Mitmeid uudiseid 12. aprilli Võru Teatajast 1932

Võru Teataja 12. aprill 1932
„Linaoperatsioon“ läks luhta.
Kuidas Uue-Antsla mehed hääd äri teha tahtsid.
Möödunud laupäeval ilmus kaupmees A. Sibula juurde kaks tundmatud meest, pakkudes linu müügiks. Kahe koorma linade eest – kokku 272 klgr – lubas A. Sibul maksta 650 senti á 16 klgr. Linade vastuvõtu juures hakkas aga A. S. ostetuid linu lähemalt vaatama, kusjuures ilmsiks tuli, et linade sisse on topitud takke. Otsekohe toimetati linamüüjad politseisse, lähemal järelvaatusel selgus, et petised on linade sisse üldse peitnud 10 ½ klgr. takku. Petisteks osutusid Uue-Antsla vallas elutsevad vennaksed Filip ja Egor Suevid, kes võetaks petmise eest kohtulikult vastutusele.

Kärgula külastas „Siiriust“.
Pühapäeval käis külaskäigu etendust andmas Kärgula Haridusselts „Noorus“ näitetegelaskond Urvaste „Siirius’e“ rahvamajas. Kavas oli operett „Armsam kõigest kodutalu“ ja trio V. Villemsoni juhatusel.
Samal päeval oli kohaliku liidu „Siirius’e“ poolt algusega kell 2 päeva kirjanduslik kohus roman „Puhastustuli“ peategelase Ilmari kohta.

Urvaste organisti valimised jõuavad kätte.
Vastavalt Urvaste Ev. Luth. koguduse nõukogu otsusele on koguduse juhatus saatnud ajalehtedele kuulutused Urvaste kog. organisti kohale kandidaatide leidmiseks.
Isikud, kes soovivad koguduse organisti kohale kandideerida peavad oma elulookirjeldused hiljemalt 25. apr. s. a. kog. juhatusele sisse saatma. Esialgne palk on eelarves ette nähtud 6000. kr., prii korter, küte ja vist 1 vakamaa maad aastas. Valimised on mai kuu alguses, kuna eluruumide remont kirikumõisasteostumas.

Ema ja poeg

Võru Teataja 19. märts 1932
Urvastes laskis ema poja pogrisse pista.
Mees tuli joobnult kohtulaua ette.
Urvastes Koigo as. elab talupidajana keegi lesk, kes oma täisealisest pojast põrmugi jagu ei suuda saada. Poeg, kes kohapeal tuntud joomarina, kipub talust viimast viljanatukest ära viima, et aga saada viina raha!
Varsti aga märkas ema, et suurem osa viljast on viinajänulise pojapoolt ära „hiivatud“ ja järelejäänust ei jätku kevadel enam seemnekski. Et veel päästa, mis päästa annab – laskis perenaine aidauksele kolm patent-lukku valmistada, sest lihtsad tabalukukesed poega ei pidanud kinni. Ent ka siin pettus perenaine, sest kolm lukkugi ei heidutanud poega põrmugi. Uks löödi kõigi piitadega sisse ja seemne-odrad tehti jällegi „napsi-rahaks“.
Nüüd aga katkes emagi kannatus ja viimase kutsel ilmus kohale politsei, kes asjale seadusliku käigu andis.
Neil päevil olid siis ema ja poeg Otepää jaoskonna rahukohtuniku juures õigust otsimas. Poeg tegi õige imestanud näo ja lausus: „No mis kuradi lori seo om – ma olõ jo esi peremiis ja või oma kraamiga tetä, mis taha!“ Kohtunik leidis aga asja siiski teisiti olevat ja mõistis Karl Rehsa üheks kuuks aresti – omavol. aita sissemurdmise eest. Kuna aga K. Reha kohtusaali ilmus joobnud olekus ja sääl märatses, laskis rahukohtunik ta sealsamas arreteerida – koostas veel lisa-käskotsuse ja mõistis rahurikkuja „pääle kauba“ kaheks nädalaks aresti.

