Urvaste EIK õpetajate lehekülg

Töörahva Elu 27. november 1980
kodu ja kool
LEHEKÜLJE KOOSTANUD URVASTE ERIINTERNAATKOOLI ÕPETAJAD

Silmaring laieneb

Ka pedagoogil tuleb end pidevalt täiendada, silmaringi laiendada. Selleks aitab kaasa kooli ametiühingukomitee.
Traditsioonikohaselt korraldatakse aastas üks ekskursioon. Ühel aastal viibivad töötajad lühiekskursioonil, mis kestab 1-2 päeva, teisel aastal – pikal reisil. 1980. a. suvel käisid ametiühingu liikmed 13-päevasel Karpaatide-reisil, tutvumaks kangelaslinnadega nagu legendaarne Brest, Kiiev, Minsk. Sõidu teiseks eesmärgiks jäi tutvuda Taga-Karpaatia looduse omapära ning kohalike elanike majandusalase tegevusega. 1981. a. suve hakul viib tee kooli pedagoogid Tallinna, kus külastatakse olümpiaehituste kompleksi Pirital ning tutvutakse Tallinna uute muuseumidega.
1980. a kevadel lõpetas töö 2-aastane tervise rahvaülikool, mille tegevusprogrammi koostas kooliarst H. Jänes. Meditsiinialaseid teadmisi pakkusid nimekad arstid Võrust ning dr. Uusmaa Tartust. Õppekavas olid ka tervisliku toitumise probleemid. Kuulajad degusteerisid omavalmistatud salateid, kattega võileibu, kondiitritooteid, proovisid tervislikke jooke jne. Soovijaid varustati retseptidega. Naisperele andis konsultatsiooni kosmeetik.
Kooli direktsioon on alati leidnud asendamisvõimaluse neile töötajaile, kellel tööperioodi ajaks avanes ravituusiku saamise võimalus. Eelmisel tööaastal said sanatoorset ravi kuus töötajat.
Urvaste filiaali õpetajate majast on kooli töötajate käsutusse antud kõik 12 korterit, millega paranesid olme ning töötingimused. Eelmisel õppeaastal rõõmustas töötajaid see, et saadi õigeaegselt kätte kogu vajalik küte, tänu Urvaste külanõukogu täitevkomitee esimehe Olev Aropi operatiivsusele.
MARET LINDSAAR,
ametiühingukomitee liige


MITTE RAAMATU LEHEKÜLGEDELT
Urvaste Eriinternaatkoolis omistatakse tööõpetusele erilist tähelepanu. Tööõpetuse tundide arv võrreldes teiste üldhariduslike koolidega on mitmekordne. Õpilasi on tööõpetuse rühmas ainult 8-10. See võimaldab nende tihendatud jälgimist ja individuaalset juhendamist.
Programmid on koostatud erialade järgi. Õpilane omandab erialateadmisi alates 4. klassist. Õpiakse põllunduse, õmblemise, lukksepa ja tisleri eriala.
Lisaks suurele tundide arvule on veel ette nähtud õppepraktika 7. klassis 96 tundi. 8. klassi õppepraktika keskus on samuti 96 tundi ja see toimub ettevõttes või koolis.
Kooli lõpetamise eel on kvalifikatsioonieksam. Õpilaste erialaseid teadmisi kontrollib eksamikomisjon, mis koosneb ettevõtete spetsialistidest. Lõpetajad on kohustatud esitama ühe iseseisvalt tehtud töö. Eksami sooritamise korral antakse välja kvalifikatsioonitunnistus.
Tööõpetuse ainekabinettide ja töökodade sisustamisel on arvestatud ajakohaseid nõudeid. Õmblusklassis on 3 erinevat liiki õmblusmasinaid. Metallitöökojas on 4 metallilõikepinki, puidutöökojas 9 puidutöömasinat. Kasutatakse hulgaliselt rakiseid, mis kergendavad tööoperatsioone ja teevad ohutuks õpilaste töö masinal.
Praktiliste tööde kaudu koolis ja ettevõtteis tutvub õpilane oma tulevase elukutsega. Siin ei õpita elukutset mitte üksi raamatu lehekülgedelt, vaid käiakse põhimõtte järgi – töö teeb meistriks.
Õpilaste elu veelgi paremaks ettevalmistamiseks oleks vaja kooli juures avada üheksandad kutseklassid, mida kahjuks senini ei ole olnud võimalik teha ruumikitsikuse tõttu. See saab teosk tulevikus.
Oma laste elukutse edukale omandamisele saavad ka lastevanemad palju kaasa aidata seega, kui nad jälgivad laste koolikohustuse täitmist. Tihti aga nad seda ei tee. Hilisemas elus on see asjaolu ka üheks tööluuside esinemise põhjuseks. Enne harjutakse koolist, hiljem töölt puuduma.
kooli eesmärk on kasvatada noortes tööarmastust. Selle ülesande suudame täita ainult tihedas koostöös lastevanematega.
Kooli senised lõpetajad töötavad enamus edukalt Võru rajooni põllumajanduses farmides, traktoritel, autodel, paljudes tööstusettevõtetes, metsamajanduses, kaubanduses, teeninduses jne. Neist on saanud korralikud tööinimesed. See teeb tõsist rõõmu.
JULIUS UNGRU,
professionaalse tööõpetuse õpetaja