1951, kolhoosid hädas loodrite ja joodikutega

Stahhaanovlik töö 19. august 1951

Selgusmäe „kuningas“
Karl Ruuder on üksiktalupidaja. Tema Selgusmäe talu asub Kuldre külanõukogu Stalini-nimelise kolhoosi keskuse lähedal. Temale on tehtud kolhoosnikute poolt mitmel korral ettepanek astuda kolhoosi liikmeks, kuid Karl Ruuder on alati keeldunud.
On ju lihtsam elada nii, et pole tarvis mittemidagi teha. Kuidagi on ta osanud saada Uue-Antsla võitööstuse turbatööliseks. Kuidas ta selleks sai, on selguseta, sest päevagi ta turbarabas tööl ei ole olnud. Ta ise kiitleb:
„Pole ma kunagi tööd teinud, ei hakka ka tegema. Töö on lollide ajaviide.“
Ja nii ta elabki oma Selgusmäe talus. See „tark“, kes arvab, et töö on ainult lollide jaoks, on jätnud oma talu maad sööti. Siiski sissetulekuid ta kusagilt hangib, egas ta muidu ei saaks Selgusmäel korraldada tihti tantsuõhtuid ja viinavõtmisi, kuhu ta meelitab kolhoosi noori. Neil viinavõtmistel lauldakse kodanluseaegseid rahvavaenulikke laule.
Üheks selliseks kolhoosnikuks, kes on sattunud eratalupidaja sõiduvette, kes pidevalt külastab tema „tantsuõhtuid“, on Stalini-nimelise kolhoosi karjatalitaja Puusepp. Peale tema võtab Ruuderi korraldatud olengutest osa veel teisigi kolhoosinoori.
Stalini-nimelise kolhoosi juhatusel ja kolhoosnikutel on vaja teha otsustav lõpp sellisele kolhoositöö kahjustavale tegevusele, mida ajab üksiktalupidaja K. Ruuder.
L. Pallai

Agronoom Püvi „abi“ kolhoosidele
Teisipäeval, 14. augustil kihutas Marxi-nimelise kolhoosi kontori juurde metsik mootorrattur. Kontori juures olevad kolhoosnikud pika omavahelise arutelu järgi tundsid selles mootorratturis ära rajooni põllumajandusosakonna agronoomi H. Püve.
Kolhoosi kontori ametnikud ja brigadiirid muutusid kõik rõõmsaks, et agronoom asub nüüd kogu oma jõu ja nõuga appi kolhoosile rukkikoristamise kiiremaks läbiviimiseks. Suur oli aga kolhoosnikute ehmatus kui agronoom, selle asemel et tulla vastu kolhoosnikute soovidele, hakkas kolhoosi kantseleis „märatsema“. Nagu nüüd selgus, oli agronoom täiesti joobnud olekus.
H. Püvi oma „märjas“ meeleolus jõudis nii kaugele, et kiskus puruks kolhoosikantselei laual lebava seltsimees Stalinile antud lubaduste teostamise kalenderplaani ja ühe kolhoosniku tööraamatu.
Viibinud pool tundi Marxi-nimelise kolhoosi kontoris, sõitis H. Püvi edasi kindla eesmärgiga pakkuda ka teistele kolhoosidele oma „abistavat“ kätt.
H. Püvi! Viinastunud olekus ei saa abistada kolhoose nende organiseerimisel koristustööde kiiremaks läbiviimiseks. Säärase abiga, kus te lõhute kolhoosi kantseleis olevaid dokumente ja ajate segast juttu, ei soodusta te koristustööde käigu kiirendamist kolhoosis, vaid halvate seda.
A. Essolts

Kolhoosi Elu 19. august 1951
Terava sulega
Lõpp looderdamisele
Stalini-nimelises kolhoosis on rida loodreid, kelledest on kuulsaim Emilie Kallion.
Looder Emilie Kallion: „Küll on aga lämmi! Ei tea, kuidas nad, hullikesed, sellise põuaga tööl käivad? Näe, mind tahab palavus isegi tares tappa.“
Emilie Kallion ei ole kolhoositööle veel kättki külge pannud, püstitades ülerajoonilise looderdamise rekordi – 7 ja poole kuuga mitte ühtegi normipäeva (!)
Kui Emilie Kallion ja temataolised loodrid ennast ei paranda, soovitan anda neile hundipass ning nad kolhoosist minema kihutada.
„Terava sule“ onu

Karl Marks. Kevadtööd. Eesrindlik.