Vaabina potitööstur Petseris

Ugala 17. märts 1932 (lk 1)
Kui Vaabina mees Petseris pummeldab.
… siis lendavad peeglitükid.
Kui halvas arvamises mõni sisemaa mees võib Petserist olla, sellest väike näide ühe Vaabina potitöösturi „ilusast olemisest“ ühes Petseri restoranis.
Lugu algab sellega, et nimetatud härra sõitis Petseri tuhande potikiviga ja müünud need, ei saanud kiusatusele vastu seista ja otsustas viimaks vaatama minna, mis moodi õige Petseris toda märjukest võetakse.
Võtnud parajad tropid, otsustas mehike vähekese puhata, kuid rahu ei annud talle oma küüdimehed. See vihastas aga härrat niivõrd, et haarates tooli hakkas sellega, kui Simson eesli lõualuuga, rahurikkujaid niitma.
Kõik oleks võinud veel hästi lõppeda, kuna oma mehed võivad ka leppida. Paha oli aga see, et „eesli lõualuu“ tabas ka seinal olevat peeglit ja nüüd kutsuti „olengust“ osa võtma juba politsei.
Mees aga heitis enne seda jälle rahulikult puhkama, kuid et restoranis see siiski sünnis ei ole, viidi ta „paremasse“ kohta.
Nüüd on mehike hädas peegli väljamaksmisega, missuguse hind 60 krooni. Tõenavat ise, et ega vist teisiti asjast üle sa, kui tuleb veel kord pottidega Petseri sõita.

Vaabina varas kohtupingis

Võru Teataja 13. veebruar 1932

Varastati vasikaid

Võru Teataja 9. veebruar 1932
Vasikavargus Uue-Antslas.
Ööl vastu 6. veebruari varastati Uue-Antsla vallas Alasoe talus Julius Rosenbergi lukustamata laudast kaks kahenädalist vasikat. Omanik hindab oma kahju 20 krooni pääle. Kes vasikavarguse korda saatnud, pole seni veel selgitatud.

Esimene kord helistati Saksamaalt Urvastesse

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Saksamaalt räägiti telefoniga Urvastesse.
25. jaan. kõneles Saksamaalt Berliinist, telefoniga Urvaste mõisasse insener von Schmidt. Kõne toimus inseneri ja ta noore 19-aastase abikaasa vahel. Kõnelemine on olnud väga selgelt kuulda ja see on vist küll esmakordne juhus, kui Urvaste nii kauge maaga sõnalises ühenduses oli.
Vaabinas varastati
Ööl vastu 27. jaanuari varastati Vaabina asunduses elutsevalt Peet Puussaarelt hobuseriistu 50 kr. 50 s. väärtuses.

Häbematu vargus

Võru Teataja 30. jaanuar 1932
Surnuaialt varastatud tammest.
tehti rattarumme ja vankri kodaraid.
Neil päevil on Urvaste vallas omapärase ja häbemata vargusega hakkama saadud. Urvaste mõisa arusurnuaialt on E. von Lingeni matusepaigalt ära varastatud suur tamm. Tamm on lastud maha barunite ristide kohale, kuid ristid on suure puu kukkumisel siiski terveks jäänud. Ära viidud tamme alumine osa on kolme meetri pikkune. Kahtlusalusena on teada üks kohalik elanik, ja ametivõimud on asunud asja selgitamisele. Kuuldavasti varastati vana tamm surnuaialt selleks, et valmistada ratta rumme ja vankri kodaraid.
Vargus leidis aset 24. jaanuari ööl vastu 25. jaanuari.

Tuleõnnetus

Meie Aastasada 11. jaanuar 1912
Kodumaalt
Urvastest. Au. 4. skp. põles Urvaste õpetaja maja maha. Tuli alganud lagunenud korstnast. Kirikuraamatud ja majakraam suudeti ära päästa, aga muidu langes kõik tuleroaks.

