Töörahva Elu 19. aprill 1962
MEIE KRIITIKA JÄLGEDES
Lubaja ka hea mees …
„Edasi“ kolhoosi esimees K. Rist kipub ainult lubajate meeste kilda. 24. veebruaril 1962. a. kritiseeriti „Töörahva Elus“ „Edasi“ kolhoosi. Piimamiinused ei kadunud. 13. märtsil andis sm. Rist partei rajoonikomitee büroo istungil lubaduse, et piimamiinused kaovad maikuuks. Ent väljalüpsi dekaadikokkuvõtted kinnitavad, et tegudeni ei jõuta. 10. aprilli seisuga on „Edasi“ -2,2 kiloga ikka tagant otsast esimene. Millal jõutakse tegudeni?

Tubli noor Tiiu Kajava

Töörahva Elu 14. märts 1972
Homme algab ELKNÜ XVI kongress
DELEGAAT TIIU KAJAVA
Karjalaps äratati vara. Kella kuueks pidid lehmad laudast väljas olema ja algas päev, mis oli elmisega nii sarnane, et vahet teha ei osanud. Ajaarvestus käis selle järgi, missugusel karjamaatükil ühel või teisel nädalapäeval okstest onn valmis sai, missugusele kraavile kaigastest sillake tehti või missugust filmi külas näidati ja kui kaua pärast tantsiti. Kui ema hommikuti aidauksele koputas, pidi reipa häälega vastatama, sest muidu oleks maatüdruku kultuurilistele meelelahutustele kriips peale tõmmatud, kuna unine tüdruk võib loomad ula peale lasta. Teeseldud reipusega võis ema ära petta, aga karja mitte. Seda oli Tiiu mitmeid kordi kogenud. Üheksanda klassi lõpetamise puhul oma raha eest ostetud käekell näitas, et silm oli ainult viieks minutiks kinni vajunud, kuid karja juht Vaarik oli juba sooäärse kapsapeenra kallal. Veel siis, kui EPA-sse sisseastumiseksameid tehti, ärkas Tiiu Aulik öösiti ühiselamus ehmatusega: kus see Vaarik nüüd …
Viie tudengiaasta järel sai Tiiust zootehnik. Kui majandite juhid diplomandidega tutvust tegid, jäi Võru rajooni „Edasi“ kolhoosi esimehe Karla Risti pilk Tiiule peatuma. Nii saigi Tiiu Auliku uueks koduks „Edasi“ kolhoos. Õpingukaaslase Richard Kajava tudengielu venis armeeteenistuse tõttu pikemaks. Et aga Tiiu suured silmad meelest ei tahtnud minna, tuli ka tema Võrumaale ja „Edasi“ kolhoosis on nüüd zootehnikute perekond. Kanegem pool on ametis Keskuse osakonnas ja nõutab nüüd diplomit kaugõppe teel. Tiiu hooleks on majandi karja tõu parandamine. Iga looma kohta peetakse piinliku täpsusega arvestust tema esivanemate, järglaste ja toodangu üle. Enne naabermajanditega liitumist oli „Edasis“ III klassi veiste tõufarm. Nüüd on ülesanne aretada ja juurde tulnud karjast tõuloomad.
***
Öisest sajust kiilasjääga kaetud allee, mis Uue-Antslast (kus asub „Edasi“ keskus) Vana-Antslasse (Antsla sovhoostehnikumi) viib, tuletas Tiiule meelde ühe tudengipõlve mälestuse. Kord ei lasknud koduigatsus enam kauem kannatada ja Tiiu võttis ette retke suurelt maalt Saaremaale ajal, kui oli karta, et meri enam masinat ei kanna. Saarlase visadus viis seegi kord sihile. Mis see 7 kilomeetrit üle väina siis jalgsigi minna oli!
Veel üks mälestus: uusaastapidu uues korteris. Elamu, mis alleelt vaadates pilku püüab, võttis 1970. aastal vastu 12 perekonda.
„Edasi“ 30-liikmeline komsomolipere on alati midagi huvitavat leidnud. Möödunud aastal tehti selgeks, kes on majandis parim noor autojuht. Seda au kannab Milvi Siil. Komsomoliikka jääb perekonna loomise ja pisipere kasvatamise aeg. Noorte emade huvides on „Edasis“ omapärane komsomolitöö vorm - „Noorte emade kool“. Ei saa ju väikest maailmakodanikku kasvatavat inimest sellepärast passiivseks pidada, et emakohustused teda kodu küljes hoiavad. Nii saadetaksegi noortele emadele neid huvitavat kirjandust koju. Emade küsimustele leitakse vastuseid arste ja pedagooge appi võttes.
Majandi bussiga on sõidetud teatrisse Võrru ja Tartusse. Töökoja juhataja kommunistlik noor AKU KONNOV on Vaabina kooli pioneeride rühmajuhiks. Kaks korda nädalas saavad õpilased näha ja oma käega proovida, mida töökojas tehakse.
Tiiu Kajava on algorganisatsiooni komitee liige. Tema vaatab ka selle järele, et oma majandi tööd-tegemised kontorihoone seinalehest näha oleksid.
***
Alaline noorsookomisjon, kuhu Tiiu Kajava rajooninõukogu saadikuna kuulub, tegi novembris vestlusringi. Kõne all oli noorte käitumise, riietumise ja alkoholi tarvitamise kultuur. Sealt võeti kaasa ülesanne jälgida, et alkoholi noortele liiga kättesaadavaks ei tehtaks, nagu paraku siin-seal on juhtunud. Edaspidi on noorsookomisjonil kavas teha juttu noore töössesuhtumisest, õppimisest ja teistestki igapäevastest asjadest.
„Tiiu eestvõtmisel on meie komsomolikoosolekud huvitavamaks ja vajalikumaks muutunud. Ei olene ju homne ainult sellest, kui palju me midagi toodame, vaid ka sellest, missugused me ise oleme,“ räägib komsomolisekretär Aino Villem.
„Edasi“ on kuulus uusehituste poolest. Keskusse kerkib hoone, kus on kauplus-söökla, teenindusruumid ja 7 kohaga võõrastemaja. Ka sigalate kompleks, millest on valmimisel 1000 nuumiku ja 600 võõrdepõrsa sigala, on siitsamast kontori juurest näha. Kontorihoone asub kaunis Uue-Antsla pargis.
Noori jätkub ja majandi juhtkond on nende ettevõtmisi alati toetanud. Naistepäevapeo mured murravad tavaliselt komsomolipoisid. Aga vastlapäev aja aastalõpu jal ollakse üks pere …
***
Puhkuse ajal on Kajavate-paar ikka Saaremaa-reisi ette võtnud. Olgu Võrumaa pealegi järvedemaa, kaunite metsatukkade ja mäeküngastega, lapsepõlvemälestused kisuvad koju, sinna, kus on tuttavad kadakad, soo, karjateed ja Angla tuulikud.
H. LAINELO

