olukorra juures ilma suurtükiväe tuleta oleks olnud võimatu võita.
Lahingud algamas
Kella 12-ks jõudsid valgete eelosad siniste julgest. positsiooni ette, kus toimus esimene vihane heitlus. Siniste hästi valitud positsiooni juures oli selle läbiviimine õige raske.
Pooletunnilise lahingu järele oli mõlematel pooltel suuri kaotusi – nii arvasid vahekohtunikud. Selle tõttu olid sinised sunnitud oma eelposits. maha jätma ja taganema päävastupanu positsioonile.
Lahingu-möll, kus mõlemad pooled tugevad
Pää vastupanu positsiooni juures oli uuesti äge tulevahetus. Valitsevate kõrgustikkude ja hää maastiku tõttu ei olnud valgetel võimalik siniseid päävastupanu positsioonilt välja lüüa ning lahingutegevus lõpetatakse.
Üks paremaid õppusi
Maleva päälik, kpt. Heljuste õppuste üle kokkuvõtet tehes, võis tähendada, et üldjoontes oli see hää. Õppuse läbiviimine õnnestus täielikult, oli näha, et kaitseliitlased on tõsist tähelepanu pööranud taktikalisele õppusele, mistõttu on ka unustatud endine vene taktika. Tegutsemine sünnib täiesti meie oma määrustikkude põhjal.
Üldiselt oli käesolev õppus üks paremaid mis Võrumaa malevas peetud.
Hääs meeleolus peale lahingtegevust
koguti Vaabina vallamajja, kus naiskodukaitse poolt oli kaetud laud söökidega. Väsinud meestele maitses kuum kapsa-tangu-liha supp üpris hää. Arutati tegevust. Igal mehel oli midagi rääkida. Jageletakse, üks ütleb: „No mes sa mu maha lasksid, ma tahtse sind maha lasta”, teine jällegi: „Su ma juba lassi surnuks, mis sa kurivõrk siis veel jooksma pistsid,” jne.
Orkester lõuna-lauas
Vana-Antsla komp. orkester lipn. Musta juhatusel hoolitses hää tuju eest. Orkester on oma hää kokkumänguga juba varemgi tähelepanu köitnud, mida sel korralgi tuleb alla kriipsutada.
Ringkonna esinaine pr. Budkovsky
viibis isiklikult lahingväljal ja supiköögis. Alul ei teadnud ja ei tunnud kohalikud kodukaitsjad teda ja imestasid, kes see võõras naisterahvas siin külla askeldab. Hiljem, kui teatavaks sai, et pr. Budkovsky nende pealik ongi, hargnes vahekord sõbralikuks, mistõttu võibki tähendada, et kodukaitsjate tegevus Võrumaal hakkab veelgi elulisemaks muutuma. Pr. B on püüdnud säärastelt kokkupuutumistelt mitte puududa, mis tööle aina kasuks.
Lahing lõppes peoga
Pääle koosviibimist algas õhtul Vaabina komp. pidu-õhtu, millest hulgal arvul osa võeti. Suurem osa malevlasi, kes õppustel ennast küllalt väsitasid, läksid peale kl. 4 koju.
Sunday, October 4, 2009
90 aastat tagasi ragistati ka ikka täiega
Postimees 4. oktoober 1919
Toimetusele saadetud kiri.
Palun järgmistele ridadele teie auväärt lehes ruumi lubada.
„Postimehe“ 205. numbris ilmus kellegi Homo poolt sõimusõnum, mis minu isiku ja kogu mõisa pihta on sihitud, mille tõttu olen sunnitud, sulge kätte võtma, et avalikule arvamisele ja iseäranis hra Homole selgeks teha, et Uue-Antsla mõisas ei edendata orja aega, vaid orja aja jätiseid hävitatakse mõisavalitseja poolt igat pidi ja nende asemele luuakse ajakohaseid uuendusi. Nagu näituseks: olen oma tööga juba niikaugele jõudnud, et võin nende maapidajate talud tagasi anda, mis orja ajal neilt ära võeti, ja mõisade külge liideti.
Hra Homo, kes kahtlemata „orja-aja“ asjus parunite kasuks töötab, tahab oma väljaastumisega minu algatud tööd takistada.
Kuulus arst Pasteur hakkas omal ajal kultiveeritud marutõve batsilluse abil marutõve arstima. Sama mõtte peale on meie auväärt naaber tulnud, et oma kultiveeritud ajalehtede sõnumitega minu uuendustele vastu kihvti-sünnitada. Suur ülesleidja jõudis sihile, kuid järeleahvija mitte.
Homo ehk õigem ütelda – homonismi bakteerium, mis Balti parunite üdis välja kasvanud, ei reageeri Eesti veres.
Homo sulest ilmunud „jahi dokumendi“ asjus õiendame avalikus kohas. Ka olgu Homole teada, et mina ja kogu meie kontori-kond teeme seitse päeva ja seitse pool-ööd nädalas tööd. Kui see teisiti on, siis näeb mu naaber lihtsalt und. Niisamuti ei maksa hra Homol selle üle pahandada, et ma kaks hobust plaanide ees ja kaks vaati petrooleumi peal Võrust koju sõitsin. Need on ju kõik praktilise maailma asjad.
Lõpuks võin Homole teatada, et tal ei ole tarvis „prii lehe“ saamiseks ajalehtetesse vale teateid saata. Kõiki tähtsamaid eestikeelseid ajalehti võite hinnata Uue-Antsla mõisa rahvatoast saada.
Tähendus: Palun kõiki neid ajalehti, kes ülemal mainitud „Postimehe“ teate on avaldanud, ka selle õienduse ära trükkida.
Antslas, 30. sept 1919
J. Rõõmus
Põllutööministeeriumi poolt volitatud Vana- ja Uue-Antsla mõisate valitseja-hoolekandja.
Toimetuse märkus: meie arvates ei ole see kellegi õiendus; sisuliselt ei ole vastuvaidlemise all olev Homo sõnum ühegi sõnaga puudutatud ega ümber lükatud.
Blogo toimetuselt: võite meenutada selle kirjavahetuse algust siit. Ja eelreklaamiks - selle kirjaga Homo-saaga ei lõpe.
Toimetusele saadetud kiri.
Palun järgmistele ridadele teie auväärt lehes ruumi lubada.
„Postimehe“ 205. numbris ilmus kellegi Homo poolt sõimusõnum, mis minu isiku ja kogu mõisa pihta on sihitud, mille tõttu olen sunnitud, sulge kätte võtma, et avalikule arvamisele ja iseäranis hra Homole selgeks teha, et Uue-Antsla mõisas ei edendata orja aega, vaid orja aja jätiseid hävitatakse mõisavalitseja poolt igat pidi ja nende asemele luuakse ajakohaseid uuendusi. Nagu näituseks: olen oma tööga juba niikaugele jõudnud, et võin nende maapidajate talud tagasi anda, mis orja ajal neilt ära võeti, ja mõisade külge liideti.
Hra Homo, kes kahtlemata „orja-aja“ asjus parunite kasuks töötab, tahab oma väljaastumisega minu algatud tööd takistada.
Kuulus arst Pasteur hakkas omal ajal kultiveeritud marutõve batsilluse abil marutõve arstima. Sama mõtte peale on meie auväärt naaber tulnud, et oma kultiveeritud ajalehtede sõnumitega minu uuendustele vastu kihvti-sünnitada. Suur ülesleidja jõudis sihile, kuid järeleahvija mitte.
Homo ehk õigem ütelda – homonismi bakteerium, mis Balti parunite üdis välja kasvanud, ei reageeri Eesti veres.
Homo sulest ilmunud „jahi dokumendi“ asjus õiendame avalikus kohas. Ka olgu Homole teada, et mina ja kogu meie kontori-kond teeme seitse päeva ja seitse pool-ööd nädalas tööd. Kui see teisiti on, siis näeb mu naaber lihtsalt und. Niisamuti ei maksa hra Homol selle üle pahandada, et ma kaks hobust plaanide ees ja kaks vaati petrooleumi peal Võrust koju sõitsin. Need on ju kõik praktilise maailma asjad.
Lõpuks võin Homole teatada, et tal ei ole tarvis „prii lehe“ saamiseks ajalehtetesse vale teateid saata. Kõiki tähtsamaid eestikeelseid ajalehti võite hinnata Uue-Antsla mõisa rahvatoast saada.
Tähendus: Palun kõiki neid ajalehti, kes ülemal mainitud „Postimehe“ teate on avaldanud, ka selle õienduse ära trükkida.
Antslas, 30. sept 1919
J. Rõõmus
Põllutööministeeriumi poolt volitatud Vana- ja Uue-Antsla mõisate valitseja-hoolekandja.
Toimetuse märkus: meie arvates ei ole see kellegi õiendus; sisuliselt ei ole vastuvaidlemise all olev Homo sõnum ühegi sõnaga puudutatud ega ümber lükatud.
Blogo toimetuselt: võite meenutada selle kirjavahetuse algust siit. Ja eelreklaamiks - selle kirjaga Homo-saaga ei lõpe.
Thursday, October 1, 2009
Vot süsteemid! - sada aastat tagasi
Maleva 1. oktoober 1909
Kodumaalt
Antslast. Arusaamata heldus. Uue-Antsla volikogu on ammu juba otsuseks teinud, nagu „Rahva Pvl.“ teatab, kaheklassilist vallakooli avada. Selleks otstarbeks tahetakse vallamaja lähedale kahekordset kivimaja ehitada, kus peale klassitubade ja kooliõpetajate eluruumide laste magamiseruumid jne. sisse saavad seatud.
Kooliõpetajate palgaküsimus pole mitte harutusel olnud, aga nagu kuulda, olla mõte umbes niisamasuguse palgaga läbi ajada, nagu seniajani siin kooliõpetajatele on makstud. Kui 28. juulil ehitusetööde väljapakkumine oli, jäi asi pooleli, sest ehitusemeistrid nõudnud 13-14.000 rubla materjali ja töö eest, kuna aga volikogu 10-11,000 rubla pakkunud. Praegu ei ole asjast midagi kuulda, kuigi niisugune küsimus kõiki peaks huvitama nii rikast kui vaest, sest igaüks tahab oma lastele haridust anda. Endiste vallakoolidega võrreldes, oleks muidugi niisugune ettevõte hea samm edu poole, aga kui meie kõiki võimalusi silmas piame, siis näeme, et Uue-Antsla volikogu oma plaanidest pisut eksiteele on sattunud.
