Võru Teataja 31. detsember 1929
Isikumaks Uue-Antslas
Uue-Antsla vallas määrati isikumaksuks meestele 8 ja naistele 4 kr.
Thursday, December 31, 2009
Segane värk selle Vaabina meieriga
Võru Teataja 31. detsember 1929
Vaabinas räägiti meierist
27. detsembril oli Vaabina meierei täiskogu koosolek, kus loeti ette revisjoni protokoll, kus katsuti igat moodi meierit süüdistada raamatu- ja arvetepidamises. Nagu eelmised revideerimis protokollid näitavad, on meier oma ülesannet aga korralikult täitnud. Juuni kuul esitas revisjoni komisjon küll omapärase arvepidamise, mida meier aga täita ei saanud, vaid jatkas omamoodi tööd edasi. Ka kanti ette, et meier ei ole üldkokkuvõttes mitte puudujäägiga töötanud, vaid ülejäägiga.
Täiskogus, seda ärakuulanud, tekkis poolde vahel ägedaid sõnavaielusi. Lõpuks jäi täiskogule aga arusaadav mulje, et meier on kõiges oma tegevuses õiglaselt talitanud peale mõne väikse vea. Lõpuks pandi meieri vallandamise küsimus hääletusele, tagajärjed näitasi, et meier suure hääle enamusega tagasi valiti. Selle peale astus juhatus ja revisjoni komisjon ametist tagasi ja uute valimine määrati kindlaks
Vaabinas räägiti meierist
27. detsembril oli Vaabina meierei täiskogu koosolek, kus loeti ette revisjoni protokoll, kus katsuti igat moodi meierit süüdistada raamatu- ja arvetepidamises. Nagu eelmised revideerimis protokollid näitavad, on meier oma ülesannet aga korralikult täitnud. Juuni kuul esitas revisjoni komisjon küll omapärase arvepidamise, mida meier aga täita ei saanud, vaid jatkas omamoodi tööd edasi. Ka kanti ette, et meier ei ole üldkokkuvõttes mitte puudujäägiga töötanud, vaid ülejäägiga.
Täiskogus, seda ärakuulanud, tekkis poolde vahel ägedaid sõnavaielusi. Lõpuks jäi täiskogule aga arusaadav mulje, et meier on kõiges oma tegevuses õiglaselt talitanud peale mõne väikse vea. Lõpuks pandi meieri vallandamise küsimus hääletusele, tagajärjed näitasi, et meier suure hääle enamusega tagasi valiti. Selle peale astus juhatus ja revisjoni komisjon ametist tagasi ja uute valimine määrati kindlaks
Wednesday, December 30, 2009
Kõik müüdi ära!
Postimees 30. detsember 1899
Urvastust. 26. detsembril s.a. peeti Vaabina „Peebu“ koolimajas kohalise põllumeeste seltsi hääks näitemüüki, mis hästi korda läks. Asjad müüdi kõik ära. Sisse tuli umbes 170 rbl. –i-
Urvastust. 26. detsembril s.a. peeti Vaabina „Peebu“ koolimajas kohalise põllumeeste seltsi hääks näitemüüki, mis hästi korda läks. Asjad müüdi kõik ära. Sisse tuli umbes 170 rbl. –i-
Tuesday, December 29, 2009
Suurejooneline näitemäng
Elu 29. detsember 1939
Suurejooneline lavastus Urvastes.
Urvaste Haridusselts „Siirius“ korraldab uuel aastal, 1. jaanuaril oma rahvamajas peoõhtu, kus tuuakse lavale A. Trilljärve ajaloolistel andmetel seatud näidend „Tasuja“. Seekordne lavastus tõotab kujuneda eriti suurejooneliseks, kuna näidendiks tuuakse kostüümid „Vanemuisest“, samuti on tehtud kõik näidendi heaks kordaminekuks. Peo algus on kell 20.30
Suurejooneline lavastus Urvastes.
