Monday, March 31, 2008

Maakonna ja riigiajalehtede võrdlus seekord olemas

Võru Teataja 31. märts 1928
Aidavargad Urvastes
Kolmel hobusel viidi Lõhtsu talu tagavarad
ööl vastu 28. märtsi pandi Urvaste vallas toime suurem murdvargus. Mäe-Lõhtsu talus elutseval Reinhold Haavistul varastati lukustatud aidast aidaluku väljapuurimise teel hulka kraami, nimelt 7 puuda soolatud sealiha, 2 puuda rasvaliha, kaheraudne tagastlaetav jahipüss, 8 puuda linaseemneid, 3 puuda rukkijahu, 6 puuda otri, 3 puuda herneid, villane meesterahva ülikond, villased püksid, hulk mett, saia, viljakotte ja muud. Omaniku kahju ulatub 380 kroonini.
Vargad on seekord teinud tubli töö. Väljas on nad olnud arvatavasti kolme hobusega ja siis ka kaasa viinud kõik, mis vähegi viia andis. Kahjusaaja kedagi varguses süüdistada ei tea. Praegu kestab juurdlus hoolikalt.
Seni juhtus Urvastes vargusi tihti ikka asunduses, kuid nüüd on vargapoiste tegevusring nähtavasti laiemapiiriliseks muutunud.



Vaba Maa, 31. märts 1928, lk 2.
Suur murdvargus Võrumaal.
Vargad 3 hobusega kohal.
Ööl vastu 28. märtsi pandi Võrumaal, Urvaste vallas, "Mäelõhtsu" talus
toime suurem murdvargus. Kuritöö oli hästi organiseeritud. Vargad
ilmusid kohale kolmel hobusel ja tegid oma "töö" nii puhtalt, et keegi
talu elanikkudest sündmusest teada ei saanud enne, kui kurjategijad olid
juba lahkunud.

Vargad tungisid aita, puurides aida uksest luku välja. Kaasa viisid nad
rikkaliku saagi - 7 puuda soolatud sealiha, 2 puud rasvaliha
sulatamiseks, kaheraudse jahipüssi, 8 puuda linaseemneid, 3 puuda
rukkijahu, 8 puuda otri, 3 puuda herneid, 16 naela kärjemett, ühe
ülikonna j. m.

Varaste saagiks langenud varanduse omanik R. Haavist ei tea kuriteos
kedagi kahtlustada.

Urvaste ehitas 80 aastat tagasi hoolega

Võru Teataja 31. märts 1928
“Siirius” ehitab maja
Pühapäeval 25. märtsil s.a. oli liit “Siiriuse” majaehitustööde väljapakkumine Urvaste-Koigu end. kõrtsi ruumes.
Liidu maja ehitus katuse alla meistri naeltega jäi 600 krooni eest Juhan Veski kätte. Aknad ja uksed on antud tiisler Amani valmistada. Ka materjal on suurem osa veetud ja kui ilmad soojemaks muutuvad, lubab meister kohe tööle asuda.

Elu 31. märts 1928
Urvaste piimaühisus
annab välja vähempakkumise teel järgmise
ehitustöö:
Telliskivist meierei hoonele puust teine kord pääle ehitada, alumisele korrale põhajlik remont teha.
Väljapakkumine on 15. aprill s.a. kell 2 p.l. Urvaste asunduses meierei ruumides, pääkoosoleku ees.
Pakkumise tagatiseks nõuetav 50 krooni. Koosolek jätab omale õiguse tööd ka mitte vähempakkujale välja anda.
Juhatus.

Sunday, March 30, 2008

"Edasi" vabariigi tipus

Töörahva Elu 30. märts 1968
MEIE PARIMAD PÕLLUMAJANDUSES
/---/Parimaks söödakaalika kasvatajaks oli meie “Edasi” kolhoos, kus saadi hektarisaagiks 1269 ts. Väimela NST oli 826 ts. 19. kohal.
“Edasi” kolhoos tunnistati vabariigi teiseks majandiks heinaseemne kasvatamisel. Alla vanduma pidi ta ainult Tartu rajooni “Võrtsjärve” kolhoosile, kus saadi 4,8 ts hektarilt “Edasi” 4,4 ts vastu. Antsla ST oli 14. ja Kuldre kolhoos 18. /---/