Kolhoosi Elu 23. mai 1951
Kolhoos lõpetas kõik kevadtööd
Kuldre külanõukogu Karl Marksi nimeline kolhoos sammub kõigi tööde alal pidevalt meie rajooni kolhooside esirinnas. Mullu sai kolhoos loomakasvatuse arendamise eest ülevabariikliku tunnustuse, tänavu lõpetas kolhoos esimesena rajoonis kevadised külvitööd.
K. Marksi nimeline kolhoos täitis esimesena rajoonis riikliku kevadkülviplaani täielikult 21. mail. Tehnilistest kultuuridest külvati lina 33 ha ja suhkrupeeti 10 ha, silokultuure külvati 27 ha ja kartuleid pandi maha 86 ha.
Edu külvitöödel saavutati tänu oskuslikule töö organiseerimisele. Kevadkülvi ettevalmistustööd tehti õigeaegselt ja eeskujulikult. Külvitöödele rakendati maksimaalselt kolhoosi inim- ja hobutööjõudu.
Külvitöödel oli suureks ja abistavaks jõuks enam kui 30. kolhoosnikust koosnev agitkollektiiv, kelle tööd juhtis kolhoosi parteialgorganisatsioon. Agitkollektiiv oli jaotatud gruppidesse, millised jäid tööle põllundusbrigaadide ja loomakasvatusfarmide juurde.
Agitgrupid lõid tiheda sideme kolhoosnikutega, õppisid töös esinevaid raskusi. Õhustel tootmisnõupidamistel leiti ühiselt teid töös esinevate takistuste kõrvaldamiseks. Nii kulgesid tööd häireteta. Pidevalt anti välja välklehti, mis aitasid hoogustada sotsialistlikku võistlust, mobiliseerides kolhoosnikuid veelgi paremini töötama.
Kogu külvitööde ajal töötas teistest paremi I brigaad (brigadiir sm. Rebane). Kolhoosnikutest töötasid teistest paremini Artur Kukk, Sofia Tompel ja Akulina Hervik.
Külvitööde lõpetamisega ei ole vähenenud tööhoog. Kolhoosi ees seisab ülesanne – võidelda kogu jõuga suurte saakide eest. Selleks asutakse juba lähemail päevil külvide hooldamisele.
P. ILVES

Hm, Norman vist ei olnud lojaalne

Kolhoosi Elu 29. aprill 1951
Kui esimees salapäratseb
Kuldre külanõukogu Stalini-nimelisel kolhoosil on küllalt suur kaera- ja segaviljaseemne puudujääk. Võib arvata, et puuduoleva seemnevilja saamine on kolhoosi, aga eriti tema esimehe sm. Normani südameasjaks, kuid tegelikult on olukord teisiti. Kuni senini ei ole kolhoosil varutud puuduolevat seemet, kuigi selleks on kõik võimalused olemas. Naaberkolhoosil Edasil on seemnevilja ülejääke, mida ta on nõus andma vahetuskorras Stalini-nimelisele kolhoosile. Stalini-nimelise kolhoosi esimees sm. Norman aga vahetada ei taha. „Laenutuse korras küll,“ ütleb ta, „sügisel maksame tagasi 10 protsendilise lisaga.“ Ei ole arusaadav, miks sm. Norman sellega ei nõustu. Ometi on kolhoosil võimalus vahetada seemnevilja vastu oma möödunud aasta kaera, mis seemneks on alaväärtuslik, kuid kõlbab naaberkolhoosile loomasöödaks. Vahetamisega on nõus Edasi kolhoosi esimees sm. Kender. Ka kooperatiivi kaudu, linaseemne vastu, on võimalik saada seemet. Kuid kõige olulisem, millega sm. Norman ei arvesta on see, et külviaeg on käes, põllud ootavad külvi. Sm. Normanil on aeg jätta salapäratsemised, muretseda lülviseeme, et kolhoos saaks kiiresti lõpetada külvitööd.
Kuid see ei ole kolhoosis ainsaks puuduseks.
Puhtimisainet -granosaani ei ostnud kolhoos samuti välja, jälle esimehe sm. Normani salapäratsemistele ja ütlustele, et küll me ostame. Seeon põhjustanud aga omakorda, et kolhoosil on praegu puudu puhtimisainet. 2,5 kg kogus, mis saadi liitunud kolhoosilt Tulevikult ei rahulda vajadust.
Kolhoosil on külvatud 0,75 ha kaera puhtimata seemnega. Kui kolhoos aga sõlmis sotsialistliku võistluse lepingu Karl Marksi nimelise kolhoosiga, võeti sinna sisse tingimus – külvata kõrgel agrotehnilisel tasemel ja ainult puhitud seemnega. Seega ei ole kolhoos täitnud üht sotsialistliku võistluse väga tähtsat tingimust.
Kõigest eeltoodust selgub, et sm. Normani salapäratsemistel pole midagi tegemist tegeliku eluga. Sm. Normanil on vaja töötada nii nagu nõuavad seda meie riigi ja töötajate huvid.
H. ALLIKAS

Agitaatori mõtisklus

Kolhoosi Elu 30. märts 1951
Puuduvad veel kogemused
Töötan Kuldre külanõukogu Karl Marxi nimelises kolhoosis arvestajana. Peale oma otsese tööala olen huvitatud kõigist ümbritseva elu nähtustest. Paljugi on mulle uut ja mõnevõrragi arusaamatut. Puudulikult tundsin valimismäärustikku. Mul soovitati osa võtta külanõukogu juures toimuvaist agitaatorite seminarist. Nii sai minust agitaator. Pean tunnistama, et mul tuli tublisti pingutada, et järele jõuda kogenud agitaatorite teadmiste tasemele. Teadmiste täiendamiseks kasutasin kolhoosi raamatukogu.
Paar kuud tagasi moodustati meie kolhoosis kommunistlike noorte algorganisatsioon. Lootsin, et algorganisatsioon hakkab meie tööd juhtima, kuid olen pettunud. Algorganisatsiooni sekretär sm. Mets on väheste kogemustega töötaja. Rajooni komsomoli komiteest aga ei ole keegi töötaja meid külastanud ega abistanud. Nii peaaegu meie töö seisab.
Omaalgatuse korras olen hakanud õppima partei ajalugu. Töötan praegu kolmanda peatüki juures. Agitaatoritöö huvitab mind. Puuduvad ainult kogemused.
E. LUIK