Urvaste Haridusselts „Siirius“ korraldab uuel aastal, 1. jaanuaril oma rahvamajas peoõhtu, kus tuuakse lavale A. Trilljärve ajaloolistel andmetel seatud näidend „Tasuja“. Seekordne lavastus tõotab kujuneda eriti suurejooneliseks, kuna näidendiks tuuakse kostüümid „Vanemuisest“, samuti on tehtud kõik näidendi heaks kordaminekuks. Peo algus on kell 20.30
Saturday, December 19, 2009
Vaabina meier tembutab, kogudusega ka jamad
Võru Teataja 19. detsember 1929
Vaabina päevaküsimusi
Meier on tugevam juhatusest ja rev. komisjonist.
Eile jätkas Vaabina piimaühisuse revisjonikomisjon oma revideerimist meierei nelja aasta tegevuse üle. Revideerimisest võtab osa eksperdina ka piima-asjanduse inspektor hr. Kruus.
Revideerimisel on ilmseks tulnud meierei hooletuse läbi tekkinuid väärnähtused, mis seltsile suuremaid kahjusid on toonud. Läinud reedel vabastas juhatus koos revisjoni komisjoniga meieri ametist. Kuid meieri poolehoidjad hoolitsesid sedavõrt allkirju, ja kutsuvad 29. detsembriks küsimuse lahendamiseks pääkoosoleku kokku.
Kuna meieril näib kõva seljatagune olevat, ootab ühisus nüüd pinevusega, kumb peale jääb, kas meier või juhatus ja revisjoni komisjon.
Võru Teataja 19. detsember 1929
Muhamed ei tule mäe juurde.
Paar sõna Urvaste koguduse elust.
Urvaste on üldiseks terminiks saanud, et Urvaste kiriku ja kogud. juhatus olla „Muhamed” ja koguduse liikmed kannavad „Mäe” nime. Loomulik on, et juhatuse liigete vahekord peaks üksmeelne olema, kuid kahjuks ei ole see mitte nii. Praegu on liikmed rohkem nõukogu päralt, kui nõukogu liigete päralt.
Nõnda siis, Muhamed tõrjub vastu, et minna oma mäe juurde.
Paljud nurisevad koguduse õpeta üle, et see ajab asju oma isiklistes vaatepiirides ja ei arvesta nõukoguga. Kuid kas saaks aga õpetaja seda teha, kui nõukogu tema soovide kohaselt ei talitaks. Koguduse nõukogusse ei pääse inimesed, kes julgevad õpetaja soovide vastu rääkida. Koguduse liikmed on liiga ükskõiksed ja mõni üksik ei suuda siin paremust tuua.
Kas peame aga laskma oma kogudust kokku kuivada ja jääme ootama, millal see „Muhamed” meie juurde tuleb? Kuid Muhamed ei tule mäe juurde, asjata on seda oodata.
Vaabina päevaküsimusi
Meier on tugevam juhatusest ja rev. komisjonist.
Eile jätkas Vaabina piimaühisuse revisjonikomisjon oma revideerimist meierei nelja aasta tegevuse üle. Revideerimisest võtab osa eksperdina ka piima-asjanduse inspektor hr. Kruus.
Revideerimisel on ilmseks tulnud meierei hooletuse läbi tekkinuid väärnähtused, mis seltsile suuremaid kahjusid on toonud. Läinud reedel vabastas juhatus koos revisjoni komisjoniga meieri ametist. Kuid meieri poolehoidjad hoolitsesid sedavõrt allkirju, ja kutsuvad 29. detsembriks küsimuse lahendamiseks pääkoosoleku kokku.
Kuna meieril näib kõva seljatagune olevat, ootab ühisus nüüd pinevusega, kumb peale jääb, kas meier või juhatus ja revisjoni komisjon.
Võru Teataja 19. detsember 1929
Muhamed ei tule mäe juurde.
Paar sõna Urvaste koguduse elust.