Leiutaja Vaabinast


Võru Teataja 29. märts 1928
Pastörisaator tuleb Vaabinast
Võrumaalane konstrueeris aparaadi
Piimaühisuste kohta on teatavasti maksev korraldus, et piim kõigis piimajaamades peab pastöriseeritama, s.t. kuumutama 85 kraadises kuumuses, et kõiki batsille tappa. Pastörisaatorid aga, mis väljamaalt tulevad tellida, on kallid ja käivad piimaühisusele üle jõu. Praegu on küll Tallinnas Krulli vabrikus väljatöötamisel ja katsetamisel uus ja odav pastörisaator, kuid see pole veel valmis.
Üllatava leiduse sellel alal on aga nüüd teinud Vaabina mees A. Keel, kes kohapääl piimatööstuses uue pastörisaatori konstrueerinud, mis palju odavam, lihtsam ja praktilisem senistest.
A. Keel on selle aparaadiga ka Tallinnas katseid teinud ja “Laverna” tehases asjatundjate poolt hääkskiitmise leidnud. Nüüd on leidur oma aparaati vel täiendanud ja lähemal ajal sõidab kohale leidust lõplikult hindama põllumajanduse päävalitsuse asjatundja. Senistel katsetel andis aparaat vastavad temperatuurid ja töötas otstarbekohaselt.
Uue pastörisaatori juures võib endise katla aset täita harilik pada, millesse torud asetatakse. Viimased on lahtivõetavad, nii et nende puhastamine kerge.

(täpselt sama jutt Elu 31. märts, pealkirjaga Nupukas mees Vaabinas. Konstrueeris uuetüübilise pastörisaatori)

Wednesday, March 26, 2008

Pättusi kah

Võru Teataja 27. marts 1928
Varastas heinu
Urvaste asunduses varastati Liisa Alteril 5 puuda heinu 6 krooni väärtuses. Varas oli heinte kallale tunginud kõrvalkuurist läbi vaheseina.

Uued traktorid

Kolhoosi Elu 27. märts 1958
Teisena rajoonis
Teisena rajoonis omandas traktorid “Edasi” kolhoos. Eile olid kolhoosi esindajad Pikajärve traktorijaamas, et lõplikult kooskõlastada traktorite ostu. Nüüd kuulub kolhoosile kolm võimsat terasratsut – DT-54, “Belaruss” ja HTZ-7. Järgmisena antakse ostetud tehnika täna-homme üle “Linda” kolhoosile.
A. MÜÜR

"Edasi" ruulis spartakiaadil

26. marts 1968
MEIE TALISPARTAKIAADI PARIMAD SUUSATAMISES
“Edasi”, “Võit” ja Võru KEK
Teada on “Edasi” kolhoosi suured kartulisaagid ja edusammud heinaseemne arendamisel. Et majandis osatakse ka sportlastest lugu pidada, neid külalislahkelt vastu võtta ja hästi võistlusi korraldada, selles veendusid rajooni 19 kehakultuurikollektiivi 133 sportlast, kes kogunesid sinna “Jõu” Võru Nõukogu talispartakiaadi finaalvõistlustele murdmaasuusatamises.
Tervituskõne pidas kolhoosi esimees K.Rist. Võistluslipu heiskasid Rõuge sovhoosi ja Võhandu kolhoosi parimad suusatajad.
Esimene start anti 2 km distantsil naistele. Esikoha 46 võistlejast sai Linda Karro (7.23) Sale Lusbo (8.50) ja Ilme Kirsimäe (8.51) ees. Meesvõistlejaid läks 3 km rajale 68. Kiireim oli Jüri Joonas (10.21), kellele järgnesid Valter Hiielaan (10.40), Rein Põldoja (10.49) ja teised./---/
Teisel päeval võisteldi kombineeritud teatesuusatamises. Kolhoosidest oli parim “Edasi” võistkond. Teise koha sai “Tõusva Koidu” ja kolmanda Kirovi-nim. kolhoos. /---/
Võistlused lõpetati ühises lõunalauas /---/

Tuesday, March 25, 2008

selline maja - aasta 1929 - kas teiselpool orgu?

Kas praegu saame sellise kokku?

Kolhoosi Elu 25. märts 1958
LOOVAD JÕUD
Kunstilise isetegevuse ülevaatus
Üle 100 osavõtja
Urvaste külanõukogu isetegevuse ülevaatusest võttis osa üle 100 tegelase. Enamik neist kuulus Urvaste rahvamaja isetegevuslaste perre. Sealne tuntud rahvapilli- ja kammerorkester esines ka seekord tunnustust vääriva tasemega, samuti teised kollektiivid. Kuldre rahvamaja oli esindatud rahvatantsurühma ja naisansambliga.
R. MÄNDLA

Sunday, March 23, 2008

Vargus Urvastes

Võru Teataja 24. märts 1928
Vargus Urvastes
Ööl vastu 22. märtsi varastati Urvaste asunduses elutseval Karl Simmil kõigi asunikkude ühiselt kasutatavast aidast 12 puuda segavilja ja 10 puuda otri 88 krooni väärtuses. Vargus on toime pandud aidalaelt heinaküüni mineva ukse kaudu.

