Kolhoosi Elu 21. märts 1951
Brigaad on valmis kevadkülviks
Kogu kevadkülvi ettevalmistamise perioodil on Kuldre külanõukogu Edasi kolhoosi juhatus pühendanud erilist tähelepanu alaliste tootmisbrigaadi moodustamisele ja tugevdamisele. Sellest tingituna töötavad tootmisbrigaadid nüüd kindla plaani alusel ja tööd kulgevad edukamalt kui varem.
Brigaadidele on kinnistatud maa, inventar, hobused ja majapidamishooned. Esimesena rajoonis lõpetati siin brigaadide aasta tootmisülesannete koostamine ning külviplaanide tegemine. Brigaadides viiakse pidevalt läbi tootmisnõupidamisi.
Teistest ette on jõudnud esimene brigaad, kus brigadiiriks on Karl Joakit. Selles brigaadis ei ole loodereid ega „seanahavedajaid“, tööde organiseerimine ja juhtimine on korralik. Kõigest sellest tingituna on tööd kulgenud siin jõudsalt, brigaad on põhimised kevadkülvi ettevalmistused lõpetanud.
Esimesena lõpetati põllutööriistade remont, moodustati seemnefondid ja puhastati seeme. Puudub veel linaseeme paari hektaari ulatuses, mida muretsetakse ostu teel. Sel brigaadil on põldudele välja veetud peaaegu kogu plaanis ettenähtud laudasõnniku hulk. Sõnnikuvedu lõpetatakse lähimail päevil, sest sellele tööle on praegu rakendatud enamik brigaadi liikmetest.
Ka mineraalväetised on saada olevas ulatuses kohale veetud. Tehakse ettevalmistusi suhkrupeedilüli moodustamiseks, milleks suunatakse üks kogenum kolhoosnik põllumajanduse osakonna juurde suhkrupeedi lülivanemate lühiajalisele kursusele.
Neil päevil asus brigaad üles töötama ja välja vedama ehitus- ja remonditöödeks tarvisminevat metsamaterjali.
Monday, March 21, 2011
200 krooni oli tollal ikka väääga kõva raha
Elu 21. märts 1931
Sugukuldijaam Uue-Antsla.
Senini puudus Uue-Antslas sugukuldijaam. Nüüd muretses Väikoni talupidaja Jaan Lintser, kes eeskujulikum talupidaja Uue-Antslas, omale seakasvatajate seltsi kaudu korraliku sugukuldi. Sugukult on Õisu sugulavast pärit ja üks parematest sugukultidest Eestis. Kult on alles kuus kuud vana ja maksis ligi 200 krooni.
Sugukuldijaam Uue-Antsla.
Senini puudus Uue-Antslas sugukuldijaam. Nüüd muretses Väikoni talupidaja Jaan Lintser, kes eeskujulikum talupidaja Uue-Antslas, omale seakasvatajate seltsi kaudu korraliku sugukuldi. Sugukult on Õisu sugulavast pärit ja üks parematest sugukultidest Eestis. Kult on alles kuus kuud vana ja maksis ligi 200 krooni.
Ja ikka see seltside purelemine
Võru Teataja 21. märts 1931
Arusaamatus Urvastes.
Teise seltsimaja ehitamiseks pole mingit mõtet.
18. märtsil oli Urvaste vallavolikogu koos, kus muu hulgas päevakorras oli uue koolimaja ehitamise küsimus, kuna ehituse läbiviimiseks juba tegelik töö käimas. Kõige suuremat imestust on kutsunud esile asjaolu, et nagu üle öö on teatud osa volikogu liikmeid tulnud omapärasele mõttele, et on tarvis valla poolt ehitada uue koolimaja juurde n.n. rahvamaja. Et E.N. liit „Siirius“ kui kohalik haridussihiline organisatsioon juba Urvaste otstarbeks rahvamaja on ehitanud, siis oleks uuesti kavatsetav rahvamaja koolimaja juures teine selletaoline Urvastes. Nõnda siis kaks rahvamaja. Kui aga arvesse võtta, et Urvastes ainult 1500 hinge hääleõiguslikke inimisi, siis võib iga mõtleja inimene arusaamisele tulla, et teise rahvamaja järele Urvastes küll vähematki vajadust ei või olla ja hää on kui, vald jõuab üheainsamagi üleval pidada oma publikuga. Aga milleks siis nüüd kaks selletaolist maja?
