Mitmeid uudiseid 12. aprilli Võru Teatajast 1932

Võru Teataja 12. aprill 1932
„Linaoperatsioon“ läks luhta.
Kuidas Uue-Antsla mehed hääd äri teha tahtsid.
Möödunud laupäeval ilmus kaupmees A. Sibula juurde kaks tundmatud meest, pakkudes linu müügiks. Kahe koorma linade eest – kokku 272 klgr – lubas A. Sibul maksta 650 senti á 16 klgr. Linade vastuvõtu juures hakkas aga A. S. ostetuid linu lähemalt vaatama, kusjuures ilmsiks tuli, et linade sisse on topitud takke. Otsekohe toimetati linamüüjad politseisse, lähemal järelvaatusel selgus, et petised on linade sisse üldse peitnud 10 ½ klgr. takku. Petisteks osutusid Uue-Antsla vallas elutsevad vennaksed Filip ja Egor Suevid, kes võetaks petmise eest kohtulikult vastutusele.

Kärgula külastas „Siiriust“.
Pühapäeval käis külaskäigu etendust andmas Kärgula Haridusselts „Noorus“ näitetegelaskond Urvaste „Siirius’e“ rahvamajas. Kavas oli operett „Armsam kõigest kodutalu“ ja trio V. Villemsoni juhatusel.
Samal päeval oli kohaliku liidu „Siirius’e“ poolt algusega kell 2 päeva kirjanduslik kohus roman „Puhastustuli“ peategelase Ilmari kohta.

Urvaste organisti valimised jõuavad kätte.
Vastavalt Urvaste Ev. Luth. koguduse nõukogu otsusele on koguduse juhatus saatnud ajalehtedele kuulutused Urvaste kog. organisti kohale kandidaatide leidmiseks.
Isikud, kes soovivad koguduse organisti kohale kandideerida peavad oma elulookirjeldused hiljemalt 25. apr. s. a. kog. juhatusele sisse saatma. Esialgne palk on eelarves ette nähtud 6000. kr., prii korter, küte ja vist 1 vakamaa maad aastas. Valimised on mai kuu alguses, kuna eluruumide remont kirikumõisasteostumas.

Vallaametnikud võre taha

Võru Teataja 8. aprill 1922
Uue-Antslast.
Edusammud.
Praegune vallanõukogu on nii mõnedki sammud astunud, mis meie valla paremate hulka viia tõotavad. Nii näituseks vallanõukogu istangul 27. veebruaril s. a. otsustati vallavalitsuse kantselei jaoks võre teha, mis keelaks rahvast ümber ametnikke ja asjaajamise laua juure pääsemast, seega paremat korda ja eeskujulikkust luues. Otsustati ka valla rahva kirjade ja ajalehtede jaoks postikapp teha, kuhu posti vallamajasse jõudmisel iga lugeja välisesse sahtlisse ajalehed ja kirjad sisse pannakse ja kust määratud isik oma posti igal ajal kätte võib saada.
Iga soovija (postsahtli rentnik) maksab sellekohase vallanõukogu poolt määratud tariifi järele maksu.
Seda sammu vallanõukogu poolt tuleb tõeliselt tervitada, sest ajalehtede näppamine oli siin päris harilik asi. Oli juhtumist, kus lehetellija nädalas seitsme eksemplari asemel ainult kolm sai. See võttis nii paljudel tahtmise ära üleüldse lehte tellidagi. Vallanõukogu otsust teada saades, lubavad nii mõnedki postikapi valmissaamise korral lehte tellida. –rg –

Koroonavaimustus

Ugala 7. aprill 1932
Uue-Antsla koroonavaimustuses.
Viimastel päevadel on muretsetud Uue-Antslasse koroona mängutarbed. Nüüd harrastatakse seda mängu lauluharjutusil, pühapäeviti ja isegi äripäevil vallamaja eesruumis. Vaieldakse mängu määruste pärast, ent siiski on suur vaimustus ja huvi äsjasaabunud mängu vastu.

Uue-Antsla härrastemaja lammutamisele?