Urvaste on üldiseks terminiks saanud, et Urvaste kiriku ja kogud. juhatus olla „Muhamed” ja koguduse liikmed kannavad „Mäe” nime. Loomulik on, et juhatuse liigete vahekord peaks üksmeelne olema, kuid kahjuks ei ole see mitte nii. Praegu on liikmed rohkem nõukogu päralt, kui nõukogu liigete päralt.
Nõnda siis, Muhamed tõrjub vastu, et minna oma mäe juurde.
Paljud nurisevad koguduse õpeta üle, et see ajab asju oma isiklistes vaatepiirides ja ei arvesta nõukoguga. Kuid kas saaks aga õpetaja seda teha, kui nõukogu tema soovide kohaselt ei talitaks. Koguduse nõukogusse ei pääse inimesed, kes julgevad õpetaja soovide vastu rääkida. Koguduse liikmed on liiga ükskõiksed ja mõni üksik ei suuda siin paremust tuua.
Kas peame aga laskma oma kogudust kokku kuivada ja jääme ootama, millal see „Muhamed” meie juurde tuleb? Kuid Muhamed ei tule mäe juurde, asjata on seda oodata.
Wednesday, December 16, 2009
Urvaste koolimajade küsimus
Võru Teataja 17. detsember 1929
Urvaste koolimajade küsimus
Senine koolimaja tuleks ümberehitada
Viimasel Urvaste valla volikogu koosolekul otsustati ehitada uus kuueklassiline koolimaja Urvastesse. Varem seda aga on tehtud otsused ja eelarve vanade koolimajade ümberehitamise teel neid muutes kuueklassilisteks. Nõnda siis kaks otsust. Missugust otsust nüüd teostama hakatakse, seda näeme edaspidi.
Vanade koolimajade täiendamist tuleb soovitada nimelt majanduslistel põhjustel ja seda jõuaks vald oma kapitaliga läbi viia. Urvaste on võrdlemisi kehv vald ja siin tuleb hoiatada üle pää-kaela miljoniliste tulude tegemise eest. Urvastes on suur ja ilus koolimaja ja seda kuueklassiliseks täiendada on mitukorda kergem, kui uut koolimaja ehitada, pealegi on vana koolimaja selles mõttes remonditud ja talle uus kattus pandud.
Urvaste koolimajade küsimus
Senine koolimaja tuleks ümberehitada
Viimasel Urvaste valla volikogu koosolekul otsustati ehitada uus kuueklassiline koolimaja Urvastesse. Varem seda aga on tehtud otsused ja eelarve vanade koolimajade ümberehitamise teel neid muutes kuueklassilisteks. Nõnda siis kaks otsust. Missugust otsust nüüd teostama hakatakse, seda näeme edaspidi.
Vanade koolimajade täiendamist tuleb soovitada nimelt majanduslistel põhjustel ja seda jõuaks vald oma kapitaliga läbi viia. Urvaste on võrdlemisi kehv vald ja siin tuleb hoiatada üle pää-kaela miljoniliste tulude tegemise eest. Urvastes on suur ja ilus koolimaja ja seda kuueklassiliseks täiendada on mitukorda kergem, kui uut koolimaja ehitada, pealegi on vana koolimaja selles mõttes remonditud ja talle uus kattus pandud.
"Siirius" ikka edukas
Võru Teataja 17. detsember 1929
Urvaste „Siirius” töötab eduga
ja ilustab spordiplatse
Möödunud kevadel sai noorsooliit „Siirius” ministeeriumilt enesele kahevakamaalise spordiplatsi. Hiljem moodustati liidu juurde spordi-trupp, kes nüüd ka samme on astunud platsi ilustamiseks. On hakatud istutama platsile ilupuid, mida soodustab pikk sügis ja veel külmamata maa.
Ka tegevus muudel aladel on energiline, nõnda et loota võib aasta eelarve tasakaalustamist.