Kolm uudist üksteise järel - peaaegu nagu vallaleht

Võru Teataja 31. detsember 1931
Urvaste kõrtsimees jäljetult kadunud.
Kaupluse uksed pühadest saadik kinni.
Urvaste kiriku ligidal Alakõrtsis pidas kauplust ühes õllemüügi õigusega keegi Osvald Kivi. Juba mitu aega liikusid kuuldused, et mees olla maksuraskustes. Enne pühi ühel ööl aga oli mees kõige oma kraaminatukesega poest kadunud. Kui pärast pühi ikka veel kauplust lahti ei tehtud, läks asi rahva silmis kahtlaseks ja nii selguski poepidaja kadumine. Praegu on kaupluse uksed kinni ja keegi ei tea, kuhu kaupmees kadus.

Võru Teataja 31. detsember 1931
Uue-Antsla rahvamajast ei saa asja.
Plaanid lükati paremaid aegu ootama.
Uue-Antsla vallavolikogul tekkis juba varakult kavatsus ehitada vallale kohane rahvamaja. Asuti isegi kavade valmistamisele ning maavalitsuse tehnika-osakonna juhataja poolt valmistati kolm rahvamaja plaani. Vallavalitsus esitas need plaanid hiljuti vallavolikogule väljavalimiseks ja kinnitamiseks.
Vallavolikogu asus aga nüüd eriseisukohale. Nimelt leiti, et praegusel kitsal ajal on raske ette võtta rahvamaja ehitamist, mispärast kogu kavatsus tuleb jätta paremaid aegu ootama. Sellekujulist ettepanekut pooldas vallavolikogu täies oma koosseisus.

Võru Teataja 31. detsember 1931
Tubli operett Uue-Antsla oludes.
Peosaal ei suutnud kõiki pidulisi mahutada.
Pühade ajal kanti ette Uue-Antsla haridusseltsi näitetrupi poolt P. Milo ja H. Frey operett „Armunud onu“, mis suurte kiiduavaldustega publiku poolt vastu võeti. Tuleb märkida, et lavastaja oli teinud selles operetis suurt tööd. Tõsine kompliment hra R. Meltsile kui lavastajale selle raske vaeva eest.
Ka üksikutest näitlejatest jäi seekord hää mulje. Peaosa hra Meltsi käes oli meisterlik, nii et publiku aplaus tema arvel oli täiesti õigustatud. Olgu siin veel mainitud prl. M. Krevald näitlejanna Dolly Mirabelly osas, hra K. Taal end. vene kindrali Šumašetsevina, A. Sollmann kunstniku Pintselpotina, J. Kõiv armunud onu tütrena. Üldiselt olid kõik näitlejad hoos ja koosmäng hää.
Rahvast peole oli ilmunud nii rohkesti, et Uue-Antsla rahvamaja ruumikas saal ei suutnud kõiki ära mahutada ja paljud olid sunnitud kodu tagasi pöörama. Sissetulek peost ligi 300 krooni.

Sahkermahker aastal 1921

Eesti Politseileht 24. detsember 1921
Riigimõisa valitseja süüpingil.
1919. aasta lõpul riigistatud Vana- ja Uue-Antsla mõisate revideerimise-käigul leidis sellekohane kommisjon, et mõisa hoolekande-valitseja Jaan Rõõmus mõisa varandust kõrvale oli toimetanud ja oma kasuks tarvitanud. Tunnistajate läbi tehti kindlaks, et Rõõmus augusti lõpul mõisa aidast 39 puuda nisu võtnud, püüliks jahvatada lasknud, millest osa kellelegi pagarile müünud; mõisa linnastest oli ta 16 ½ puuda omale õlletegemiseks tarvitanud ning Kersna karjamõisa rentniku poolt tema kätte makstud puhtakasu maksusumma kassaraamatusse sissekirjutamata jätnud. Peale selle oli Rõõmus mõisa tarviduseks kolm pargitud loomanahka ostnud ja need väljaminekuna hobuseriistade parandamiseks raamatutesse kanda lasknud, kuna tõepoolest ainult pool nahka ära oli tarvitatud ja ülejäänud osa Rõõmuse erakorterisse paigutatud. Peale kuritarvituste avalikukstulekut tasus Rõõmus tema läbi sündinud kahju mõisa kassasse ära, peale linnaste, mille väärtus 1650 marka.
Asja kohtulikul arutusel 21. juunil s.a. mõistis Tartu-Võru rahukogu, karistusi koostades, kaebealuse Jaan Rõõmuse üheks aastaks vangi, 1000 marka kohtumaksu ja põllutööministeeriumi heaks 660 marka kahjutasu maksma.
Otsuse peale kohtupalati apelleerides, seletab Rõõmus, et mõisa aida võtmed tema käes pole olnud ja tema linnaste kadumisest midagi ei tea; tema poolt ära müüdud jahu olnud tema eraomandus, sama ka linnaksed, millest ta omale kalja teinud; ka olnud temal kui mõisa valitsejal täieline õigus mõisa varandust neis ruumes pidada, kus see temale kõigekohasem paistnud.
Kohtupalat muutis rahukogu otsuse ja mõistis Rõõmuse 9 kuuks vangi ning 500 marka teiseastme kohtumaksu maksma; põllutööministeeriumi tsiviilnõudmine jäeti rahuldamata. -