Nagu kuulda, pannud koolivalitsus ette ministeriumi kooli asutada, kuid volikogu on selle ettepaneku tagasi lükanud, oma arvamist sellepeale põhjendades, et vallavolikogul ministeriumikoolide peale kooliõpetajate valimiseõigust ei ole, ega koolitua peale mingisugust mõju ei või avaldada. Need on muidugi vanad tuttavad mõtted, mis „Postimees“ oma veergudel alalõpmata korutab, mis nähtavasti ka siin mõnedele mõjuavaldavatele isikutele raudnaeltena peaaju sisse on taotud, ilma et nad isegi lähemalt järele kaaluks, mis seal tõsi on ja mis mitte. Kui „Postimees“ mõjust räägib, siis piame ainult köstrite ja pastorite mõju selle all mõistma, kellel luba on koolides usuõpetust revideerida, kuna aga volikogul mingit võimalust ei ole koolitöö järele valvata, ega selle peale ühel ehk teisel viisil mõjuda, sest seda teeb rahvakoolide inspektor. Et „Postimehe“ ümber just suuremalt jaolt mõõduandjatena õpetajad, köstrid ja nende mõtte seltsilised asuvad, siis ei seisa tema soovid mitte rahva kasude alusel. Kes vähegi kohalist elu tunneb, teab väga hästi, et ülevalmainitud vaimulikud isikud, iseäranis siin ümbruses, just tagsikiskuvat, nii siis- rahva kasudele kahjulikku mõju võivad avaldada.
Mis aga valimistesse puutub, siis on väga kahtlane, kas vallavolikogu asjatundmatuse põhjusel igakord headest kandidatidest parema välja valib. Tegelik elu näitab, et siin mitmesugustel põhjustel, kus praegune puuduline valimisõigus peaosa mängib, niisuuri vigasi tehtakse, mis tihti kohalise alghariduse olemataks teevad.
Ütleme, et vald määrab kooliõpetajate palgaks kummalegi 200-250 rubla, aga selle palga eest ei tule täielise eelharidusega, ammugi veel vilunud ja tubli koolimees ametisse. Aga ometi on kooliõpetaja isikul õpetuse peale väga suur mõju: peale selle võib haritud tööjõud seltsi elus palju ära teha, mis siin just tööjõudude puudusel nii kängus seisab, et häbi nimetada on.
Siis veel. Uue-Antsla vallavolikogu näib koguni ära unustavat, et ka tema oma õladel suure hulga maksusid kannab, millest üks osa rahva hariduse peale saab tarvitatud. Sellest rahast on muidugi õigus üht osa kohaliste elanikkude hariduse tõstmiseks tagasi nõuda, mis ministeriumikooli asutamise läbi võimalik oleks. Aga ei. Uue-Antsla vallavolikogu on rikas heldusest: ta lükkab suuremeeleliselt selle rahasumma tagasi, millega kuskil kaugel Venemaa nurgas koolisid asutatakse ja nülib kohalise rahva seljast veel teise naha vallakooli asutamiseks, mis oma puudulise sisseseade, hoolekande ja puudulise haridusega õpejõudude läbi mitte otstarbet ei suuda täita.
Ministeriumikoolide eest kannab koolivalitsus alati suuremat hoolt, kui teiste koolide eest, asutab raamatukogud, muretseb kõik tarvilised õpeabinõud ja paneb asjatundjad kooliõpetajad ametisse, kes viljarikkamalt võivad töötada. Peale selle on ministeriumi kooli ehitamine ja ülevalpidamine igatahes odavam, kui plaanitsetud vallakooli ehitamine ja ülevalpidamine. See seisab muidugi selles, kuidas vallavolikogu koolivalitsusega kokku lepib. Näituseks ehitas Iisakus, Rakvere kreisis, kroonu koolimajad ja kannab kõik kulud koolide ülevalpidamiseks, kuna vald kaheklassilise koolile 300 r. ja üheklassilisele 150 rubl. igaastast abi annab.
Nii siis tuleb vallale kahe ministeriumikooli ülevalpidamine kõigest 450 rubla maksma. Ka viletsam kui vilets vallakool tarvitab rohkem. Kui ka niisugustel tingimustel asutada ei saa, kui ka poole rohkem kulusi läheb, ei ole siin valimine mitte raske. Tahab vald tõsiselt rahvaharidust tõsta, aga mitte muud politikat taga ei aja, siis ei ole selle küsimuse otsustamine mitte keeruline. Et kool otstarbekohane saaks ja kõigile vallaliikmetele korralist maksuta algharidust võiks anda, seda piab iga valla liige volikogult nõudma.
Kodumaalt
Antslast. Arusaamata heldus. Uue-Antsla volikogu on ammu juba otsuseks teinud, nagu „Rahva Pvl.“ teatab, kaheklassilist vallakooli avada. Selleks otstarbeks tahetakse vallamaja lähedale kahekordset kivimaja ehitada, kus peale klassitubade ja kooliõpetajate eluruumide laste magamiseruumid jne. sisse saavad seatud.
Kooliõpetajate palgaküsimus pole mitte harutusel olnud, aga nagu kuulda, olla mõte umbes niisamasuguse palgaga läbi ajada, nagu seniajani siin kooliõpetajatele on makstud. Kui 28. juulil ehitusetööde väljapakkumine oli, jäi asi pooleli, sest ehitusemeistrid nõudnud 13-14.000 rubla materjali ja töö eest, kuna aga volikogu 10-11,000 rubla pakkunud. Praegu ei ole asjast midagi kuulda, kuigi niisugune küsimus kõiki peaks huvitama nii rikast kui vaest, sest igaüks tahab oma lastele haridust anda. Endiste vallakoolidega võrreldes, oleks muidugi niisugune ettevõte hea samm edu poole, aga kui meie kõiki võimalusi silmas piame, siis näeme, et Uue-Antsla volikogu oma plaanidest pisut eksiteele on sattunud.
Nagu kuulda, pannud koolivalitsus ette ministeriumi kooli asutada, kuid volikogu on selle ettepaneku tagasi lükanud, oma arvamist sellepeale põhjendades, et vallavolikogul ministeriumikoolide peale kooliõpetajate valimiseõigust ei ole, ega koolitua peale mingisugust mõju ei või avaldada. Need on muidugi vanad tuttavad mõtted, mis „Postimees“ oma veergudel alalõpmata korutab, mis nähtavasti ka siin mõnedele mõjuavaldavatele isikutele raudnaeltena peaaju sisse on taotud, ilma et nad isegi lähemalt järele kaaluks, mis seal tõsi on ja mis mitte. Kui „Postimees“ mõjust räägib, siis piame ainult köstrite ja pastorite mõju selle all mõistma, kellel luba on koolides usuõpetust revideerida, kuna aga volikogul mingit võimalust ei ole koolitöö järele valvata, ega selle peale ühel ehk teisel viisil mõjuda, sest seda teeb rahvakoolide inspektor. Et „Postimehe“ ümber just suuremalt jaolt mõõduandjatena õpetajad, köstrid ja nende mõtte seltsilised asuvad, siis ei seisa tema soovid mitte rahva kasude alusel. Kes vähegi kohalist elu tunneb, teab väga hästi, et ülevalmainitud vaimulikud isikud, iseäranis siin ümbruses, just tagsikiskuvat, nii siis- rahva kasudele kahjulikku mõju võivad avaldada.
Mis aga valimistesse puutub, siis on väga kahtlane, kas vallavolikogu asjatundmatuse põhjusel igakord headest kandidatidest parema välja valib. Tegelik elu näitab, et siin mitmesugustel põhjustel, kus praegune puuduline valimisõigus peaosa mängib, niisuuri vigasi tehtakse, mis tihti kohalise alghariduse olemataks teevad.
Ütleme, et vald määrab kooliõpetajate palgaks kummalegi 200-250 rubla, aga selle palga eest ei tule täielise eelharidusega, ammugi veel vilunud ja tubli koolimees ametisse. Aga ometi on kooliõpetaja isikul õpetuse peale väga suur mõju: peale selle võib haritud tööjõud seltsi elus palju ära teha, mis siin just tööjõudude puudusel nii kängus seisab, et häbi nimetada on.
Siis veel. Uue-Antsla vallavolikogu näib koguni ära unustavat, et ka tema oma õladel suure hulga maksusid kannab, millest üks osa rahva hariduse peale saab tarvitatud. Sellest rahast on muidugi õigus üht osa kohaliste elanikkude hariduse tõstmiseks tagasi nõuda, mis ministeriumikooli asutamise läbi võimalik oleks. Aga ei. Uue-Antsla vallavolikogu on rikas heldusest: ta lükkab suuremeeleliselt selle rahasumma tagasi, millega kuskil kaugel Venemaa nurgas koolisid asutatakse ja nülib kohalise rahva seljast veel teise naha vallakooli asutamiseks, mis oma puudulise sisseseade, hoolekande ja puudulise haridusega õpejõudude läbi mitte otstarbet ei suuda täita.
Ministeriumikoolide eest kannab koolivalitsus alati suuremat hoolt, kui teiste koolide eest, asutab raamatukogud, muretseb kõik tarvilised õpeabinõud ja paneb asjatundjad kooliõpetajad ametisse, kes viljarikkamalt võivad töötada. Peale selle on ministeriumi kooli ehitamine ja ülevalpidamine igatahes odavam, kui plaanitsetud vallakooli ehitamine ja ülevalpidamine. See seisab muidugi selles, kuidas vallavolikogu koolivalitsusega kokku lepib. Näituseks ehitas Iisakus, Rakvere kreisis, kroonu koolimajad ja kannab kõik kulud koolide ülevalpidamiseks, kuna vald kaheklassilise koolile 300 r. ja üheklassilisele 150 rubl. igaastast abi annab.
Nii siis tuleb vallale kahe ministeriumikooli ülevalpidamine kõigest 450 rubla maksma. Ka viletsam kui vilets vallakool tarvitab rohkem. Kui ka niisugustel tingimustel asutada ei saa, kui ka poole rohkem kulusi läheb, ei ole siin valimine mitte raske. Tahab vald tõsiselt rahvaharidust tõsta, aga mitte muud politikat taga ei aja, siis ei ole selle küsimuse otsustamine mitte keeruline. Et kool otstarbekohane saaks ja kõigile vallaliikmetele korralist maksuta algharidust võiks anda, seda piab iga valla liige volikogult nõudma.
Wednesday, September 30, 2009
Lenini sünnipäeva eel on "Edasis" palju tehtud
Töörahva Elu 30. september 1969
Lenin 100
Kohustused ja täitmine.
Palju on tehtud
„Edasi” kolhoosi kohustused V. I. Lenini 100. sünni-aastapäevaks võeti vastu aasta tagasi. Vahepeal ühines meie majandiga aga naaber – „Pioneeri” kolhoos ja seetõttu tuli kohustusi korrigeerida.
Nagu näitavad praegused töötulemused, suudame oma kohustused täita välja arvatud teraviljasaak. See oli meil kohustuses ette nähtud 25 ts hektarilt, kuid tegelikult saime vaid 23,8 ts.
Esialgses kohustuses oli meil ette nähtud koguda teravilja 30 ts ha-lt ja keskuse osakonnas (endise ühendamata „Edasi” piirides) see kohustus ületati. Keskmiseks hektarisaagiks kujunes seal 30,4 ts. Parim segaviljapõld E. Tee brigaadis andis välja 43 ts hektarilt – see on rekordsaak siinseil mail. Samuti ületasime ka põldheina planeeritud saagid. Kohustus nägi ette koguda mitmeaastast põldheina 35 ts hektarilt, kuid saime 35,3 ts. Heinaseemne kogusaak oli meil tänavu 630 ts, see on keskmiselt 6 ts hektari kohta, kusjuures aruheina me saime ühelt põllult 11,8 ts hektarilt.
