Urvaste kirikuõpetajat tuuakse eeskujuks

Valgus 17. mai 1890
Omalt maalt ja riigist.
Võru maalt kirjutatakse meile: Auustatud Valguse toimetus! Et Teie lehes juba mõndagi kiriku kella kotitest ja nendega raha korjamistest kirjutatud on, siis võin mina nüüd Urvaste kihelkonnast seda rõemustavat sõnumit saata, et meie õpetaja, härra Stein, ometi seda asja üks kord tähele pannud ja niisuguse inetu raha korjamise ära kautanud. Pärast Palvepäeva järgmisel püha päeval kõlistati teda viimast korda, kus siis ka üks vöörmünder teda nagu veel viimseks jumalaga jätmiseks, minugi pea kohal ,nõnda tugevaste raputas, et minul laulu sõnad segamine läksivad. Mõni vöörmünder, ongi see mees, kes meie kirikus senni ajani igal püha päeval, toobi sarnane kot kellukesega teiva otsas käes, ümbre hulkus, ja seal juures ka mõnele inimesele, kes tema ametid julges naerda, kotiga pähe andis. Ka minagi sain ükskord ühe niisuguse müraka otsa ette, et minul kõik jutluse aeg pea valutas; ainult selle pärast, et mina tema tugeva raputamise üle ei jõudnud naeru pidada ja seal juures tegi auus vöörmünder ise nii ime tõsise ja pühaliku näo nagu oleks Jeesus Kristus ise seda kellaga koti raputamist seadnud ja teda selle ametisse volitanud. Nüid on vist meie õpetaja härra need treitud teivad kõige tooside ja kellukestega ära põletanud; sest kiriku seina peal, kus naad enne kõlksivad, neid enam näha ei ole. See on meie hinge karjatsest väga mõistlik. – Ka on meie õpetaja härra Stein mööda läinud aastal ühe karskuse seltsi asutanud; presitend ta ise on; seltsi liikmed on: Noored poisid igast vallast ja ka mõned valla koolmeistrid. Seltsis saab, koolmeistride juhatusel meeste kooride laulusid õpetatud ja lauldud ja ka kõik sugusid mängusid saab mängitud, näituseks: Malet (Schahi), tamkat, toomingat ja mõnda muud. Ka saab seal mõnda õpetliku kõnet peetud niihästi presidendist kui ka mõnest valla koolmeistrist, mis aga kõik vaimuliku asjade peale saavad sihitud. Presidendi ja seltsi ülem pea siht on: noori poisse kõrtsis käimise eest hoida, sest kõrtsides käimine, kippub ka meie kihelkonda üle liigse minema; nagu seda muialtki kaebtakse. Soovida oleks, et kõik teised Lutheri usu õpetajad, kellade kirikus veel raha santijad ümbre hulguvad, meie Õpetajat enestele heaks ees kujuks võtaksivad.