Populaarseim mehhanisaator

Töörahva Elu 28. oktoober 1980
Populaarseim mehhanisaator
Aastaaegadest ütles ta kevade kõige meeldivama olevat. Maikuu – see mullalõhnaline ja õieehteis aeg – see on nagu ärkamine. Tärkab loodus ja põllumeeski tõttab taas põllule, et alustada oma iga-aastast tööderingi külvist lõikuseni. See on tõeline tunne, et elad, töötad, see on lõputu ringi järjekordne algus, kus tuleb näha vaheldumisi nii õnnestumisi kui ka ebaedu. Ja seda ei oska kirjeldada, nagu ei oska kirjeldada sedagi, mis tunne on, kui oled tunnistatud viljakoristusel oma alagrupis edukaimaks kombaineriks või kui sulle asetatakse kaela tammepärg ja sa seisad pjedestaalil kõrvuti rajooni paremate künnimeistritega. „See on hea tunne,“ ütles ta.
Kui AIVAR SLOOG Helme Maakutsekooli lõpetas, asus ta tööle Sverdlovi-nimelises kolhoosis. Et ta just siia tagasi tuleb, selles ei tekkinud kahtlust, sest lapsepõlv ja kodu olid ju siin. Juba poisikesena oli Aivar maalapsena igasuguste põllutöömasinate vastu huvi ilmutanud. Isa kõrvalt sai esimest korda traktorilegi hääled sisse pandud. „Ei mäleta, oli see DT 14 või midagi muud, aga sellist masinat nüüd enam polegi, millel esimest korda sõitsin,“ meenutab ta. „Hiljem hakkas „Belaruss“ huvitama. Ja see traktor on tänaseni kõige armsamaks jäänud – väike ja lihtne.“
Aivar Sloog töötas Sverdlovi-nimelises kolhoosis nii traktoristina kui ka autojuhina. Prooviaasta – esimene – sai teraviljakombainilgi oldud.
Vahepeal teenis aega Nõukogude armees. Abiellus. Ja kolis Kuldre kolhoosi. On siin töötanud aasta ja kaheksa kuud. Selle ajaga on endale tubli noore mehhanisaatori nime auga ära teeninud. Aivar Sloog tunnistati tänavu „Niva“ ja „Kolos“ tüüpi kombainidel I alagrupis rajooni parimaks. Sai 7262 arvestustsentnerit ja täitis 48 normivahetust.
„Tööd tehes ei mõtle ma kunagi sellele, missugusele kohale tulen. Sotsialistliku võistluse võitmine ei ole olnud eesmärk omaette. See on tavaline töö, võib-olla isegi õnnelik juhus. Kombain pidas tänavu hästi vastu. Ka remondiga sain natuke varem valmis kui teised. Samuti oli saak Keskuse osakonnas, kus ma vilja koristasin, hea,“ rääkis Aivar. Tema arvamus oli seegi, et võitjaks tulemine ei sõltu ainuüksi kombainerist. „Edu oleneb ka tööde organiseerimisest. Möödunud aastal tuli palju kasutuid tööseisakuid, sest kuivati ei jõudnud nii palju vilja vastu võtta kui kombain koristada. Tänavu jätkus tööd kogu aeg.“
Põllumeeste päeval korraldatud rajooni künnivõistlustel sai Aivar Sloog üldarvestuses teise, oma masinaklassis esimese ja ka noorte arvestuses esimese koha. „See oli võistlus, mis alguses kõhedaks võttis. Maatükk ei sattunud eriti hea. Ilmgi oli sajune. Ei tahtnud päris viimaseks ka jääda. Kuno Kender, kogenud künnimees, kes mind õpetas, seisis võistlustel põllu ääres ja kui ta sealt julgustavalt viipas, et kõik on korras, see rahustas. Aga et päris võitjate hulka pääsen, seda ei osanud küll arvata.“ Helmes õppides oli ta oma esimesed künnivõistlused juba edukalt läbi teinud. Tunnustus ei jäänud sealtki tulemata – vabariigis III koht.
Koristus on ammu lõpetatud, sügiskünd samuti. „Algab kõige igavam aeg,“ ütles Aivar. Tema ei vahetaks koristustööde pikki tööpäevi ja sügiskünnil maad pahupidi pöörava traktori mürinat üksluisete remondipäevade vastu töökojas. Tõsi küll, puhkusele saab ta alles nüüd mõtlema hakata. Preemiaks on talle lubatud tuusik noortelaagrisse Ukrainas. Jääb kodugi jaoks aega rohkem, seal ootavad isa kaks väikest tüdrukut.
Kommunistliku noorena on Aivar valitud komsomoliprožektori liikmeks. Ka ühiskondlike ülesannetega tuleb nüüd, hilissügisel, hoolsamalt tegelda. Oma tublide töötulemustega võib Aivar Sloogi õigusega tänavuse aasta rajooni populaarseimaks nooreks mehhanisaatoriks nimetada.
MAIRE KRIIS