Kuidas "Edasi" kolhoosile kriitika mõjus

Töörahva Elu 13. märts 1962
Meie kriitikat jälgides
MIINUSED VÄHENEVAD, ENT VISALT
24. veebruaril ilmus „Töörahva Elus“ kriitiline artikkel „Vead, mis näitavad kontrolli puudumist.“ Selles arvustati „Edasi“ kolhoosi pidevas piimatoodangu languses ühe lehma kohta ja näidati, et majandil on tekkinud piima riigile realiseerimisel võlad, mis võivad veelgi kasvada, kui karja eest hoolitsemisel esinevaid lünki ei kõrvaldata. Artiklis näidati, et korduvalt jäeti sööt loomadele toomata ja kontrollimise momendil oli see mõnevõrra alaväärtuslik.
Käesoleva kuu hakul saabus toimetusele „Edasi“ kolhoosi esimehelt K. Ristilt kiri. Selles teatati, et kolhoosi juhatus ja revisjonikomisjon arutasid artikli läbi ja leidsid, et esiletoodud puudused vastavad tõele. Ühtlasi oli kirjas, et zootehnikut ja veisefarmi juhatajat karistati lohakuse eest.
Kuidas esinenud puudused kõrvaldati, sellest esimehe kiri ei pajatanud. Piimatabelis aga püsib „Edasi“ kolhoos endiselt piimatoodangu poolest ühe lehma kohta mullusega võrreldes miinusega. Toimetus küsis kolhoosi esimehelt täiendavaid andmeid, kuidas karja eest hoolitsemisega lood on. Sellele vastas kolhoosi esimees:
„Kõvendasime kontrolli söötade juurdeveo ja päevarežiimist kinnipidamise üle. Nüüd enam pole ühegi söödaliigi vahet lauda juures esinenud. Samuti on kord laudas parem kui muidu. Kõik tööd tehakse ettenähtud kellaaegadel ja söödad antakse loomadele kätte täpselt.
Kuid tekkinud viga pole nii kerge parandada. Piimatoodang tõuseb küll pidevalt, kuid vajalikku taset pole me veel siiski saavutanud. See on eelkõige meile enestele õpetuseks, aga võib ka teisi hoiatada, et lohakuse tulemusi annab tükiks ajaks heaks teha.“
K. Rist on kindel, et märtsikuu jooksul saavutatakse piima tootmises ühe lehma kohta sama tase, mis oli möödunud aasta samal perioodil. Kuid selleks, et tekkinud võlga katta, on vajalik juba aprillis rohkem piima saada kui mullu. Selle eest võitlebki kolhoosi juhtkond. Lüpsikari on esimehe isikliku kontrolli all seni, kui piimaga kõik lood korras on ja enam tagasiminekut karta ei ole.

24. veebruari uudis 50 aastat tagasi. Aga näe pidu oli.

Töörahva Elu 24. veebruar 1962
„Edasis“ kohtuti saadikukandidaadiga
„Edasi“ kolhoosi klubi. Neli aastat tagasi, eelmiste NSV Liidu Ülemnõukogu valimiste ajal seda veel ei olnud. Tollal liikusid klubi ehitamisest ainult julged mõtted. Nüüd oli klubi saal rahvast tulvil. Paarisajakohane ruum mahutas kaks korda rohkem külastajaid kui ette nähtud. Koos „Edasi“ rahvaga tulid saadikukandidaadiga Mall Kallioniga kohtuma naabrid „Urvastest“, „Vabadusest“, „Pioneerist“ ja isegi „Punalipust“ ning mujalt. Kohtumisest võttis osa Eesti Raadio töötajate delegatsioon.
Kohtumise avas „Edasi“ kolhoosi esimees K. Rist. Sõna anti saadikukandidaadile Mall Kallionile.
„Tunneme Malle kui tublit naaberkolhoosi töötajat. elulugu pole tarvis jutustada,“ oldi üksmeelselt nõus.
Sm. Kallion jutustas lühidalt oma tööst ja õpingutest. Ta ütles: „Loen teie suurt usaldust minu vastu avansiks, mida tahan vääridarahva esindajana meie kõrgeimas riigivõimuorganis.“
Paneme ühiselt põllud paremini vilja kandma, ehitame uusi tootmis-, kultuuri- ja eluhooneid, töötame selle nimel, et lähemal ajal oleks ka naaberkolhoosides sellised suurepärased klubid nagu „Edasi“ rahval. Kõik inimese jaoks, tema hüvanguks – selline oli saadikukandidaadi esinemise juhtmõte.
Koosolekust osavõtjaile anti kontsert „Edasi“ kolhoosi isetegevuslaste ja Eesti Raadio poolt. Vaheldumisi astusid lavale kolhoosi pillimehed, laulumehed ja raadio solistid ning ansamblid. Palava aplausi osaliseks said raadio akordionist Venda Tamman kui ka kolhoosi akordionimängija traktorist Lembit Hansi. Kolhoosirahvale esinesid veel Liivaku Leena, Artur Rinne, Leida Sibul ja Elli Jalajas, vestlesid välispoliitiline kommentaator Albert Käär ja majandusliku kommentaariga Jüri Rebane.
K. VEE