Võru Teataja 7. aprill 1932
Uue-Antsla härrastemaja lammutamisele.
Uue-Antsla vallal oli kavatsus loobuda lepingust põllutööministeeriumiga, mille järele Uue-Antsla härrastemaja pidi ostetama vallale. Vastav palve esitatigi ministeeriumile, kuid viimane lepingust ei tagane. Selletõttu otsustas vallavolikogu härrastemaja eest maksta oleva summa siiski ministeeriumile ära tasuda ning maja selle järele lammutada ja maha müüa. Sellega oleks Uue-Antsla härrastemaja vaeva- ja valurikas elutee lõpule jõudmas.

Kirjandusuudist Uue-Antslast

Ugala 26. märts 1932 lk 1
Uue-Antsla romaanikirjanik.
Uue-Antslas on kegi noormees T. hakkama saanud kange romaaniga, mille käsikirja trükki saates ta olevat vähe postmarke peale pannud, nii et nüüd romaan seisvat postis väljastamata saadetiste lahtris. „Käsikirjas“ käsitletavat kaitseliitlikkust ja õnnetut armastust. Armastus lõppevat sellega, et noorkirjanik T. hakkavat armastama üht mest, olles selle juures ise „Maali“ nimega. Romaani pealkiri olevat „Südamerahu ja õnnetu armastus“. Loodame siiski, et „kirjanik“ oskab oma romaani sealt välja lunastada, kus teda hinnata ei osata.

Elu areneb paremuse suunas - aasta 1922

Võrumaa 25. märts 1922
Kohalik elu.
Maakonnast.
Uue-Antslast.
Uue-Antsla vald, mis sõjaolude tõttu hoopis viletsasse seisukorda vajunud, hakkab õige jõudsasti kosuma. Praegune vallanõukogu on sõna tõsises mõttes edumeelne ja püüab vallas igal pool eeskujulikku korda luua. Valla keskpunkt, vallamaja, mis sõjaolude, (vist küll suuremalt osalt vallaisade hooletuse ja ükskõiksuse) tõttu halba kuulsusse sattunud oma kasimatuse, mustuse, asjaajamise korra jne.poolest, on viimasel ajal omandanud nägusa väljanägemise. Asjaajamise korra hõlbustamiseks tehtu vallanõukogu otsusel kantseleisse võre ja puhtuse poolest on lood hästi paranenud.
Eriti peab rõhutama sekretääri hoolt ja vastutulekut inimestele ning valla asjade ajamises üldse, nii et vastasedki sunnitud on seda tunnistama. Nii on lootused edu peale head.
Värsik.

Korruptsiooni lõhn?

Ugala 24. märts 1932 (lk 6)
Uue-Antslas oli volikogu koosolek ja valiti valla käskjalg.
Laupäeval peeti Uue-Antsla vallavolikogu koosolekut. Sekretäri palka alandati 6% võrra, vallavalitsuse liigetel aga umbes 20%. Volikogu päevarahaks määrati senise 1 krooni asemel 50 senti. Uueks valla käskjalaks valiti Joh. Kallion, kes saab töötasuks kasutada „Kuldre“ talu 105 kr. rendiga aastas. Viimane asjaolu tekitab aga nurinat, kuna uue käskjala isal on talu ja ta ise on poissmees, kuna päris maata ja perekonnainimesed ei leia ulualust.
Oli siin „rõhumist“ just nii, kui kord Urvaste kog. organisti valimisel.

Kollane uudis - ja üsna ajuvaba

Ugala 22. märts 1932 (lk 1)
Pruut veab peigmeest kotis.
Restus on üks häbelik „peigmees“, kellele tuleb „pruut“ Uue-Antslast hobusega järele. Et teel tuleb pruudi sugulaste õuest läbi sõita, siis paneb „pruut“ „peigmehe“ kotti ja viib ta kotis kohale, sest pruudi sugulastele ei meeldi too „peigmees“. Pruudi kodus tõukab „pruut“ poisi koti sees jalga reelt ja isa-emaga tassivad poisi tuppa. Seal on jälle kõigil hea olla.

Telegrammid Uue-Antslasse

Võru Teataja 10. märts 1932
Telegrammivahetus Uue-Antslas.
Posti päävalitsus kavatseb telegrammide vahetust sisse sääda Uue-Antsla posti agentuuris.

Jaani ja Ernaga müstilised lood - kas keegi teab?