Vaadake, see on sootuks teine küsimus, milleks see „teine rahvamaja“ mõningate volikogu liikmete mõttes tarvilik on.
See on nõndanimetatud teatud volikogu liikmetejärjekorraline katse, kes kuuluvad Urvaste rahvaharidusseltsi ringkonda ja siis ei ole ju midagi imestada, kui need inimesed püüavad volikogu kaudu oma tahtmisi teostada „enese hoolealuse hälli ehitamiseks“!
Tõepoolest on ju väga loomulik, et Urvaste rahvaharidusseltsil (sellest ajast, kui viimane liit „Siiriusega“ jonnakalt keeldus ühinemast) nüüd seisukord väga kitsaks läinud ja seda rohkem, et „Siirius“ on suutnud omale rahvamaja ehitada, ning haridusselts nõnda ütelda alla on jäänud.
Et nüüd jonnakale rahvaharidusseltsile valla kulul ulualust ehitama hakatakse, kuna teine organisatsioon seda ise omal jõul teostama on pidanud, siis peaks kindel olema, et Urvaste valla kodanikkude selle vastu vaidlemine siin tingimata kindel on, seda rohkem, et rahvamaja „Siirius“ ka enam vähem just keset valda neljale maantee harule ehitatud on, ning kõigile kättesaadavas kohas.
Loodetavasti ei tegutseta siin uisapäisa ja ei tooda valla üldhuvisid ohvriks Urvaste seltskondliste organisatsioonide tülitsemisele.
Koolimaja ehitus on vajalik, see tuleb vajaduse kohaselt teha. Seltsidel aga jääb jõudu oma saatust määrata ja kes ei jõua, seda ei jõua ka Urvaste vald oma turjal kanda.
Arusaamatus Urvastes.
Teise seltsimaja ehitamiseks pole mingit mõtet.
18. märtsil oli Urvaste vallavolikogu koos, kus muu hulgas päevakorras oli uue koolimaja ehitamise küsimus, kuna ehituse läbiviimiseks juba tegelik töö käimas. Kõige suuremat imestust on kutsunud esile asjaolu, et nagu üle öö on teatud osa volikogu liikmeid tulnud omapärasele mõttele, et on tarvis valla poolt ehitada uue koolimaja juurde n.n. rahvamaja. Et E.N. liit „Siirius“ kui kohalik haridussihiline organisatsioon juba Urvaste otstarbeks rahvamaja on ehitanud, siis oleks uuesti kavatsetav rahvamaja koolimaja juures teine selletaoline Urvastes. Nõnda siis kaks rahvamaja. Kui aga arvesse võtta, et Urvastes ainult 1500 hinge hääleõiguslikke inimisi, siis võib iga mõtleja inimene arusaamisele tulla, et teise rahvamaja järele Urvastes küll vähematki vajadust ei või olla ja hää on kui, vald jõuab üheainsamagi üleval pidada oma publikuga. Aga milleks siis nüüd kaks selletaolist maja?
Vaadake, see on sootuks teine küsimus, milleks see „teine rahvamaja“ mõningate volikogu liikmete mõttes tarvilik on.
See on nõndanimetatud teatud volikogu liikmetejärjekorraline katse, kes kuuluvad Urvaste rahvaharidusseltsi ringkonda ja siis ei ole ju midagi imestada, kui need inimesed püüavad volikogu kaudu oma tahtmisi teostada „enese hoolealuse hälli ehitamiseks“!
Tõepoolest on ju väga loomulik, et Urvaste rahvaharidusseltsil (sellest ajast, kui viimane liit „Siiriusega“ jonnakalt keeldus ühinemast) nüüd seisukord väga kitsaks läinud ja seda rohkem, et „Siirius“ on suutnud omale rahvamaja ehitada, ning haridusselts nõnda ütelda alla on jäänud.