Kuigi liidul võrdlemisi suur sissetulekute eelarve, s.o 150.000 senti (ja kus olid ka ette nähtud mitmesugused toetused igasugustelt asutistelt, mis aga saamata on jäänud) loodab juhatus siiski seda teostada, sest liidul on olnud tänavu 138.000 senti sissetulekuid.
Eeloleval jõulu keskmisel pühal lavastab liit omas majas vana kuulust näidendit „Jüri Rumm’u”.
Urvaste „Siirius” töötab eduga
ja ilustab spordiplatse
Möödunud kevadel sai noorsooliit „Siirius” ministeeriumilt enesele kahevakamaalise spordiplatsi. Hiljem moodustati liidu juurde spordi-trupp, kes nüüd ka samme on astunud platsi ilustamiseks. On hakatud istutama platsile ilupuid, mida soodustab pikk sügis ja veel külmamata maa.
Ka tegevus muudel aladel on energiline, nõnda et loota võib aasta eelarve tasakaalustamist.
Kuigi liidul võrdlemisi suur sissetulekute eelarve, s.o 150.000 senti (ja kus olid ka ette nähtud mitmesugused toetused igasugustelt asutistelt, mis aga saamata on jäänud) loodab juhatus siiski seda teostada, sest liidul on olnud tänavu 138.000 senti sissetulekuid.
Eeloleval jõulu keskmisel pühal lavastab liit omas majas vana kuulust näidendit „Jüri Rumm’u”.
Armas jutt, kuigi võõrvõimuga seotud
Töörahva Elu 16. detsember 1969
Kiri Moskvast
EMALIK TÄNU
1944. a. augustil hukkus Eesti NSV vabastamislahingutes mu poeg, kahurväelane kapten Tšernitski. Tema kalm asub Urvaste külanõukogu territooriumil Võru rajoonis, kohaliku 8-klassilise kooli lähedal.
Juba 24 aastat järjest külastan ma igal aastal minule kallist kalmu. Nende pikkade aastate jooksul ma veendusin, et see kalm pole kallis ainult mulle, vaid ka paljudele kohalikele elanikele, kes pidevalt ja armastusega hoolitsevad nõukogude sõjameeste haudade eest, austavad nende mälestust.
Kooli direktor A. Murel, „Siiriuse” kolhoosi esimees V. Konksi, külanõukogu esimehe asetäitja M. Pirnbaum ja teised seltsimehed teevad palju noorte kasvatamiseks kodumaale ustavuse ja kodumaa vabaduse eest langenud sõjameeste austamise vaimus. Eriti peab ära märkima Eesti vabastamise 25 aasta juubelipidustusi. Nende läbiviimise eest tahaksin tänada EKP Võru rajoonikomiteed ja rajooni sõjakomissariaati.
Möödunud 25 aasta jooksul on elu Urvastes palju muutunud ja on meeldiv tunnistada, et meie rahva ohvrid ei olnud asjatud.
Saadan sügava tänu kõigile Urvaste elanikele, kes hoiavad mälestust meie lähedastest, meie õnne eest langenutest.
M. I. TŠERNITSKAJA
(Ajalehest „Sovetskaja Estonia” nr 286)
Kiri Moskvast
EMALIK TÄNU
1944. a. augustil hukkus Eesti NSV vabastamislahingutes mu poeg, kahurväelane kapten Tšernitski. Tema kalm asub Urvaste külanõukogu territooriumil Võru rajoonis, kohaliku 8-klassilise kooli lähedal.
Juba 24 aastat järjest külastan ma igal aastal minule kallist kalmu. Nende pikkade aastate jooksul ma veendusin, et see kalm pole kallis ainult mulle, vaid ka paljudele kohalikele elanikele, kes pidevalt ja armastusega hoolitsevad nõukogude sõjameeste haudade eest, austavad nende mälestust.
