Ja ajalehest "Elu"
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
skip to main |
skip to sidebar
Artiklite ammutamise allikad
Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu (KMAR) - üleriigilised lehed 1821-1944, Elu 1936-40, Võrumaa Teataja 1941-44, Töörahva Elu 1944-49, Kolhoosi Elu 1950-57
Rahvusraamatukogu digiteeritud ajalehed dea.nlib.ee - üleriigilised lehed 1821-1944, Võru Teataja 1913-35
Võrumaa Muuseum – Elu 1936-40, Töörahva Elu 1940-41, 1944-49, Kolhoosi Elu 1950-57, Stahhaanovlik töö
Võrumaa Keskraamatukogu - Kolhoosi Elu 1958, Töörahva Elu 1959-1986
Teemad
- 1821 (1)
- 1868 (1)
- 1871 (1)
- 1878 (2)
- 1879 (1)
- 1880 (1)
- 1881 (1)
- 1888 (2)
- 1889 (3)
- 1890 (3)
- 1891 (5)
- 1892 (5)
- 1898 (7)
- 1899 (10)
- 1900 (8)
- 1902 (2)
- 1903 (1)
- 1904 (1)
- 1905 (1)
- 1908 (7)
- 1909 (7)
- 1910 (2)
- 1912 (4)
- 1917 (1)
- 1919 (9)
- 1920 (16)
- 1921 (33)
- 1922 (14)
- 1923 (1)
- 1927 (1)
- 1928 (95)
- 1929 (90)
- 1930 (96)
- 1931 (139)
- 1932 (59)
- 1933 (1)
- 1938 (10)
- 1939 (12)
- 1940 (21)
- 1941 (18)
- 1942 (2)
- 1948 (11)
- 1949 (14)
- 1950 (30)
- 1951 (49)
- 1952 (7)
- 1958 (62)
- 1959 (17)
- 1960 (24)
- 1961 (17)
- 1962 (9)
- 1967 (1)
- 1968 (12)
- 1969 (7)
- 1970 (14)
- 1971 (8)
- 1972 (2)
- 1977 (1)
- 1978 (8)
- 1979 (8)
- 1980 (18)
- 1981 (6)
- 1982 (2)
- 1989 (1)
- 1998 (1)
- edasi (45)
- k. marxi nimeline (21)
- karskus elunormiks (23)
- kassi (7)
- kirik (76)
- kirikuküla (4)
- koig (1)
- koigu (18)
- koit (8)
- kõlbi (1)
- kolhoosi elu (191)
- kool (117)
- krimi (148)
- Kuldre (36)
- kultuur (76)
- laulupidu (15)
- liiklus (3)
- loodus (6)
- lümatu (1)
- meditsiin (5)
- meierei (22)
- metsandus (2)
- mõ (1)
- perekonnaseisuamet (8)
- pioneer (14)
- põllumajandus (98)
- postiasi (6)
- restu (16)
- riigikaitse (20)
- ruhingu (1)
- seltsielu (117)
- siirius (115)
- sport (41)
- stalini-nimeline (8)
- tamme (1)
- tõus (1)
- transport (12)
- tulevik (4)
- ühendus (2)
- urvaste (162)
- urvaste mõis (6)
- uue-antsla (153)
- vaa (1)
- vaabina (171)
- valimised (22)
- viljastav nõuka (63)
- visela (3)
- võidulipp (14)
Blog Archive
-
▼
2011
(278)
-
▼
July
(22)
- Enampakkumine Uue-Antslas
- Väike ehmatus koorejaamas
- Elu 25. juuli 1931 - Vaabina õpetaja valimine
- Urvaste koguduses 1931. üsna niru seis
- Enesetapud moes ...
- Kabelijutlus
- Organistide võitlus?
- Võrumaal jääb koolinõunikke väheks
- Sulidest kolhoosiaja algul
- Turba lõikamise nõuanne ja pahad mardikad
- Võrumaa Teataja vahetas taas välja Töörahva Elu! J...
- 1931 - suht lühidalt
- Vaabina ja kool - täpselt nii nagu allpool kirjeld...
- Võimas laulupidu Uhtjärve kaldal - toimunud!