Seakasvatamise tarkusi

Töörahva Elu 16. märts 1961
Inimesed AUTAHVLILT
Loomade oskusliku hooldamisega võib saavutada palju
Alati, kui Ella Meier kolhoosi keskusse läheb, on tal asja ka kartoteegi juurde, mis kannab silti „Seakasvatajale“. Leidnud sealt kaardi, mida varem ei olnud, pöördub ta raamatukoguhoidja poole:
„Kuule Hilda, ma loeksin selle läbi, kirjuta välja!“
Ja lahkubki, kaasas raamat või brošüür, mis peab aitama lahendada mõnd töös esile kerkinud probleemi.
Probleeme aga temal, K. Marxi nimelise kolhoosi nuumseatalitajal, juba leidub. Ellal on hooldada 34 nuumikut. Laut on vana, kõik tööd selles tuleb teha käsitsi. Ainsaks kaasaja märgiks on elektrivalgustus. Kes hakkabki mehhaniseerima lauta, mida varsti võib-olla enam ei kasutata. Kevadel valmib suur ajakohane sigala emistele ja ega see ainukeseks jää! Küllap ka nuumikutele leitakse ajajooksul mugavad ruumid.
Seni aga …
„Jah, hea seegi, et sigala kodu lähedal on,“ mõtleb vahest Ella. „Kui tuleks kaugele käia, siis käiks see talitamine päris üle jõu, aastaid ka juba tublisti turjal …“
Eriti pingutav on suveperiood. Haljassööt tuleb talitajalt endal niita ja koju vedada, jõusööt aida juures ja vadak Restu võitööstusest tuua.
Palju aega ja vaeva kulub sööda ettevalmistamiseks, samuti sulgude puhastamiseks. Ent Ella ei jäta midagi tegemata, mis nuumikutele kasuks tuleb.
Et laut peab puhas olema, söögikünad alati kuuma veega pestud, asemed kuivad – seda on erialases kirjanduses ikka rõhutatud. Sellest sõltub oluliselt sigade tervis ja heaolu. Kirjanduses on palju muudki, sööda kvaliteedist, söötmise korrast jne.
Kuitahes kiirelt käbe talitaja ka toimetab, päev kaob käest nagu lennates, olgu suvel või talvel. Õhtul aga, kui laudatööd lõpetatud ja kodusedki talitused tehtud, istub Ella laua juurde, avab äsjatoodud raamatu ja süveneb sellesse.
Et kapsas on väärtuslik sööt, sellega on Ella täiesti nõus, eks ta ole silmaga selle kasulikkust näinud. Möödunud aasta sügisel, kui kapsamaalt pead ära veeti, jäi sinna igale poole lehti vedelema.
„Hulk sööta läheb nii raisku,“ arutas siis talitaja. „Ei, seda nii jätta ei või!“
Ega ta kaua mõelnudki, mis teha. Läks põllule ja hakkas lehti kokku korjama. Põld oli suur, andis küürutada, enne kui kõik kõlblikud lehed hunnikutesse said. Sealt juba viis neid vajaduse järgi lauda juurde. Ja küllap rõngasninad talitaja hoolt hindasid – nad paisusid silmnähtavalt.
Suveperioodil kõikus Ella sigadegrupi ööpäevane kaaluiive 600 grammi piires. Ega see kerge vaevaga tulnud!
„Suhkrupeet on kõrge toiteväärtusega söödakultuur. Ta annab rohkem söötühikuid ja seeduvat proteiini kui söödapeet. Eriti hästi kasutavad suhkrupeeti sead – nad omastavad 99 protsenti temas leiduvatest toitainetest … „ loeb Ella. Ja jääb mõttesse. Uus asi. Aga hea oleks proovida! Eks omal ajal oldi maisigi suhtes umbusklikud. Tänavu kasvatatakse kolhoosis 2 ha suhkrupeeti, küll sealt saab sügisel temagi hoolealustele.
Ja kui kaaluiive tõuseb, noh, ütleme, 50-100 grammi võrra, tuleks järgmisel aastal suhkrupeeti märksa rohkem kasvatada …
Hea on unistada reaalseist asjust. Sellest, mida võiks veel teha, et paremaid tulemusi saavutada.
Ega need tulemused praegugi halvad ole, nuumikute ööpäevane juurdekasv – 450 grammi – on siiski kõrgem kui kolhoosi teiste, mõnevõrra paremates tingimustes töötavate nuumseatalitajate hoolealuste oma.
Ella Meieri töötulemused on ilmekaks näiteks sellest, et ka rasketes käsitsitöö tingimustes võib armastuse ja oskusliku hooldamisega paljugi ära teha. Oskuslikuks hooldamiseks aga ei jätku alati lihtsast taluinimese tarkusest – raamat võib nii mõnigi kord aidata.
O. PRINTS

Esimene aed Marxi kolhoosis?