Marutaud ja usuõpetus

Ugala 19. detsember lk 6
Võrumaalt
Vaabinlased nõuavad usuõpetust. Vaabina lastevanemad nõuavad ägedalt usuõpetusele erilise rõhu panemist omas koolis. Seda nõuet on ka õige ägedalt avaldatud lastevanemate koosolekul. Süüdistatakse õpetajaid ja õppenõukogu, et see olla loid usuõpetuse küsimuses.
Kuuldavasti hakatavat ka peale pühade Vaabina koolis usuõpetusele rohkem rõhku panema.
Marutaud Vaabinas Vaabinas olla liikumas marutaudi kahtlasi koeri. üks sarnastest koertest on hiljuti ühte kohalikku peremeest hammustanud. Viimane on Tartu haiglasse saadetud.
Marutaudi kahtlaste koerte liikumine hoiab ümbruskonda ärevuses.

Halvad vahekorrad viisid süütamiseni

Võru Teataja 3. detsember 1931
Naine võeti vahi alla.
Möödunud laup. süttus Uue-Antslas Aleks. Suvi ristikheina rõuk põlema ja hukkus tules. Ühes 800 kilo heintega.
Juurdlusel selgus, et rõuk on põlema süüdatud ligidal elava Marie Ruuderi 8-aastase poja Karl R. poolt. Et poisi teos ka ema, Marie Ruuder, kes Aleks. Suviga halvas vahekorras, teadlik peaks olema, võeti ta vahi alla. M. R. seletab, et temal pole midagi aimu poisi teost. Kriminaalpolits. on asja omakord uurimas.

Taas tulekahju

Võru Teataja 1.detsember 1931
Tulekahju Urvastes.
Laupäeva õhtul 28. skp. kella 18.30 ajal süttus Urvaste vallas Koigo asunduses elava asunik Villem Uini elumaja maani maha. Omanik hindab kogu kahju 2000 kr. pääle, hoone oli kindlustatud K.S. „Omas“ 200 kr. eest.
Millest tuli alguse sai, pole senini teada.

Kirjaniku küün Urvastes põles ära

Võru Teataja 12. november 1931
Kirjaniku küün Urvastes hukkus.
Naelapeade kahju 2000 krooni.
Laupäeval, 7. skp. hukkus tules Urvaste vallas Truuta asunduses kirjanik Georg Naelapeale kuuluv küün ühes Jüri Naelapea heinatagavaraga. Georg Naelapea küüni jäi 2000 puuda heinu, millede väärtust omanik hindab 1000 kr. pääle.
Kirjanik Georg Naelapea kahjuhukkunud küüni näol tõuseb 1000 kr.
Kuidas tuli tekkis, pole seni teada. Hoone asub teistest eemal, mispärast tule tekkimine seda imelikum.

Sangaste Juss kirikuõpetajaga raksus

Ugala 3. november 1931
Sangaste Juss Urvaste õpetajaga kohtus
Omalajal kõrvaldas Urvaste kirikuõpetaja leeri tunnist leeriõpilase, kes on tuntud Sangaste Jussi nime all. Sangaste Juss kaebas kirikuõpetaja kohtusse, kuna viimane olevat tema kohta laimavaid väljendusi tarvitanud. Esimeses instantsis ei käinud Jussi käsi hästi, kuid Juss olevat nüüd edasi kaebanud ja asi tulevat harutusele Võrus käesoleval kuul.