- Laulupidu rahu kaitseks
- Posteljon oli tubli
- 4. juuli 1931 pühendasid Võrumaa lehed järgmisel p...
- Vägistamine Uue-Antsla vallas
- Esimene VTK kompleksi esimese astme normide täitja
- Urvastes uus organist
- Erika Rõõmu ei kõiguta miski!
- 60 aastat tagasi - oi oli lõbus elu!
-
▼
July
(22)
4 comments:
Võru Teataja 4. juuli 1931
Urvaste I laulupäeva puhul.
Kirjutanud Ernst Keller.
Lauluhelinad on kõlanud Võrumaal nii mitmeski kihelkonnas. On korraldatud suuremaid laulupidusid paljudes kihelkondades, kuid Urvaste kihelkond pole tänapäevani oma kihelkondlist lauluparaadi korraldanud.
Nüüd on siis laulu kord ka Urvaste kätte jõudnud, ning eeloleval pühapäeval, 5. juulil kõlavad laululained Uhtjärve kaldal, kuhu tulevad kokku lauljad ja mängijad viiest kihelkonnast.
Oleme laulupäeva organiseerimisega rohkem kui neli kuud tegevuses olnud ning on tulnud kulutada energiat. See on ka rahuldavaid tagajärgi andnud. Meie mõttega on suur hulk seltskonnategelasi kaasa tulnud.
Käesoleval viimasel hetkel oleks küll südamlik tahtmine ja soov, et ka publik rohkearvuliselt meie laulu ja mängu kuulama tuleks ja jumal ka meile laulupäevaks ilusat ilma kingiks.
Külastage Urvaste ilusat loodust, võttes osa Urvaste I kihelkondlikust laulupäevast!
Ernst Keller „Siiriuse“ esimees,
laulupäeva korralduspääjuhataja.
Võru Teataja 4. juuli 1931
Homme lööb Urvaste laulu lahti.
Ilus ümbrus peaks kokku meelitama rohkesti rahvast.
Ettevalmistused esimeseks Urvaste kihelkondlikuks laulupeoks on nüüd lõpule jõudnud. Laululava ja plats on juba täitsa korras, samuti kõige muu tarviliku eest täiel määral hoolitsetud. Kuna lauljaid ja mängijaid laulupäevale võrdlemisi rohkesti üles antud, kujuneb päeva kontsertosa kahtlematult huvitavaks. Rohkesti huvi tohiks äratada ka ka kirikukontsert, millist Urvastes enam ammu kuudud pole.
Kuna Urvaste laulupeoplats võrratu ilusal kohal asub, kõrgel Uhtjärve kaldal ilusa Uhtjärve surnuaia kõrval, siis on laulupäevale loota rohkesti rahvast igast kihelkonna kandist, päle selle veel kaugematestki kodumaa nurkadest, ümberkaudsetest linnadest jne.
Ilmastikuoludki paistavad Urvastele soodsaks kujunevat ja vihma pole arvatavasti karta.
Võru Teataja 4. juuli 1931
Urvaste laulupäeva kuulutus
Elu 4. juuli 1931
Urvaste pidustuste kava
Autod peavad jaamaga ühendust.
Urvaste laulupäev algab hommikul k. ½ 7 pasunakooride mänguga kirikutornist. Kell 7 hommikul on kooride pääproov laululaval, kell 1 päeval kirikus vaimulik kontsert, kus solistidena esinevad helikunstnik P. Laja orelil ja V. Villemson tšellol. Laulab suurearvuline Karula segakoor. Kell 3 p.l. rongikäik lauluplatsile lippudega, kuna kell 4 algab üldkontsert. Ühendatud segakoori juhatab Laja Võrust. Lastekoore juhatavad J. Rööp ja J. Kolk, kuna 150-liikmelist pasunakoori juhatab A. Must. Kell 9 õhtul laululaval vabaõhuetendus, kell 11 saalis ball.
Ühenduse saamine Urvastega laulupäeval igast tähtsamast kohast on hõlbus. Võrust hakkab laupäeval käiku autobus, pühapäeval sõidavad ka veoautod, kuna Antsla-Urvaste vahel samuti tihe autoühendus on, kus need, kes saabuvad Antsla rongidega, hõlpsasti Urvastesse pääsevad.
