Võru Teataja 18. veebruar 1922
Vaabinast.
Läinud aasta lõikus, mis vilja salved rikkalikult täis kuhjas. ei luba elamiseks midagi rohkem kui – hädavaevalt. Põllumehe ainukene saadus, vili, ei ole hinnas, võrdlemata odav vastu ostmiseks. Maksusid, mille nimesidki otsekoheselt nimetada ei tea, on palju.
Kurb lugu on uute peremeestega (asunikkudega), nende elurada, mida nii roosiliseks peeti, on õige okkaline. Aidas puutuvad sõrmed salve põhja, vili on puudades turule läinud, võlgadest ja maksudest ei saa Simpsoni jõugagi iial lahti.
Sügisel mõõdeti metsa, mida asunikkudele ehitamise materjalina tarvitamiseks lubati anda – ainult oodata sellekohast korraldust. Aga nüüd oota ja väsi, kuid „paber,“ mis kinnitamiseks saadeti, on vist jäädavalt mõne akti kaane vahele kinnitatud, sest seda ei tule ju. –en.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment