Kirikuõpetajaga ei olda rahul

Valgus 5. juuli 1890
Omalt maalt ja riigist.
Võrumaalt kirjutatakse meile: Auustatud Valguse toimetus. Palun teie lehes järgmist asja ära õiendada: Val 21. numbris on meie Urvaste kihelkonnast kirjutatud; et meie õpetaja Stein kirikus kella kotiga raha korjamise on maha jätnud; seda on teile küll valeste teatatud, sest meie õpetaja, nagu ta ühele vöörmündrile olevat ütelnud, ei mõtlevadki selle peale, niisugust kasuliku kaupa maha jätta, mis temale aastas 400-500 rubla sisse toob. – No nii palju seda raha küll ei saa, mõtleb vist mõni Valguse lugija? Saab muidugi, vastan mina, sest meie kihelkonna auuks ehk häbiks pean mina seda siin tähendama: Et meil seda raha õige mehe moodi pandas, mõned panevad koguni hõbe raha, enamiste pandas kül vaskraha, kuna arvaste mõned, mõni tina ehk vask nüpsikese panevad, üks kord olevad ka kül 5 tina nüpsi pandud, kus siis vöörmünder neid auustatud pastorile näha viinud, siis olla pastori isand pead kõrgutades öelnud: Jumala abiga loodan mina, et ükskord aeg saab tulema, kus ka neil neid nupse hädaste tarbeks läheb – hm. Meil need kella kottid enam kiriku seina peal ei rippu nagu mineval aastal, vaid nad on, nagu mina nüid hiljuti kuulsin, rahva silmist ära käärkambrisse viidud. – Teiseks: Ei ole see nimetatud kirja saatja vist mitte laual käimise pühadel kirikus käinud; sest muidu liht pühapäevadel , kui laua rahvast ei ole, kül enam ei korjata, nagu paari aasta eest tagasi; seda on kül õpetaja maha jätnud, vist nägi mees ära, et liig palju nüpse ja liig vähe raha liht pühapäevadel panti, kuna jälle, laual käimise pühadel, rahvas sellepärast tubliste panevad, et siis pattusid hõlpsamalt andeks saavad. – Ma mäletan 12 ehk 14 aastad tagasi, kui ka suurtel esimestel pühadel seda kella kotti kõlistadi; siis olla aga ükskord, ühel esimesel pühal üks jõukas K. valla peremees sellepärast õpetaja palvele läinud: Et õpetaja mitte esimese püha vaikust ja rahu vasikade kella kõlinaga ei rikuks aga õpetajaga seisnud hammaste ja küindega vasta, nii kaua kui mees ühe rubla laua peale on pannud, mida muidugi õpetaja hea meelega on vasta võtnud ja siis mehele öelnud: Jäegu siis täna sinu tahtmise perra. Selle peale on siis ka teistel esimestel pühadel, kella kottiga raha korjamine maha jäenud. Aga kuulge siis nüid kudas tema tost ajast saadik esimestel pühadel raha norima hakkas; mis ka praegugi veel moodis on: Rahva, kirikusse sisse mineki ja välja tuleki ajal seisab iga ukse peal üks vöörmünder, igal ühel suur kard või plekist kast, keda pakiks nimetatakse, käes, kelle peale õpetaja käsu järele sõrme konditega, nagu raha, raha hüides koputatakse. Nõnda norib siis meie õpetaja rahva käest igal viisil raha, ehk küll nüüd viimasel ajal ka vöörmündrid teda on palunud, et kõige vähemalt seda kotti kõlistamistgi maha jättaks, et siis neil ka kiriku teenistuse aeg rahu oleks; üks vöörmünder olla koguni nii julge olnud, ja ütelnud: Kui teil nii suur raha himu on, siis võite ise kottiga kirikut mööda raha korjata, teil ka see laulmise aeg, kui raha korjatakse, muidugi prii on ja teid saab ka rahvas enam