Et nüüd jonnakale rahvaharidusseltsile valla kulul ulualust ehitama hakatakse, kuna teine organisatsioon seda ise omal jõul teostama on pidanud, siis peaks kindel olema, et Urvaste valla kodanikkude selle vastu vaidlemine siin tingimata kindel on, seda rohkem, et rahvamaja „Siirius“ ka enam vähem just keset valda neljale maantee harule ehitatud on, ning kõigile kättesaadavas kohas.
Loodetavasti ei tegutseta siin uisapäisa ja ei tooda valla üldhuvisid ohvriks Urvaste seltskondliste organisatsioonide tülitsemisele.
Koolimaja ehitus on vajalik, see tuleb vajaduse kohaselt teha. Seltsidel aga jääb jõudu oma saatust määrata ja kes ei jõua, seda ei jõua ka Urvaste vald oma turjal kanda.
Friday, March 18, 2011
Ohoo, päris põnevusjutt!
Töörahva Elu 18. märts 1961
Meie tahame elada uut moodi – olla kommunismiehitajate esireas!
(Märkmeid rajooni parima külanõukogu ühest kolhoosist)
KULDRE KOLHOOS:
• Ostab tänavu 130 vasikat ja 750 põrsast
• Suurendab teravilja pindala 20 ha ja …
• … maisi pinda 20 ha võrra (mullusega võrreldes)
• Suurendab teravilja ha saaki vähemalt 2 ts võrra
• Annab igas brigaadis rohelise tee suhkrupeedile
KÜLALISED ÜTLEVAD …
Neid oodati Kuldre kolhoosi suurde karjalauta ammu. Juba siis, kui esimene elektrilamp laudas kohale pandi, küsisid talitajad esimehelt kärsitult:
„Kuidas masinalüpsiga jääb? Kas see tuuakse kähku lauta või käib lüpsivärk veel paarkümmend aastat vanamoodi?“
Esimees kõneles pika jutu defitsiitsetest lüpsiagregaatidest, kuid andis siiski lootust – „niipea, kui vähegi võimalik, läheme ka siin üle masinavärgile.“
Nüüd töötab laudas juba mitmendat päeva Võru tehnikajaama farmide mehhaniseerimise brigaad. Homme-ülehomme võibki masina lehma udara külge panna.
/---/
„Ära teisi siia saada!“
Ilmad on nüüd sellised, et päeva jooksul näitavad mitut erisorti nägu. Hommikul lubab selges taevas särav päike kõike head. Hiljem rabistavad paksud pilved kas vihma, jääsegast lobjakat või päriselt laia lund. Ja tuul – ükskõik millisest kaarest ta ka ei puhu – on ikka pahur ja külm.
4. brigaadi brigadiri Hans Saamenit viivad asjatoimetused nurmele. Peab nägema, kuidas edeneb sõnnikulaotamine. Mine tea, võib-olla õige varsti saab traktori künnile saata …
Üks sõnnikulaotaja lööb brigadiri nähes hargi maasse ja võtab tulija tõrelemisega vastu:
„Sai sulle öeldud, et ära siia teisi saada! Meie viskame kahekesi need hunnikud laiali. Nooremad pane teistele töödele!“
Anni Tensok on aastatelt juba vana-vanaema (meil pole vähe neid seitsmekümneaastaseid inimesi, kes lapse-lapselapsi võivad hoida-hellitada). Tal oleks õigus pidada eaka inimese jõudepäevi. Kuid vähe on põllundusbrigaadis töid, kuhu ta käsi külge ei löö. Linaseadmine ja sõnnikulaotamine – seal ei saa keegi tema vastu.
„Enam ei saada!“ lubab brigadir. „Homme panen nooremad mineraalväetisi külvama ja …“
„Nii on õige! Need hunnikud viskan ma üksigi laiali. Mis siin siis ära ei ole …“
Anni Tensok lööb jälle hargi hunnikusse. Ta ei rabele ega rutta: ka sõnnikulaotamisel on oma kunstid ja vigurid. Rammu peab jätkuma igale lapile. Mitte nii, et tuiskad kogu hunniku ühele poole, teisal aga säärased lagedad, et pane mära varsaga peale magama.