Ugala 8. märts 1932 (lk 1)
Jaani ja Erna pulmadest ei tulnud midagi välja.
Hiljuti pidid Uue-Antslas abielluma keegi noormees Jaan ja Võru kandist sisse rännanud preili Erna. Et tutvus nende vahel oli juba pikaaegne, siis arvatagi, et nendest saab paar. Kuid „nali“ juhtus perekonnaseisu ametniku laua juures. Leping oli valmis, peigmees oli juba alla kirjutanud, kui pruut äkki keeldus ja ei kirjutanudki lepingule alla, lahkudes rõõmsalt „pühast kojast“. Ümberkaudsele rahvale pakub aga see vahejuhtumine palju kõneainet, sest kõik tahavad teada seesuguse „nalja“ põhjusi.

Kahtlane koer Urvastes

Ugala 5. märts 1932 (lk 7)
Kahtlane koer Urvastes.
Urvaste, Uue-Antsla ja Restu talupidajad on omad koerad katseks ketti pannud, kuna mõni päev tagasi jooksis sealt läbi kohaliste koertega üks kahtlane koer. Kardetakse marutõbe.

Väike osavõtt kinoetendusest

Võru Teataja 3. märts 1932
Väike osavõtt kinoetendusest.
Pühapäeval oli Uue-Antsla rahvamajas järjekorraline kinoetendus, mis leidis aga väikese osavõtu. Publikut oli vastandina eelmistel kordadele vähe tulnud, kuigi film „Varao naine“, päris hää.

Uueka kultuuraelu 1922

Võru Teataja 2. märts 1922
Uue-Antslast
Pidu-õhtu.
20. skp. pandi Vana-Antsla kooli ruumides Antsla hariduse seltsi poolt piduõhtu toime. Lavastati naljamäng „Laenatud naine“, mille ettekandmine hästi õnnestus. Ette kanti hariduse seltsi poolt mitmed sega ja naiskoori laulud, kuid mõned laulud olid puudulikud, sest et mitmed lauljad haiguse pärast koorist välja olid jäänud. Ka on laulukoori juhataja vilumata, puudub elav vaim. Segakoori õrn laul „Emakene ära sõitle“ kanti ühetooniliselt tuimalt ette. Peab siiski tunnistama, et koorijuhatajal hea tahtmine ja püüdmine on, sellepärast võib loota, et temast tulevikul tubli koorijuht saab. Viiuli soolo, hra Kurvitsa ettekanne ei õnnestunud põrmugi. Mängul ei olnud ühtegi maitset. Pidu puhas sissetulek läheb Antsla 5 ja 6 klassi kooli heaks.
e.a.

19. skp. pidas Antsla hariduse selts oma aasta koosolekut. Liikmeid oli rohkel arvul kokku tulnud, sest Uue-Antsla on sõna tõsises mõttes üks ärksamatest nurkatest, mispärast seltsi tegevusest ohtralt osa võetakse. Päevakorras oli seltsi aasta ja kümne aasta tegevuse aruanded millest on näha, et selts on jõudnud omale suure varanduse koguda – millest kõige tähtsam on loetav laialine raamatukogu. Ka on selts selle aja sees kohalistele koolidele palju abi annud ja mitmeid kursusi toime pannud. On ka edaspidi loota, et selts jõudsasti saab töötama, sest seltsi eestseisus ja näitlejate toimkond seisab ärksamatest isikutest koos.
e.a.

Uue-Antsla huviderikas

Ugala 23. veebruar 1932
Uue-Antsla huviderikas.
Palvepäeval oli Uue-Antsla haridusseltsi korraldusel rahvamajas loeng. Kõneles haigestunud Kisand’i asemel Vainola Antslast, ainel: „Vanade eestlaste kultuur“.
Saal oli rahvast täis, umbes 300 inimest.

