Turba lõikamise nõuanne ja pahad mardikad

Olevik 15. juuli 1891
Töö. Teenistus. Tervis.
):( Võrumaalt. Urvastest kirjutatakse meile: Et praega turba lõikamise aeg on, siis tahtsin ma nede tarvitajatele märku anda. Turvas põleb siis hästi ja annab sooja, kui ta täitsa kuiv on. Nende kuivatamiseks ei ole kõigil mitte tarvilist hoolt ega osavust. Ma tundsin peremeest, kes nädal aega oma perega turba soos tööd tegi; sügisel ei saanud aga rukki rehigi täiesti ära peksa – pidi puid tarvitama. Ta lõikas oma turbad veel pääle Jaanipäeva, kui ilmad juba vilumaks lähevad ja väga vähe kuivatavad. Metsast tõi ta neid kohe rehe ahju, vahel üsna märjad. Ja missugune leib niisuguste turvastega köetud viljast saab, - kange turba mau ja lõhnaga. Kuivade turvastega köetud viljal on väga vähe ehk mitte sugugi lõhna juures. – Turbaid on ühe suvega raske kuivaks saada, olgu vast siis, kui kevade õige vara lõigatakse. Palju parem on, kui turbaid aasta seista lastakse, muidugi niisuguses kohas, kuhu vihm pääle ei pääse. Turba tulel on siis hoopis teine jõud ja soojus. Ma võin tõendada, et neid täiesti kolmas jagu vähem kulub, kui selsamal suvel lõigatud turbaid. Ma annaksin nõu tänavu suvel ka tuleva suve jaoks valmis lõigata, tuleval suvel ületalve aasta jagu jne. Uskuge, sel moodul kulub vähem aega ja vähem – maad. Vast tuleb aeg, kunas ka kütinõu turvas kallimaks läheb – kunas turba koormad mõne puu koormaga võidu linnagi poole tormavad. Ja ja, katsuge järele
):( Urvastes on kapsta aidades istutamisest saadik kapstaste pääl veikesed mustad mardikad. Palju aedu on hoopis puhtaks söödud. Abinõuu nende hävitamiseks ei teata.