Tublit tööd on teinud meie majandi loomakasvatajad. Praeguste tulemuste järgi võime kinnitada, et täidame aasta lõpuks endale võetud kohustused piima ja liha tootmise osas, kusjuures liha müüme riigile tunduvalt rohkem, kui on kohustus. 1970. aasta lõpuks lubasime viia lehmade arvu 330-ni ja noorloomade arvu 460-ni. See kohustus on meie majandil juba praegu täidetud – lehmi on 330 ja noorloomi 468. Täitnud oleme ka noorloomade juurdekasvu kohustuse.
Käesoleval aastal müüsime riigile teravilja üle plaani 150 tonni.
Meie kohustus ei näe ette üksnes majanduslikke ülesandeid ja nende täitmist. „Edasi” kolhoosi partei-algorganisatsiooni ürituste plaan V. I. Lenini 100. sünni-aastapäeva tähistamiseks nõuab ka meie majandi liikmete eluolustikuliste tingimuste parandamist. Kohustuste üks punkt räägib sellest, et kolhoosi juhatus abistab kolhoosi liikmeid elamute kapitaalremondil ja uute hoonete ehitamisel tasuta transpordi ja ehitusmaterjalidega ning nende ümbertöötamisel või rahaliselt. Sellest on ka kinni peetud ja alles hiljuti anti autojuht Rein Tennole, kes ehitab kolhoosi keskusesse uut elamut, tasuta ehitusmaterjale ning transporti nende kohaletoimetamiseks. Kolhoosi poolt aga lõpetati 8 korteriga elamu ehitamine Vaabina osakonnas ja veel käesoleva aasta lõpul antakse ekspluatatsiooni teine 12 korteriga elamu keskuse osakonnas.
Me ei ole unustanud ka neid kolhoosinoori, kes loovad endale uue perekonna. Nii said noorparid Tiiu Aulik ja Richard Kajava ning Aino Kuus ja Viktor Villem väärtuslikud pulmakingid. Igal aastal aga eraldame täiendavalt tõhusaid summasid vanade, töövõimetute ja paljulapseliste kolhoosnikute toetamiseks.
Oleme hoolitsenud veel kolhoosnikute puhkevõimaluste eest. Käesoleval aastal korraldasime tööeesrindlastele ekskursiooni V.I. Lenini elu ja tegevusega seotud kohtadesse Leningradis ja selle ümbruses, tuleval aastal on aga kavatsus viia meie eesrindlased Moskvasse – kodumaa pealinna.
Palju on majandi liikmed ära teinud heakorrastustööde alal. Käesoleval aastal on tehtud tasuta heakorrastustöödel üle 2000 töötunni. Park puhastati ülearusest võsast, kõrvaldati kuivanud puud. Klubi-kontor esisele platsile rajati purskkaev, istutati üle 30 meetri hekki, dekoratiivpuid ja – põõsaid.
Erilist tähelepanu juubelieelsel perioodil on „Edasi” kolhoosi juhatus ja partei-algorganisatsioon osutanud näitliku agitatsiooni korrastamisele ja Leniniga seotud materjalide tutvustamisele. Nii on puhketoas sisustatud Lenini nurk vastavate väljapanekutega, kus töötajad saavad tutvuda suure juhi elu ja tegevusega ning tema tähtsamate töödega. Üldiselt kogu näitlik agitatsioon kajastab lähenevat juubelit.
Me ei ole unustanud seda, et Lenini sünni-juubeliaastal peavad täienema partei read uute kommunistidega. Alles hiljuti võtsime partei liikmekandidaadiks vastu Vaabina osakonna karjabrigadiri Milvi Liivamäe.
K. KALLION
„Edasi” kolhoosi parteibüroo sekretär
Lenin 100
Kohustused ja täitmine.
Palju on tehtud
„Edasi” kolhoosi kohustused V. I. Lenini 100. sünni-aastapäevaks võeti vastu aasta tagasi. Vahepeal ühines meie majandiga aga naaber – „Pioneeri” kolhoos ja seetõttu tuli kohustusi korrigeerida.
Nagu näitavad praegused töötulemused, suudame oma kohustused täita välja arvatud teraviljasaak. See oli meil kohustuses ette nähtud 25 ts hektarilt, kuid tegelikult saime vaid 23,8 ts.
Esialgses kohustuses oli meil ette nähtud koguda teravilja 30 ts ha-lt ja keskuse osakonnas (endise ühendamata „Edasi” piirides) see kohustus ületati. Keskmiseks hektarisaagiks kujunes seal 30,4 ts. Parim segaviljapõld E. Tee brigaadis andis välja 43 ts hektarilt – see on rekordsaak siinseil mail. Samuti ületasime ka põldheina planeeritud saagid. Kohustus nägi ette koguda mitmeaastast põldheina 35 ts hektarilt, kuid saime 35,3 ts. Heinaseemne kogusaak oli meil tänavu 630 ts, see on keskmiselt 6 ts hektari kohta, kusjuures aruheina me saime ühelt põllult 11,8 ts hektarilt.
Tublit tööd on teinud meie majandi loomakasvatajad. Praeguste tulemuste järgi võime kinnitada, et täidame aasta lõpuks endale võetud kohustused piima ja liha tootmise osas, kusjuures liha müüme riigile tunduvalt rohkem, kui on kohustus. 1970. aasta lõpuks lubasime viia lehmade arvu 330-ni ja noorloomade arvu 460-ni. See kohustus on meie majandil juba praegu täidetud – lehmi on 330 ja noorloomi 468. Täitnud oleme ka noorloomade juurdekasvu kohustuse.
Käesoleval aastal müüsime riigile teravilja üle plaani 150 tonni.
Meie kohustus ei näe ette üksnes majanduslikke ülesandeid ja nende täitmist. „Edasi” kolhoosi partei-algorganisatsiooni ürituste plaan V. I. Lenini 100. sünni-aastapäeva tähistamiseks nõuab ka meie majandi liikmete eluolustikuliste tingimuste parandamist. Kohustuste üks punkt räägib sellest, et kolhoosi juhatus abistab kolhoosi liikmeid elamute kapitaalremondil ja uute hoonete ehitamisel tasuta transpordi ja ehitusmaterjalidega ning nende ümbertöötamisel või rahaliselt. Sellest on ka kinni peetud ja alles hiljuti anti autojuht Rein Tennole, kes ehitab kolhoosi keskusesse uut elamut, tasuta ehitusmaterjale ning transporti nende kohaletoimetamiseks. Kolhoosi poolt aga lõpetati 8 korteriga elamu ehitamine Vaabina osakonnas ja veel käesoleva aasta lõpul antakse ekspluatatsiooni teine 12 korteriga elamu keskuse osakonnas.
Me ei ole unustanud ka neid kolhoosinoori, kes loovad endale uue perekonna. Nii said noorparid Tiiu Aulik ja Richard Kajava ning Aino Kuus ja Viktor Villem väärtuslikud pulmakingid. Igal aastal aga eraldame täiendavalt tõhusaid summasid vanade, töövõimetute ja paljulapseliste kolhoosnikute toetamiseks.
Oleme hoolitsenud veel kolhoosnikute puhkevõimaluste eest. Käesoleval aastal korraldasime tööeesrindlastele ekskursiooni V.I. Lenini elu ja tegevusega seotud kohtadesse Leningradis ja selle ümbruses, tuleval aastal on aga kavatsus viia meie eesrindlased Moskvasse – kodumaa pealinna.
Palju on majandi liikmed ära teinud heakorrastustööde alal. Käesoleval aastal on tehtud tasuta heakorrastustöödel üle 2000 töötunni. Park puhastati ülearusest võsast, kõrvaldati kuivanud puud. Klubi-kontor esisele platsile rajati purskkaev, istutati üle 30 meetri hekki, dekoratiivpuid ja – põõsaid.
Erilist tähelepanu juubelieelsel perioodil on „Edasi” kolhoosi juhatus ja partei-algorganisatsioon osutanud näitliku agitatsiooni korrastamisele ja Leniniga seotud materjalide tutvustamisele. Nii on puhketoas sisustatud Lenini nurk vastavate väljapanekutega, kus töötajad saavad tutvuda suure juhi elu ja tegevusega ning tema tähtsamate töödega. Üldiselt kogu näitlik agitatsioon kajastab lähenevat juubelit.
Me ei ole unustanud seda, et Lenini sünni-juubeliaastal peavad täienema partei read uute kommunistidega. Alles hiljuti võtsime partei liikmekandidaadiks vastu Vaabina osakonna karjabrigadiri Milvi Liivamäe.
K. KALLION
„Edasi” kolhoosi parteibüroo sekretär
Monday, September 28, 2009
Musta kroonikat aastast 1929
Võru Teataja 28. september 1929
Murdvargus Urvastes
Sahvrisse tungimiseks lõhuti sein maha
Neljapäeva ööl vastu reedet on vargad sisse tunginud Urvaste vallas elutseva Amalie Veski elumaja juurde ehitatud sahvrisse ja säält ära varastatud 80 kilo rukkijahu.
Vargad on õige julgelt talitanud. Nad on elumaja juures asuva sahvri seina maha lõhkunud ja niiviisi kolm koti täit rukist ära viinud.
Omaniku arvates ulatub kahju 18 kroonini. Et tal kedagi vihavaenlast pole ja et ka sahvri juures jälgi mingisuguseid leida pole, siis ei tea ta selles kedagi kahtlustada.
Asja uurib politsei.
Elu 28. september 1929
Usu veel väimeest...
Varastas äiapapa vasika
24. sept. varastatati Vaabina vallas taluomanikul kodust äraoleku ajal vasikas. Kui peremees kodu tuli, märkas ta kohe vasika puudumist.
Kuna kodus pidi olema väimees, kes paari nädala eest külla tuli, siis hakkas peremees väimeest otsima, et kindlaks teha, kuidas võidi päeva ajal vasikas ära varastada. Väimeest polnud aga kusagil näha.
Peremehele tuli mõttesse kurjakuulutav aimdus, et kas mitte väimees pole paha naljaga hakkama saanud. Mindigi kohe väimeest taga ajama. Mõned kilomeetrid eemal saadigi väimeespoeg kätte ühes vasikaga.
Äiapapa oli õnnelik, et oma pudulojuse kätte sai ja kinkis selle eest väimehele paar tublit kõrvakiilu.
Murdvargus Urvastes
Sahvrisse tungimiseks lõhuti sein maha
Neljapäeva ööl vastu reedet on vargad sisse tunginud Urvaste vallas elutseva Amalie Veski elumaja juurde ehitatud sahvrisse ja säält ära varastatud 80 kilo rukkijahu.