Tarkpeade turniir Kuldres 1972

Töörahva Elu 20. jaanuar 1972
Koos naabritega
15. jaanuaril kohtusid Kuldre ja „Edasi“ kolhoosi noored. Õhtul koguneti Kuldre kultuurimajja, kus viidi läbi viktoriiniõhtu „Tarkpeade turniir“. Osa võttis kaks kuueliikmelist võistkonda. Suures ringis said kaasa lüüa ka pealtvaatajad. Kuigi publikut oli napivõitu, oskas kultuurimaja juhataja E. Jakobi muuta õhtu sisukaks. Pärast kahetunnilist rebimist jäi vahekord viigiliseks. Võistkondi autasustati mälestusesemetega.
Õhtu lõppes lõbusa jalakeerutusega.

Kolhoosi Elu 20. detsember 1951
Lühiteateid rajoonist
Hea agitpunkt
Sm. Oleski juhtimisel kulgeb Antsla Põllumajandustehnikumi agitpunktis töö plaanipäraselt. Agitaatorid peavad vestlusi ja tutvustavad valijaid rahvakohtute valimismäärustikuga.
Kogunedes pärast töölõppu agitpunkti, kuulavad valijad seal raadiot, valveagitaatori vestlusi, loevad ajalehti ja vestlevad töösaavutustest ning tootmistöö küsimustest.
See agitpunkt on saanud ümberkaudsete kolhooside liikmeile ja Antsla Põllumajandustehnikumi Õppemajandi töötajaile vaba aja veetmise armsamaks paigaks.
V. KÄSPRE

Toorainet tööstusele
Neil päevil täitis Edasi kolhoos lina kontraheerimise lepingu 150 protsendiliselt, andes lepingus ettenähtud 902 kg kiu asemel 1353 kg kiudu.
Kolhoosi ehitusbrigaadi liikmed A. Mandel ja A. Lees valmistasid töö hõlbustamiseks linaropsimise agregaadi, kindlustades sellega lina andmise tööstusele ennetähtaegselt ja üle plaani.
Üleantud linakoguse eest saab kolhoos progressiivse tasusüsteemi alusel enam kui 12000 rubla.
E. ZIRK

Viisaastaku esimese aasta aruanne

Töörahva Elu 4. detsember 1971
Kolm küsimust „EDASI“ kolhoosi esimehele KARLA RISTILE
1. Kuidas edeneb viisaastaku esimese aasta ülesannete ja kohustuste täitmine?
„Hästi! Saagid olid head: teravilja saime 31,4 ning kartuleid 264 tsentnerit hektarilt. Piima müüme riigile juba üle plaani, eile täitsime ka loomade müügi ülesande.
Hea töö eest põllumajanduse mehhaniseerimisel määrati meie majand Üleliidulisest Rahvamajanduse Saavutuste Näitusest osavõtjaks. Eile saatis põllumajandusvalitsus meie näitusematerjalid Moskvasse näitusekomiteele.“
2. Mis on põlluharijail käsil?
„Sügisel saime kätte majandi maade esimese põhjaliku kaardi. Nüüd on agronoom Jaan Peetsil (pildil paremal) ja põllundusbrigadiril Eduard Teel käsil uute külvikordade sisseviimine.
Praegu edenevad hästi orgaaniliste ja mineraalväetiste vedamine ja põllulelaotamine ning kompostmulla vedu. 20. detsembriks tahame täita linavarumise plaani.
3. Mis on uudist?
Kartulikuhjade lahtivõtmisel loobusime esiisade-aegsest käterammu proovimisest. Suruõhuhaamriga võtavad traktorist ja tema abiline päevas vähemalt 3 kuhja lahti. Tööviljakus tõusis kolmekordselt. Mis aga kangiga raiumine kätele ütles! Nüüd on meil selliseid mehhaniseeritud lahtivõtjaid kaks komplekti, üks teenindab Urvaste ning teine Vaabina ja Keskuse osakonda.