Kaks päris erinevat uudist kõrvuti

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Urvaste naiskodukaitse tantsuõhtu
peeti läinud laupäeval Urvaste mõisas. Inimesi oli tantsuõhtule tulnud vähevõitu, selle eest oli aga kord eeskujulik.

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Arestitud varanduse raiskamine.
Urvastes elutsev Madise talu omanik Julius Lüüsi õmblusmasin, 8 lammast ja viljakotid pandi aresti alla. Kui neil päevil rahvas oksjonile tuli ja konstaabel kraami müüma hakata tahtis, selgus, et arestitud kraami polegi. Varanduse raiskamise pärast seati J. L. kohta protokoll kokku.

Vaabinas põles küün

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Vaabinas põles küün.
Esmaspäeva õhtul süttis põlema Vaabina vallas Saeveski talu heinaküün. Omanik Mihail Luiki kahju tõuseb 600 kroonile. Küün oli kinnitatud 250 kr. ja sesolevad heinad 200 krooni eest.

Kurb lugu Vaabina kaupmehega

Võru Teataja 29. oktoober 1931
Vaabinas kihutas kaupmees omale kuuli pähe
Mees saadeti väheste elumärkidega Tartu haiglasse.
Teisipäeval kella 20 ajal laskis enesele kuuli pähe Vaabina asunduses Johannes Maime harukaupluse juht Johan Sisas. Mees saadeti väheste elumärkidega otsekohe Tartusse haigemajja.
Anstla kaupmehel Johannes Maimel oli Vaabinas harukauplus, mille juhiks Johan Sisas. Kuna äritegevuses mitmeid puudusi paistis olevat, tegi Maime korralduse, et Sisas tagasi tuleks pääkauplusse ja saatis Vaabinasse uue selli. Teisipäeva õhtuks sõitis ka Maime ise Vaabinasse, et äri Sisasilt üle võtta ja uue selli kätte anda.
Õhtul umbes kella 20 ajal läks Sisas kõrvaltuppa mingeid veksleid ja arveid otsima. Äkki kõlas säält aga revolvripauk. Asja järele vaadates selgus, et Sisas oli enesele revolvrist kuuli pähe kihutanud. Kuul oli sisse tunginud kõrva tagant ja pähe peatuma jäänud. Sisas saadeti otsekohe Tartu haigemajja.
Nagu arvata võis, põhjustas enesetappe katse väikene puudujääk äri asjaajamises. Sisasile mõjus see asjaolu nähtavasti nii rusuvalt, et ta parem elust lahkuda otsustas. Esialgu pole aga veel selgunud, kui suurel määral ja missugused puudused äri asjaajamises esinevad.

Kahtlased lood Vaabina (Ülzeni) mõisas

Eesti Postimees 30. september 1881
Isamaalt.
Võrumaalt. Ültseni mõisa omanikul on 21. Augusti öösi üks küün, kus 9000 leisikat heinu ja ristikheinu sees olnud, ja 11. Septembril ka sealsamas tõine küün 1000 leisika heintega ära põlenud. Mõlemad küünid arvatakse nimelt põlema pandud olevat.

Musta kroonikat aastast 1931

Võru Teataja 26. september 1931
Vaabina piimaühingu kassat taheti varastada.
Esmaspäeval katsuti Vaabina piimaühisuse kassapidajalt, Hansi talus elutsevalt August Ottanilt varastada piimaühingu kassat. Nimelt oli talus peatav Jaan Markvardt taluelanikkude toast äraolekul asunud kummuti lõhkumisele, selle pääliskatet purustades. Parajasti juhtus aga pikanäpumehele pääle teenijatüdruk ning M. põgenes. Seni ei ole teda veel kätte leitud.

Võru Teataja 26. september 1931
Lambavargus Uue-Antslas.
Ajajooksul 18.-23. septembrini varastati Uue-Antsla vallas Kolja-Ado talus Johan Rosenthali karjamaal asuvast lukustamata laudast 2 lammast 30 krooni väärtuses.