Töörahva Elu 22. veebruar 1951
Aianduse arendamisele
Antsla rajooni Kuldre külanõukogu K. Marxi nimelise kolhoosi kolhoosnikud on veendunud, et ühismajandi sissetulekute suurendamisel on suur osatähtsus aianduse arendamisel. Sellest lähtudes tegidki kolhoosnikud hiljuti otsuse rajada kolhoosi käesoleval aastal 0,8 hektaari suurune viljapuu- ja marjaaed.
Eeltööd viljapuuaia rajamiseks on kolhoosil teoksil. H. Kaarna

Suur ühinemine

Töörahva Elu 19. jaanuar 1971
Ühinesid kolm majandit
Möödunud reedel peeti Antsla kultuurimajas Kuldre, „Siiriuse“ ja K. Marxi nimelise kolhoosi perede ajalooline koosolek. Need kolm majandit otsustasid ühineda ja seda otsust tuldigi kinnitama. Ühismajandi nimeks jäi Kuldre. Esimeheks valiti endine „Vabaduse“ kolhoosi esimees E. Kontse.
E. KOSE

Karjatalitajate hooletusest

Töörahva Elu 19. november 1960
KUI POLE HOOLT, POLE KA PIIMA
(Märkmeid „Töörahva Elu“ kontrollreidilt)
Viimastel nädalatel annab väga mitme majandi kari tunduvalt vähem piima kui varem. Äsja korraldas „Töörahva Elu“ toimetus kontrollreidi toodangu languse põhjuste väljaselgitamiseks. Sellest võtsid osa rajooni põllumajanduse inspektsiooni peazootehnik V. Kamm, zootehnik A. Arnim ja toimetuse töötaja L. Urbanik.
Mida reidil nähti-kuuldi, sellest allpool.
PABERID JA TEGELIKKUS
„Lubamine ja ratsioon ei pea looma üleval ega anna piima! Vaja on ikka sööta ennast!“
Marxi-nimelise kolhoosi Restu-Madise lauda talitaja H. Rebane on tusane ja tujust ära. Piimaga, jah, on suur tagasiminek. Dekaadi jooksul kaotada kohe terve kilo lehma kohta päevas – seda enam kergesti tagasi ei saa…
Söödaratsioon lubab selles kolhoosis igale lüpsi lehmale 15 kg silo, 3 kg heina, 3 kg põhku ja 1 kg jõusööta. Kuid tegelikult on käesoleva kuu esimesel poolel silo lauda juurde toodud nii vähe, et see ei ulatu isegi pooleni lubatud normist. Söötade juurdevedu on antud põllundusbrigaadi liikmete hooleks. Seni aga on see kulgenud väga juhuslikult ja ebakorrapäraselt.
„Silonormi pole ka meie loomade grupid korralikult kätte saanud,“ tõendavad kolhoosi kontori lähedal asuva lauda talitajad. „Mõnel päeval on loomade ninaesiseks ainult koresööt. Siis muidugi kisub piima nii väheseks, et häbi kõnelda…“
1.-10. novembrini saadi Marxi-nimelises kolhoosis igalt lehmalt 3,9 kg piima. Mullu samal ajal oli see arv hoopis suurem – 6,3 kg.
Karja hooldamises on peale puuduliku söötmise veel teisigi lünki. Enamikul loomadest on küljed, kõhualune ja puusad paksu sõnnikuga kaetud – nende puhastamist ei ole kolhoosi zootehnik L. Reiman nõudnud ja talitajad pole siin ka omal algatusel midagi ette võtnud.
SAMA MUUSIKA JA SÕNAD
„Edasi“ kolhoos on rajooni parimaid piimatootjaid majandeid. Siinsed söödaratsioonid ei jäta midagi soovida: need lubavad igale loomale päevas 30-40 kg silo, väljalüpstud piimakilo kohta 200 g jõusööta ja head heinagi on karja tarbeks piisavalt.
Kuid ometi muutusid ka siin novembri esimesel dekaadil lood piimaga kitsaks. Ainult 6,5 kg piima päevas lehma kohta on „Edasi“ karjalt väga kesine ja tagasihoidlik tulemus. Pealegi võis seal märkida tugevat langust oktoobrikuu viimase kümmepäevakuga võrreldes (1,3 kg lehma kohta päevas). Kari asub suurelt jaolt uues, mugavas laudas, on korralikult puhastatud, saab automaatjootjatest vajaduse järgi vett … Kõik peaks olema korras …
Ent novembri hakul juhtus siingi, et keegi ei pidanud karjameeste tööl eriti silma peal. Lautadesse toodi silo palju vähem kui ratsioon ette nägi ja kari vastas kohe sellisele lohakusele. Piima tuli hoopis kitsimalt kui varem.
Niisiis – „Edasi“ ja Marxi-nimelise kolhoosi veisekarja varustajad lõid ühise rinde. Kahju ainult, et see sündis halva eesmärgi pärast. Hoopis ilusam ja tänuväärsem oleks, kui nad võitleksid karja toodangu suurendamise eest!

Kuulutus aastast 1970

Töörahva Elu 26. mai 1970
Müüa soodsa hinnaga MAJA koos kõrvalhoonetega Urvaste k/n., K. Marxi nimeline kolhoos. Oja ääres, hea loomapidamisvõimalus, elekter olemas. S. Ovetškina.

ohoo - ratsionalisaatorid!!