Vägevad nõudmised Uue-Antsla põllumeestelt

Elu 18. veebruar 1932
Mida räägib maa
Elamisstandart viidagu alla.
Palgad, notarite, advokaatide, arstide ja kõigi teiste rahasaajate tasusid tuleb alandada 50 protsendi võrra. Maksud vähemaks. Viin odavamaks ja karskusliikumisele antav toetus ära jätta.
Uue-Antsla põllumeeste nõudmisi.
Uue-Antsla põllumehed otsustasid esitada Vabariigi valitsusele järgmisi hädatarvilisi nõudmisi, mida siin kokkuvõttes ära toome:
Põhisäädus tuleb muuta enne järgmisi valimisi ja kui riigikogu sellega ei lepi, siis tuleb põhiseaduse muutmine panna rahvahääletusele. Riigikogu liikmete arv alandada 50-le, president ametisse sääda. Riigiametnikkude arvu vähendada ja palgad alandada 50 prots. Pensionide, abirahade ja toetuste maksmine töövõimelistele kodanikkudele lõpetada ja töövõimetud saagu toetust elamiseks võrdselt.
Vallakohtud tulevad sisse sääda. osa rahukohtuid asugu alevisse. Advokaatide honoraare piirata. Vähendada 50 protsendi võrra notarite ja pristavite tasunorme. Ära kaotada maksuametnikkude, prefektide, komissaride ja konstaablite eritasud. Jaoskonna- ja loomaarstide palka ja visiiditasusid tuleb tunduvalt alandada. Töötute päevapalka tuleb tunduvalt alandada.
Praegune nisuost ei vasta nõuetele ja nisu äraostmiseks tuleb parem kord luua. Piirituse ja viina hinda tuleb alandada, et ärahoida aseainete tarvitamist. Karskusliikumisele antav riiklik toetus tuleb ära jätta. Tubaka aktsiisimaksu tõstmine praegusel ajal on liigne. Kaitsevägi tarvitagu ainul kodumaa saadusi ja ostku aineid otseteed põllumeestelt.
Laenuprotsent tuleb alla viia 3 kuni 4 pääle. Eesti riigi kodanikud peavad tooma tagasi hoiusummad välismaa pankadest. Maksta tuleb panna üldine moratoorium. Vähemad metsatükid tulevad metsata talumajapidamiste vahel ära jaotada. Riik töötagu töötutega metsa üles, et talupidajad võiksid saada alati kuiva küttematerjali. Tarbepuude hinda tuleb alandada 50 prots. Samuti tuleb alandada 50 prots. kõiki makse ja tulumaksus tuleb kaasatöötamise tulu osa ära kaotada.

Turba hind langes

Ugala 13. veebruar 1932
Uue-Antsla turbaühisus alandas turba hinda.
Pühap. 7. skp. oli Uue-Antsla turbaühisuse koosolek, kus otsustati teiste tähtsamate päevakorra punktide kõrval ka aluspõhuks tarvitatava turba hinda alandada kõigilt sortidelt kahe krooni võrra kantsüllalt.

Varastati vasikaid

Võru Teataja 9. veebruar 1932
Vasikavargus Uue-Antslas.
Ööl vastu 6. veebruari varastati Uue-Antsla vallas Alasoe talus Julius Rosenbergi lukustamata laudast kaks kahenädalist vasikat. Omanik hindab oma kahju 20 krooni pääle. Kes vasikavarguse korda saatnud, pole seni veel selgitatud.

Töörahva Elu Uue-Antslas külas

Töörahva Elu 2. veebruar 1982
ÕHTUTUNNID AJALEHEGA
Pilt, millel pikk rida lehelugejaid peal, meenutab aega parajaks tegevaid ootajaid – näiteks kingaparanduses. Tegelikult on need Uue-Antsla kultuurimaja juures tegutseva kohvikklubi „Tuluke“ liikmed.
„Süvenege põhjalikult, kohe esitan küsimuse,“ annab käsu kultuurimaja kunstiline juht Liia Tamm. Süvenetakse, uuritakse pingsalt … Lavalt valjuhääldist tuleb muusikat.
„Mis muusikapala see oli?“ on küsimus. Selgus, et vaid kaks naist suutsid korraga lugeda ja muusikat kuulata.
Kirjeldatud seik pole juhuslikult valitud. Reede õhtul olid „Tulukese“ rahval külas „Töörahva Elu“ tegijad. Ajalehest ja selle valmimisest, kirjadest-kaastöödest, trükiveakuradi tempudest, rõõmudest-muredest – kõigest oli juttu. Kõnelesid toimetaja Heini Kasesalu, toimetaja asetäitja Naima Navi, osakonnajuhataja Liina Valper ja korrektor Salme Männisalu.
Juttude vahele mahtus muusikat (ansambel „Melismid“) ja tantsu. Oli viktoriin Võru-lehe teemal. Oli ministrite ametivande andmise rituaal ja selle kinnituseks sobivuse katse. Südaööl õnnitleti sünnipäevalast …
See on vaid kiirtelegrammiline ülevaade „Tulukese“ saja liikme selle aasta esimesest õhtust. Aeg oli kaugelt üle kesköö, kui pillimehed pillid kokku panid. Ka õhtut juhtinud klubi president, tööpäevil Kuldre kolhoosi jurist Kalev Zimmermann võis (nähtamatu) taktikepi järgmise õhtuni kõrvale panna.