Kultuur piimakombinaadist

Töörahva Elu 31. oktoober 1961
Meeldiv külakost
Ilus laupäevaõhtu meelitas palju inimesi 21. oktoobril „Edasi“ kolhoosi klubisse. Seekord esinesid siin Tartu Piimatoodete Kombinaadi isetegevuslased. Külaliste poolt esitatud huumori – ja satiiripalad, samuti estraadimuusika võeti koosolijate poolt soojalt vastu.
L. PUUSEPP

Eesrindlik "Edasi"

Kolhoosi Elu 31. oktoober 1951
KOLHOOSIKORRA VÕIMSUSE DEMONSTRATSIOON
MULJEID RAJOONI ESIMESELT PÕLLUMAJANDUSNÄITUSELT
Õnnestunud võrdluskatsed
„Edasi kolhoos on kõige paremini esitatud,“ lausus peaaegu iga näitusekülastaja. Mis olid siis Edasi kolhoosi väljapanekutest kõige huvitavamad?
Paljude näitusekülastajate tähelepanu kütkestas kaks väikest kõrvuti asetatud kartulihunnikut. Mõlemas hunnikus olid sordikartulid „Jõgeva Kollane“, kuid ühes olid kartulid tavalised, teises aga poole suuremad. See oli kartuli mahapaneku katse. Ruutpesiti mahapaneku puhul saadi keskmiselt 190 ts kartuleid ha-lt, tavaliselt vagudesse panemisel aga kujunes keskmine hektarisaak 27-protsenti madalamaks.
Näituse peasissekäigu juures oli Edasi kolhoosi teine võrdluskatse – kaks haljaspõõsast valget mesikut, millest üks põõsas oli teisest lopsakam ja meetri võrra pikem. See oli lämmastikväetise „asotogeeni“ kasutamise efektiivsuse õnnestunud katse.
Meeldivad olid ka kolhoosi väljapanekud heinaseemnekasvatuse alalt, näidates kolhoosidele õige tee kultuurrohumaade rajamiseks kõrgeväärtusliku heinaseemnega.

Ilus elu "Edasis"

Töörahva Elu 28. oktoober 1971
„EDASIS“ MINNAKSE EDASI
Niisuguse järelduse võis teha komsomolisekretär kommunist AINO VILLEMI jutust. Tema esimese sekretäri-aasta jooksul on pere kasvanud 18-lt 32-ni. Sekretär on rahul. Tihemetsast tuli kaks noormeest töökoja juhatajateks ja üks traktoristiks. Nõukogude armeest saabus ka kaks noormeest. Üks tütarlaps lõpetas keskkooli ja pidas sobivaks „Edasi“ karjabrigadiri ametisse jääda, tuli uus õpetaja …
Hea kui tullakse ega minda. Aasta eest tuli majandisse poiss – PEETER SÄRG. Tegi algul maalritööd. Aprillikuust on aga emisefarmis. Praegu kõige uuemas. (Veel uuema sigala ehitamist praeguse kõrvale alustas EÜE ja KEK on lõpetamise enda peale võtnud. ) Tööga on Peeter väga rahul. Miks ka mitte: peaaegu kõik tööd on mehhaniseeritud. Hiljuti lõpetati sulgudesse pesakonnalampide ülesseadmine, et väikestel notsudel ei pruugiks siia ilma külma kannatama tulla.
Peeter Särg on Pärnu poiss. Lõpetas Pärnu I Töölisnoorte Keskkooli. Mis teda siis maale meelitas? Peeter ütles maaelu endale rohkem meele järgi olevat. Oma osa on heal teenistusel ja … hoolealuste vastu pole ka midagi. Aega igavust tunda ei jää, sest klubijuhataja oli talle pakkunud osa M. Metsanurga „Vagade elus“. Pärnus tegi Peeter lavatöölisena teatrieluga tutvust ja väike pisik jäi sellest verre. Kaasa võib lüüa meesansamblis ja mängijaid ootab ka klubi puhkpillikomplekt. Urvastes on osakonnajuhataja Peep Konnula eestvõtmisel orkester täies elujõus ja see nõuab järeletegemist …
Majandil on kaks bussi. Seega on suurte teatrite tükid võimalik ära näha ja seda praktiseeritaksegi. Viimati käidi Tartus „Montmartre’i kannikest“ vaatamas.
„Edasi“ autojuhtide võistlust juhivad kommunistlikud noored MILVI SIIL ja AHTI KÄIS. Majandi koolinoored töötavad suvel välja koolis antava lõuna ja enamgi,“ räägib sekretär. „Mureküsimuseks on seni olnud koolieelikud. Algorganisatsioonis on kaksteist noort ema. See sunnib mõtlema, kuidas neid komsomolitööga kaasata. Ei ole ju mõeldav, et nendega side katkeb … Tulime mõttele teha noorte emade kool. Kuidas ja mida neile pakkuda, on veel kaalumisel …“
„Edasi“ ehitab. Kontorihoone ise on 4-5 aastat vana. Igas osakonnas valendab uusi elamuid. Eespool oli juttu uuest sigalast. Viisaastaku lõpuks jõutakse ka lasteaia avamiseni. See tuleb vast rõõmus päev! H. LAINELO

