Haa ... päris karm kriitika Vaabina kultuurijuhi pihta

Töörahva Elu 17. august 1961
KULTUURIELU TEEMADEL
VAABINA KÕIGE MUGAVAM MEES
Vanasõna kõneleb, et heal ja hoolsal tööl käib kuulsus kannul. Laias ringis on tuntud need, kes oma kätega loovad küllust ja viivad elu edasi.
Tegelik elu aga näitab mõnikord, et ka mugavuse ja laiskusega võib saada kuulsaks.
Maikuu algul oli Vaabinas liikvel kõva jutt, et nüüd saavad kohalikule kultuurielule tugevad jalad alla. Nimelt võeti „Pioneeri“ kolhoosi klubi juhataja töökohale uus inimene ja määrati talle kuupalgaks 60 rubla. Varem peeti avarates klubiruumides kuu või paari vältel vaid üks pidu ja mõnikord käisid kohal külaliskollektiivid. Isetegevusringid töötasid hookaupa.
„Meil palju noori, head ruumid. Ülo Hornil leidub ka tulusaid kogemusi, ega ta hätta jää,“ kõnelesid kolhoosnikud.
Jäädi pikisilmi ootama esimesi üritusi ja uue klubijuhataja tegevuse tulemusi. Oodatakse tänapäevani.
Ülo Horni on kolhoosikeskuses näha harva. Klubijuhataja töö piirdub peamiselt klubiuste avamisega kinoetendusteks. See toiming, mis leiab aset nädalas paaril korral, näib talt nõudvat niipalju energiat, et seda muuks ei näigi jätkuvat. Räägitakse veel, et ta tegevat siiski vastutusrikast ühiskondlikku tööd ühiskondliku autoinspektorina. Aga sellel on siiski üpris vähe ühist kultuurieluga!
Juuli lõpul arutas „Pioneeri“ kolhoosi juhatus klubijuhataja Ülo Horni lohakat ja vastutustundetut tööd. Asjaosaline ise pidas targu otstarbekamaks sel ajal kolhoosikeskusest eemal viibida. Juhatuse hoiatus tehti talle teatavaks kirjalikult.
Mingeid muutusi pole ikkagi märgata. Ülo Horn kannab heameelega edasi Vaabina mugavaima mehe nime.
Ometi on „Pioneeris“ kunstilise isetegevuse viljelemiseks märgatavalt soodsamad võimalused kui mõnes teises majandis. Kõigepealt – uus klubihoone ei tee takistusi ruumide suhtes. Teiseks – arvukalt on ka inimesi, kes omal vabal ajal lülituksid meelsasti ühte või teise isetegevusringi. Kolmandaks – oma abist ei ütleks ära kohalikud õpetajad ringide juhtimisel.
Omajagu on isetegevuse soikumises süüdi ka komsomoli-algorganisatsioon, kes on jäänud lootma klubijuhatajale ja pole midagi olukorra parandamiseks ette võtnud.
„Ega Ülo Hornist maksa ajalehes kirjutada. On kahtlane, kas ta isegi ajalehte loeb,“ muigavad kolhoosnikud.
Kirjutasime siiski usus, et mõni heasüdamlik naaber talle lehe nende ridadega koju toimetab.
S. SAAREOJA