Võru Teataja 23. mai 1931
Sirgem lahendustee Urvaste meestele.
Toimetus avaldab ühe Urvaste seltsielu jälginud asjasthuvitatu kirja.
Aastate kestel on Urvaste seltsielu ajakirjanduse veergudel sõelutud. Ma katsun kõrvalseisjana, kellel ei ole ühegi seltsiga ei erilist sõprust ega „vingu“, paar iseseisvat märget teha, mis oleksid kasulikud Urvaste seltsielu erapooletuks valgustamiseks.
Urvaste kirik, ehkki kihelkonna kesk- ja teede sõlmpunkt, ei ole enda ümber koondanud majanduslist ega vaimset keskust, nagu Põlva, Kanepi jne.
Ja veel – kiriku juure ei ole ehitatud ega ei ehitatagi kunagi seltsimaja, mis suudaks koondada laialisi kihte, sest esimene seltsimaja ehitati Antsla alevisse, siis tehti magasiait Kuldres ümber rahvamajaks, siis ehitati Koigu külla „Siiriuse“ seltsimaja. Nüüd tahetakse Urvastesse vallamaja juure veel ühte rahvamaja üles lüüa vallamaja ümbrusele. Sest eestlane on juba kord niisugune, et mis tal moesse läheb, - see edeneb hirmsal viisil.
Ja kui kõrvalt vaadata, siis teisiti ei saa ka. Oleks juba alguses kuldrelased seltsimaja ehitanud Urvaste kiriku juure, siis oleks olukord kujunenud muude kihelkondade sarnaseks. Aga ei. Kummadki ütlesid, et kes me oleme? Meie teeme ka kesk oma küla! Ja tegidki. Urvaste mõisa ja vallamaja ümbrusel pole aga kuhugi minna. – Sest kujutage kaugemalseisjad ette, et Põlva seltsimaja oleks omal ajal ehitatud Mammastesse või Lutsu külla (olid ju nood mehed tookord peategelased), siis oleks pidanud Rosmale teise tegema, Hükko kolmanda, Vannakülla neljanda – punkti pealt nagu nüüd Urvastes. Aga tookordsed inimesed olid ettenägijamad ja arvasid, et kuigi praegu Põlvas enam maju pole, kui vana kõrts ning Plaado pood, aga küllap sinna sünnib ka seltsimaja ning sündiski. Seega hoiti 4 seltsimaja ehitamine ära. –
Siis edasi.
Mispärast kirjutatakse, et Urvastes kõik seltsid peavad ja võivad tingimata Koigusse käia. Ega see ju halb ei oleks. Kuid sinna on raske minna, saab ligi 7-8 kilom. maad (Urvaste põlisel pasunakoori juhil Naaritsal oma meestega aga kilomeetrit 10). Ja veel raskem on sinna minna, kui su pääle ülevalt alla vaadatakse. Ning Koigu mehed nõnda just vallamaja meestele vaatavad. Muidugi ka vastupidi, kui koigulased vallamaja juure tulevad.
Leppigu ära! Ühinegu! Ühenduses on jõud! Need on ainult ilusad sõnad, milledele ei saa teod järgneda, sest leppimine polegi nii lihtne. Juba oli kord juhus, et ühineti üheks seltsiks, kuid siis sai tegelikult 3 seltsi, sest kumbki vana jäi ka oma ette, sel lihtsal põhjusel, et polnud keskkohas ühendavat lüli iseseisvate isikute ning seltsimaja näol ja et peategelased ei sobinud eneste vahel mitte sugugi. Ebasobivuses on mõlemad pooled süüdi.
Käesolevates oludes ja praeguste tegelaste puhul ei ole ühinemine mõeldav. Tolles ühenduses ei oleks jõudu. Ning kokkuleppimine ei ole sääl kerge, kus kumbki pool sellest nõnda aru saab, et leppima tähendab – alla vanduma, meie külla tulema.
Nüüd on küsimus veel, kas see oli õige samm, et vald ehitab uue koolimaja, mis oleks ka ühtlasi rahavamaja, ja selle kõik vallamaja juure, valla kuluga.
Elu on näidanud, et kooli ja rahvamaja ühiselu üldse kõige õnnelikumaid ei ole ja kannatab kool. Nende põhjuste arutamine oleks küll väga huvitav, kuid ei puutu praegusse loosse. Teisest küljest peaks rahvamaja ikka ehitama ainult see ringkond, kes teda kasutab, järjelikult, - Koigu elanikud mitte, sest nemad sinna, vallamaja juurde, pidutsema ei tule.
Kõige sirgem lahendustee oleks seepärast järgmine – tehtagu mõisa või vallamaja lähedusse omal jõul oma seltsimaja. Ja sarnase, nagu siiriuslased üles lõid, võib iga teine selts ka teha, kui ainult tahetakse.
Koolimajale aga tuleks kooli nõuete ja lastearvu kohane saalikene ehitada ja see peakski ainult hariduslisi otstarbeid täitma. Rahva lõbustuskohaks (kus on tavaliselt lahutamatu kaaslane alkohol), kool ei sobi. Kursuste, lauluharjutuste, loengute, palvetundide jne. kohaks jällegi sünnib palju paremini koolimaja, kui mõni muu.
See oleks ainukene õige tee, aga kas niisugune valitakse, seda ma ei usu, sest kohapealseile inimestele näituvad asjad üsna teises valguses, kui neile, kes noid kaugemalt vaatavad.
No comments:
Post a Comment