Eeskujulik hooldamine on edu pant

Kolhoosi Elu 23. september 1951
Eesrindlike loomakasvatajate kogemusi
Eeskujulik hooldamine on edu pant
Rajooni kolhooside lüpsjate-karjatalitajate vahelise sotsialistliku võistluse esirinnas sammub Edasi kolhoosi eesrindlik lüpsja-karjatalitaja Ella Kender.
Et teada saada edu „saladust“ lüpsja Ella Kenderi töös, külastas ajalehe kirjasaatja eesrindlikku loomakasvatajat tema kodus. „Minu töös ei ole mingeid saladusi või teistele loomaksavtajaile tundmatuid võtteid“, räägib tööeesrindlane ise, „püüan loomade hooldamisel anda oma parima ja see on ka kõik, mis on tinginud edu.“
Ella Kenderi jutustusest selgub, et aasta algul kinnistati temale 12 lehma lüpsmiseks ja talitamiseks. Piimatootmise plaan nägi aastas ette 2500 kg piima iga lehma kohta. Kaheksa kuuga lüpsis E. Kender igalt temale kinnistatud lehmalt 2044,7 kg piima. Praegu on paremateks lehm „Sitik“, kes annab päevas kuni 26 kg piima ja lehm „Maki“, kes lüpsab 22 kg piima päevas. Keskmiselt kõigub aga temale kinnitatud lehmadegrupi päevane piima toodang 100-125 kg vahel.
See saavutus ei tulnud iseenesest, vaid karja oskusliku söötmise ja hooldamise tulemusena. Tähelepanelikult igat lehma söötes ja tema toodangut jälgides, märkas sm. Kender, et põhisöötadega ei suuda ta lehmadele anda niipalju kõiki toitaineid, kui tarvis oleks. Ta asus siis lehmi söötma individuaalselt, andes lehmadele, olenevalt kaalust ja produktiivsusest, lisaks valgurikast jõusööta, keedusoola ja muid mineraalsöötasid.
Sm. Kender ei tee erilist vahet lehma söötmisel lüpsi- ja kinnioleku perioodil, vaid vastupidiselt meie kolhoosides tavaks kujunenud lehmade peamisele söötmisele lüpsiperioodil, pühendab ta vajalikku tähelepanu ka lehmade söötmisele kinnisperioodil.
Edasi kolhoosis on suvine karjatamisperiood võrdlemisi lühike, sest seni on puudunud korralikud kultuurkarjamaad, millest tingituna loomi ketitatakse kas viki- või põldheina nurmedel. Vastavalt sellele aga pühendatakse siin erilist tähelepanu loomade söötmisele laudaperioodil.
Kui sm. Kenderilt küsida – kuidas läheb kari vastu pikale laudaperioodile? – vastab ta: „Ega see laudaperiood nii hull olegi. Oleme selleks varunud vajalikul hulgal tarvisminevaid söötasid ning laudaperioodi toodang ei tohiks meil praegusest palju langeda.“
Lehmade hooldamisele pühendab sm. Kender kõige enam tähelepanu. Nii puhastab ta oma hoolealuseid igal võimalusel ja kindlatel aegadel, sest nagu ta ise väidab, „on puhastatud loomal väiksem toidutarve kuid kõrgem produktiivsus.“
Lüpsja-karjatalitaja Ella Kender lubab temale kinnistatud lehmadel lüpsta tunduvalt rohkem piima kui see on plaanis ettenähtud.
G. SINIMETS

Sillast "Edasi" kolhoosis

Töörahva Elu 9. september 1961
Sillast „Edasi“ kolhoosis
Kevadest peale remonditakse Vastse-Antsla-Antsla-Kanepi teel „Edasi“ kolhoosi piires silda. Betoontruubid on kohal. Nüüd peaks Võru Teedevalitsus niipalju jõudu leidma, et enne suurt sügisest pori töö lõpetada ja tee sulgemise märgid maha võtta.
O. LEMPU

Tubli karjatalitaja - küllap oligi

Töörahva Elu 7. september 1961
Meie tublimaid
„SALADUS“
Miks üht inimest saadavad igal sammul aina rõõmsad kordaminekud, teine aga visiseb nagu tuli toores puus?
„Edasi“ kolhoosi algpäevist alates on Alide Lusbol peaaegu alati olnud tegemist loomadega. Neli aastat kasvatas ta sigu. Tema hoolealused võtsid kaalus kõvasti juurde ja püsisid ikka hea tervise juures.
Olid ajad, kus tema kätte usaldati noorkarja kasvatamine. Keegi ei osanud jälle midagi laitvat Alide Lusbo kohta öelda. Ikka sai ta külalistelt, kes kas oma rajoonist või kaugemalt „Edasi“ maile astusid, tunnustavaid ütlusi kuulda.
On tal mõni võlusõna, mis tema praeguste hoolealuste, 112 vasika kasvuhoole nii mõjub, et Alide Lusbo võib kanda rajooni parima vasikatalitaja nime?
Astume kolhoosikeskuses paiknevasse endisesse talulauta.
Kahel pool pehme saepuruga kaetud vahekäiku jälgivad sulgudest kärmelt askeldavat naist üle paarisaja silma.
„Näe, virts kippus valguma vahekäiku. Tuli saepuru peale tuua, ega vasikatele virtsalõhn meeldi,“ ütleb talitaja, kallates klopitud rukkijahust ja lõssist tehtu jooki künadesse. Enne seda aga puhastas ta künad nii hoolikalt, kui vähegi võis.
Vasikate külgedel ei leiaks teravamgi pilk sõnnikukübet. Ei saakski leida, sest asemed on alati kuivad.
Tahtmatult tuli siinkohal meelde pilt, mida nägin 19. augustil Stalini-nimelises kolhoosis. Vasikad seisid seal peaaegu põlvini virtsavees … ja sõid maisilehti!
„Kõige rohkem on mul muret nendega, kes lüpsikarja laudast siia tuuakse. Neid kipub vaevama kõhulahtisus,“ kõneleb talitaja oma muredest.
Kuidas ta nende eest siis hoolitseb? On ju Alide Lusbo kõik tema kätte toodud vasikad tervete ja tugevatena üles kasvatanud.
„Kõige tähtsam on puhtus. Iga söötmise järel pesen künad. Muidugi, esimesel paaril nädalal joodan iga vasikat eraldi. Joodan neid ikka sooja lõssiga.“
Ja lisab siis:
„Tilgastunud lõssi ei tohi küll anda.“
Paari kuu vanustele vasikatele paneb A. Lusbo sõimedesse peale ädala ka kuiva heina. Ainuüksi ädala söötmine võib mõjuda loomade tervisele halvasti.
Eks need olegi põhjused, miks Alide Lusbo hoolealused püsivad tervetena.
Rohekm kui saja vasika eest hoolitsemine ei ole kerge. Ükski töö ei ole laudas mehhaniseeritud. Talitaja tassib ette ädala, pumpab vee. Kuna laudas puudub võimalus vee soojendamiseks, toob ta sooja vett paarisaja meetri kauguselt oma kodust.
Nii kulub küll vaeva rohkem, kuid väikestele vasikatele on vaja anda soe jook.
Näib tõesti, et Alide Lusbo töös pole mingit saladust. „Saladuseks“ võib ainult lugeda tema väsimatut hoolt igal sammul. Kuid see on niisugune „saladus“, mis peaks muutuma iga loomade eest hoolitsejale igapäevaseks ja tavaliseks asjaks.
J. ELLEN