Kes kellega käib?

Ugala 26. jaanuar 1932 (lk 1)
Uue-Antsla näitsikud sõuavad „Sadamasse“.
Nii igapäine kui ka see Restu-Antsla on – kuid et paljud teavad, et käesolevate ridade kirjutaja mõned read mitmes lehes teeb, siis tuleb igapäev häid sõpru, kes paluvad, et pane lehte, et ühel poissmehest mesinikul on „kärbsed pähe läinud“ ja et tol poisil on ühe neiuga intiimne vahekord, et üks neist suur „kogumees“ ja teine suur „kogunaine“. Kuid kaebajad ise on sageli „kärbsesööjad“ – üks on kade ja teine muidu vihane, kuid kõik tahavad teist avalikult pahandada.
Uue-Antsla Naiskodukaitse sõuab „Sadamasse“ 31. jaan. Kõigile Uue-Antsla, Urvaste ja Restu poissmeestele on kutsed saadetud, et nad tuleksid ka osa saama „Sadamasse“ jõudmisest. Ka mulle on kutse saadetud ja ma olen väga meelitatud, ning meeleldi sõuaksin mõne Uue-Antsla näitsikuga „sadamasse“ .
Vana-Antsla kodumajanduskoolis keeb jälle kibe töö – on jälle perenaise diplomi üritamas 1½ tosinat noori tütarlapsi. Sealt on juba mitu lendu „tudeeritud“ perenaisi välja lastud, kuid ühestki pole veel tegelikku perenaist tehtud. Ainult kolm „popsinaist“ ja kaupmehe prouat on neist saanud. Kuid praegusel lennul on lootusi, see on kaunimate tütarlaste lend, ning paljudel neist särab juba eemal perenaise igatsetud „troon“.
Üks on kindlam kui kindel – mitu Uue-Antsla poissmeest tahab abiellu purjetada Restu haritud preilitega, mõelge, ütlevad nad, Restus on ju rikkused! Jah, eks ta ole nii – suur ja kallis piimaühing, ainult liikmed vist küll „tsipake“ põrunud: tahavad endist hoonet mahalõhkumiseks ära müüa, kuna see ometi elamiskõlbulik. selle eest saaks head üüri.

Parunile parimad metsad

Võru Teataja 26. jaanuar 1922
Uue-Antslast.
Ehitusemetsad hävinevad. Siin on antud endise mõisa omanikule osa metsa, mis temal kasutamata olla jäänud ja riigi seaduse põhjal saada on. Kuid kohalikkude elanikkude keskel on mitmed kahtlustused selle metsa kätte andmise üle, sest väga teravalt torkab silma, miks just 80 vakamaad (arv umbkaudne) metsa on antud kõige paremast ja vanemast Piirivariku metsast, kus ainult ehitusemets on ja igast puust kolm palki võib saada.
On ju Uue-Antslas ka teisi metsi, nagu Avisoo, Kassi mõisa ja Kriibi mets, mis suuremalt osalt võsastik ja põletispuu metsa kujutavad, aga nende metsade hulgast ei võetud paruni jaoks metsa välja. Olen praegu paruni metsa laastamise juures palgivedaja ja oma silm näeb, missugune kallis ehituse mets on antud.
Kas on ehk seaduses ette nähtud, et parunile võib ainult ehituse metsa anda, mitte võsastiku või soorada, nagu meie Antsla metsad on. Uue-Antslas, rahvarikkas kohas on ehitusmetsadest suur puudus, seda enam et praegu asunikud omake ehituseks hulga metsa nõuavad, kuna ehitus metsa vähe on ja nüüd nii suur metsa laastamine! Kas ei oleks võinud Sõmmerpalu piirkonna metsavalitsus, kelle käes asi otsustada, paruni metsa välja andmise jaoks ka rahva huvisid silmas pidada?
Palgivedaja-