Poliitikaa!

Võru Teataja 10. november 1920
Uuest-Antslast. Pühapäeval 7. novembril oli Uues-Antslas koolimaja ruumides kõnekoosolek. Kõnelesid üliõpilane L. Luigas aine üle „Haridus ilmavaate alusena ja riik“ ning Dr. Zeiger „Riigimajandus“. Esimene kõneleja selgitas omas kõnes, missugune suur tähtsus on haridusel riiklises elus, eriti demokraatlises riigis, kus rahvas ise riigi ülemvalitsejana esineb. Harimata rahvas võib siin mitmesuguste õnneotsijate ja mustasajaliste küüsi sattuda, kes vaga näo pähe teevad ja ennast rahva kasude kaitsjana paista lasevad. Valimiste küsimust puudutades toonitas kõneleja, et rahvas, kui ta tahab, et ta tulevik kindla kätte saaks juhitud, peab oma hääled niisugusele erakonnale andma, kellele Eesti riikline iseseisvus kallis on ja kes suudavad riiki valitseda. Teine kõneleja näitas enda kõnes, mis meil majanduslisel alal juba kätte saadud on, selle lühikese aja peale vaatamata, mis Eesti iseseisvana riigina on püsinud. Kõneleja toonitas, et meil looduslisi varasid ja jõudusi on, nagu näituseks: kosed, turba sood, põlevkivi. Kuid nende täielik ärakasutamine nõuab aega. Ainult aegamööda ja väsimata tööga võib siin midagi suuremat korda saata.
Läbirääkimistel astus maaliitlane Albrecht üles ja hakkas põllumeeste kogusid, kui iseseisvat ärarippumata poliitilist parteid kaitsma, mida esimene kõneleja oli paljastanud ja äranäidanud, et põllumeeste kogud on maaliidu poolt poliitilises mõttes loodud, et väikepõllumeeste tiiva all omi pangaomanikke ning suurmaapidajaid Riigikogusse saata, „Maaliidu“ nimega nad juba midagi ei võida! Asjata püüdis vastuvaidleja tõendada nagu ei oleks põllumeeste esitajad Tallinna viimasele kongressile mitte maalidu surve all valitud. Kui vastuvaidlejalt küsiti, kas Debius ja Treumann, kes Eesti-aate äraandjana tuntud on, ka põllumeeste esitajad, siis ei leidnud ta muud midagi vastata, kui et - tema ei olevat koosolekul olnud ega teadvat sest midagi. Ilus vabandus! – Eestis käivad ju ometi ajalehed!!!