Laupäevak

Töörahva Elu 5. september 1961
HÕISSA, TALGUD!
Laupäeval oli „Edasi“ kolhoosis hoogtööpäevak. Abilisi oli tulnud ka Antsla Haiglast, Uue-Antsla võitööstusest ja Kuldre koolist. Pandi kuhjadesse põhku, veeti seemneristikut ja võeti kartuleid.
Õhtul lõbutsesid hoogtööpäevakust osavõtjad kolhoosi klubis.
L. PUUSEPP

"Edasi" kolhoos ja vennasrahvad

Töörahva Elu 17. august 1961
Kirjad „Edasi“ kolhoosist

Sõprus ja koostöö
Aastas on üpris ohtralt neid päevi, mil „Edasi“ kolhoosi juhatusele saabub kiri Koola poolsaarelt või Omski oblastist, Aserbaidžaanist või Valgevenest. Mõnigi kord peatub Uue-Antslas ühe või teise vennasvabariigi numbrimärgiga auto. Ühismajandis käivad inimesed mitmest rahvusest, keda siin sõbralikult vastu võetakse ja kellele meelsasti oma majapidamist näidatakse. Kõige sagedamini külastavad kolhoosi muidugi läti põllumehed võrulastega võistlevast Aluksnest.
Mis meelitab siia rohkem külalisi kui mujale? Enamasti on selleks võluriks heinaseeme, mida tullakse ostma paljudest meie suure kodumaa paikadest. Peale ülalmainitud kohtade on „Edasist“ heinaseemet viidud Novgorodi, Pihkva, Leningradi, Kurski oblastisse ja Ukraina NSV-sse. Külastajad tutvuvad siin hästi korraldatud heinaseemnekasvatusega. Nii võtavad nad „Edasist“ kaasa peale seemne veel väärtuslikke kogemusi.
Peale heinaseemne viiakse Uue-Antslast mitmele poole tõumullikaid. Neid on läinud Rumeenia Rahvavabariiki, Moldaaviasse, Gruusiasse ja Valgevenesse. „Edasi“ kolhoosi noorkarjakasvatajate töö kohta öeldakse kiitvaid sõnu kaugel meie vabariigist.
Niisugune oleks meie majandi otsene abi vennasvabariikide põllumajandusele.
Tähelepanelikul vaatlemisel tabab pilk „Edasis“ palju sellist, mis on valmistatud väljaspool Nõukogude Eestit. Masinad ja mitmelaadilised mehhanismid vähendavad märksa eesti põlluharija vaeva. Neid soetatakse juurde igal aastal. Näiteks ostis kolhoos tänavu teraviljakombaini SK-3. Majandisse toodi ka šassii-tõstuk PŠ-04, mis valmistati Riias. Mehhaniseeritakse üha uusi tööoperatsioone.
J. TISLER

Mälestus ei kustu
1944. a. august. Ägedad lahingud käisid siis Urvaste külanõukogu maa-alal. Ühel järjekordsel rünnakul löödi vaenlane küll taganema, kuid väeosa komandör kapten Garnitski sai surmavalt haavata. Sõdurid tegid talle puusärgi ja matsid auavaldustega Urvaste surnuaeda.
Möödusid aastad, sõda lõppes. Ja ühel päeval tuli „Edasi“ kolhoosi venelanna Moskvast. See oli kapten Garnitski ema. Ta juhatati Urvaste surnuaiale.
Nüüd on saanud traditsiooniks, et igal aastal juulis-augustis võtab kapten Garnitski ema puhkuse ja sõidab Moskvast kolhoosi. Aja jooksul on kujunenud tihedad sõprussidemed kapteni ema ja kohalike elanike vahel.
Need, kelle eest langes kapten Garnitski, austavad sõjamehe ema. Viimane omakorda on elavalt huvitatud „Edasi“ kolhoosi rahva käekäigust, elust, tööst.
L. PUUSEPP

"Edasi" kolhoosi kajastamine suure maa ajakirjanduses

Töörahva Elu 12. august 1971
„Edasi“ kogemused kõigi ühisvaraks
Kirjastus „Kolos“ („Viljapea“) andis välja brošüüri, mis jutustab mitmeaastaste heintaimede kasvatamise eesrindlikest kogemustest Võru rajooni „Edasi“ kolhoosis. Autorid, NSV Liidu põllumajandusministeeriumi peaspetsialist D. Lossev ning põllumajandusteaduste kandidaat V. Ljuminski rõhutavad, et seemnekasvatuskolhooside tööst oleneb väärtusliku söödabaasi loomine loomakasvatusele. Eesti seemnekasvatajate käes on juhtiv koht heintaimede sordiseemne kasvatamisel ja selles on suuri teeneid „Edasi“ kolhoosil.
Tiraaž – 10 000 eksemplari. Brošüür on eksponeeritud Moskvas rahvamajanduse saavutuste näitusel paviljonis „Sööt“.
B. DUHNEVITŠ

1961 - ainult positiivset!

