Ugala 17. märts 1932 (lk 1)
Kui Vaabina mees Petseris pummeldab.
… siis lendavad peeglitükid.
Kui halvas arvamises mõni sisemaa mees võib Petserist olla, sellest väike näide ühe Vaabina potitöösturi „ilusast olemisest“ ühes Petseri restoranis.
Lugu algab sellega, et nimetatud härra sõitis Petseri tuhande potikiviga ja müünud need, ei saanud kiusatusele vastu seista ja otsustas viimaks vaatama minna, mis moodi õige Petseris toda märjukest võetakse.
Võtnud parajad tropid, otsustas mehike vähekese puhata, kuid rahu ei annud talle oma küüdimehed. See vihastas aga härrat niivõrd, et haarates tooli hakkas sellega, kui Simson eesli lõualuuga, rahurikkujaid niitma.
Kõik oleks võinud veel hästi lõppeda, kuna oma mehed võivad ka leppida. Paha oli aga see, et „eesli lõualuu“ tabas ka seinal olevat peeglit ja nüüd kutsuti „olengust“ osa võtma juba politsei.
Mees aga heitis enne seda jälle rahulikult puhkama, kuid et restoranis see siiski sünnis ei ole, viidi ta „paremasse“ kohta.
Nüüd on mehike hädas peegli väljamaksmisega, missuguse hind 60 krooni. Tõenavat ise, et ega vist teisiti asjast üle sa, kui tuleb veel kord pottidega Petseri sõita.
No comments:
Post a Comment