Vargad on õige julgelt talitanud. Nad on elumaja juures asuva sahvri seina maha lõhkunud ja niiviisi kolm koti täit rukist ära viinud.
Omaniku arvates ulatub kahju 18 kroonini. Et tal kedagi vihavaenlast pole ja et ka sahvri juures jälgi mingisuguseid leida pole, siis ei tea ta selles kedagi kahtlustada.
Asja uurib politsei.
Elu 28. september 1929
Usu veel väimeest...
Varastas äiapapa vasika
24. sept. varastatati Vaabina vallas taluomanikul kodust äraoleku ajal vasikas. Kui peremees kodu tuli, märkas ta kohe vasika puudumist.
Kuna kodus pidi olema väimees, kes paari nädala eest külla tuli, siis hakkas peremees väimeest otsima, et kindlaks teha, kuidas võidi päeva ajal vasikas ära varastada. Väimeest polnud aga kusagil näha.
Peremehele tuli mõttesse kurjakuulutav aimdus, et kas mitte väimees pole paha naljaga hakkama saanud. Mindigi kohe väimeest taga ajama. Mõned kilomeetrid eemal saadigi väimeespoeg kätte ühes vasikaga.
Äiapapa oli õnnelik, et oma pudulojuse kätte sai ja kinkis selle eest väimehele paar tublit kõrvakiilu.
Wednesday, September 23, 2009
Orjapõlve märgid
Postimees 23. september 1919
Kodumaa ringvaade.
Vastsest-Antslast. Orjapõlve märgid. Neil päivil saatis meie uus mõisa valitseja hra Rõõmus järgmise ringkirja mõisa metsavahtidele: „Selleläbi saab Vastse-Antsmõisa metsavahtidele kohuseks tehtud järgmistel päevadel mõisa valitsust jahile oodata ja mitte kodust ehk kodu ligidalt ära minna, pühapäeval – Piirivariku metsavaht, esmaspäeval – Rauskapalu, kolmap. – Kriibi, neljap. – Kassi metsavaht ja laupäeval Avisoo. Pääle selle peab iga metsavaht mõisavalitsusele tooma, iga nädal üks lind ja iga kuu kaks jänest.
Mõisavalitsus: Rõõmus“
Nagu näha, tahab Rõõmus viis päeva jahil viibida, kaks päeva puhata ja muud nädala päevad riigivalitsuse kasuks – töötada!? Inimesed, kes üle 40 aasta mõisas on teeninud, ei ole niisuguseid päevakäskusid kuulnud. Viis päeva nädalas peab R. metsavahtidega jahti, kes pääle selle veel 20 lindu ja 10 jänest kuus Rõõmus’sele „lossi“ kandma peavad, kus siis omaksete, lelle-, onu- ja tädipoegadega in dulci jubilo pidustatakse. Nõnda elatakse nüüd Eestis, kihutatakse landauerites kaks hobust ees, sinna-tänna jahile ja jalutama. Vaesed metsavahid aga ohkavad, et „kes om pantu orjama, to orjaku hää meelega!“
Homo.
Kodumaa ringvaade.
Vastsest-Antslast. Orjapõlve märgid. Neil päivil saatis meie uus mõisa valitseja hra Rõõmus järgmise ringkirja mõisa metsavahtidele: „Selleläbi saab Vastse-Antsmõisa metsavahtidele kohuseks tehtud järgmistel päevadel mõisa valitsust jahile oodata ja mitte kodust ehk kodu ligidalt ära minna, pühapäeval – Piirivariku metsavaht, esmaspäeval – Rauskapalu, kolmap. – Kriibi, neljap. – Kassi metsavaht ja laupäeval Avisoo. Pääle selle peab iga metsavaht mõisavalitsusele tooma, iga nädal üks lind ja iga kuu kaks jänest.
Mõisavalitsus: Rõõmus“
Nagu näha, tahab Rõõmus viis päeva jahil viibida, kaks päeva puhata ja muud nädala päevad riigivalitsuse kasuks – töötada!? Inimesed, kes üle 40 aasta mõisas on teeninud, ei ole niisuguseid päevakäskusid kuulnud. Viis päeva nädalas peab R. metsavahtidega jahti, kes pääle selle veel 20 lindu ja 10 jänest kuus Rõõmus’sele „lossi“ kandma peavad, kus siis omaksete, lelle-, onu- ja tädipoegadega in dulci jubilo pidustatakse. Nõnda elatakse nüüd Eestis, kihutatakse landauerites kaks hobust ees, sinna-tänna jahile ja jalutama. Vaesed metsavahid aga ohkavad, et „kes om pantu orjama, to orjaku hää meelega!“
Homo.
Üks keskmine pidu
Olevik 23. september 1899
Uue-Antsla.
22. augustil oli kohalise pasuna koori poolt Uuue-Antsmõisa ruumides kohalise valla asutatava laenu-raamatukogu hääks pidu-õhtu. Etendati näitemängu „Inimese hind ja väimehe väärtus“, mis keskmist viisi läks, sest peale mõnede näitlejate oli kõigil teistel esimene kord näitelavale astuda. Osavõtmine oli vähepoolne, sest sisse tuli kõige kuludega kokku ainult 40 rubla. Lõpuks oli tants.
Uue-Antsla.
22. augustil oli kohalise pasuna koori poolt Uuue-Antsmõisa ruumides kohalise valla asutatava laenu-raamatukogu hääks pidu-õhtu. Etendati näitemängu „Inimese hind ja väimehe väärtus“, mis keskmist viisi läks, sest peale mõnede näitlejate oli kõigil teistel esimene kord näitelavale astuda. Osavõtmine oli vähepoolne, sest sisse tuli kõige kuludega kokku ainult 40 rubla. Lõpuks oli tants.
Tuesday, September 22, 2009
Luulenurk - Tamme-Lauri tamme all
Töörahva Elu 22. september 1979
KIRJANDUSLIK LEHEKÜLG
URVASTES, TAMME-LAURI TAMME ALL
On möödunud aastad
nagu uppunud maailmad:
me aimame vaid,
kuidas Lauri kündis,
maad murendas küll peos,
küll adra all,
kuis tõusis päikseratas,
kuidas keegi nuttis,
tulles ilma,
tamm kui oli väike,
kuis keegi tihkus,
kukkudes või näljas,
või ägas aastaid musta mure
nüri noa all.
Vaid aimame, kuis Liiso
kallistas ja suudles
ja parkund kämblast
rebis lahti hetkeks,
helges naerus keerutas ja jooksis,
hõljus valges udus
üle niiske välu,
hallikarva silmis
inimkonna märkamatu mälu,
soonis vilkuv rõõm
ja tulevane valu.
Võib-olla polnud üldse seda tamme,
ei olnud linalakka silitamas tüve,
ei härga nukrat polnud adra ees?
Võib-olla ööbikute esiema ööbik
öö otsa laksutas, et maailm algab
algab?..
Suur tamm on siin,
jalg läinud aastais,
võra tulevikus.
ILMAR VANANURM
KIRJANDUSLIK LEHEKÜLG
URVASTES, TAMME-LAURI TAMME ALL
On möödunud aastad
nagu uppunud maailmad:
me aimame vaid,
kuidas Lauri kündis,
maad murendas küll peos,
küll adra all,
kuis tõusis päikseratas,
kuidas keegi nuttis,
tulles ilma,
tamm kui oli väike,
kuis keegi tihkus,
kukkudes või näljas,
või ägas aastaid musta mure
nüri noa all.
Vaid aimame, kuis Liiso
kallistas ja suudles
ja parkund kämblast
rebis lahti hetkeks,
helges naerus keerutas ja jooksis,
hõljus valges udus
üle niiske välu,
hallikarva silmis
inimkonna märkamatu mälu,
soonis vilkuv rõõm
ja tulevane valu.
Võib-olla polnud üldse seda tamme,
ei olnud linalakka silitamas tüve,
ei härga nukrat polnud adra ees?
Võib-olla ööbikute esiema ööbik
öö otsa laksutas, et maailm algab
algab?..
Suur tamm on siin,
jalg läinud aastais,
võra tulevikus.
ILMAR VANANURM
Sunday, September 20, 2009
"Siiriuse" kolhoosi loomine
Töörahva Elu 20. september 1949
UUES KOLHOOSIS
Sajandite jooksul peteti eesti talupoegi igasuguste uute seaduste ja maakorraldustega, mis aga alati osutusid talupoegadele kahjulikuks. Tõotasid ja lubasid palju, kuid tegelikult tõid kaela uusi raskusi, olid kasulikud ainult mõisahärrale.
Need aina kasvatasid meie talupojas umbusku. Sellest ajast on pärit ka Kiriku küla talupoegade umbusk iga uue ja tundmatu vastu. Kuigi nad olid näinud nõukogude korra paremusi, olid veendunud, et parunite võim on nüüd igaveseks hävitatud, siiski ei lahkunud umbusk nende südamest, igas uues otsisid nad mõnd konksu, millega püütakse talupoega „nahutada“. Kui ümbruskonnas hakkasid liikuma kolhoosijutud, kui teised Urvaste valla talupojad arutasid möödunud kevadel asjalikult kolhoosi asutamise küsimusi, siis tõmbusid Kiriku küla talupojad enesesse, eelistasid jääda esialgu pealtvaatajateks, arvates, et ega talupojal sellest midagi head loota ei ole. Kui mõni julgem ja edumeelsem olekski küsimusele hoogsalt kaasa löönud siis vanemate mõjukamate meeste suu jäi suletuks ja nii juhtuski, et kui suurem enamus Võru maakonna talupoegi tegi möödunud kevadel oma põldudele külvid ühistöö korras, vilju hooldati ühiselt, ühiselt asuti ka produktiivkarja arendamisele, Kiriku küla mehed astusid aga igaüks oma adra taga, ajasid lühikesi künnivagusid oma väikestel põllulappidel.
Naaberkülas asutati kevadel Tamme kolhoos, kolhoosipõldudelt kostis sageli laulu ja hõiskeid, siin tehti tööd rõõmuga ja viligi kasvas kolhoosi ühispõldudel tunduvalt parem kui Kiriku külas. Juba hakkas kolhoosist kuulduma peksumasina mürinat, kuldse vilja kotte kanti kolhoosi aita, rikkalik saak tõotas muretut talve kõigile kolhoosnikutele.
Tulid kokku ka Kiriku küla mehed, tulid ja arutasid. „Kolhoosid ise on juba näidanud, et kolhoositee on siiski ainuõige tee, mida mööda peab sammuma eesti talupoeg,“ ütles keskmiktalunik August Roon. See oli mõte millele oli juba ammugi mõelnud ka keskmik Paluteder. „Oleme niigi oma kõhklusega teistest terve aasta võrra maha jäänud, on tarvis rutata,“ toetas ta Roone juttu. Siit-sealt kuuldus heakskiitvaid märkusi, teised noogutasid vaikides nõusoleku märgiks. Kuid oli ka neid, kes ikka veel polnud oma kahtlustes lõpule jõudnud. Emilie Heidmaa sai nõukogude võimult maad, esimest korda sai ta oma maa peremeheks – „kuidas sa annad kohe selle maa nii kergemeelselt käest ära. Kes ilma minuta ikka kolhoosi asutab,“ arvas ta, kui teised hakkasid kirjutama kolhoosi astumise avaldusi.