Töörahva Elu 1. august 1961
Uus lüpsikuur
NLKP XXII kongressi eel võitleb „Edasi“ kolhoosi rahvas mitte ainult kõrge tootmistaseme, vaid ka suurema tööviljakuse eest.
Kolhoosi 2. brigaadi karjakoplites kerkis uus lüpsikuur, mis on üks väheseid vabariigis, ehitatud Saksa DV eeskujul. Kalasabakujulise lüpsikohtade asetusega ruum mahutab veerandsada lehma. Tööviljakust on sellises võimalik tõsta 1,5-2,5 korda võrreldes tavalise lüpsiruumiga, kus lehmad on asetatud lüpsmisel järjestikku. Kõrvalhoonesse on paigutatud vaakuumpump, ehitatud uus pliit piimanõude pesemisel sooja vee valmistamiseks.
Kolhoosi mehhanisaatorid eesotsas A. Klokmaniga monteerisid ajutiseks vaakuumpumba käivitamiseks 4,5 HJ mootori, kuid juba on raudbetoonjalanditel mastide rida jõudnud lüpsikuurini ja augustikuul laseb vool ühtsest energiasüsteemist vana mootori „pensionile“.
Sellega kergeneb lüpsjate töö, suureneb tööviljakus.
L. PUUSEPP

Valmib uus kuivati
Urvaste kolhoosis asuti sel suvel uue kuivati ehitamisele. Hoone ehitatakse keskuse juures asuva aida juurde. Nüüd on müürid püsti, raudtalad peal.
Ehitajad pingutavad tublisti, et juba selle sügise vili läheks siit kuivatist läbi.
Anda partei XXII kongressi auks uus kuivati sel koristusaastal ekspluatatsiooni – selline on kolhoosi ehitusbrigaadi otsus.
V. SEPP

Kae no kontrolli!

Stahhaanovlik töö 3. juuni 1951
Nii ei kontrollita, sm. Tee!
Nädalapäevad tagasi sõidavad Edasi kolhoosi karjalautade juurde kaks meest. Neile vasturutanud karjafarmi juhataja sm. Kiidron tunneb ära rajooni põllumajandusosakonna zootehniku sm. J. Tee. Temaga kaasas on aga üks tundmatu noormees.
Zootehnik Tee teatab, et tema on tulnud karjalautu kontrollima ning tutvuma loomade seisukorraga Edasi kolhoosis. Karjafarmi juhataja informeerib teda sellest, et just praegu kaks põllumajandusosakonna zootehnikut lõpetasid revideerimise.
„Mina olen kontrollide kontroll, sest ma olen palju tähtsam mees, kui need tütarlapsed,“ vastab sm. Tee ja astub karjalauta põlev pabeross suus.
Et aga suitsetamine karjalaudas, kus on palju tuleohtlikku materjali, on kategooriliselt keelatud, palub karjafarmi juhataja sm. Kiidron teda laudast väljuda, pealegi on sm. Tee viinastunud olekus.
Nüüd aga vihastab zootehnik.
„Mina olen rajooni peazootehnik. Ma kutsun teid järgmiseks kolmapäevaks rajoonikomitee büroole ja lasen teile „pähe anda““, teatab ta resoluutselt, enne kui lahkub.
Sm. J. Tee! Viinastunud olekus ei kontrollita kolhooside loomakasvatuse olukorda, pealegi rikkudes sealjuures igasuguseid eeskirju. Ja esineda kolhoosides võõra tiitliga ning hirmutada kolhoosnikuid, ei ole samuti lubatud. Eeltoodust on vaja teil teha omad järeldused.
R. Tiit

Seekord väljaaandest "Stahhaanovlik töö"

Stahhaanovlik töö 27. mai 1951
Rohkem tähelepanu öisel töötamisel
I traktoribrigaadi traktorist sm. Kungus kultiveeris öösel Kuldre külanõukogu Edasi kolhoosi kartulimaad. Samas, Edasi kolhoosi põldude vahel asus aga üks lapp Stalini-nimelise kolhoosi põldu, kuhu oli külvatud otra.
Traktoristile ei näidatud kätte põllupiire, kus ta peab kultiveerima. Seetõttu juhtus, et ööpimeduses ei pannud ta tähele kõrvalolevat Stalini-nimelise kolhoosi põllulappi, ja kultiveeris külvatud põldu.
Traktoribrigaadide ja põllundusbrigaadide brigadiiridel on vaja selllest teha omad järeldused. Külvitööd kolhoosides on lõpukorral, külvata on jäänud vaid üksikud põllusiilud juba külvatud põldude vahel. Andes traktoristidele tööülesandeid, tuleb neile täpselt näidata piirid, kus teha ühte või teist traktoritööd, et hoiduda analoogilistest juhtudest.
Traktorijaama ja kolhoosi juhtkonnal on vaja otsustada, kuidas hüvitada kolhoosile kahju, mis tekkis külvatud põllu kultiveerimise tagajärjel.
L. Salu