Töörahva Elu 7. aprill 1960
Küla ratsionaliseerijad
Mehhanisaatorid tulid appi
Marxi-nimelises kolhoosis kasvatati 1959. a vaheltharitavaid kultuure 87 hektaril. Käesoleval aastal suureneb see arv 115-ni.
Kevad nõuab palju töökäsi. Aeganõudev on kartulivagude kinniajamine. Kolhoosi mehhanisaatorid Joonas Jaanaru ja Nikolai Saar tulidki meile siin appi. Nad kinnitasid vana maisikülvimasina SON-2,8 raamile hanijalgkäpad. Selle uue põllutööriistaga saab seda tööd hästi teha.
Selleks eraldati KON-2,8-lt külvikast, rattad ja kõik teised tööorganid. Raami veoprussile kinnitati neli kultivaatori KT hoidjat või veorauda. Veoraud varustati käppade, ankru ja vedrukaitsmega. Käppade ankru kallak painutati sirgemaks, ca 30 ° ja sellele kinnitati kultivaatorilt KTN-4 A võetud universaalne hanijalg-käpp. Käppade veoraud varustati veel survevarda- ja vedruga.
Vagude laiust on võimalik reguleerida. Ühtlase sügavuse saavutamiseks aga varustati raam hobukultivaatorilt võetud kahe rattaga.
Mullu oli masina töös mõningaid viperusi, mille põhjused peagi avastasime. Nii kippus meie kolhoosi mehhanisaatorite valmistatud ripp-vaheltharimisriist DT-14 või HTZ-7 haakes liigselt vibreerima ja lõhkus masinat. Tähendab, tuleb lühemalt haakida. Töö kvaliteedis annab tunda see, kui vaod on kõverad. Neid tähelpanekuid teame nüüd arvestada.
V. JALAS
Marxi-nimelise kolhoosi esimees

Kolhoosnikud ütlesid kõva sõna

21. oktoober 1958
Lõpetada aatomi- ja vesinikurelva katsetamine
Sõna on Antsla rajooni töötajail
VALTER JALAS, K. Marxi nimelise kolhoosi esimees:
Kolhoosis lõpevad varsti sügisesed tööd. Tänavune suvi näitas põlluharijaile head nägu. Nüüd käib igas peres väiksel plaanipidamine, mida suve tulude ja jääkide eest muretseda ja kuhu neid kõige paremini kulutada. Meie inimesed on kindlad rahulikule ja edasiviivale tulevikule ning vastavalt sellele rajavad oma elu ja tegevuse.
Rahu ja töö – need kaks sõna on suure õnne pandiks. Sellepärast protesteerib meie kolhoosi pere vihaselt kapitalistlike maade sõjaõhutamise plaanide ja tuumarelvade katsetamise vastu. Kõikide inimeste elu on liiga kallis, et seda mõttetult väikese rahamagnaatide kildkonna huvides hävitada.
Aatomienergiat kasutatakse meie kodumaal suure eduga rahulikuks, ülesehitavaks otstarbeks. Seda võib teha kogu maailmas heade tulemustega.

Tasuta pääsmed Urvaste rahvamajja!

Kolhoosi Elu 28. august 1958
Pärast päevatööd
Pärast pingutava koristusnädala lõppu otsustas “Siiriuse” kolhoosi rahvas laupäeva õhtul pidutseda. Koguneti klubisse. Urvaste rahvamaja juhataja E. Rooni algatusel oli siin organiseeritud lõbus maskipidu.
Peale oma rahva oli kohal ka palju külalisi “Võidulipu” ja K. Marxi nimelisest kolhoosist. Samuti võis siin kohata kolhoosis šeffidena töötnud Tartu tööstuskombinaadi töötajaid. Huvitavad maskid tekitasid palju nalja ja head tuju. Auhindadena jagati parematele maskidele rahalisi preemiaid ja aasta lõpuni kehtivaid tasuta pääsmeid Urvaste rahvamajja.

Igalühel oma huvi - 16. augusti uudised

Võru Teataja 16. august 1928
Lubamatu vee paisutamine
Vaabina on kaunis palju liigvee all kannatanud. Põllud on mõnes kohas hääbunud ja heina ei saa teha, eriti järvede ümbruses. Iseäranis täbar on seisukord Väike Dobra järve luhal. Dobra järvest jookseb välja oja ja suundub Nässmõisa järve. Oja ja järve ümber on ümberkaudsete taluperemeeste heinamaad. Ülalnimetatud oja kannab muidu kõik liigvee alla, kuid nüüd on ta Villa talu kohal kinni suletud, kus kaldad kõrgemad ja turbiin ehitatud, mida kasutatakse sepikojas. Sarnane teguviis on lubamatu. Ühe isiku huvide pärast peavad mitmedkümned elanikud kannatama ja heinast ilma jääma.

Võru Teataja 16. august 1928
Välk sõbra õngeridvast
Urvaste mees A. K. otsis Uhtjärves vähki, olles seejuures Adami ülikonnas. Teine Urvaste mees P. N. tuli ka sinna sama kalu õngitsema, muidugi seljas õngeritv.
Hähes A. K. halasti, hiilis ta põõsasse ja sipsas ühe õngeritvaga sõbrale üle selja.
A. K. kargas nagu välgust tabatuna ülesse ja kähvas. “Kurat! Om küll selge taivas, aga välgu and omõtigi är”
Alles siis kui P. N. põõsast välja tuli, taipas mees, et välgu sünnitas sõbra õngeritv.


Kolhoosi Elu 16. august 1958
KOOLID KORDA!
Head lubajad, halvad täitjad
Koolid hakkavad võtma uut ilmet. Suvevaheajal on siin uueks õppeaastaks valmistumisel palju ära tehtud. Kuidas seda saavutati? Mida selle kohta kohtadel räägitakse?

“Edasi” kolhoosis: siin rõõmustasid paljud lastevanemad lubaduse üle, avada kolhoosikeskuses uus kool. Koolile leiti ka ruumid. Ainult et seal elavale kod. Pakleri perekonnale ei ole seni leitud teist korterit. Sellepärast pole uue kooli ruumides saadud teha ka mingit ettevalmistustööd, kuna... üürilised on sees.