Kolhoos aga asutati. 16 talumajapidamist asusid juba ühiselt valminud rukkipõldude koristamisele. Ühiselt läks töö palju jõudsamini, varsti veeresid esimesed terad Siiriuse kolhoosi aitadesse.
Õhtuti istus koos kolhoosi vastvalitud juhatus August Roon, Paluteder, Herta Aalop ja Ella Hilp. Nende vastutus oli suur. Kolhoos asutati keset kõige kiiremat koristusaega. Oli tarvis jatkata kiiresti koristustöid, teha samaaegselt esimest taliviljakülvi, organisatsioonilised ja töö korraldamise küsimused neelasid aga lõviosa juhatuse ajast.
Töö organiseeriti nii, et iga juhatuse liige vastutab ühe ala eest, esimees August Rooni silm peab aga ulatuma igale poole. Ja juhatuse silmast jatkuski kõikjale, vili koristati õigeaegselt, talivilja külv tehti mõne päeva jooksul ja lõpetati samuti õigeaegselt, külvati mõned hektaarid üle plaanigi. Riiklikud normikohustused tasuti esimesest viljast.
Üldkoosolekul valitud lülivanemad Jaan Saar, Herta Aalop ja Lembit Pajumägi tunnevad suurt vastutust neile pandud kohustuste täitmisel. Igal hommikul on nad esimesed sammumas veel kolhoosi maid lahutavail põllupeenrail, korrastamas aitades või masinatekuuris. Selleks ajaks kui kolhoosnikud tööle ilmuvad on tööjaotus juba tehtud, igale antakse kohe tema ülesanne, ühtegi minutit kallist tööaega ei raisata asjatult. Sellest esimesest koristustööst ja selle kordaminekust oleneb suurel määral kolhoosi edaspidine arenemine.
Noore kolhoosi põldudel müriseb juba ka künnitraktor. Kohe kui koristati põldudelt vili, asus Pikajärve masina-traktorijaama traktor kõrrekünnile. 10 hektaari kündi ongi juba tehtud. Seda pole siin külas enne juhtunud, et nii varakult juba asutakse sügiskünnile. Künd tehti enne ikka oktoobri-novembrikuus, siis kui kõik muud tööd tehtud. Sageli aga tuli enne lumi ja jättis osa kündi tegemata. Traktorimürina sekka kostab heledaid kolksatusi. Kord aeglaselt, siis aga tihedasti kilks-kõlks, kilks-kõlks. See on kolhoosi sepp Otto Niilus, kes korrastab kartulivõtmise masinaid, täna homme algab kolhoosis kartulivõtmine.
Nii ta on, üks töö ajab teist taga. Kolhoosil seisab veel ees peale koristustööde suur töö. Üldkoosolek võttis vastu otsuse 1. oktoobriks moodustada neli loomafarmi. Ühistamisele kuuluvaid veiseid on 23, nendest saab aluse veisefarmile. Väiksemate loomadega on aga raskem, neid ühistamisega ei saa ühtegi. Üldkoosolekul lubas aga iga kolhoosipere anda hakatuseks ühe sea, ühe lamba ja kaks kana. Neist loomadest on küll vähesevõitu farmide loomiseks, kuid algus on siiski olemas. Küllap farmid järgmiseks kevadeks suurenevad kui kolhoos ühisloomakasvatuse oma tähtsamaks ülesandeks seab.
Kõigi kolhoosnikute ühiseks mureks on nüüd kiire ja ausa tööga teha tasa see mahajäämus teistest kolhoosidest, kes asusid ühistööle juba kevadel. Ka Emilie Heidmaa nägi, et kolhoosis hakkas kõik minema hästi, et ainult kolhoosis ühiselt teistega võib saavutada põllumajanduses kõige paremaid tagajärgi. Temagi astus kolhoosi liikmeks. Talle järgnes veel maatamees Markov ja mitu talupidajat, kes seni olid jäänud pealtvaatajateks.
A. Eelma
UUES KOLHOOSIS
Sajandite jooksul peteti eesti talupoegi igasuguste uute seaduste ja maakorraldustega, mis aga alati osutusid talupoegadele kahjulikuks. Tõotasid ja lubasid palju, kuid tegelikult tõid kaela uusi raskusi, olid kasulikud ainult mõisahärrale.
Need aina kasvatasid meie talupojas umbusku. Sellest ajast on pärit ka Kiriku küla talupoegade umbusk iga uue ja tundmatu vastu. Kuigi nad olid näinud nõukogude korra paremusi, olid veendunud, et parunite võim on nüüd igaveseks hävitatud, siiski ei lahkunud umbusk nende südamest, igas uues otsisid nad mõnd konksu, millega püütakse talupoega „nahutada“. Kui ümbruskonnas hakkasid liikuma kolhoosijutud, kui teised Urvaste valla talupojad arutasid möödunud kevadel asjalikult kolhoosi asutamise küsimusi, siis tõmbusid Kiriku küla talupojad enesesse, eelistasid jääda esialgu pealtvaatajateks, arvates, et ega talupojal sellest midagi head loota ei ole. Kui mõni julgem ja edumeelsem olekski küsimusele hoogsalt kaasa löönud siis vanemate mõjukamate meeste suu jäi suletuks ja nii juhtuski, et kui suurem enamus Võru maakonna talupoegi tegi möödunud kevadel oma põldudele külvid ühistöö korras, vilju hooldati ühiselt, ühiselt asuti ka produktiivkarja arendamisele, Kiriku küla mehed astusid aga igaüks oma adra taga, ajasid lühikesi künnivagusid oma väikestel põllulappidel.
Naaberkülas asutati kevadel Tamme kolhoos, kolhoosipõldudelt kostis sageli laulu ja hõiskeid, siin tehti tööd rõõmuga ja viligi kasvas kolhoosi ühispõldudel tunduvalt parem kui Kiriku külas. Juba hakkas kolhoosist kuulduma peksumasina mürinat, kuldse vilja kotte kanti kolhoosi aita, rikkalik saak tõotas muretut talve kõigile kolhoosnikutele.
Tulid kokku ka Kiriku küla mehed, tulid ja arutasid. „Kolhoosid ise on juba näidanud, et kolhoositee on siiski ainuõige tee, mida mööda peab sammuma eesti talupoeg,“ ütles keskmiktalunik August Roon. See oli mõte millele oli juba ammugi mõelnud ka keskmik Paluteder. „Oleme niigi oma kõhklusega teistest terve aasta võrra maha jäänud, on tarvis rutata,“ toetas ta Roone juttu. Siit-sealt kuuldus heakskiitvaid märkusi, teised noogutasid vaikides nõusoleku märgiks. Kuid oli ka neid, kes ikka veel polnud oma kahtlustes lõpule jõudnud. Emilie Heidmaa sai nõukogude võimult maad, esimest korda sai ta oma maa peremeheks – „kuidas sa annad kohe selle maa nii kergemeelselt käest ära. Kes ilma minuta ikka kolhoosi asutab,“ arvas ta, kui teised hakkasid kirjutama kolhoosi astumise avaldusi.
Kolhoos aga asutati. 16 talumajapidamist asusid juba ühiselt valminud rukkipõldude koristamisele. Ühiselt läks töö palju jõudsamini, varsti veeresid esimesed terad Siiriuse kolhoosi aitadesse.
Õhtuti istus koos kolhoosi vastvalitud juhatus August Roon, Paluteder, Herta Aalop ja Ella Hilp. Nende vastutus oli suur. Kolhoos asutati keset kõige kiiremat koristusaega. Oli tarvis jatkata kiiresti koristustöid, teha samaaegselt esimest taliviljakülvi, organisatsioonilised ja töö korraldamise küsimused neelasid aga lõviosa juhatuse ajast.
Töö organiseeriti nii, et iga juhatuse liige vastutab ühe ala eest, esimees August Rooni silm peab aga ulatuma igale poole. Ja juhatuse silmast jatkuski kõikjale, vili koristati õigeaegselt, talivilja külv tehti mõne päeva jooksul ja lõpetati samuti õigeaegselt, külvati mõned hektaarid üle plaanigi. Riiklikud normikohustused tasuti esimesest viljast.
Üldkoosolekul valitud lülivanemad Jaan Saar, Herta Aalop ja Lembit Pajumägi tunnevad suurt vastutust neile pandud kohustuste täitmisel. Igal hommikul on nad esimesed sammumas veel kolhoosi maid lahutavail põllupeenrail, korrastamas aitades või masinatekuuris. Selleks ajaks kui kolhoosnikud tööle ilmuvad on tööjaotus juba tehtud, igale antakse kohe tema ülesanne, ühtegi minutit kallist tööaega ei raisata asjatult. Sellest esimesest koristustööst ja selle kordaminekust oleneb suurel määral kolhoosi edaspidine arenemine.
Noore kolhoosi põldudel müriseb juba ka künnitraktor. Kohe kui koristati põldudelt vili, asus Pikajärve masina-traktorijaama traktor kõrrekünnile. 10 hektaari kündi ongi juba tehtud. Seda pole siin külas enne juhtunud, et nii varakult juba asutakse sügiskünnile. Künd tehti enne ikka oktoobri-novembrikuus, siis kui kõik muud tööd tehtud. Sageli aga tuli enne lumi ja jättis osa kündi tegemata. Traktorimürina sekka kostab heledaid kolksatusi. Kord aeglaselt, siis aga tihedasti kilks-kõlks, kilks-kõlks. See on kolhoosi sepp Otto Niilus, kes korrastab kartulivõtmise masinaid, täna homme algab kolhoosis kartulivõtmine.
Nii ta on, üks töö ajab teist taga. Kolhoosil seisab veel ees peale koristustööde suur töö. Üldkoosolek võttis vastu otsuse 1. oktoobriks moodustada neli loomafarmi. Ühistamisele kuuluvaid veiseid on 23, nendest saab aluse veisefarmile. Väiksemate loomadega on aga raskem, neid ühistamisega ei saa ühtegi. Üldkoosolekul lubas aga iga kolhoosipere anda hakatuseks ühe sea, ühe lamba ja kaks kana. Neist loomadest on küll vähesevõitu farmide loomiseks, kuid algus on siiski olemas. Küllap farmid järgmiseks kevadeks suurenevad kui kolhoos ühisloomakasvatuse oma tähtsamaks ülesandeks seab.
Kõigi kolhoosnikute ühiseks mureks on nüüd kiire ja ausa tööga teha tasa see mahajäämus teistest kolhoosidest, kes asusid ühistööle juba kevadel. Ka Emilie Heidmaa nägi, et kolhoosis hakkas kõik minema hästi, et ainult kolhoosis ühiselt teistega võib saavutada põllumajanduses kõige paremaid tagajärgi. Temagi astus kolhoosi liikmeks. Talle järgnes veel maatamees Markov ja mitu talupidajat, kes seni olid jäänud pealtvaatajateks.