Elu 4. juuli 1931
Lauluvägi on Urvaste käes.
Tuksugu kõikide südamed Urvaste Uhtja murul …
Juba aastakümneid on laul kõlanud ja mäng helisenud üle Võrumaa. Võrumaa – sinimetsade, orgude ja mägede maa, on nagu nimetatakse, „laulu lai kodumaa.“ Võrumaa maanurgad on olnud sõna tõsises mõttes laululätteks, kus esimesena Eesti ilus laul on tuhisenud ja puhanguteks paisunud. Laul on ühendanud rahvaid, andnud inimestele harmooniavaimu, ent laul on igale inimesele meeltülendavaks, muredesuigutajaks ja valudevaigistajaks.
Eestlane on lauluarmastaja rahvas. Eesti ema puhub lapsele kõrvu lauluhelinaid kätki juures, sosistab talle kõrvu sõnu laulu imeilust ning eestlasest võrsub laulumees-naine, kellel laul pakitseb rinnas.
Laulupeod on Eesti ilusa laulu hiigelparaadideks, kus kogu rahvas lauluväega puistab oma südameilt mure- ja valukoormad.
Seekord on lauluvägi Urvaste käes.
Urvaste vana, vanuse poolest teine kirik Eestis, kuuleb vägevat laulu. Kõrgekaldaline Uhtja järv, kus vood sadandeid aastaid loksunud ja oma salapärasusega, legendidega pühaks veekoguks urvastlastele saanud, virvendab lauluhäälist. Ja järvekaldal vana maalinn, mis küll lagunend varemeiks, kuid säästinud siiski koht, kus heljunud sangarivaim, võib olla laulu vägevuse tunnistajaks.
Urvaste laulab esmakordselt, esmakordselt mühisevad siin lauluhäälist metsad, esmakordselt tuksuvad urvastlaste laulusüdamed helinas, kuid laul Urvastes kõlab tugevalt ja võimsalt – tahab olla tunnistajaks Eesti laulu õilsusele ja suurusele.
Elagu ja paisugu Eesti laul. Tuksugu kõigi piduliste südamed lauluhäälist Urvaste Uhtja murul.
Ernst Keller,
„Siiriuse“ esimees.
Elu 4. juuli 1931
Urvaste kutsub.
Ott Oblikas.
On ruttamas kätte Urvaste laulupäev, mis suurpäevaks kõigile urvastlastele ja Urvaste ümbruskonnale. Laulupäeva elevus lõi urvastlastesse juba ammu sisse. Kõigepealt Urvaste sinisilmalistesse näitsikutesse. Urvaste neiud kurdavad tõsiselt, et pagana halb lugu on siin Urvastes selle sama mehelesaamisega – pole naisevõtjaid mehi. Vanast oli terve rida vanapoisse – vanast vallakasakust Renu-Augustini, kuid nüüd on need käest. Läinud kas erru või naitunud kaugel Mulgi-Petseri rajal. Nii siis tuleb oodata kaugelt kosilasi. Eks siis Urvaste Anna-Lindal ole kibe rutt siidikleitide saavutamisega, tuua Antslast ja Võrust pitse ja linte. Kus palju askeldusi, eks sääl ka õnnetusi. Üks samane väike nibrits, kes jõudnud pikasabaga siidikleidi valmis, läks uue kleidiga naljaviluks lauta vasikat jootma. Laukpääga vasikas astunud kogemata ja pahaaimamata pikale sabale ning ripsti-ropsti olnud sabake tagant ära. Vaat, siis ropsati katkine osa kääridega siledaks ja pikast sai lühike põlvkleit.
Esimees Keller jooksis valda mööda paljajalu, jalad villis ja korraldas kõike seda värki. Taevake, kus sa siis saad, kui tulemas rahvast igast ilmakaarest. Mehe lõi aga murelikuks ilmadevärk – ilmast ilma ropsutas märga maha, ähvardades kõige halvemaga. Nagu ähvardati laulupidi kinnitada, nii taevaisa muutis meele ja stop oli vihm kinni. Muuseas olgu tähendatud, et laulupäeva president omab ka auto – „Jordi“ nagurahvas tähendab ja kavatseb laulupäeval üht en detail sõitu korralda. Nüüd on meessõidu niivõrt selgeks õppinud, et enam ojja ei sõida.