Kooli direktor A. Murel, „Siiriuse” kolhoosi esimees V. Konksi, külanõukogu esimehe asetäitja M. Pirnbaum ja teised seltsimehed teevad palju noorte kasvatamiseks kodumaale ustavuse ja kodumaa vabaduse eest langenud sõjameeste austamise vaimus. Eriti peab ära märkima Eesti vabastamise 25 aasta juubelipidustusi. Nende läbiviimise eest tahaksin tänada EKP Võru rajoonikomiteed ja rajooni sõjakomissariaati.
Möödunud 25 aasta jooksul on elu Urvastes palju muutunud ja on meeldiv tunnistada, et meie rahva ohvrid ei olnud asjatud.
Saadan sügava tänu kõigile Urvaste elanikele, kes hoiavad mälestust meie lähedastest, meie õnne eest langenutest.
M. I. TŠERNITSKAJA
(Ajalehest „Sovetskaja Estonia” nr 286)
Friday, December 11, 2009
Reportaaž sotsialistlikust õitsengust
8. detsember 1959
REPORTAAž
KULDRE KOLHOOSI ARGIPÄEV
Veel mitu tundi lükkavad tuisusel maanteel autode valgusvihud enda ees pimedust, kui Kuldre kolhoosi majade akendes süttivad esimesed tuled. Tänavu on mulluste suitsevate petrooleumilampide asemele tulnud elektrivalgus.
Talv tõi põldudele vaikuse, vili on aitades, kombainipõhk koos ja lagedal väljal võib nüüd tuul vabalt ringi uidata kuni kevadeni. Oleks nagu aeg hinge tõmmata, aga ühismajapidamise suured tööd täidavad ka talvise argipäeva askeldamisega.
Baromeetri osuti kolhoosi kontori seinal läheneb visalt, aga järjekindlalt muutliku ja sajuse ilma poole. Kui kolhoosi esimees hommikul kontorisse brigadiridele ja autojuhtidele tööd tuleb jagama, kaldub jutt kohe sellele. Enne suurt lund tuleb teha veel nii mõndagi: palgid tahavad laudadeks lõikamist, seemnevili väikestest aitadest keskusesse kokku vedada, et seal see korralikult külviks ette valmistada ja palju teisi töid ootab ees.
Päev algab…
2. põllundusbrigaadi brigadir-agronoomi Endla Maaritsat üles leida, eriti hommikul, on raske ülesanne. Kord on ta tööd korraldamas põhuvedajate, kord turbapurustajate juures. Kelle käest ka ei küsi, igaüks ütleb:
„Ta on meil tubli, jõuab igale poole. Ikka õppinud inimene, mullu lõpetas Antsla Põllumajandustehnikumi. Pole enam seda häda kui vana brigadiriga: see juhtus vahest pudeli poole vaatama, tööd juhatamata jättes. Kuid ega tema meil ainus õppinud inimene ole. Meil on kõik põllundusbrigadirid põllumajandusliku eriharidusega.”
Elu on edasi läinud. Polegi ammu, kui rajoonis olid ainult mõned agronoomid ja zootehnikud, kes sõitsid ringi, vaatasid ühele ja teisele poole, aga tarvilikud tarkused põlluni ei jõudnud.
Kohtame sm. Maaritsat linamurdjate juures. See on praegu üks peamistest töödest. Linaluud prõksuvad masinas, millel töötab Kristjan Taal. Naisperel, Amanda Andersool ja teistel on tegemist linade sirutamisega.
Palju läheb enne tööd, kui linad jõuavad vabrikuni. Realiseeritud on juba 35 protsenti saagist. Aga raha tuleb ja mida rohkem raha, seda paremini elatakse kolhoosiperedes.
Nii, töödes ja toimetustes, kalduvad kellaosutid üle lõunatunni.