Päris külmaks on K. Marxi nimelise kolhoosi juhatus jäänud paljude õpilaste ja Kuldre 7-kl. Kooli vajaduste rahuldamise vastu. Võib-olla on väikese Visela Algkooliga lugu parem? Asjatu lootus. Siin oleks vaja teha jooksvat remonti, parandada katust. Kas kolhoosil oleks raske leida selleks materjali? Muidugi mitte. Seni on aga kõik abipalved kohanud vaid kurte kõrvu.

“Teha ettepanek “Siiriuse” kolhoosile aidata remontida Koigo algkooli ruume.” Nii kõlab üks punkt koolideõppe-kasvatustöö parandamiseks vastu võetud üleskutses. See aga nähtavasti kolhoosi juhatusele ei meeldinud. Las pisikesed istuvad pealegi klassiruumis, räästa all.

Kirjasaatjate mured 50 aastat tagasi

Kolhoosi Elu 7. august 1958
Kirjasaatjad teatavad
24-3 on 24
Igaüks, kes esmakordselt sõidab Antslast Kanepi poole, jälgib tähelepanelikult ristteel asetsevaid teetähiseid. Esimeselt teetähiselt loeme, et Kanepisse on 27 km. Antsla Põllumajandustehnikumi juures teatab teeviit, et maad on jäänud 24 km. Jõudes umbes 3 km edasi Võru-Viljandi ristteele, loeme teetähiselt sama arvu – Kanepi 24 km.
Millega seda segadust seletada? Ehk Võru Teedevalitsus teab?

Katkine sild
Juba pikemat aega on seisnud katkisena K. Marxi nimelises kolhoosis Visela püüliveski juures asuv sild. Autojuhid ja teised liiklejad peavad seda hirmuga ületama. Siin võib juhtuda tõsine avarii.
Võimsate masinate juhid vaatavad silda ja otsivad teed kõrvalt läbi oja. Porisel ajal on ka see võimatu. Sild on tõkestamata. Pimedal ajal võib võõral juhtuda õnnetus isegi hobusega ülesõitmisel. Mida mõtlevad K. Marxi nimelise kolhoosi juhatus ja eeskätt Võru Teedevalitsus?
E. JÕESAAR

Kelle mure?
Koigo algkooli kollektiiv võttis kohustuseks kasvatada ja hooldada “Siiriuse” kolhoosile juurvilja. Selleks eraldati vastav maa. Töö algus oli edukas. Väikesed mudilased panid peediseemned maha 28. mail.
Millise ettekujutuse saame aga praegu hooldada võetud peedinurmedest. Kaugemalt vaadates näeme ainult rohelist maad. Umbrohi on taimedest üle kasvanud. Ainult mõnelt peenralt on kuidagimoodi umbrohi kitkutud.
Kooliaia peenrad on suudetud puhtad hoida. Raskusi ei ole kindlasti ka kolhoosi peedipõlluga. Õpetajal on ainult tarvis kaasa tõmmata hooldamistöödele õpilased, kes löövad heameelega käed külge. Mudilased tunnevad selle töö vastu huvi.
S. JÕE

koolile ei taheta raha anda, edasi kolhoos üleliidu hinnatud

Kolhoosi Elu 29. juuli 1958
KOOLID KORDA!
Hea mees, kes lubabki
Üks punkt eelpool mainitud otsuses kõlab järgmiselt:
“Edasi”, Stalini-nimelisel ja K. Marxi nimelisel kolhoosil eraldada Kuldre 7. kl Koolile vajalik materjal kooli kasvuhoone ehitamiseks.”
Mida ütleb selle kohta kooli direktor K. Lindmäe?
Selline šeflusvahekord nagu meil kolhoosidega on kerjusvahekord... See käib eriti K. Marxi nimelise kolhoosi kohta. Viimasel ajal keeldutakse isegi raha eest auto võimaldamisest. Esimees Jalas katsub mind nähes tavaliselt “ ära vajuda”, et tülitajast pääseda.”
Need on valusad, häbiväärselt süüdistavad sõnad. Ka Stalini-nimeline kolhoos pole leidnud kuigi palju võimalusi koolide abistamiseks.
Nii on Kuldres olukord praegu selline, et elektrimootori ülesseadmiseks ehitatud ruum on ikka veel lõpetamata. Ka kohaliku majanduse kombinaat pole veel leidnud võimalusi lepingu alusel ettenähtud töödega alustamiseks. Milliseid järeldusi eelpool toodust tehakse?

Kolhoosi Elu 29. juuli 1958
Huvi “Edasi” vastu
“Edasi” kolhoosi on käesoleval aastal külastanud juba mitu ekskursiooni, kelle koosseisu kuulusid juhtivad põllumajandusspetsialistid mitmest vennasvabariigist.
Külaliste peamiseks huviobjektiks on “Edasi” seemnekasvatus. Imetletakse seemnepõldude puhtust ja head saagikust. Mitmed spetsialistid kinnitasid, et “Edasi” semnekasvatus on mitte üksi parimaid Nõukogude Liidus, vaid kogu Euroopas.
Kiitva hinnangu andsid arvukad külalised ka Antsla Põllumajandustehnikumi majandile.
NLKP Keskkomitee palvel koostati mõlema majandi kohta albumid, mis sisaldavad majandite üldiseloomustuse ja hulgaliselt fotosid. Nädalavahetusel saadeti kõnesolev dokumentatsioon Moskvasse.