Stahhaanovlik töö 27. mai 1951
II traktoribrigaad
Meie traktoribrigaad teostab kevadtöid Kuldre külanõukogu K. Marxi nimelises kolhoosis. Valiktöid saime siin alustada alles 26. aprillil. Käesoleva ajani on meie brigaadi traktoristide poolt teostatud kevadtöid ümberarvestatult pehmele künnile 413 hektaari ulatuses ehk 120 prots. meie traktoribrigaadi plaanist.
Eriti hästi on töötanud traktorist sm. E. Sabbe, kes on oma kevadtööde plaani täitnud 135-protsendiliselt. Sm. Sabbe hoiab alati laitmatus korras tema kätte usaldatud traktorit SHTZ, teostab alati tähtajaliselt tehnilised hooldused ja ise kõrvaldab töö juures esinevad väikesed rikked.
Sm. Sabbe hoolitseb ka traktoristide kaadri juurdekasvu eest. Koolide suvevaheajaks võttis ta enda hoole alla oma abilise E. Raudsepa venna, 13-aastase Jaan Raudsepa. Noormehele meeldib traktoril töötad aja peale kooli lõpetamist kavatseb ta kindlasti asuda traktoristina tööle traktorijaama. Terane noormees omandab kiiresti vilunud traktoristi sm. Sabbe juhtimisel traktoril töötamise võtted ning traktoristide kursusele astub ta juba vajalike eelteadmistega.
Hästi töötab traktorist Elmar Kuld traktoril KD-35. Maaharimisel rakendab ta pidevalt agregaat-meetodit, samuti nagu teisedki meie brigaadi traktoristid. Sm. Kuld rakendas adrale taha veel kaks äket, mistõttu ta äestas korraga kündmise ajal põllu kahekordselt ja seetõttu põld oli korraga valmis külviks.
Vähe tähelepanu pöörab sm. Kuld aga noorte traktoristide väljaõpetamisele, andes oma abidele rohkesti kõrvalülesandeid, mitte tutvustades neid eesrindlike traktoristide töövõtetega.
Kui kevadtööde alguses esines traktorist sm. A. Hanovil rohkesti avariisid ja lühiajalisi seisakuid, siis viimasel ajal on ta töötanud pidevalt. 25. maiks täitis ta poole-aasta traktoritööde plaani 127-protsendiliselt. Koos oma abilise J. Juraskiga hoiavad nad neile usaldatud tehnika täiesti töökorras ning pidevalt ületavad oma töönorme.
Peab märkima, et kolhoosi poolt loodi kõik võimalused traktoristidele edukaks töötamiseks kolhoosipõldudel. Hästi on hoolitsetud traktoristide toitlustamise ja ööbimise eest. Lõunatoit tuuakse kolhoosnikute poolt traktoristidele töökohale, et säästa nende aega ning hoida ära asjatuid traktorite seisakuid. Samuti oli alati küllaldaselt kütte- ja määrdeõlisid kohale veetud, ning külvamise ajal hoolitsetud viljaseemne juurdeveo eest.
Teistsugune on olukord sama külanõukogu Stalini-nimelises kolhoosis. Siin asus maaharimisele peale tööde lõppemist Marxi-nimelises kolhoosis traktorist E. Sabbe. Toidu saamiseks peab ta enne otsima juhatuse korralduse, selle järel saab ta kolhoosi aidamehe käest kuivproduktid. Keetmine jääb aga traktoristi enda mureks, mis viidab tal asjatult palju kallist tööaega.
Meie traktoribrigaadi on hästi abistanud traktorijaama mehaanikud. Oli juhus, et traktoril U-2 murdus siduri võll. Helistasime traktorijaama ja kahe tunni pärast oli kohal mehaanik sm. A. Tepask remonditöökojaga, kes vahetas uue võlli. Samal ajal traktoristid kinnitasid kepsulaagreid ning korrastasid mootorit. Seega kasutasime sunnitud seisakuid masina tehniliseks hooldamiseks ja korrastamiseks.
Praegu töötavad meie traktoribrigaadi traktoristid eriti pingeliselt, et läheneva Eesti NSV XI aastapäeva auks täita oma sotsialistlikud kohustused ning need tunduvalt ületada.
U. Prääts,
II traktoribrigaadi brigadiir

"Stahhaanovlik töö" on PIKAJÄRVE MASINA-TRAKTORIJAAMA POLIITOSAKONNA HÄÄLEKANDJA

Elektriseadmete parandamine Vaabinas Jaanimäe laudas

Töörahva Elu 27. aprill 1971
KRIITIKALE VASTATI
„Edasi“ kolhoosi Vaabina osakonna Jaanimäe lauda lüpsjad olid mures elektriseadmete kehva seisukorra pärast.
Põllumajandusvalitsuse elektrigrupi töötajad kontrollisid „Edasi“ kolhoosi Vaabina osakonna Jaanimäe lauda elektriseadmete olukorda. Kirjas märgitud puudused vastasid tõele.
Nimetatud lauda madalpingeliini mastid on avariiohtlikud. Mitmes kohas on isolaatorikonksud masti seest välja langenud, mistõttu faasijuhtmed külgtuule mõjul kokku puutuvad. See on põhjustanud sagedasi elektrivoolu katkestusi ja seega ka häireid lauda elektriseadmete töös. Võru Võrgurajooni Antsla meistripunkt on asunud kõne all olevat liini rekonstrueerima, kuid tööd on ajutiselt katkestatud. Meister O. Lillman teatas telefoni teel, et liini korrastamise tööd lõpetatakse lähemal ajal.
J. LILLEMÄGI
põllumajandusvalitsuse elektrigrupi peainsener