Meistrimehed mõtlevad kevadele
Selleks on õige aeg. Mullu sai valmis kolhoosi remonditöökoda. Nüüd aetakse läbi peaaegu ilma remondi-tehnikajaama abita. Vaja teda polegi, sest remonditöökoda saab täienduseks veel keevitusagregaadi ja mõned muud vajalikud riistad, tehakse igasugune remont kolhoosis endas ära.
Praegu kostab töökojast mutrivõtmete kolksatusi. Kommunistliku noore Ülo Urbaniku DT-54 on peaaegu n.ö. „pulkadeks võetud”. Tema käte ja Tõnu Kiviranna abiga saab masin jälle hulga nooremaks. Järge ootavad teised traktorid. Kevad on praegu veel küll kaugel, aga ta ei tule väikeste nõuetega. Neid suudab täita ainult terve talve töövaevaga.
Õhtud lähevad huvitavamaks
Kolhoosi rahvamaja hakati ehitama paar aastat tagasi. Aluseks said kodanluse võimuaastail tegutsenud rahvamaja müüri jäänused. Siia, endise magasiaida sünge, maakividest 70 sentimeetri paksuste seintega hoone asemele kerkis uus, avarate akendega maja. Kõiki on siin arvestatud: isetegevuslasi ja poolpaikkino kaheksa seansiga nädalas, külaliskollektiive ja lõbusa jalakeerutuse vajadust.
Kolhoosi isetegevuslased ei leppinud, et vahepeal ehitus rahapuuduse pärast seisma jäi. Näitering ja rahvatantsijad harjutasid ka poolvalmis majas. Äsja lõppes tantsukursus. Uus aasta aga võetakse siin vastu kolhoosipeol, täiesti korras majas. Ehitusmehed Nikolai Tammoja, Jaan Kõiv, Artur Saag ja Väino Lindsaar teevad selleks kõik.
Õhtud lähevad huvitavamaks… Kolhoosiperedes loetakse ajalehti ja raamatuid, kuulatakse raadiot, käiakse rändkino etendustel. Kolhoosi argipäev ja –õhtu pole enam endine.
T. TALVAR
REPORTAAž
KULDRE KOLHOOSI ARGIPÄEV
Veel mitu tundi lükkavad tuisusel maanteel autode valgusvihud enda ees pimedust, kui Kuldre kolhoosi majade akendes süttivad esimesed tuled. Tänavu on mulluste suitsevate petrooleumilampide asemele tulnud elektrivalgus.
Talv tõi põldudele vaikuse, vili on aitades, kombainipõhk koos ja lagedal väljal võib nüüd tuul vabalt ringi uidata kuni kevadeni. Oleks nagu aeg hinge tõmmata, aga ühismajapidamise suured tööd täidavad ka talvise argipäeva askeldamisega.
Baromeetri osuti kolhoosi kontori seinal läheneb visalt, aga järjekindlalt muutliku ja sajuse ilma poole. Kui kolhoosi esimees hommikul kontorisse brigadiridele ja autojuhtidele tööd tuleb jagama, kaldub jutt kohe sellele. Enne suurt lund tuleb teha veel nii mõndagi: palgid tahavad laudadeks lõikamist, seemnevili väikestest aitadest keskusesse kokku vedada, et seal see korralikult külviks ette valmistada ja palju teisi töid ootab ees.
Päev algab…
2. põllundusbrigaadi brigadir-agronoomi Endla Maaritsat üles leida, eriti hommikul, on raske ülesanne. Kord on ta tööd korraldamas põhuvedajate, kord turbapurustajate juures. Kelle käest ka ei küsi, igaüks ütleb:
„Ta on meil tubli, jõuab igale poole. Ikka õppinud inimene, mullu lõpetas Antsla Põllumajandustehnikumi. Pole enam seda häda kui vana brigadiriga: see juhtus vahest pudeli poole vaatama, tööd juhatamata jättes. Kuid ega tema meil ainus õppinud inimene ole. Meil on kõik põllundusbrigadirid põllumajandusliku eriharidusega.”