Saturday, March 22, 2008

Sead hakkasid tulu tooma

Kolhoosi Elu 22. marts 1958
MEIE EESRINDLASI
Elfriede Armulik
Mõni aasta tagasi oli “Võidulipu” kolhoosi liige Elfriede Armulik põllutööline. Suure pere emana uskus ta, et seal jääb natukene rohkem aega üle kodu ja laste jaoks. 1951. a. aga anti tema hooleks sigade talitamine – amet, mis nõuab aega, kannatlikkust ja rasket füüsilist tööd.
Esimestel aastatel tundis uus seatalitaja oma tööst vähe rõõmu. Kõik oli vilets. Sigala ruumid olid laokil. Sööt oli nii napp, et poolnäljaseid loomi nähes hakkas hale. Kasvuiive säärane, et häbi kõnelda.
“Võidulipu” kolhoosi tuli uus esimees – kommunist Armilde Sibul. Seatalitajad pidasid temaga kohe praktiliselt nõu, mismoodi asju nii seada, et sead tooksid kolhoosile tulu. Seni oli nii, et talitamise valu ja hool maksid rohkem kui sead ise. Puhtalt kahjulik majanduslik haru kolhoosis! Kaua see nii kestab! Asi peab paranema.
Ent ka äsja tulnud ja kehva kolhoosi vastuvõtnud esimehe käed olid tühjad. Ühiselt plane pidades leiti siiski, et põldheinte varudest võib osa sigade jaoks heinajahuks jahvatada. Esialgene mure oli murtud.
1955. a. kevadel võttis E. Armulik endale lisatööks kasvatada sigala lähedal põllul 0,5 ha suurusel maa-alal kartuleid. Need kulusid varasügisel sigade nuumamiseks. Nüüdsest peale kasvatatakse “Võidulipu” kolhoosis mõlema sigala juures kartuleid, mille hooldamine on talitajate eneste käes ja mida iga kasvataja kulutab oma hoolealuste söödaks.
Juba paar aastat poegivad E. Armuliku hoolealused emised aasta esimestel kuudel. Hiliskevadel, kui põldhein lihavalt lokkama lööb, on nad juba tublid haljassööda kasutajad. Seda toob talitaja neile isu järgi. Peab ütlema: see on neil igal aastal üllatavalt hea. Mitu tundi töötab hekslimasinhommiku- ja õhtupoolikul mahlakat heina peenendades. Talitaja käed väsivad vahel sööta ette kandes, kuid see on hea väsimus, millest tulenevad sealiha juurdekasvu ööpäevased grammid, kilod, tsentnerid, kasvab kolhoosi ja seatalitaja jõukus.
Möödunud aastal kasvatas E. Armulik iga hooldada oleva emise kohta 18,9 põrsast. Nende ööpäevane kasvuiive oli suvekuudel 500-600 grammi. Palju aastaid mahajäänute killas seisnud kolhoos jõudis sealiha tootmisega rajoonis viiendale kohale. 25,2 ts sealiha iga 100 ha põllumaa kohta – sellest võib juba pisut kõnelda. Muidugi, siit tuleb kõvasti edasi minna. Nüüdsest peale on see kergem, sest esimesed, otsivad sammud on astutud.
E. Armuliku mitme aasta pikkust tööd hinnati väärikalt. Teda autasustati NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega medaliga “Eeskujuliku töö eest”. See on juba teine autasu, mille osaliseks tubli tööinimene ja pereema sai. Mõni aasta tagasi anti talle kui seitsme lapse emale III järgu “Ema au” orden.
Äsja anti hoolsale töötajale üle medal “Eeskujuliku töö eest”. See tiivustab, paneb veelgi hoolsamini ja põhjalikumalt tööle, veelgi põlevama südamega võitlema kolhoosi jõukuse eest.
Ja tööd – seda jätkub praegu nii ööks kui päevaks. E. Armuliku hoolel on praegu juba 64 mõnenädalast põrsast. Neist peavad hilissuveks kasvama parajad peekonid. Varsti suureneb sigade noorpere arv veelgi. Seni on iga poegija toonud keskmiselt 16 põrsast – nii võib loota, et tänavu ületab E. Armulik tugevasti mullused saavutused.
E. MITT