26. juuli 1958

Kolhoosi Elu 26. juuli 1958
Käed eemale Liibanonist!
“Siiriuse” kolhoosi rahvas toetab üksmeelselt kõigi ausate inimeste nõuet USA häbiväärse interventsiooni lõpetamiseks Lähis- ja Kesk-Idas. Hiljutisel protestimiitingul hääletasid kõik üksmeelselt Urvaste 7-kl. Kooli õpetaja J. Rooni poolt ette loetud resolutsiooni poolt.

Kolhoosi Elu 26. juuli 1958
Kasutamata võimalus
K. Marxi nimelise kolhoosi territooriumil Visela veski juures on looduslikult kaunis koht. Rajooni täitevkomitee otsusega on see võetud looduskaitse alla. Rahvasuus tuntakse paika Põrguallikate nime all. Kuangi oli siin forellikasvandus. Vana seadeldis, millega saab allikat alla lasta, on praegugi säilinud, kuid vajaks uut puust toru. Allikas on ise keskmise tiigi suurune.
K. Marxi nimelisel kolhoosil tuleks küsimust kaaluda ja leida võimalusi kalakasvandsue organiseerimiseks. See oleks tulus ning tõstaks paiga vaatamisväärsust.
V. JÄRVEOTS

Kolhoosi Elu26. juuli 1958
Kolhoos sai naftabaasi
Igal aastal on “Siiriuse” kolhoosis olnud automootori õlide ja bensiini hoidmisega suuri raskusi. Nüüd valmis siin uus bensiini hoiuruum. Eile lõpetati hoone katuse löömine. Hoiuruumi asukoht valiti I brigaadi Rautskase talli lähedale, kuhu on tagatud juurdepääs masinaga ka kõige porisemal ajal.
E. JÕESAAR

Igati tore lugu - ka tänapäeval võiks selliseid rohkem kirjutada

28. juuni 1958
Õnnelik päev
25. juuni oli Karl Marxi nimelise kolhoosi liikme Jaan Luige perekonnas kahtlemata üheks õnnelikumaks päevaks. Neli aastat tagasi said õde-vend Aino ja Tõnu Luik kätte Antsla Keskkoolis küpsustunnistused. Nad asusid taotlema kõrgemat haridust Tartu Riikliku Ülikooli Arstiteaduskonna kehakultuuri osakonnas. Kolmapäeval võisid õde ja vend uhkusega tagasi vaadata ärakäidud teele. Vanas ülikooli aulas anti neile kätte liigutavate kõnedega ja ülevate marsihelide saatel diplomid.
Ees ootab vastutusrikas tööpõld: Tõnul Eesti Põllumajanduse Akadeemias üliõpilaste kasvatajana ja Ainol Põltsamaal. Täitunud on suured unistused, mille nimel tehti visa tööd, ületati palju raskusi, loobuti paljust.
Põhjust rõõmu tunda on nii vanemail, armees viibival vennal, sugulastel ja tuttavail. Olgu nende eeskuju innustajaks kõigile meie kodurajooni noortele, kes õpivad kõrgemais õppeasutustes või asuvad seal õppima.
J. ELLEN

50 aastat tagasi - nii rõõmustavat kui problemaatilist

Kolhoosi Elu 14. juuni 1958
Seni pole seisakuid olnud
Igal aastal on “Siiriuse” kolhoosis olnud raskusi teravilja kuivatamisega. Selle tagajärjel ei saanud kombainid täie koormusega töötada ja vili seisis kuivatamata hunnikus.
Nüüd otsustas juhatus sellise puuduse likvideerida. Uue kuivati ehitamiseks kasutatakse ära vana hobusetall II brigaadis. Sinna on tagatud juurdepääs masinaga ka kõige porisemal ajal.
Pottsepp alustas juba tööd uue viljakuivati korstna rajamisel. Tsirgulinna tellisetehasest osteti telliskivid ja toodi autoga kohale.
Uus viljakuivati tahetakse anda ekspluatatsiooni koristusperioodi alguseks.
E. JÕE

Kolhoosi Elu 14. juuni 1958
Ühe kontrollreidi puhul
Kellele – kõigile!
Rajoonis on käimas mitme uue kultuurikolde ehitamine. Tsoorus ja Kuldres kerkivad uued rahvamajad
Meie kaastöölised külastasid hiljuti neid ehitusi. Mida nad seal tähele panid? Sellest jutustavadki kontrollreidist osavõtjad allpool.
/---/
Kuldres
ei laabu rahvamaja ehitamine nii hoogsalt. Kevadel siiski alustati töödega ka siin pärast seisakut uuesti. Lepingu alusel Antslast palgatud ehitustööliste grupp, kus grupivanmaks on J. Lahtvee, ehitab samal ajal ka põllumajandustehnikumile sauna. Küllap vist sellepärast ongi mõnel päeval rahvamaja müüride ladumisel tööl ainult paar meest.
Materjalide puuduse taga töö praegu ei seisa, kuigi siin üht-teist veel puudub. Tehasest “Kvarts” on ostetud 7000 silikaatkivi, kuid neid pole veel kätte saadud. Armatuurirauda on muretsetud, kuid ka seda on veel puudus.
Ehitatud on peamiselt riiklike summadega. Kolhoosid on seni jäänud võrdlemisi passivseiks. Stalini-nimeline kolhoos, kelle maa-alale uus rahvamaja kerkib, siiski hoolitseb ehituse eest: veab materjali kohali ja lahendab muidki muresid.
Miks K. Marxi nimelise kolhoosi rahvast aga rahvamaja ülesehitamine ei huvita? Sellel kolhoosil paluti teha valmis rahvamaja aknaraamid ja uksed, sest kolhoosil on mehhaniseeritud tisleritöökoda. Töö on seni tegemata. “Kellele rahvamaja saab, eks see ehitab,” öeldakse siin, “kui Stalini-nimelisele kolhoosile, siis ehitagu too.”
Praegu pole vaja arutada, kas ehitatav hoone peab kandma rahvamaja või kolhoosiklubi nimetust. On päris selge, et uut kultuurikollet ei hakka kasutama mitte üksi Stalini-nimelise kolhoosi rahvas. Kerkival hoonel on suur tähtsus kogu külanõukogu kultuurielule. Miks siis ollakse äraootaval seisukohal nii kolhoosides kui ka külanõukogus?
Tööde hoogustamiseks peab leidma võimalusi, et maja kiiremini katuse alla viia ning ka ekspluatatsiooni anda.
Kontrollreidist osavõtjad:
R. TÕNTS
H. PIHO
L. RINNE