Elu on edasi läinud. Polegi ammu, kui rajoonis olid ainult mõned agronoomid ja zootehnikud, kes sõitsid ringi, vaatasid ühele ja teisele poole, aga tarvilikud tarkused põlluni ei jõudnud.
Kohtame sm. Maaritsat linamurdjate juures. See on praegu üks peamistest töödest. Linaluud prõksuvad masinas, millel töötab Kristjan Taal. Naisperel, Amanda Andersool ja teistel on tegemist linade sirutamisega.
Palju läheb enne tööd, kui linad jõuavad vabrikuni. Realiseeritud on juba 35 protsenti saagist. Aga raha tuleb ja mida rohkem raha, seda paremini elatakse kolhoosiperedes.
Nii, töödes ja toimetustes, kalduvad kellaosutid üle lõunatunni.
Meistrimehed mõtlevad kevadele
Selleks on õige aeg. Mullu sai valmis kolhoosi remonditöökoda. Nüüd aetakse läbi peaaegu ilma remondi-tehnikajaama abita. Vaja teda polegi, sest remonditöökoda saab täienduseks veel keevitusagregaadi ja mõned muud vajalikud riistad, tehakse igasugune remont kolhoosis endas ära.
Praegu kostab töökojast mutrivõtmete kolksatusi. Kommunistliku noore Ülo Urbaniku DT-54 on peaaegu n.ö. „pulkadeks võetud”. Tema käte ja Tõnu Kiviranna abiga saab masin jälle hulga nooremaks. Järge ootavad teised traktorid. Kevad on praegu veel küll kaugel, aga ta ei tule väikeste nõuetega. Neid suudab täita ainult terve talve töövaevaga.
Õhtud lähevad huvitavamaks
Kolhoosi rahvamaja hakati ehitama paar aastat tagasi. Aluseks said kodanluse võimuaastail tegutsenud rahvamaja müüri jäänused. Siia, endise magasiaida sünge, maakividest 70 sentimeetri paksuste seintega hoone asemele kerkis uus, avarate akendega maja. Kõiki on siin arvestatud: isetegevuslasi ja poolpaikkino kaheksa seansiga nädalas, külaliskollektiive ja lõbusa jalakeerutuse vajadust.
Kolhoosi isetegevuslased ei leppinud, et vahepeal ehitus rahapuuduse pärast seisma jäi. Näitering ja rahvatantsijad harjutasid ka poolvalmis majas. Äsja lõppes tantsukursus. Uus aasta aga võetakse siin vastu kolhoosipeol, täiesti korras majas. Ehitusmehed Nikolai Tammoja, Jaan Kõiv, Artur Saag ja Väino Lindsaar teevad selleks kõik.
Õhtud lähevad huvitavamaks… Kolhoosiperedes loetakse ajalehti ja raamatuid, kuulatakse raadiot, käiakse rändkino etendustel. Kolhoosi argipäev ja –õhtu pole enam endine.
T. TALVAR
Monday, December 7, 2009
Kaardipõrgu Vaabinas
Võru Teataja 7. detsember 1929
21 Vaabinas
Vaabinas Utsali koorejaama lähedal asub Vaabina Monte-Karlo, kus tihtipeale ööd läbi kahtekümmend ühte lüüakse. Mängivad küla nooremehed, kelle ninaalust vel piimahabe ehib. Kui raha pole, lüüakse kompvekkide ja suitsute peale. Pea igal õhtul lüüakse mäng lahti ja see kastub üle poole öö.
21 Vaabinas
Vaabinas Utsali koorejaama lähedal asub Vaabina Monte-Karlo, kus tihtipeale ööd läbi kahtekümmend ühte lüüakse. Mängivad küla nooremehed, kelle ninaalust vel piimahabe ehib. Kui raha pole, lüüakse kompvekkide ja suitsute peale. Pea igal õhtul lüüakse mäng lahti ja see kastub üle poole öö.
Subscribe to:
Posts (Atom)