Tuesday, March 18, 2008

rõõmustavat koolidest

Töörahva Elu 19. marts 1968
TEADMISTE PROOV AJALOOS…
/---/
Seni korraldatud neljal ajaloo olümpiaadil on heade tulemustega silma paistnud õpilased Ago Ruus Vastseliina Keskkoolist, Mati Saluveer Võru I 8-kl. Koolist, Küllike Alop Urvaste 8-kl. Koolist, vennad Aksel ja Tiit Kirchid Võru I Keskkoolist

Kolhoosi Elu 20. marts 1958
PIONEERIDE ELU
HUVITAVALT JA LASTEPÄRASELT

Pärast ÜLKNÜ Keskkomitee VII pleenumi otsute läbiarutamist muutus töö meie pioneerimalevas sisukamaks ja huvitavamaks.
Meeldejäävad kohtumised
Toredaks kujunes kohtumine Tallinna Riikliku Konservatooriumi üliõpilase Vaike Rööbiga. Pioneerid valmistusid seks puhuks muusikaliseks viktoriiniks. V.

Monday, March 17, 2008

Oi mis pidupäev!

Kolhoosi Elu 18. marts 1958
Valimised kujunesid üldrahvalikuks pidupäevaks
Urvastes
Varahommikul kogunesid valimiskomisjoni liikmed valimisjaoskonna elektrivalguses säravatesse ruumidesse, et teha veel viimaseid ettevalmistusi valijate vastuvõtuks.
Täpselt kell 6.00 avas komisjoni esimees A. Sibul valimised, kutsudes kodanikke hääletama.
Esimestena asusid valimiskastide juurde “Võidulipu” kolhoosi eesrindlik seatalitaja Irene Neem, söödavaruja A. Armulik jt.
Esimeste tundide jooksul kais suurem osa valijaid hääletamas. Kell 13.00 olid kõik oma kodanikukohuse täitnud.
Isetegevusega esinesid rahvamaja segakoor, kahekordne meeskvartett, õpilaste mandoliiniorkester ja deklamaatorid.

Thursday, March 13, 2008

50 aastat tagasi valimiste eel

Kolhoosi Elu 15. märts 1958
VALIMISTEKS VALMIS
Täna on Vaabina valimisjaoskonna komisjoni liikmetel veel jooksmist ja tegemist küllalt. Külanõukogust toodi diivan koolimajja valimisruumi. Siia valmistati sobiv loosung, sinna valmistati suur vaip. Aegsasti toodi Võrust kohale elavad lilled, mis nüüd valimisruumi kauniks teevad. Kõik peab sellel päeval välja nägema eriti pidulikuna.
*
Järjekordseid töövõite valimiste auks
Uue-Antsla Võitööstus on laiendanud oma toodangu sortimenti. Siin asuti tänavu valmistama täispiima. Võitööstusest on saadetud kangelaslinna Leningradi töötajatele 51 ts täispiima. Tarbijate kooperatiivi kauplusi varustas võitööstus hapu ja rõõsa koorega. Aasta algusest on kogutoodangu plaan täidetud 109,5 protsendiliselt.

13. märtsi vanu uudiseid

Võru Teataja 13. märts 1928
Urvaste post laiali
Urvaste valla posti laialiveo on posti peavalitsus jätnud vallavalitsuse hooleks, makstes selle eest 23 kr kuus. Posti peab laiali veetama 6 korda nädalas.


Kolhoosi Elu 13. märts 1958
“ROBERT SUUR” Kuldres
“Kuldre Rahvamaja näitering asub õppima A. Liivese 3-vaatuselist komöödiat “Robert Suur”,” see teade andis Urvaste külanõukogus aasta algul elavat kõneainet. Oli neidki, kes lõid kahtlema – kas see pole mitte liiga raske ülesanne.
Näitehuvlised aga haarasid härjal sarvist kinni ega jätnud enne jonni, kui möödunud pühapäeval võisid komöödia lavale tuua. Paar kuud kestnud pingelise ettevalmistusega ei ole veel tehtud küll päris “puhas” töö, kuid edasise viimistlusega loodetakse kaotada puudujäägid.
Meeldejäävalt esines Robert Rooma osas kauaaegne isetegevuslane, Stalini-nimelise kolhoosi liige j. Tali, kes näidendi õppimisel abistas nõuga teisigi. Tunnustavalt võib mainida Viivi Raudsepa esinemist Liki osas, Eha Rooni Ellenina ja Vilma Lindmäed Svea Lokkena.
16. märtsil esinetakse komöödiaga valijatele. Edaspidi on kavas esineda näidendiga rajooni teistes keskustes.
S. SOOVERE

