See kolhoos küll vist Stalini nime ei vääri

Kolhoosi Elu 25. mai 1951
Millega tegeleb kolhoosi esimees sm. Norman?
Nädal tagasi võis Kuldre külanõukogu Stalini nimelises kolhoosis, kus esimeheks on kommunist sm. Norman, näha kurba pilti: kella seitsmeni ei töötanud kolhoosipõldudel kedagi, kella üheksa paiku leiti kolhoosnik Meta Hark töötamas oma individuaal aiamaal. Ta külvas kolhoosi kahehobuse külvimasinaga endale otra.
Samal ajal seisis traktor, sest traktorist sm. Suvi oli leidnud endale meeldiva ööbimiskoha ega tahtnud sealt ära tulla. Põllundusbrigaaadi brigadiir sm. Reinvald saadi kodunt kätte – ka temal polnud külvitööde lõpetamisega mingit kiiret. Kolhoosi esimeest sm. Normanit, ennast aga ei leitudki. Tema ilmus päevavalgele siis, kui töö oli juba käima pandud.
Sugugi parem polnud pilt ka puhkepäeva hommikul, kui kolhoos ootas omale šeffe abiks. Šefid tulid, kuid kolhoosnikuid ja eriti brigadire (brigadiir sm. Kripp tuli hilja ja joobnud olekus) oli šeffidel raske „maast“ üles ajada. Kõik oli vaga ja vaikne, nagu oleks külvitöö olnud ammugi lõpetatud. Suure vaevaga saadi enamik sm. Kripi brigaadi liikmeid suunata põllule kartuleid panema, paljud aga ei ilmunud üldse.
Kõik see toimus ajal, kui mujal kolhoosides töötatakse varahommikust hilisõhtuni, et kiiremini seemendada põllud ja asuda järgnevate tööde juurde. Stalini-nimelisel kolhoosil, kus senini on veel külvata hulk suviteravilju, panna maha ligi 50 ha kartuleid, teha hulgaliselt kevadkündi, külvata loomasööda ja silokultuure ning üheaastast põldheina, ei tohiks esineda sellist korralagedust. Ometi läheb külv siin tigusammul.
Põhjuseks, miks Stalini-nimelises kolhoosis tööd takerduvad, ei ole töödistsipliini ja esineb sagedasi korralagedusi, on kolhoosi juhatuse, eeskätt aga esimehe, kommunist sm. Normani lohakus ja ükskõiksus. Seda, et sm. Norman on väga vähe huvitatud kolhoosi elu-olust ja tööde juhtimisest, näitavad faktid.
Kolhoosi suunati tööle 6 traktorit, kolhoosil endal oli ligi poolteistsada tööhobst ning hulgaliselt töökäsi, kuid tööde poolest on kolhoos rajoonis viimaste hulgas. Sm. Norman ei püüagi rakendada töösse oma tööhobuseid, vaid loodab üksnes traktorite abile. Ka kindlaid päevagraafikuid ei ole kolhoosi juhatus koostanud. Nüüd, kus kolhoosil tuleks külvata suurtes kogustes loomatoiduks segavilja, kõneleb kolhoosi esimees sm. Norman seemne puudumisest ja ei püüagi midagi ette võtta, et küsimust kiiresti lahendada. Ta keeldus olemasolevat nisu vahetada segaviljaseemne vastu.
Tekib küsimus: millega tegeleb sm. Norman, kui kolhoosis ei saada kuidagi õigeid jalgu alla? Kommunist sm. Norman peab päevapealt muutma oma suhtumist kolhoosi juhtimisse, loobuma senistest vigadest ning asume koos juhatusega võitlema töödistsipliini tugevdamise eest, tööde parema organiseerimise eest ning kolhoosi edaspidise majandusliku –organisatsioonilise ja poliitilise arengu eest nagu on kommunisti kohus.
K. KONIKE