Põhjalik ja väga positiivne ülevaade Vaabina põllumajandusest

Elu 26. september 1931
Vana põllumaj.-kultuuriga vald.
Vaabinas on saavutatud suuri tagajärgi omariikluse ajal.
Tihe võrk seltse ja ühisusi.
Poliitiliselt on Vaabinas 3 rühma: põllumeeste, asunikkude ja sotside. Teised rühmad jäävad kõik kaugelt varju. Vallavolikogus on 6 põllumeest ja teised asunikud ning sotsid. Ühelgi rühmal ei ole absoluutset enamust ja ei saa ka üksinda ühtegi asja läbi viia kui ainult kokkuleppel. Varemalt olid sotsid esimesel kohal ja põllumehed teisel, aga viimasel ajal on see ümberpöördult. Vallaomavalitsuses on põllumeeste rühm alati kindlas sihis tegutsenud, kuna teised rühmad tihti kõikuvust on üles näidanud.
Valla põllumeeste kogu on vana 11 aastat. Asutaja on A. Saaremets ja teised. Esimehena on pikemat aega olnud A. Saaremets, kirjatoimetaja J. Liiv ja kassahoidja L. Strandberg.
Vähe aja eest loogus kirjatoim. ametist J. Liiv ja asemele valiti A. Saaremets; esimeheks viimase asemele J. Karro, kassahoidjaks endine L. Strandberg, tema abiks B. Sarapuu ja esimehe abiks J. Albreht. Juhatus täiendati 5 liikme pääle.
Vaabina valla põllumeeste elu oli majandusliselt enne ilmasõda õige rahuloldav, nagu tolajal harilikult igal pool. Põllu– ja karjasaaduste hinnad olid vastavalt regulaarsed tarbeainetega, mis põllumehele valmistas tööstus nii ühel kui teisel alal. Võrreldes naabervaldadega, ei jäänud Vaabina põllumehed teistest tahapoole. Ilmasõja tagajärjel tuli pööre nii majnduslises, ühiskondlises, kui seltskondlises elus. Oli ju loomulik, et parem jõud inimestest oli sunnitud sõjast osavõtja, kuna kodu jäi nõrgem osa tegelastest, kes ei jõudnud endist tasapinda alles hoida. Pika sõja järele oli palju muutunud. Põllumajandus oli sõja pärast palju kannatanud. Nüüd tuli saadud haavu suure hoolega parandada ning korda sääda.
Seltside ja ühiskonna elus algas jälle uus tõus. Mõne üksiku vanema seltsi tegevus jäi soiku, selle asemele asutati aga jälle uusi.
Eestkätt on kõige vanem selts Vaabinas tulekindlustuse selts, asutatud 1890. a. Tegutses enne sõda hästi, sõja korral jäi lonkama ja nüüd töötab veel suurema eduga. Vanad ja uued põllumehed on kõik seltsi liikmed, kokku 200 ümber. Selts on hästi korraldatud, nagu paremad linna seltsidki. Kõikide uuenduste korraldaja on tegelik põllumees A. Saaremets.
Järgmine on Põllumeeste selts, kes surma unes suigub. Asutatud 1894. a. Üks vanemaid põllumeeste seltse Võrumaal. Tema asutaja oli endine valla kooliõpetaja A. Veedler. Alguses tegutses ta üle Urvaste kihelkonna ja oli väga elujõuline. Peeti üle aasta näitusi. Iga aasta telliti ühiselt ühte kui teist põllumajanduslisi tarbeid. Tihti peeti koosolekuid, kus mitmed põllumajanduse tundjad kõnesid pidasid jne. Nüüd on ta ainult veel paberil. Juba enne sõda jäi ta tegevus soiku. Selle põhjuseks on, et teisi seltse ja ühisusi asutati palju juurde ja ei leia nii palju tegelasi ja ei ole ka enam huvi põllumeeste seltsi vastu kohalistel põllumeestel.