häbenema ja rohkem raha pandma. – Aga sellepeale olla õpetaja ütelnud: Tema ei võivad seda mitte koguiste maha jätta, sest see olevat kiriku seaduse raamatuse, ei tea millal vanal ajal, juba sisse kirjutud: Et see kottiga korjatud raha õpetajate kaela lehe (lipsi) pesemiseks minevad; mõni jälle räägib, et tema prouvale nõela rahaks minevad. –Kes pagan teab kuhu see raha õige viimaks jäeb? Et meie õpetaja seda vana pruuki, mis juba ammuki meie naabri kihelkondades maha on jäetud, kül nii väga visaste kinni peab; sellegi pärast on tema ikka auus ja mõistlik mees. – Näituseks: pidas tema nüid see aasta 13 Juunil oma 25 aasta ameti juu blimi, kus siis palju tema ameti vendasid, mitmest kreisist, ka ka kõik ümberkaudsed mõisnikud, pidust osa võtma palutud ja ka tulnud olivad; kes siis muidugi kõik, tema ja kihelkonna kulu pealt, tubliste üles peeti … Kudas kihelkonna kulu peale, võib ehk mõni küsida? No jah! kihelkonna kulu pealt ta ikka natuke tuli – Näituseks: Vastse Anzla valla peremehed kinkisivad selleks tähtsaks päevaks õpetajale 60 rubla … Meie Linna mäe valla peremehed pidasivad ka nõu, õpetajale selleks päevaks üht summakest saata; Aga mõned peremehed ollid selle nõu vastu, ja ütlesivad: Meie anname temale ju isegi kõik: kül puid, heina, linu ja kanu, ja ka kõiksugust vilja j. n. e. mõne aasta on tema veel meil mõnda jagu vilja tagasi saatnud – et vili olevad halb ja kõhn; aga selle peale pastori härra ei mõtlegi, et kõikidel paremad anda ei olegi. – Nüid võib ka ette tulla et kui meie temale raha anname, et siis mõne jau raha tagasi saadab, kui mõni katkenud ehk katskine raha teiste hulgas juhtub olema; ja hakkab siis veel meie oma raha juures, meid veel viimaks trotsima ja mõnitama. Vabina valla mehed olivad ka meie peremeeste nõu kuulda saanud, ja olid ka ütelnud: See on ju tõsi kül! mis tarbeks meie temale siis õige nüid anname? Kuna tema nüid ennemalt võiks kihelkonnale sellepärast midagi anda ehk head teha: et meie kiriku peal juba 25 aastad heaste elada, süia ja juua on saanud. See mõte on minugi meelest tubliste ja õieti mõednud! Aga W. O. valla peremehed arvasivad seda enestele väga suureks auuks, et sellele veel hea summa raha saatsivad, kellel isegi kõigist ustest ja aknatest raha sisse tuleb. – Oleks kül palju soovitavamb olnud, kui V. O. valla peremehed seda summakest, eneste valla Hagariku talu väikese maja peremehele oleks annud, kes Mai kuu algusel omast tarekesest, mis tule kassas kinnitamata oli, tule kahju läbi ilma jäi! Õnnetul mehel põles tarekesega ühes: seitsme aastane tütar, ja ka palju maja kraami, mida välja kandes tema ka endagi nõnda raskest ära põletanud, et praegu veel haigelt voodis maas lamab! Otemporaomores – oh ajad ja kombed! kõik läheb teie jooksul edasi, kuid ennegi meie kihelkonna rahva vaim haridus on veel nii madalal järjel et nad seda veel mitte aru ei saa: Kuhu neil tarvis natuke ohverdada oleks! ja kuhu mitte? Ka on need kaks Anzla valda ajalehtete lugemise ja vaimu hariduse poolest, teistest kihelkonna valdadest taha poole jäenud! ! ! see on kül tõeste väga kahetsemise väärt lugu.
Üks koguduse liige