Vennad Alopid, pikk ja keskmine, August ja Juhan on omakord tähtsad mehed. August juhatab puha bürood ja August näidendit. Augustil tuleb enam jooksta ja sellepärast on Jumal annud talle ka pikemad sääred. Üldse August on harjunud massi üle valitsema, kuna oli kordamisõppustel kapraliks ning on loota, et ka büroo tema käe all korralikult püsib. Vallavanem Marits, kes elab laulupeo külje all ja kõike askeldust vaikselt pealt vaadanud on, mõtles, et mis nad sunnikud ilmaaegu mässavad, kuid peole lubas juba hommiku vara tulla ja õige rängad sakuskad-napsud kaasa võtta. Kui juba pidu, siis olgu ka pidu. Marits säädis vedruvankrid korda ja mina ostsin ka omale uue schlipsu – kirju ja hästi tõmbava. Olen tähele pannud, et neidudele meeldib ikka see, kui poisi man leidub midagi „isuäratavat“, nagu seda kinnitas Rummi-Alla oma setukirjalise kaelašalliga. Alla mõtles kogu aeg – kuidas jällegi tõmmata. Otsustas siis säärikud jalga panna ja ka fraki saavat ning valge vest olevat Hundi-Augusti käest.
Rahvast tõesti on loota kui silkusid meres. Antslast sõidab Rägo oma autoga ja noormehed-preilid omal jõul – vokkidega. Restu Rinken säeb rahvaveoks kõik autod ja sõnnikuvankrid korda, et tulla sõidule. Sangaste rahvas tuleb samuti. Ka saabub Sangaste-Juss, kes vana Urvaste elanik. Käis omal ajal Rautskases karjas ja õngitses Uhtjärves piitsaga latikaid. No siis saab alles lusti ja lõbu! Tulevad ka Valga ja Karula rahvas – puha ilusad ja veetlevad daamid, tõmbavad härrad. Kogu Võrumaa saabub. Õpetaja Valk arvab, et kas jäägu laps ristimata või abieluhimulised laulatamata, aga peole lähen.
Nii, siis nägemiseni Urvaste Uhtja kaldal!
Elu 4. juuli 1931
Legend Urvaste kirikukellast.
Uhtjärv, nimi ütleb, et see järv on olnud pahatujuline veekogu. Muistsel ajal olnud järv vett kõrgete kallasteni täis ning tema vood peksnud armutult puruks kõik ettejuhtuva. Kord vihane järv murdnud maha oma hommikkalda ja vesi tunginud edasi iga ilmakaare poole, kuna järve põhja jäänud kõrgete kallaste vahele pisuke veekogu.
Vanasse kirikusse muretsenud rahvas suure kirikukella, mis pidi olema suurem kell Vanas-Venemaas. Suure vaevaga jõuti kell Moskvast tuua Urvastesse. Kell olnud niivõrt suur, et ei mahtund üles kirikutorni, vaid pandud kiriku kõrvale pühade tammede hiiglaokste külge ja helistatud sääl. Korraga kajanud üle maa sõjahüüded ja ähvardav vaenlane tunginud sügavasse maa südamesse kui tuulispask – põletades ja tappes. Kabuhirmus põgenenud rahvas kodukohtadest ja elamutest uisa-päisa soodesse ja rabadesse. Rahva kallis vara – kirikukell oli samuti hädaohus. Kiiresti kogusid rammusad mehed kirikumäele kokku ja kell kisti maha tammeokstelt, et veeretada eemale järve kaldal asuvasse metsa varjule. Piki kõrget Uhtjärve kallast veeretasid mehed kella, kuid jõud lõppes meeste kätes ja kell pääsis mäest veerema alla – kihutades tiireldes alla põhjatu sügava järve põhja …
Nüüd puhkavat see väärtuslik kell juba aastasadu sügava järve põhjas, surnuaia all. Ainult mõningail selgeil öil olevat teda nähtud – päevavalgele aga pole teda keegi suutnud tuua.
Post a Comment