Eeskujulik hooldamine on edu pant

Kolhoosi Elu 23. september 1951
Eesrindlike loomakasvatajate kogemusi
Eeskujulik hooldamine on edu pant
Rajooni kolhooside lüpsjate-karjatalitajate vahelise sotsialistliku võistluse esirinnas sammub Edasi kolhoosi eesrindlik lüpsja-karjatalitaja Ella Kender.
Et teada saada edu „saladust“ lüpsja Ella Kenderi töös, külastas ajalehe kirjasaatja eesrindlikku loomakasvatajat tema kodus. „Minu töös ei ole mingeid saladusi või teistele loomaksavtajaile tundmatuid võtteid“, räägib tööeesrindlane ise, „püüan loomade hooldamisel anda oma parima ja see on ka kõik, mis on tinginud edu.“
Ella Kenderi jutustusest selgub, et aasta algul kinnistati temale 12 lehma lüpsmiseks ja talitamiseks. Piimatootmise plaan nägi aastas ette 2500 kg piima iga lehma kohta. Kaheksa kuuga lüpsis E. Kender igalt temale kinnistatud lehmalt 2044,7 kg piima. Praegu on paremateks lehm „Sitik“, kes annab päevas kuni 26 kg piima ja lehm „Maki“, kes lüpsab 22 kg piima päevas. Keskmiselt kõigub aga temale kinnitatud lehmadegrupi päevane piima toodang 100-125 kg vahel.
See saavutus ei tulnud iseenesest, vaid karja oskusliku söötmise ja hooldamise tulemusena. Tähelepanelikult igat lehma söötes ja tema toodangut jälgides, märkas sm. Kender, et põhisöötadega ei suuda ta lehmadele anda niipalju kõiki toitaineid, kui tarvis oleks. Ta asus siis lehmi söötma individuaalselt, andes lehmadele, olenevalt kaalust ja produktiivsusest, lisaks valgurikast jõusööta, keedusoola ja muid mineraalsöötasid.
Sm. Kender ei tee erilist vahet lehma söötmisel lüpsi- ja kinnioleku perioodil, vaid vastupidiselt meie kolhoosides tavaks kujunenud lehmade peamisele söötmisele lüpsiperioodil, pühendab ta vajalikku tähelepanu ka lehmade söötmisele kinnisperioodil.
Edasi kolhoosis on suvine karjatamisperiood võrdlemisi lühike, sest seni on puudunud korralikud kultuurkarjamaad, millest tingituna loomi ketitatakse kas viki- või põldheina nurmedel. Vastavalt sellele aga pühendatakse siin erilist tähelepanu loomade söötmisele laudaperioodil.
Kui sm. Kenderilt küsida – kuidas läheb kari vastu pikale laudaperioodile? – vastab ta: „Ega see laudaperiood nii hull olegi. Oleme selleks varunud vajalikul hulgal tarvisminevaid söötasid ning laudaperioodi toodang ei tohiks meil praegusest palju langeda.“
Lehmade hooldamisele pühendab sm. Kender kõige enam tähelepanu. Nii puhastab ta oma hoolealuseid igal võimalusel ja kindlatel aegadel, sest nagu ta ise väidab, „on puhastatud loomal väiksem toidutarve kuid kõrgem produktiivsus.“
Lüpsja-karjatalitaja Ella Kender lubab temale kinnistatud lehmadel lüpsta tunduvalt rohkem piima kui see on plaanis ettenähtud.
G. SINIMETS