tore jutt ju

Kolhoosi Elu 15. mai 1958
EESRINDLASTE TRIBÜÜN
Aastad ei loe
K. Marxi nimelises kolhoosis elab põllutööline August Salumägi. Tal on vaid neli aastat seitsmekümnest puudu. Ent jälgides tema tööd, on seda raske uskuda. Pole ühtki asja, mis talle osutuks ülejõu käivaks või ebameeldivaks.
Heinategu – see lööb ka tugevate meeste särgid higist märjaks, eriti veel siis, kui tuleb mõnest niidulahmakast käsivikatiga üle käia. August Salumägi on igal aastal olnud oma brigaadis esimesi vikati pihkuvõtjaid. Vahel juhtub, et niitjate seas on üksikuid naisi, kellele vikatiteritamine on otse armeenia mõistatus: ei saa ega saa selle näiliselt tühja ja kerge tööga hakkama. Mis siis ikka – töökaaslast peab aitama. “Inimene ei tohi ainult endale mõelda, asjad peab nii seadma, et kõik saavad ühtmoodi hästi töötada!” seletab ta ise.
Salumägi saadeti hiljuti raielanki risust puhastama. Seal, kust tema üle käis, muutus raismik puhtamaks kui mõne mehe õu. Lohakat tööd pole see mees kogu eluaja sallinud ega salli nüüdki.
Heina- või põhukoormat valmistades silub ta seda nii, et ükski kõrs ei tohi teekonnal maha variseda. Olgu künd, äestamine, kartulivao ajamine – kõike on vaja nii hästi teha, et ka kõige valvsam ja nõudlikum silm ei leia seal laitmiseks ühtki viga.
Aastate poolest võiks August Salumägi juba vana ea häid päevi pidada. Ent mida ütleb ta ise? “Aastad ei loe. Need ei ole alati inimese vanaduse määrajad! Inimese iga tuleb arvestada töö järgi!”
E. MITT

Puhkepäevade andmine on probleem ka tänapäeval - taludes

Kolhoosi Elu 10. aprill 1958
Tagarindlaste töötingimused paranevad
K. Marxi nimelise kolhoosi zootehnik M. Põder teatab, et karjatalitajatele puhkepäevade andmise küsimus on lahendatud. Rida karjatalitajaid, nagu Õ. Rohtla ja O. Jallai jt. on seda võimalust juba kasutanud.

Kolhoosi Elu 10. aprill 1958
Kultuurielu päevaprobleeme
Kas ühe kolhoosi rahvamaja?
Mitmed aastad on Urvaste külanõukogus tuntud teravat puudust korralikust rahvamajahoonest. Ruume, kus üksikute isetegevusringide harjutusi ja kuidagimoodi ka pidusid võib korraldada, ikka leidub, kuid vähegi suurema ürituse puhul jäävad need kitsaks. Eriti vajatakse uut rahvamaja Kuldresse, sest siinsete isetegevuslaste kasutuses olev hoone ei kannata kriitika kübetki.
Möödunud aasta septembrikuu keskpaiku asuti Kuldres kunaguse rahvamaja alusmüüridele püstitama uut hoonet. Ehituse initsiaatoriks oli Stalini-nimelise kolhoosi juhatus eesotsas esimees L. Kiviga. Rahvamaja ehituse üldmaksumus ulatub 374 000 rublani, kusjuures siia on arvestatud vajalikud kõrvalobjektid, heakorrastustööd ja rahvamaja sisustus. Mullu jõuti riigilt saadud summade kaasabil osa müüri valmis teha. Nüüd, kus rahvamaja ehituse vastu tunenvad huvi ka meie rahvasaadikud sm-d Eichfeld ja Ansberg, on lootust, et aasta lõpuks viiakse maja katuse alla ning saal antakse isetegevuslaste kätte.
Seni on rahvamaja ehitamisest huvitatud ainult Stalini-nimeline kolhoos. See majand on püüdnud teha kõik võimaliku ehituse kiirendamiseks. Kahjuks on aga rahvamaja ehitamisest täiesti eemale jäänud külanõukogu teised kolhoosid.
Tõsisemalt peaks rahvamaja ehitusse suhtuma ka Urvaste külanõukogu (esimees sm. Lukka), kes seni on jätnud kõik mured lahendada Stalini-nimelise kolhoosi juhatusele. Külanõukogu lähemaks ülesandeks selles töölõigus olgu kindlasti kaasa tõmmata rahvamaja ehitamisse kõik ühismajandid.
J. SOOVERE