Delegaate

Töörahva Elu 27. november 1980
PARTEIKONVERENTSI DELEGAATE
Juured mullas
Esimene käik hommikul on farmimehaanikul dispetširuumi. Kell seitse suvel ja kell kaheksa talvel algab Kuldres igahommikune dispetšeritund, sealt saab Tõnu Ingver esimese informatsiooni, kuidas on lood lautade juures. Seal öeldakse ka, kui seadmete remondibrigaadi kuivatite või veskite juurde vaja. Majand on suur, loomi palju ja loomahooneid palju. Pole hommikut, kui farmimehaanik ei peaks oma märkmikku kirja panema lauta, kuhu neid kohe oodatakse.
Farmimehaanikule allub Kuldres kaks neljamehelist brigaadi: Vambola Asula brigaadile kuuluvad lüpsifarmide seadmed, Eino Urbanikule noorkarjalautade ja sigalate seadmed.
Tööpuudust ei ole. Viimastel aegadel on Kuldres laudad rekonstrueeritud, ka neisse tuleb seadmed ise paigaldada. Praegu on Urvastes käsil veski ehitus.
Oma meestega on farmimehaanik rahul, eriti hindab ta Vambola Asulat, asjalikult nõudlikku brigadiri, kelle brigaadile kohe midagi ette heita pole.
Pikisilmi ootab farmimehaanik tehnilise abi autosid, mis majand tellinud ja kuuldavasti tellimus ka täita lubatud. Auto on kummalgi brigaadil praegu ka, aga kumbki neist on üle kümne aasta vana ja remontida peaaegu võimatu.
Kombaineriks olek on meestel nagu libahundiks käimine. Räägid sügisel kombaineritega ja vähemalt pooled tõotavad, et see lõppenud lõikus oli nende viimane lõikus, et järgmisel aastal enam ei lähe. Nad manavad kombaineri ameti maapõhja. Sest ilm on vihmane ja kõrs vintske, kogu aja kiilus heedri kinni, et kohe rohkem tuli maas kui roolis olla.
Pikk talv aitab vihmase suve kuivemaks ja kõrre püstisemaks unustada. Ja jälle hakkab meest kombainile kiskuma. Kisub nii, et ühel päeval on ta kombainerite nimekirjas. Kõik algab otsast.
Tõnu Ingveril on kombaineri praktikat pikemalt kui farmimehaaniku oma. Selleks aastaks on kombain talvekorteris. Uue lõikuseni. Nii arvab ka ta ise. Nüüd tuleks tal viies lõikus.
Senised on täie ette läinud. Esimene kulus õppimiseks. Kolmas tõi perre preemiaks saadud „žiguli“. Tänavu võistlesid rajoonis esimeste kohtade pärast kaks Kuldre gruppi. Võitis Keskuse ja kolmandaks jäi Vaabina grupp. Vaabina grupis olid peale Tõnu Ingveri kombaineriteks veel bussijuht Volli Kurss, autojuht Mart Teder ja ohutustehnika insener Kaljo Timmi. Neli tööle vihast meest, kellel töökojameeste abi eriti vaja ei läinud. Kõik nad oskasid keevitada, väiksemast remondist rääkimata.
„Oleks võinud Keskuse gruppi ehk võita, aga …“ muigas Tõnu Ingver.
Aga?
„Kombain läks ümber. Minul endal. See võttis viis päeva remonti.“
Ainult sel, kes midagi ei tee, ka midagi ei juhtu.
Ingver arutles edasi, et kombain ei läinud põllu ainsamast kallakust üles. „Lasksin kombaini tagasi ja hakkasin uuesti üles minema. Ja siis ta läks. Kõik neli ratast olid taeva poole.“
Hea, et mees terveks jäi.
„Punker oli vilja täis. See vist päästis. Aga kombaini lõhkus palju.“
Enne seda olid mehed võtnud Urvaste mägised põllud ja kombain kuulas sõna.
Kuldre tuli kolhoosidest viljakoristusel sotsialistliku võistluse võitjaks ja saak oli meie majandite parimaid.
„Töökorralduses ei tea laita midagi. Kui et viljaveoautod peaksid hommikul varem põllule jõudma. Mõnikord tuli neid oodata.“ Kombain ei tohiks autot oodata, sest kombainer jälgib ilma ja vilja ja peaks, niipea kui kaste tahenenud, vilja minema.
„Tänavune koristus oli võrdlemisi lihtne. Lamandunud vilja oli vähe.“
Farmimehaaniku tööd hindavad loomakasvatajad. Majandi peazootehnik Irma Teos ütleb, et vara veel midagi öelda, sest Tõnu Ingver on farmimehaanikuks alles esimest aastat, enne seda oli tehnilise hoolde mees, aga et sellest ajast, kui Ingver ameti üle võttis, on töö korralikult läinud, noorel mehel nõudmist ja tahtmist on. Ja tööd on farmides tohutult palju.
Tõnu Ingver on läbinisti oma majandi mees. Isakodu on siin, siia tuli pärast Tihemetsa tehnikumi lõpetamist, käis armees aega teenimas ja tuli taas majandisse tagasi, siia rajas oma kodu.
Kuldre kolhoosi kommunistid valisid Tõnu Ingveri delegaadiks rajooni parteikonverentsile.
NAIMA NAVI