Laulupidu rahu kaitseks

Kolhoosi Elu 6. juuli 1951
Laulsime tööst ja rahust
Urvaste ringkondlikult laulupäevalt
Puhkepäeval 1. juulil toimus looduslikult kauni Uhtjärve kaldal Urvaste ringkondlik laulupäev, mis oli tähtsaks eelprooviks ENSV 11. aastapäeval toimuvale rajooni laulupäevale.
Laulupäevale kogunes üle 400 laulja, mängija ja rahvatantsija. Hommikuse vihmase ilma tõttu olid jäänud mitmed kollektiivide liikmed tulemata. Keskpäevaks muutus ilm ilusaks ja kella 15.00 ajal võis rongkäik liikuda peoplatsi poole. See oli Urvaste ringkonna isetegevuslaste lippude ja loosungitega ehitud kolonnide võimas demonstratsioon rahu kaitseks.
Peoplatsil ootas arvukas kuulajaskond. Sm. Alopi avasõna järel kõlas kõikidelt kooridelt ja orkestritelt NSV Liidu hümn, mis oma rahulik-kindla rütmiga kajastab sügavat patriotismi, kindlust ja ustavust Kodumaale. Kõnepulti astub EK(b)P Antsla Rajoonikomitee sekretär sm. Sturm. Oma peokõnes tõstab ta esile meie töötava rahva saavutusi poliitilisel, majanduslikul j akulturui alal, mis on kindlaks pandiks rahu säilitamisel ning rõhutab laulupidude tähtsust isetegevusliku ala viljelemisel ja selle kunstilise taseme tõstmisel.
Võimsalt kõlasid kõikidele armsaks saanud laulud: Aleksandrovi „Kantaat Stalinist“ ja E. Arro „Rahulaul“ ühendatud kooride esituses sm. Aia juhtimisel. Need laulud kajastasid meie rahva kangelaslikku tööd helgema tuleviku loomiseks ja võitlust püsiva rahu eest, mille suurimaks lipukandjaks on suur juht seltsimees Stalin.
Järgnesid ettekanded kooridelt ja orkestritelt. Juhipuldis vahetuvad kohalikud tublid koorijuhid sm-d Rööp, Reigo, Kohk ja Mark. Haljal murul keerles arvukas rahvatantsijate ring sm. Pilli juhtimisel, esitades eesti ja vennasvabariikide rahvatantse.
Laulupäev andis ülevaate senisest valmisolekust rajooni laulupäevaks. Rahule võib jääda sega-, nais- ja lastekooridega. Arvuliselt oli kõige suurem ühendatud segakoor, keda juhatasid sm-d Rööp ja Aia. Laulud olid korralikult õpitud. Paremini õnnestusid S. Muradeli „Rahvusvaheline Üliõpilaste Hümn“, G, Ernesaksa „Meie kolhoosis on pulmad“ ja ukraina rahvalaul „Töökas kaasa“. E. Arro „Kiigelaulu“ madalate toonide laulmisel osutus bassi rühm nõrgaks. Üldiselt on basse segakooris vähe, võrreldes teiste häälerühmadega. Eelproovil ruumis suutsid nad siiski oma osa täita, kuid väljakul jäid nõrgaks.
Naiskoorid esitasid kolm laulu sm. Kohki juhatusel. Rõõmsalt ja värskelt kõlas E. Kapi „Lähme jaaniku tulele“. Mõningaid rütmilisi konarusi esines G. Ernesaksa „Laul Stalinist“ ja kõlalist ebapuhtust J. Kappeli „Lauliku lapsepõli“ ettekandes.
Lastekoor sm. Reigo juhtimisel näitas häid tulemusi rahvalaulude ettekandeis. Uljalt kõlas eesti rahvaviisile seatud „Metsaistutajate laul“ ja naljatlev „Kivikasukas“. Hoogsalt laulsid lapsed vene rahvalaulu „Pihlamajake“, hea oli H. Kõrvitsa „Tõotus“ ja korda läks ka Tšernetski venekeelse „Nõukogude Liidu pioneeride laulu“ esitamine orkestri saatel. Viimistleda tuleb veel V. Kapi „Pioneeride laagris“, mis tuleb rajooni laulupäeval ettekandele varem teatatud Stapanovi „Pioneeride marsi“ asemel.
Ülevaadet ei saanud mudilaskoorilt, sest hommikuse suure pilvituse tõttu oli mudilasi kokku tulnud ainult 30-40 ümber, mistõttu laial väljakul ei pääsenud nende laul mõjule.
Ka tuleb rahvatantsijatel veel tublisti tantse viimistleda (eriti Linda kolhoosi ja Vaabina rahvamaja rahvatantsijatel). Arvuliselt on rahvatantsijate pere tublisti kasvanud möödunud aastaga võrreldes. Laulupäeval võeti eriti soojalt vastu moldaavia rahvatants „Moldavenjaška“ ja eesti rahvatants „Tuljak“.
Rahvatantsude saatmisel tuli rahvapilliorkester oma osaga rahuldavalt toime.
Ühendatud pasunakoor, kus mängis kaasa ka „Võhandu“ kolhoosi külalisorkester, tuli laulude saatemuusikaga rahuldavalt toime. Iseseisva kontserdi osas oli hea Aleksandrovi „Kantaat Stalinist“, viimistlemata aga oli Glieri „Hümn suurele linnale“. Üldiselt andis orkestrite ettekandeis end tunda klarettide puudus.
Sugugi rahule ei saanud jääda peoplatsi akustilise küljega. Koorid asusid kõrgemal kui kuulajad. Laululava puudumisel hajus hääl metsas puude vahel niivõrd, et laulud ei kostunudki kaugemate kuulajateni. Nii oli see möödunud laulupeol, nii oli see ka nüüd. Seetõttu ei täitnud laulupidu oma otsest ülesannet rahvahulkade kunstilisel kasvatamisel. Edaspidi tuleks mõelda laulupeoplatsi õigele valikule ja laululava ehitamisele.
Peab märkima, et paljud kollektiivide liikmed suhtusid vastutustundetult laulupäevasse. Nii ilmusid Antsla linna kollektiivide 150 liikmest laulupäevale kõigest 78! Täies koosseisus oli kohal ainult orkester.
Vaatamata mõningatele konarlustele võib laulupäeva lugeda üldiselt õnnestunuks.
O. AINAS