Enne sõda asutati Vaabina 4 viljapeksu ühisust, kes kõik endises suunas edukalt tegutsevad. Tarvitamisel on kõigil aurujõulised hobustega veetavad masinad. Pääle sõda asutati veel juurde 5 viljapeksu ühisust, nii et kokku praegu on Vaabinas 9 viljapeksu ühisust, viimastest on 2 traktoriga ja 3 mootoriga ümberaetavat viljapeksu.
Iseseisva vabariigi ajal asutati Vaabina Rahvaraamatukogu selts 1921. a, kes praegu Vaabina seltsidest teguvõimsam on, kuigi viimasel ajal liikmeid väheks on jäänud. Valla vana magasiait jäeti korda rahvamajaks. Tal on ka suur raamatukogu ja oma orkester – tosina muusikamehega, kes alaliselt pidudel mängivad. Selle juhtivam jõud on koolijuhataja J. Rööp. Tema juhatusel tegutseb ka laulukoor. Üldse oli Vaabinas kõige parem muusikakoor Võrumaal , mis asutatud 1862. end. mõisaomaniku von Samsoni poolt, A. Veedleri juhatusel.
1923. a. asutati Vaabina piimaühing, mis töötab edukalt, on 220 liiget. Ühismeierei töötab kolme koorejaamaga – kaks Vaabinas, üks Vana-Antsla v. Rimmil. Valmistas viimastel aastatel 1000 püti ümber võid. See on põllumeestele pää rahaallikaks. Ühingu asutajad olid A. Saaremets ja G. Liiv
1927. a on asutatud Vaabina perenaiste selts. Ta on korraldanud mitmed põllumajanduslised kursused, nii ühel kui teisel alal. Eriti on viimasel ajal vaabinlastel söökide ja jookide poolest mitmekesisus levinud, mida tuleb kirjutada perenaiste seltsi eduka tegevuse arvele.
Kodukaitseks on kaitseliit 40 mehega, kus jala- ja ratsaväelased. Kaitseliitu juhib tegelik põllumees J. Kets. Tema toeks on naiskodukaitse pr H. Rööp’i juhatusel. Ja mõlemad on teguvõimsad oma aladel ning kasulikud kodumaale. Kõige noorem ühing on Vaabinas tuletõrje, kelle asutajad A. Saaremets ja G. Liiv.
Valla majandusline jõukus on viimasel ajal vähenenud, nagu loomulikult igal pool, kuna selle vastu on tõusu põllumajanduse tehnikus näha. On soetatud rohkem põllutöömasinaid, niisamuti ka paremat ja rohkem piimakarja, ja peekonsigu rohkendatakse alaliselt. Ollakse jõutud nii kaugele, millest 10 aasta eest undki ei nähtud.
Eriti viimastel aastatel on alusturba tarvitamise pääle suurt rõhku hakatud panema. 1928. aastal asutati turbaühing, ja I, III, V ja VI masinatarvitajate ühisuse juures on turbatarvitajate osak. , kelle liikmed laialt turvast aluspõhuks ja põletamiseks tarvitavad. Ka Vaabina kontrollühingul on lai turbasoo renditud. Kokku on riigilt Vaabina põllumeestel renditud üle 75 vakamaa turbasood.
Turba tarvitamisega on põllumeestele suur ja uus töö juurde tulnud, mida varem ei mõistetud arvata. Igal suvel lõigatakse sadade kantsüldade kaupa turvast, kuivatatakse ja talvel veetaks tuhandete koormate viisi koju, milleks kulub poole talve töö. Kõige hoole pääle vaatamata jääb põllumees kehvemaks. Selle kurja juur on, et tööstussaadused ei ole normeeritud põllusaaduste hindadega nagu enne sõda oli.
Möödunud aasta oli Vaabina põllumeestel, popsnikust alates, üle 5 miljoni sendi võlgu, mida käesoleval aastal vähe vähendati. Kuid ikka rõhub ränk võlakoorem Vaabina põllumehi, millel otsa ei näi tulevat.
Haridusliselt on vaabinlastel suur tõus möödunud aastatel olnud. Mitmed noored on ülikooli lõpetanud, kümneid on keskkooli ja hulk noori on mitmesuguseid kutsekoole lõpetanud.