A. Eelma
Hämmastav valimisaktiivsus ja üksmeel
Töörahva Elu 20. september 1979
Teadaanne
Pühapäeval, 16. septembril olid Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu täiendavad valimised Urvaste valimisringkonnas nr. 90.
Hääletamisest võttis osa 100% valijate nimekirja kantud valijaid.
Kommunistide ja parteitute bloki kandidaadi poolt hääletas 100% hääletamisest osavõtnud valijate üldarvust.
Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Urvaste valimisringkonda nr. 90 valiti saadikuks JÜRI Karla p. RIST
Võru Rajooni RSN Täitevkomitee.
Teadaanne
Pühapäeval, 16. septembril olid Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu täiendavad valimised Urvaste valimisringkonnas nr. 90.
Hääletamisest võttis osa 100% valijate nimekirja kantud valijaid.
Kommunistide ja parteitute bloki kandidaadi poolt hääletas 100% hääletamisest osavõtnud valijate üldarvust.
Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Urvaste valimisringkonda nr. 90 valiti saadikuks JÜRI Karla p. RIST
Võru Rajooni RSN Täitevkomitee.
Friday, September 18, 2009
Kirikut suurendati?
Olevik 18. september 1889
Sõnumid isamaalt.
Kodu. Kool. Kirik.
Teisipäeval 5. septembril pühendati Urvaste suurendatud kirikut. Ehk küll tööpäev, siiski oli inimesi nii palju kokku tulnud, et rohkem pooled kirikust, välja pidivad jääma. Hulk õpetajaid oli pühitsusest osa võtma tulnud, nende keskel ka Lut. usu vaimulik ülem, kes vägeval sõnal kiriku uksed avas ja kiriku koguduse hooleks andis. Urvaste õpetaja ise kõneles kiriku ajaloost. Ta tähendas ka seda, et Urvaste kiriku esimest ehitust teada ei olla. Kiriku suurendamise kulud olla paari kümne tuhanda ümber, mida selgeste veel ei teatavat. Vastse-Antsla parun olla kirikule uue altaripildi kinkinud.
Sõnumid isamaalt.
Kodu. Kool. Kirik.
Teisipäeval 5. septembril pühendati Urvaste suurendatud kirikut. Ehk küll tööpäev, siiski oli inimesi nii palju kokku tulnud, et rohkem pooled kirikust, välja pidivad jääma. Hulk õpetajaid oli pühitsusest osa võtma tulnud, nende keskel ka Lut. usu vaimulik ülem, kes vägeval sõnal kiriku uksed avas ja kiriku koguduse hooleks andis. Urvaste õpetaja ise kõneles kiriku ajaloost. Ta tähendas ka seda, et Urvaste kiriku esimest ehitust teada ei olla. Kiriku suurendamise kulud olla paari kümne tuhanda ümber, mida selgeste veel ei teatavat. Vastse-Antsla parun olla kirikule uue altaripildi kinkinud.
Thursday, September 17, 2009
Kooliõpilaste abi kolhoosile
Töörahva Elu 17. september 1949
Kooliõpilaste abi kolhoosile
Möödunud pühapäeva pühendas Antsla Keskkooli vanemate klasside õpilaspere kolhooside abistamisele viljakoristustöös. Hoogtööpäevaku heakskordaminekuks tegid juba varem tublit selgitustööd õpetajad ja kooli direktor.
Õpilased siirdusid kolme kolhoosi, Antsla valla Vabaduse ja Uue Raja ning Urvaste valla Tuleviku kolhoosi. Viimase kolhoosi abistamine huvitas peamiselt Urvaste vallast pärinevaid noori. Üle 30 noore töötas Tuleviku kolhoosis, kus oli maha niidetud üle 5 hektaari segavilja ja otra.
Viljakoristamine läks kiiresti, kuna organiseeriti sotsialistlikku võistlust kokkuvedamise ja rõukupaneku alal. Eriti hoolsalt töötasid kommunistlikud noored A. Murutar ja R. Pärksalu ning organiseerimata noored A. Urb, H. Jeret, S. Raudsik jt. Pealelõunaks oli vili koristatud, tehti kokkuvõtteid sotsialistlikust võistlusest. Parimaks lüliks tunnistati 10. kl. õpilase A. Noorvälja juhtimisel töötanud lüli.
„Päris tore oli nii töötada,“ ütles 11. kl. õpilane Heino Jeret, „kindlasti tuleme kolhoosi ka kartuleid võtma.“
A. Noor
Kooliõpilaste abi kolhoosile
Möödunud pühapäeva pühendas Antsla Keskkooli vanemate klasside õpilaspere kolhooside abistamisele viljakoristustöös. Hoogtööpäevaku heakskordaminekuks tegid juba varem tublit selgitustööd õpetajad ja kooli direktor.
Õpilased siirdusid kolme kolhoosi, Antsla valla Vabaduse ja Uue Raja ning Urvaste valla Tuleviku kolhoosi. Viimase kolhoosi abistamine huvitas peamiselt Urvaste vallast pärinevaid noori. Üle 30 noore töötas Tuleviku kolhoosis, kus oli maha niidetud üle 5 hektaari segavilja ja otra.
Viljakoristamine läks kiiresti, kuna organiseeriti sotsialistlikku võistlust kokkuvedamise ja rõukupaneku alal. Eriti hoolsalt töötasid kommunistlikud noored A. Murutar ja R. Pärksalu ning organiseerimata noored A. Urb, H. Jeret, S. Raudsik jt. Pealelõunaks oli vili koristatud, tehti kokkuvõtteid sotsialistlikust võistlusest. Parimaks lüliks tunnistati 10. kl. õpilase A. Noorvälja juhtimisel töötanud lüli.
„Päris tore oli nii töötada,“ ütles 11. kl. õpilane Heino Jeret, „kindlasti tuleme kolhoosi ka kartuleid võtma.“
A. Noor
Monday, September 14, 2009
Täiendavad valimised - ei tea miks?
Töörahva Elu 15. september 1979
Teadaanne
Pühapäeval, 16. septembril 1979. a. algusega kell 6 hommikul toimuvad täiendavad valimised Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu
URVASTE VALIMISRINGKONNAS NR. 90
Hääletamine toimub Kuldre kolhoosi Urvaste osakonna töökoja kontoris, Urvaste kn.
Valimisringkonda kuuluvad Urvaste, Ruhingu ja Lümatu küla.
Erinevalt tavalistest valimistest võib täiendavatel valimistel häälte andmine kuulutada lõpetatuks enne kella 10 õhtul, kui selleks ajaks on kõik valimiste nimekirja kantud valijad ilmunud valimistele.
Võru Rajooni RSN Täitevkomitee
Teadaanne
Pühapäeval, 16. septembril 1979. a. algusega kell 6 hommikul toimuvad täiendavad valimised Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu
URVASTE VALIMISRINGKONNAS NR. 90
Hääletamine toimub Kuldre kolhoosi Urvaste osakonna töökoja kontoris, Urvaste kn.
Valimisringkonda kuuluvad Urvaste, Ruhingu ja Lümatu küla.
Erinevalt tavalistest valimistest võib täiendavatel valimistel häälte andmine kuulutada lõpetatuks enne kella 10 õhtul, kui selleks ajaks on kõik valimiste nimekirja kantud valijad ilmunud valimistele.
Võru Rajooni RSN Täitevkomitee
Thursday, September 10, 2009
Köha. Lühidalt.
Postimees 10. september 1899
Kodumaalt.
Urvaste pool on paiguti kange lämmatav köha laste seas liikumas. –es.
Kodumaalt.
Urvaste pool on paiguti kange lämmatav köha laste seas liikumas. –es.
Tuesday, September 8, 2009
Kellele need numbrid midagi ütlevad ...
Töörahva Elu 8. september 1979
JUHIB KULDRE NOORTEBRIGAAD
3. septembril tehti komsomoli rajoonikomitees kokkuvõte noortevõistlusest saagikoristusel.
Juhib Kuldre kolhoosi kombainerite komsomoli- ja noortebrigaad (Tõnu Ingver, Mart Teder, Aivar Sloog), kokku on neil välja töötatud 76 vahetusnormi, 13419 arvestustsentnerit, koristatud 469,4 ha põldu /---/
JUHIB KULDRE NOORTEBRIGAAD
3. septembril tehti komsomoli rajoonikomitees kokkuvõte noortevõistlusest saagikoristusel.
Juhib Kuldre kolhoosi kombainerite komsomoli- ja noortebrigaad (Tõnu Ingver, Mart Teder, Aivar Sloog), kokku on neil välja töötatud 76 vahetusnormi, 13419 arvestustsentnerit, koristatud 469,4 ha põldu /---/
Sunday, September 6, 2009
Siirius: kolhoosi loomine
Töörahva Elu 6. september 1949
Uusi kolhoose maakonnas
/---/
Urvaste vallas ühinesid 22. augustil 16 Kirikuküla majapidamist Siiriuse kolhoosiks. Kolhoosnikud koristavad juba ühiselt vilja. Pekstud vili on paigutatud ühisaita. Nädalavahetusel ühistati kolhoosi hobused, arvult 21 ja moodustati loomafarm 15 lehmast. Ülejäänud farmide asutamise küsimus on järgmise üldkoosoleku päevakorras. Kolhoosi üldsuurus on 280 hektaari, millest 139,7 hektaari põldu. Kolhoosi esimehe August Rooni lubaduse järele viiakse sügiskülv lõpule täna õhtuks.
/---/
Uusi kolhoose maakonnas
/---/
Urvaste vallas ühinesid 22. augustil 16 Kirikuküla majapidamist Siiriuse kolhoosiks. Kolhoosnikud koristavad juba ühiselt vilja. Pekstud vili on paigutatud ühisaita. Nädalavahetusel ühistati kolhoosi hobused, arvult 21 ja moodustati loomafarm 15 lehmast. Ülejäänud farmide asutamise küsimus on järgmise üldkoosoleku päevakorras. Kolhoosi üldsuurus on 280 hektaari, millest 139,7 hektaari põldu. Kolhoosi esimehe August Rooni lubaduse järele viiakse sügiskülv lõpule täna õhtuks.
/---/
Kriitikat "Pioneeri" suunas
Töörahva Elu 5. september 1959
NIITMATA SEISAB ÜKS PÕLD AGA VEEL…
„Pioneeri” kolhoos on töödega jalgu jäänud.
Eelmises ajalehenumbris avaldatud sügistööde kokkuvõttes seisis „Pioneeri” kolhoos viimasel kohal. Enamik rajooni majanditest on viljakoristamisega lõppjärgus, mitmed on juba lõpetanud. Mida näeme sel ajal „Pioneeris?”
Siin „valmib” ikka veel rukis rohkem kui 30 hektaril. Pooled rukkipead on tuul maa ligi painutanud ja needki, mis püsti, on teradest pooleldi tühjad või sisaldavad riknenud vilja.
