Päris hirmus lugu

Postimees 3. jaanuar 1920
Kohtukojast.
Külaelu draama kohtulikul harutusel.
Urvaste valla kodanik Elisabeth T oli Ado T-ga abielusse astunud. Et aga noore abielurahva vahekord peagi halvaks muutus, siis läksid nad lahku ja okupatsiooniaegse kohtu otsuse järele oli Ado T kohustatud oma lahuselavale naisele Elisabeth T-le ülespidamiseraha maksma. Mineval sügisel oli aga Ado T naise Elisabethi uuesti oma juure elama kutsunud, et mitte ülespidamiseraha maksa.
26. nov. 1918. a. oli Elisabeth T oma vanematepool käinud ja tagasi tulles oli ta oma meest Adot palunud ja kiusanud, et see temaga ühe metsa läinud puid vargile, seletades et nüüd selleks paras aeg olevat, kuna veel lund ei ole ja sellepärast ka jälgi ei jää. Ado oli küll alguses selle vastu olnud, et aga naine järele ei jätnud pealekäimast, kui ka seletamast, et isa selleks hobuse andvat, siis olnudki mees viimati nõus ja mõlemad läinud üheskoos minema.
Umbes kella 9 paiku tulnud Ado T puukoormaga koju. Majarahvale ütelnud ta, et naine jäänud vanemate poole ja palunud teda veel kord metsa sõita. Et aga Ado kodurahvas selle vastu olnud, siis lubanud ta viimaks metsasõitmist jätta ja ainult hobust naisevanemate poole ära viia ja siis ühes naisega koju tulla.
Ado sõitnud hobusega minema, aga tagasi ei tulnud enam … ta leiti metsas surnult.
Kohtulikult uurimisel seletasid Elisabeth T, selle vend August T ja vanemad Peeter ja Maarja T, et Ado T esiti August T-ga metsas käinud. Teise koorma järele sõitnud ta aga oma naise Elisabethiga, sest et August T voodiusse on heitnud. Viimane ütelnud oma pea valutavat.
Edasi seletas Elisabeth T: Metsa jõudes on tema mees Ado T vankri pealt maha hüpanud, käskinud teda hobust kinni siduda ja järele tulla. Vaevalt saanud aga tema hobuse kinni siduda ja mõne sammu metsa poole teha, kui pauk kõlanud ja tuli näha olnud.
Teme kukkunud ehmatuse pärast maha ja minestanud ära.
Kui ta meelemärkusele tulnud, läinud ta koju, arvates, et ehk mees koju on läinud. Kodus seletanud tema loo, mis metsas sündinud ära ja läinud ühes vennaga Liiva talusse abi otsima, kuid sealt ei ole julgenud keegi kaasa tulla. Selle järele läinud August T Ado T-i ema Lääniku poolejuhtumisest teatama. Kui Ado T-i ema T-te poole tulnud, oli Elisabeth T voodis. Ema kutsumise peale otsima tulla vastasid kõik T perekonna liikmed, et nad on haiged ja ei saa metsa minna. Alles pärast seda, kui T-ite läheduses elav Laatsarus ema kutsumise peale valmis oli ühes metsa otsima minema, läksid August ja Peeter T kaasa, kuid Elisabeth T tõrkus minemast, seletades, et August teab, kus see koht on. Metsas leidis ema poja surnukeha Elisabeth T-i juhatamise järele varsti kätte, kuna August T ühes Laatsarusega teisele pool hakkasid otsima.
Surnukeha oli hobuse seisukohast umbes 40 kuni 50 sammu kaugel. Sammu 30 surnukehast oli saag ja kirves puu juures püsti. Tee, mille peal hobune seisis, oli täiesti kõrvaline ja peaaegu läbipeasemata …
Surnukeha leiti Urvaste valla Kaputsi talu metsast. Kõvajõulise laskeriista kuul oli õnnetule pahemast käest, õla ja küünarnuki vahelt rindu tunginud. Lastud oli arvatavasti 5-10 sammu kauguselt.
Ado T surma järele ei olnud Elisabet T-i juures mingit kurbust märgata, nii et võõrad temale ütlesid: „Sa oled nii rõõmus, nagu läheksid laulatusele.“
Eelpool kirjeldatud asjaolud andsid põhjust Elisabet T-i vastu süüdistust tõsta osavõtmisest Ado Telli tapmises.
Uurimisel ei tunnistanud Elisabet T ennast süüdi.
17. detsembril s. a. tuli asi Võru linnas Tartu-Võru rahukogu istumisel harutusele. Kohtulauas istusid rahtukogu esimehe k. t. Karl Pikk, rahukohtunik Mätlik ja kohtu-uurija Hesse.
Süüpingis istus noor küla naisterahvas, Urvaste valla kodanik Elisabet T, sünd. T, 23 a. vana. Tema näoilme oli rahulik. Teda süüdistati, et tema 26. nov. ööl vastu 27. nov. 1918. a. kellegi seni teadmata isikuga ühise ettekavatsetud plaani järele talitades, oma mehe Ado T-i lasknud ära surmata, keda ta selleks otstarbeks oli metsa meelitanud.
Kohtulik harutus kestis mitu tundi, aga kõigel istumise ajal jäi süüalune täiesti rahulikuks ega tunnistanud ennast süüdlaseks.
Tunnistajate üteluste läbi sai aga süü kindlaks tehtud.
Kohus tunnistas Elisabet T-i kuriteo kordasaatmises süüdi ja tegi otsuseks teda karistada sunnitööle saatmisega ilma tähtaja määramiseta.
Põrutavalt mõjus kohtuotsus rahva peale, kuid Elisabet T jäi rahulikult istuma süüpinki ega muutnud oma näoilmet.


Perekonnanimede lühendused blogi toimetaja poolt. T-tähega algab nii naisterahva abikaasa nimi, kui ka neiupõlvenimi (mis siis ka tema loos mainitud vendade nimi). toim.