Sunday, March 9, 2008

Friday, March 7, 2008

suur tulekahju

8. märts 1928
Pool miljonit tuleroaks
Suurem tulekahju Uue-Antslas
Ööl vastu 6. märtsi kella 6 ajal läks Uue-Antsla vallas Iva-Hansu talu rehi põlema. Hoone põles maani maha ühes seesoleva heinaniidumasina, riisumisereha, 40 puuda õlgedega ja muu väiksema kraamiga. Omaniku Johannes Suija hindamise järele on kogu kahju 4437 krooni. Rehi oli tule vastu kinnitatud Uue-Antsla valla vastastikku tulekahjude korral abistamise seltsis ja kinnitusselts “Selsis” 2950 krooni eest. Ka masinad olid kinnitatud “Selsis” 270 krooni väärtuses.
Tulekahju tekkimise põhjuseks arvatakse olevat kuritahtlik süütamine.

Thursday, March 6, 2008

6. märts vanades lehtedes

6. märts 1928
Urvaste rahvaharidusselts ei saanud maja
1. märtsil oli koos Urvaste vallavolikogu. Muuhulgas tuli arutusele ka valla magasiaida Urvaste rahvaharidusseltsile kasutada andmise küsimus. Nii oli juba enne vallarahva seas suurt kõneainet annud, kuna teatavasti ka “Siirius” enesele praegu seltsimaja ehitab. Lõpuotsus tuli, et magasiaita mitte enam rahvaharidusseltsile anda, kuna selts kord juba aida asjus ülesseatud tingimust ei ole täitnud.

Kolhoosi Elu 6. märts 1958
Valimiste eel Urvastes
Pühapäeva õhtul oli Urvaste 7-kl. Koolis noorte valijate õhtu.
Rahvast tuli rohkesti. Pikema ettekandega eelseisvatest valimistest esines õpetaja H. Männing. Noortel valijatel oli talle rohkesti küsimusi, eriti nendel, kes asuvad elus esimest korda valimiskastide juurde.
Hiljem korraldati huvitav viktoriin, mille küsimused olid samuti pemiselt seotid valimistega ja kohaliku elu tähelepanekutega. Kuna preemiaks oli võimalus tellida orkestrilt oma soovi kohaselt meeldiv tants ning valida tantsupartner, tekitas see noorte hulgas suurt elevust.
E. KRIIBI

Tuesday, March 4, 2008

millega 40 aasta eest kinnisvara reklaamiti

5. märts 1968
Müüa ELUMAJA koos kõrvalhoonetega Urvaste kolhoosis. Elekter ja hea loomapidamisvõimalus. Teatada saab Vaabina s-jsk. Heldur Linnas.

Sunday, March 2, 2008

30 aasta eest

Töörahva Elu 3. märts 1978
Urvaste Eriinternaatkooli edu.
Tartus oli eriinternaatkoolide pioneeride V ülevabariigiline kokkutulek. Parimaks tunnistati teiste hulgas ka Urvaste Eriinternaatkooli koondrühm. Individuaalse eriauhinna sai rühmakomandör Sirje Oja.
Taidlejate kavast äratasid tähelepanu Urvaste tantsijad.
LIIA KASK

80 aastat tagasi 3. märtsil

Elu 3. märts 1928
Põllumeeste koosolek Uue-Antslas
Uue-Antsla põllumeeste kogu pääkoosolekut peeti 29. veebruaril. Kokku oli tulnud 60 kogu liiget ja pääle selle vel rohkel arvul kohalikke põllumehi. Koosoleku juhatajaks valiti asunik Nütt, protokollijaks Värnik. Kõnega esines Võrust A. Piisko, kes andis ülevaate kogude tegevusest ja kavatsusest, selgitades ühtlasi seemenevilja, kunstväetise ja loomatoidu muretsemise küsimusi. Põllumees P. Albreht kõneles sellest poliitilisest pinevusest, mis viimasel ajal põllumeeste vastu valitsemas ja mis eriti avalikuks tuli maanteede säädsue harutamise puhul ühes sõjakäiguga Põllumeeste keskseltsi vastu.
Edasi otsustati pöörata vastavate asutuste poole märgukirjaga, et seemnevilja, kunstväetise ja loomatoidu krediidi asjandus saaks pea rahuldavalt lahendatud. Kogu juhatusse valiti endised tagasi.

Elu 3. märts 1928
Juubeli pidustused Võrumaal
Vaabinas kujunesid juubelipidustused täielikuks suursündmuseks. Päeval korraldatud kaitseliidu paraad meelitas ennenägemata suure rahvahulga kokku. Kõnesid peeti terve rea kohaliste tegelaste poolt. Kõnesid kuulati vaimustusega.
Õhtul korraldati piduõhtu, kus päevakohase kõnega esines härra A. Adamovits Võrust. Kõneleja andis kujuka ülevaate Vabariigi arenemise kohta viimase 10. a. jooksul. Eriti liigutav oli moment, kui kõneleja meele tuletas vabadussõjas langenuid ja “hella eesti emakest”. Kõne lõpul lauldi haruldase vaimustusega hümni. Kõnele järgnes eeskava koorilaulude ja näitemänguga “Kui Kalev koju tuleb”. Rahvast oli saal tulvil täis. Meeleolu kõigil ülev. Tundus, kui heliseks kõigi hingedes: “Kasva, kosu, kallis kodumaa!”
Urvastes
Kell 9 homm. oli koolimaja juures palju hobuseid. Koolimajja olid aktusele kogunud lapsed ja lastevanemad.
Punkt kell 10 kohtasid kaitseliidu kompaniid ja seltside organisatsioonid üks teist kiriku juures. Kirikus kestis jutlus kella 1-ni. Pääle jumalateenistusi olid rivistatud Urvaste ja Uue-Antsla kaitseliidu kompaniid. Paraadi võtsid vastu lipnik Onno, Urvaste ja Uue-Antsla rajoonide konstaablid. Paraadil pidas kõne lipnik Onno. Lõpuks lauldi puhkpillide saatel hümni. Mindi rongkäigus surnuaiale, kus mälestati langenuid.
Õhtul oli koolimajas kodukaitse naisühingu pidu. Kõne pidas vallavalitsuse liige hr. Usar.
Juubelipidustused õnnestusid hästi.


Võru Teataja 3. märts 1928
“Siiriuse” ehitusmaterjali kaod.
Teatavasti ostis Urvaste “Siirius” Uue-Antsla vallavalitsuselt magasiaida, mis maha lõhutakse ja saadud materjalist seltsimaja kavatsetakse ehitada. Materjali vedu on praegu hoogsalt käsil. Nüüd on aga ilmsiks tulnud imelik asjaolu – ehitusmaterjali on osalt kaduma hakanud. Kuna materjal nii Uue-Antslas kui ehitusplatsil valveta seisab, on kerge mõnda palki jne. tähelepanematult ära viia.

50 aasta eest - karjatalitaja annab aru

Kolhoosi Elu 2. märts 1958
Sõna on
MAHAJÄÄJATEL
Töötingimused on rasked
K. Marxi nimelise kolhoosi karjatalitaja E. KAARUSE sõnavõtust
Olen töötanud juba viis aastat lüpsja-karjatalitajana. Puhkepäevi selle aja jooksul pole saanud. Taolise olukorra tõttu läksin möödunud aasta novembrikuul omavoliliselt töölt minema. Proovisin töötada mujal, kuid siiski leidsin lõpuks, et olen oma loomade grupiga niivõrd kokku kasvanud, et palusin luba uuesti tööle hakata.
Kuidas on minu töötingimused vahepeal paranenud? Aga mitte sugugi. Asenduslüpsja töölerakendamis eküsimus on siiani lahendamata, sest juhatus pole suutnud leida sobivat viisi asendaja töö tasustamiseks.
Meie kolhoos oli üks esimestest ühismajanditest, kus ehitati uus karjalaut. Millegipärast ei olnud projekt ette näinud köögi ehitamist lauda juurde. Selletõttu ei ole meil võimalik üldse tarvitada sooja vett. Talvel on külma vee tarvitamine anumate ja udaar pesemiseks liig. Kas tõesti kaheksa aasta jooksul ei ole suudetud karjalauda juurde teha nii vajalikku juurdeehitust?
Nii talvine kui ka suvine söödabaas on meie kolhoosis veel liiga nõrk. Kultuurkopleid on vähe, looduslik karjamaa on kehv. Et varustada loomi sügisel paremini söödakapsaga, võtan kohustuse kasvatada seda 0,25 ha-l.