Lusti lasteaia avamisest

Töörahva Elu 30. september 1980
Minilinnaosa Antsla külje all
See oli kaks aastat tagasi. 1978. aasta lõpupoolel hakkasid Antsla külje all (mitte kaugel Antsla-Valga raudteest) mürisema buldooserid ja ekskavaatorid. Tehti ruumi majanditevahelise lastepäevakodu kompleksi ehitamiseks. Siis hakkasid sinna sõitma mitmesugused veokid, koormatud väga erinevate ehitusmaterjalidega, ja kadusid Valga suunas metsa sisse.
Nüüd, kaks aastat hiljem, on see koht saamas teiseks koduks 280 lapsele ja koduks 36 perekonnale ning töökohaks ligemale 100 inimesele. Senini rassisid siin aga igat liiki ehitajad ja mehhanisaatorid. Kompleksi ehitamise au kuulub aga vaieldamatult Endel Mäestu kaheteistkümneliikmelisele kompleksbrigaadile Võru KEKist, kes on siin töötanud algusest lõpuni.
Kompleksi, mille üldmaksumus on ümmarguselt miljon rubla, kuulub peale 280 kohaga lastepäevakodu veel kaks 18 korteriga elamut, katlamaja ning maa-alused trassid. Viimased jäävad küll pilgu eest varju, kuid nende väljaehitamine oli otsustava tähtsusega.
Töödejuhataja Endel Kibal:
Majanditevaheline lastepäevakodu ehitati koopereerimise korras ja seda hakkavad kasutama V. I. Lenini nim., Kuldre ja Sverdlovi-nim. kolhoosi ning Antsla ST lapsed. Esimesena nimetatud majand on tellijarollis. Ka üks elamutest saab V. I. Lenini nim. kolhoosi rahvale. Teises hakkavad elama Antsla ST ja KEKi töötajad.“
Nädalapäevad tagasi õiendas objektil hulgaliselt rahvast. Tasandati teid, pandi aeda, krohviti elamuid, korrastati ruume, istutati põõsaid. Äsja oli kohale jõudnud 100 musta aroonia istikut ja 600 hekitaime. Käidi juba ka tehtut hindamas, kontrollimas. Katlamajas valmistuti kateldele tuld alla tegema.
Lastepäevakodu juhataja Malle Kinsi:
„Töötan siin juba käesoleva aasta 1. märtsist. Enne seda olin 12 aastat Rõuge sovhoosi lastepäevakodus kasvataja.
Oleme laste vastuvõtuks põhiliselt valmis. 27. septembril on laupäevak. Toome sisse mööbli. Sel päeval lubas meile palju lapsevanemaid appi tulla. Oma jõust jääb väheks. Oleme ju praegu ainult neljakesi. Peatselt paisub lastepäevakodu kollektiiv 70 inimeseni.“
Tööd jätkub kõigile. Uus maja vajab sisseelamist. Üht-teist nii siin kui seal tuleb veel kohendada. Malle Kinsi on nende kuudega jõudnud projekteerijate (EKE projekti Tartu osakond) tööd ka kriitiliselt hinnata.
Malle Kinsi: „Süda valutab pesu kuivatamise pärast. Projekt näeb ette kuivatustrumli. Seda pole aga kusagilt saada. Oleks muidki võimalusi pesu kuivatamiseks, kuid … ühesõnaga, see lõik on poolikult lahendatud.
Või võtame abiruumid nii mänguasjade paigutamiseks kui ka personalile. On ilus uus maja, aga tuleb välja, et ruumi ei ole.“
Veel oli kuulda, et põlvalased said endale sellist maja ehitades möödalaskmistele õigeaegselt jaole ning korraldasid ehituse käigus varakult mõndagi ümber. Võtame kasvõi siseõue mahapandud ronimisredelid. Need on ette nähtud suurematele lastele, kuid paigutatud just pisemate mängumaale (projekti järgi). Järeldus. Projektdokumentatsiooniga oleks tulnud enne ehitama hakkamist korralikult töötada.
Malle Kinsi: „Esialgu tuleb meile kuskil 150 last. Üldse saab olema 12 rühma – 4 sõime- ja 8 aiarühma. Väiksemad esimesel, suuremad teisel korrusel.“
Ilus oli vaadata akendest sisse mängu- ja magamistubadesse. Et nädalapäevad tagasi seal mööblit veel sees ei olnud, siis paistis eriti meeldivalt silma toa erinev värvitoon. Seevastu olid aga kompleksi siseteed porised. Teedeehitajad pole senini jõudnud asfalti maha panna.
KALEV ANNOM