Kolhoosi agronoom Kalju Kõiv ja 2. põllundusbrigaadi brigadir August Kirsimäe arvavad, et saaki peaks ikka saama. Kahjuks on and unustanud, kas hektarisaaki tuleb arvestada tonni ja enama või mõne tsentneriga. Rohkem kõlbab see vili õlleks kui leivaviljaks.
Käesoleva ajani pole koristajaid näinud 70 ha otra ja nisu. Hilinemise põhjuseks toob agronoom kombainide nõrga töö.
Koristamist alustasid korraga kaks kombaini. Nendest teine langes aga peatselt rivist välja. Paari nädala jooksul suutis kombainer Albert Liba koristada kõigest kaks ja pool (!) hektarit. Milles oli siis viga? Kolhoosnikud räägivad, et kombain oli vana ja halvasti remonditud. Sellel oleks pidanud töötama kogemustega mees, kes oleks jõudnud vigu ennestada. Kolhoosi juhatus aga pani sellele otse koolist tulnud nooruki. Temast ei olnud niisugusel kombainil töötajat ja nüüd kasutatakse seda tagavaraosade laoks.
„Sügiskülviga on aega küll” – sellisel seisukohal on kolhoosi agronoom Kalju Kõiv. Eks sellest tulegi, et käesoleva ajani pole külvatud ühtegi kilogrammi seemet.
…Grupp kolhoosnikuid peavad ülespandud seemneristiku rõugu juures suitsutundi. Siin istub ka agronoom. Jutt läheb sügiskülvile. Agronoom väidab, et ega meie külviga veel hiljaks pole jäänud. Ta julgeb loota, et 10. septembriks külv lõpetatakse. Ja kui halvemal juhul peakski hilinema, ei ole see mingi pahandus.
Praegune olukord külviks ettevalmistumisel aga ei lase agronoomi sõnadel täituda. 215 hektarist, mis lähevad taliviljade alla, on tänaseni 15 ha kündmata. Osal maast kasvavad alles kartulid. 180 ha sellest vajab aga kultiveerimist ja ligemale pool külvimaast väetist. Kõik see nõuab aega ja tööjõudu.
„Jah, nii seda tööd meie kolhoosis tehakse,” alustab murelikult üks kolhoosnikutest. Teistes kolhoosides, kus külv juba on lõppjärgus, tuntaks muret isegi viimaste külvamata hektarite pärast. Meie agronoomil ja esimehel on aga aega küll. Iga päev variseb kümneid tsentnereid vilja maha, kuid kolhoosijuhtide arvates on selle üle närvitsemine asjata. Öeldud sõnad peaks jäägitult hävitama „aega küll” meeleolud kolhoosi juhtivate töötajate mõtetes ja tegudes.
L. HANKOV
NIITMATA SEISAB ÜKS PÕLD AGA VEEL…
„Pioneeri” kolhoos on töödega jalgu jäänud.
Eelmises ajalehenumbris avaldatud sügistööde kokkuvõttes seisis „Pioneeri” kolhoos viimasel kohal. Enamik rajooni majanditest on viljakoristamisega lõppjärgus, mitmed on juba lõpetanud. Mida näeme sel ajal „Pioneeris?”
Siin „valmib” ikka veel rukis rohkem kui 30 hektaril. Pooled rukkipead on tuul maa ligi painutanud ja needki, mis püsti, on teradest pooleldi tühjad või sisaldavad riknenud vilja.
Kolhoosi agronoom Kalju Kõiv ja 2. põllundusbrigaadi brigadir August Kirsimäe arvavad, et saaki peaks ikka saama. Kahjuks on and unustanud, kas hektarisaaki tuleb arvestada tonni ja enama või mõne tsentneriga. Rohkem kõlbab see vili õlleks kui leivaviljaks.
Käesoleva ajani pole koristajaid näinud 70 ha otra ja nisu. Hilinemise põhjuseks toob agronoom kombainide nõrga töö.
Koristamist alustasid korraga kaks kombaini. Nendest teine langes aga peatselt rivist välja. Paari nädala jooksul suutis kombainer Albert Liba koristada kõigest kaks ja pool (!) hektarit. Milles oli siis viga? Kolhoosnikud räägivad, et kombain oli vana ja halvasti remonditud. Sellel oleks pidanud töötama kogemustega mees, kes oleks jõudnud vigu ennestada. Kolhoosi juhatus aga pani sellele otse koolist tulnud nooruki. Temast ei olnud niisugusel kombainil töötajat ja nüüd kasutatakse seda tagavaraosade laoks.
„Sügiskülviga on aega küll” – sellisel seisukohal on kolhoosi agronoom Kalju Kõiv. Eks sellest tulegi, et käesoleva ajani pole külvatud ühtegi kilogrammi seemet.
…Grupp kolhoosnikuid peavad ülespandud seemneristiku rõugu juures suitsutundi. Siin istub ka agronoom. Jutt läheb sügiskülvile. Agronoom väidab, et ega meie külviga veel hiljaks pole jäänud. Ta julgeb loota, et 10. septembriks külv lõpetatakse. Ja kui halvemal juhul peakski hilinema, ei ole see mingi pahandus.
Praegune olukord külviks ettevalmistumisel aga ei lase agronoomi sõnadel täituda. 215 hektarist, mis lähevad taliviljade alla, on tänaseni 15 ha kündmata. Osal maast kasvavad alles kartulid. 180 ha sellest vajab aga kultiveerimist ja ligemale pool külvimaast väetist. Kõik see nõuab aega ja tööjõudu.
„Jah, nii seda tööd meie kolhoosis tehakse,” alustab murelikult üks kolhoosnikutest. Teistes kolhoosides, kus külv juba on lõppjärgus, tuntaks muret isegi viimaste külvamata hektarite pärast. Meie agronoomil ja esimehel on aga aega küll. Iga päev variseb kümneid tsentnereid vilja maha, kuid kolhoosijuhtide arvates on selle üle närvitsemine asjata. Öeldud sõnad peaks jäägitult hävitama „aega küll” meeleolud kolhoosi juhtivate töötajate mõtetes ja tegudes.
L. HANKOV
Tuesday, September 1, 2009
Sekretäri elu 40 aastat tagasi
Töörahva Elu 2. september 1969
Ühe sekretäri mõtted
Juba neljandat õhtut kihutas komsomoli rajoonikomitee auto Antsla suunas. K. Marxi nimelise kolhoosi aruande- ja valimiskoosolek oli planeeritud 29. augustile. Äsjasest sajust elustunud loodus ei näita veel sügise märke, valitsevad rohelised toonid. Ainult tähelepanelikumal vaatlemisel paistab kaselehtede seas ka kollaseid. Põllumees kogub sügisel saaki.
Leili Kornel oli kummardunud kaustade kohale, kui me kolhoosi kontorisse sisse astusime. Koosoleku alguseni oli veel veerand tundi aega. Sekretär mõtles.
Kubija-Peetri paisjärve taastamise olid nad võtnud oma algorganisatsiooni tööobjektiks. Sügisel tuleb alustada. Kui iga kommunistlik noor töötab seal 10 tundi, nagu kohustuses märgitud…
Kui… Mitmeid „kui”-sid vilksab sekretäril läbi pea. Kui tuli välja anda seinalehe erinumber, tuli temal endal see Ene abiga ära teha. Ülesanne aga oli tehtud Karlale… Kui Andres Ojasoo rääkis rahvusvahelisest olukorrast, tulid kokku ainult üksikud noored. Kui otsustati tööle panna poliitring, pandi nimed kirja… ja sinna asi jäigi. Kas tõesti ei huvita? Kas tõesti ollakse kõigega kursis? Vaevalt.
Ja mida teha Ruthiga. Ruth Vein õppis kaugõppe teel Väimelas zootehnikat, aga selle õppimisega on asjad praegu korrast ära. Kõike saaks parandada, aga Ruth joob. Ei tee tööd ja ei näita kodus päevade kaupa nägugi. Arvatavasti ei tule ka koosolekule. Juba teist nädalat ei teata temast kodus midagi.
Tarmo Rüga on autojuht, aga pidas ka pudeliga sõprust. Karistati noomitusega. Kas aitas? Kultuurimaja ei ole, kunstilist juhti ei ole. Jääb üle kasutada Kuldre kolhoosi klubi nagu eelmiselgi aastal.
Kas sekretäril on peas ainult mustad mõtted?
Kõik õnnestunu tundub iseenesestmõistetav. Seda ei oska apteegikaalule panna ja sellest kõva häälega hõisata. Südamele jääb kripeldama see, mis on halvasti, mis vajaks muutmist.
Pärgade viimine Urvaste kangelaskalmistule oktoobripühade ajal, võidupühal ja Urvaste k/n. vabastamise 25. aastapäeval oli pidulik ja tekitas sügava elamuse. Ekskursioon Saaremaale oli huvitav ja osavõturohke, läbiviidud tantsukursustest on ka hea mälestus. Kolhoosisisene spordipäev viidi küll läbi kehvades tingimustes, kuid võistlusi peeti paljudel aladel ja lõpuks keedeti vägev uhhaagi.
Sekretär ei ole rahul. Noorte suhtumine komsomoliülesannetesse ja –distsipliini jätab kõvasti soovida. Tehti juttu K. Marxi nimelise kolhoosi esimese kommunistliku noore Enn Uibopuuga ja küsiti, kuidas sel ajal oli pärast filmi tants, kuidas tehti näidendiproove… jne.
„Taheti ja tehti,” oli vastus.
Kas meie ei taha? Meie tahame ka tantsida, aga meile on akordionist vähe, meile peavad mängima kitarristid, meil peab tingimata olema alkohol ja teadmine, et me oleme kõigest vabad. See tekitabki tühjuse ja tüdimuse.
Kas pole suur tõde sõnades, mida sekretär ütles oma aruande lõpus: „Võib-olla on see selllest, et meil on palju, mida esimestel kommunistlikel noortel ei olnud, meil on kõik ja me ei tea isegi, mida me tahame.”
Päris pimedas saime koosolekuga lõpule. Sekretäri näkku tuli lõbusamaid jooni. Koosolek andis talle soovituse NLKP liikmekandidaadiks astumiseks.
H. LAINELO
Ühe sekretäri mõtted
Juba neljandat õhtut kihutas komsomoli rajoonikomitee auto Antsla suunas. K. Marxi nimelise kolhoosi aruande- ja valimiskoosolek oli planeeritud 29. augustile. Äsjasest sajust elustunud loodus ei näita veel sügise märke, valitsevad rohelised toonid. Ainult tähelepanelikumal vaatlemisel paistab kaselehtede seas ka kollaseid. Põllumees kogub sügisel saaki.
Leili Kornel oli kummardunud kaustade kohale, kui me kolhoosi kontorisse sisse astusime. Koosoleku alguseni oli veel veerand tundi aega. Sekretär mõtles.
