Tubli karjatalitaja - küllap oligi

Töörahva Elu 7. september 1961
Meie tublimaid
„SALADUS“
Miks üht inimest saadavad igal sammul aina rõõmsad kordaminekud, teine aga visiseb nagu tuli toores puus?
„Edasi“ kolhoosi algpäevist alates on Alide Lusbol peaaegu alati olnud tegemist loomadega. Neli aastat kasvatas ta sigu. Tema hoolealused võtsid kaalus kõvasti juurde ja püsisid ikka hea tervise juures.
Olid ajad, kus tema kätte usaldati noorkarja kasvatamine. Keegi ei osanud jälle midagi laitvat Alide Lusbo kohta öelda. Ikka sai ta külalistelt, kes kas oma rajoonist või kaugemalt „Edasi“ maile astusid, tunnustavaid ütlusi kuulda.
On tal mõni võlusõna, mis tema praeguste hoolealuste, 112 vasika kasvuhoole nii mõjub, et Alide Lusbo võib kanda rajooni parima vasikatalitaja nime?
Astume kolhoosikeskuses paiknevasse endisesse talulauta.
Kahel pool pehme saepuruga kaetud vahekäiku jälgivad sulgudest kärmelt askeldavat naist üle paarisaja silma.
„Näe, virts kippus valguma vahekäiku. Tuli saepuru peale tuua, ega vasikatele virtsalõhn meeldi,“ ütleb talitaja, kallates klopitud rukkijahust ja lõssist tehtu jooki künadesse. Enne seda aga puhastas ta künad nii hoolikalt, kui vähegi võis.
Vasikate külgedel ei leiaks teravamgi pilk sõnnikukübet. Ei saakski leida, sest asemed on alati kuivad.
Tahtmatult tuli siinkohal meelde pilt, mida nägin 19. augustil Stalini-nimelises kolhoosis. Vasikad seisid seal peaaegu põlvini virtsavees … ja sõid maisilehti!
„Kõige rohkem on mul muret nendega, kes lüpsikarja laudast siia tuuakse. Neid kipub vaevama kõhulahtisus,“ kõneleb talitaja oma muredest.
Kuidas ta nende eest siis hoolitseb? On ju Alide Lusbo kõik tema kätte toodud vasikad tervete ja tugevatena üles kasvatanud.
„Kõige tähtsam on puhtus. Iga söötmise järel pesen künad. Muidugi, esimesel paaril nädalal joodan iga vasikat eraldi. Joodan neid ikka sooja lõssiga.“
Ja lisab siis:
„Tilgastunud lõssi ei tohi küll anda.“
Paari kuu vanustele vasikatele paneb A. Lusbo sõimedesse peale ädala ka kuiva heina. Ainuüksi ädala söötmine võib mõjuda loomade tervisele halvasti.
Eks need olegi põhjused, miks Alide Lusbo hoolealused püsivad tervetena.
Rohekm kui saja vasika eest hoolitsemine ei ole kerge. Ükski töö ei ole laudas mehhaniseeritud. Talitaja tassib ette ädala, pumpab vee. Kuna laudas puudub võimalus vee soojendamiseks, toob ta sooja vett paarisaja meetri kauguselt oma kodust.
Nii kulub küll vaeva rohkem, kuid väikestele vasikatele on vaja anda soe jook.
Näib tõesti, et Alide Lusbo töös pole mingit saladust. „Saladuseks“ võib ainult lugeda tema väsimatut hoolt igal sammul. Kuid see on niisugune „saladus“, mis peaks muutuma iga loomade eest hoolitsejale igapäevaseks ja tavaliseks asjaks.
J. ELLEN