Kubija-Peetri paisjärve taastamise olid nad võtnud oma algorganisatsiooni tööobjektiks. Sügisel tuleb alustada. Kui iga kommunistlik noor töötab seal 10 tundi, nagu kohustuses märgitud…
Kui… Mitmeid „kui”-sid vilksab sekretäril läbi pea. Kui tuli välja anda seinalehe erinumber, tuli temal endal see Ene abiga ära teha. Ülesanne aga oli tehtud Karlale… Kui Andres Ojasoo rääkis rahvusvahelisest olukorrast, tulid kokku ainult üksikud noored. Kui otsustati tööle panna poliitring, pandi nimed kirja… ja sinna asi jäigi. Kas tõesti ei huvita? Kas tõesti ollakse kõigega kursis? Vaevalt.
Ja mida teha Ruthiga. Ruth Vein õppis kaugõppe teel Väimelas zootehnikat, aga selle õppimisega on asjad praegu korrast ära. Kõike saaks parandada, aga Ruth joob. Ei tee tööd ja ei näita kodus päevade kaupa nägugi. Arvatavasti ei tule ka koosolekule. Juba teist nädalat ei teata temast kodus midagi.
Tarmo Rüga on autojuht, aga pidas ka pudeliga sõprust. Karistati noomitusega. Kas aitas? Kultuurimaja ei ole, kunstilist juhti ei ole. Jääb üle kasutada Kuldre kolhoosi klubi nagu eelmiselgi aastal.
Kas sekretäril on peas ainult mustad mõtted?
Kõik õnnestunu tundub iseenesestmõistetav. Seda ei oska apteegikaalule panna ja sellest kõva häälega hõisata. Südamele jääb kripeldama see, mis on halvasti, mis vajaks muutmist.
Pärgade viimine Urvaste kangelaskalmistule oktoobripühade ajal, võidupühal ja Urvaste k/n. vabastamise 25. aastapäeval oli pidulik ja tekitas sügava elamuse. Ekskursioon Saaremaale oli huvitav ja osavõturohke, läbiviidud tantsukursustest on ka hea mälestus. Kolhoosisisene spordipäev viidi küll läbi kehvades tingimustes, kuid võistlusi peeti paljudel aladel ja lõpuks keedeti vägev uhhaagi.
Sekretär ei ole rahul. Noorte suhtumine komsomoliülesannetesse ja –distsipliini jätab kõvasti soovida. Tehti juttu K. Marxi nimelise kolhoosi esimese kommunistliku noore Enn Uibopuuga ja küsiti, kuidas sel ajal oli pärast filmi tants, kuidas tehti näidendiproove… jne.
„Taheti ja tehti,” oli vastus.
Kas meie ei taha? Meie tahame ka tantsida, aga meile on akordionist vähe, meile peavad mängima kitarristid, meil peab tingimata olema alkohol ja teadmine, et me oleme kõigest vabad. See tekitabki tühjuse ja tüdimuse.
Kas pole suur tõde sõnades, mida sekretär ütles oma aruande lõpus: „Võib-olla on see selllest, et meil on palju, mida esimestel kommunistlikel noortel ei olnud, meil on kõik ja me ei tea isegi, mida me tahame.”
Päris pimedas saime koosolekuga lõpule. Sekretäri näkku tuli lõbusamaid jooni. Koosolek andis talle soovituse NLKP liikmekandidaadiks astumiseks.
H. LAINELO
Monday, August 31, 2009
Krimi 80 aastat tagasi
Elu 31. august 1929
14. ja 15. aug. öösel on ära varastatud Uue-Antsla vallas Ivani t. jalgratas “Corvette” nr. 232081. Varga paljastajale maksab Urvaste ühispiimatalituse juhataja
40 krooni.
Aadress: Urvaste ühispiimat. Antsla kaudu.
14. ja 15. aug. öösel on ära varastatud Uue-Antsla vallas Ivani t. jalgratas “Corvette” nr. 232081. Varga paljastajale maksab Urvaste ühispiimatalituse juhataja
40 krooni.
Aadress: Urvaste ühispiimat. Antsla kaudu.
Thursday, August 27, 2009
Oeh, millest siin õieti juttu on ...
Töörahva Elu 27. august 1959
NÕUKOGUDE EHITUS
AKTIIVI ABIL
Urvaste külanõukogu ruumikas eestoas torkab sisenejale kõigepealt silma suur tabel külanõukogu kolhooside sotsialistlike kohustustega. Andmetest nähtub, et võistlus läheb hästi. Nii on lehmade arvulise plaani täitnud ja ületanud „Edasi” ning Kuldre kolhoos. Kõik kolhoosid täidavad edukalt kohustusi noorloomade kasvatamise alal. Pingeline võistlus käib loomakasvatussaaduste tootmise suurendamise eest.
Nende näitajate taga on ka osake külanõukogu tööd. Alles hiljuti arutati istungjärgul Kuldre kolhoosi loomakasvatuse edasiarendamise perspektiive. Istungjärkudelt on alati saadud konkreetseid näpunäiteid edaspidiseks. Just konkreetsus on see, mis iseloomustab külanõukogu tööd. Külanõukogu esimees E. Lukka käib sageli ise kohapeal, on organiseeritud kontrollreide farmidesse, mõnikord on antud alalisele põllumajanduskomisjonile olukorra lahendamiseks ülesanne.
Istungite päevakorras on olnud kevadkülvi ettevalmistus, söötade varumine, külvide hooldamine põllumajandusliku artelli põhikirja täitmine jne. Istungil arutatakse tavaliselt 1-2 kolhoosi tegevust, kuid kohal on ka teiste kolhooside esimehed. Enamasti võetakse lubi alla kolhoos, kus antud töölõigus on kõige rohkem puudusi. Selle kõrval aga kuulatakse ka eesrindlike kolhooside aruandeid.
Põllumajanduse juhtimise kõrval tuleb külanõukogul tegelda veel väga paljuga. Rahandus, kultuurielu, koolid – kõik need kuuluvad külanõukogu kompetentsi.
„Üksi ei tee midagi,” ütleb külanõukogu esimees E. Lukka. Selles on tal täielik õigus. Ainult laialdase aktiivi abil saavutati Urvaste külanõukogu töös edu. Esmajoones on suureks jõuks alalised komisjonid. Külanõukogu tööpraktika näitab, et need on suutelised suuri ülesandeid lahendama. Varem oli raskusi maksude laekumisega. Kui aga eelarve-rahanduskomisjon (esimees H. Klaar) asus elanike hulgas selgitustööd tegema, paranes olukord tunduvalt. Nii laekus põllumajandusmaksu I poolaasta plaan 101,6 protsendiliselt ja kindlustusmaks212,3 protsendiliselt. Põllumajanduskomisjon tegi A. Kahki juhtimisel kontrollreidi kolhooside karjafarmidesse, kus aidati puudusi likvideerida. Kultuuri- ja heakorraküsimustega tegelev komisjon kontrollis Kuldre ja Urvaste kauplusi. Avastati ostjate petmist, esines kaupluste avamisajaga hilinemist. Ilmnenud väärnähetest informeeris külanõukogu Antsla tarbijate kooperatiivi ja need kõrvaldati.
Kasutades aktiivi abi õigesti, on külanõukogu töö tulemusrikas. Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogule anti külanõukogude vahelises sotsialistlikus võistluses heade majanduslike näitajate ja tubli organisaatorliku töö eest 1959. aasta I poolel EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru rajooni TSN Täitevkomitee rändpunalipp. Saadud autasu kohustab külanõukogu organisatoorset tööd veelgi parandama, et hoida rändpunalippu enda käes.
L. PUUSEPP
NÕUKOGUDE EHITUS
AKTIIVI ABIL
Urvaste külanõukogu ruumikas eestoas torkab sisenejale kõigepealt silma suur tabel külanõukogu kolhooside sotsialistlike kohustustega. Andmetest nähtub, et võistlus läheb hästi. Nii on lehmade arvulise plaani täitnud ja ületanud „Edasi” ning Kuldre kolhoos. Kõik kolhoosid täidavad edukalt kohustusi noorloomade kasvatamise alal. Pingeline võistlus käib loomakasvatussaaduste tootmise suurendamise eest.
Nende näitajate taga on ka osake külanõukogu tööd. Alles hiljuti arutati istungjärgul Kuldre kolhoosi loomakasvatuse edasiarendamise perspektiive. Istungjärkudelt on alati saadud konkreetseid näpunäiteid edaspidiseks. Just konkreetsus on see, mis iseloomustab külanõukogu tööd. Külanõukogu esimees E. Lukka käib sageli ise kohapeal, on organiseeritud kontrollreide farmidesse, mõnikord on antud alalisele põllumajanduskomisjonile olukorra lahendamiseks ülesanne.
Istungite päevakorras on olnud kevadkülvi ettevalmistus, söötade varumine, külvide hooldamine põllumajandusliku artelli põhikirja täitmine jne. Istungil arutatakse tavaliselt 1-2 kolhoosi tegevust, kuid kohal on ka teiste kolhooside esimehed. Enamasti võetakse lubi alla kolhoos, kus antud töölõigus on kõige rohkem puudusi. Selle kõrval aga kuulatakse ka eesrindlike kolhooside aruandeid.
Põllumajanduse juhtimise kõrval tuleb külanõukogul tegelda veel väga paljuga. Rahandus, kultuurielu, koolid – kõik need kuuluvad külanõukogu kompetentsi.
„Üksi ei tee midagi,” ütleb külanõukogu esimees E. Lukka. Selles on tal täielik õigus. Ainult laialdase aktiivi abil saavutati Urvaste külanõukogu töös edu. Esmajoones on suureks jõuks alalised komisjonid. Külanõukogu tööpraktika näitab, et need on suutelised suuri ülesandeid lahendama. Varem oli raskusi maksude laekumisega. Kui aga eelarve-rahanduskomisjon (esimees H. Klaar) asus elanike hulgas selgitustööd tegema, paranes olukord tunduvalt. Nii laekus põllumajandusmaksu I poolaasta plaan 101,6 protsendiliselt ja kindlustusmaks212,3 protsendiliselt. Põllumajanduskomisjon tegi A. Kahki juhtimisel kontrollreidi kolhooside karjafarmidesse, kus aidati puudusi likvideerida. Kultuuri- ja heakorraküsimustega tegelev komisjon kontrollis Kuldre ja Urvaste kauplusi. Avastati ostjate petmist, esines kaupluste avamisajaga hilinemist. Ilmnenud väärnähetest informeeris külanõukogu Antsla tarbijate kooperatiivi ja need kõrvaldati.
Kasutades aktiivi abi õigesti, on külanõukogu töö tulemusrikas. Urvaste Küla Töörahva Saadikute Nõukogule anti külanõukogude vahelises sotsialistlikus võistluses heade majanduslike näitajate ja tubli organisaatorliku töö eest 1959. aasta I poolel EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru rajooni TSN Täitevkomitee rändpunalipp. Saadud autasu kohustab külanõukogu organisatoorset tööd veelgi parandama, et hoida rändpunalippu enda käes.
L. PUUSEPP
Subscribe to:
Posts (Atom)