4. brigaad on talviste töödega kõige kaugemale jõudnud. Neli ja pool sada tonni orgaanilist väetist on nurmel. Seemnega on lood korras ja ka muidu pole midagi saabuvale kevadele jalgu jäänud.
„Meil pole tööjõudu palju,“ seletab brigadir. „Kuid igaüks on täisinimese eest väljas. Et keda eriti nimetada? Anni Tensok tutvustas ise oma töötahet. Maie Ruder, Vilhelmine Viirok, Herbert Aer, Arnold Kodu … Võiksin kasvõi kogu brigaadi üles lugeda. Kõik püüavad ja tahavad hästi töötada.“
Tüli, mis pahandust ei too
Helga Raudhein on kolhoosi parim nuumsigade talitaja. Täna ruttab ta lõunaste töödega. Juba on kõik 118 peekonit ja kesikut oma jao kätte saanud, nüüd veel sulud korrastada, köögis üht-teist õhtuks valmis seada …
Kõik peab korras olema. Talitaja vahetab töökitli poolpiduse palituga ja seab rätti hoolega pähe. Brigadiri jutule minnes peab ikka olema viisaka välimusega. Täna, just täna paneb ta brigadirile oma punktid ette …
Ent välisust avades oligi ta brigadiriga vastamisi. Sellel oli ka just täna sigalasse asja. Et kas need kolmkümmend viis kõige suuremat siga lähevad varsti müügile? Kas söötadest jätkub või peab midagi kiiresti juurde tooma?
„Ole terve hoolitsemast!“ vastab talitaja. „Aga nüüd sa ei pääse! Ütle selge sõnaga, palju sa suhkrupeeti sigade nuumamiseks kasvatad?“
„Palju sa harvendada ja hoolitseda aitad?“ küsib brigadir vastu.
„Mul selle arvutu hulga loomadega isegi tööd ja tegemist!“ õiendab Helga Raudhein.
„Mullu nägime, et sul jätkus ka muuks aega!“ on teisel uus väide valmis.
„Kui midagi väga ripakile jäeti, eks ma siis pidanud koristama,“ nähvab teine vastu.
Hans Saamen satub hetkeks segadusse. Seda asja ei tahaks ise meenutada ega teiste käest kuulda. Möödunud aastal kasvatas 4. brigaad peakapsast. Sügisel oli kogu nurm nagu kehvamehe hurtsikuid täis: kapsapead olid suured, tihedad ja rasked. Brigaad jättis kapsanurme viimaseks koristada. Kuid maa muutus nii poriseks, et ei kandnud õieti ei vankrit ega hobust. Kuni Saamen nõu pidas, mida ette võtta, kamandas Helga Raudhein suurema osa kapsast sigalasse. Nüüd lausub ta:
„Ära häbene midagi! Kui sigadel kapsas sööginormis oli, tuli kasvugramme ja kilosid nagu käisest. Tahtsin kaubelda, et peale suhkrupeedi tee ka veel kapsast sigala jaoks.“
Brigadir on rahu tagasi saanud. Ta ei jäta oma jutust tolligi tagasi:
„Kas rohida ja hoolitseda aitad?“
„Oled nagu halb köster – oskad ainult üht laulu!“ vihastub talitaja. „Kõnele parem ,kuhu sa peedi külvad, kuhu kapsa istutad? Et poleks kauge kanda ja vedada …“
Teise jutt jääb samaks: „Palju hoolitseda ja kitkuda aitad?“
Helga Raudhein muudab tooni: „Ega sinuga kergesti saa. Lähme kööki tagasi ja peame ühiselt nõu. Küllap ma aitan üht kui teist teha. Ainult kaugel ära külva …“ Mõlemad kadusid sigala köögi ukse taha.
Meie tahame elada uut moodi – olla kommunismiehitajate esireas!
(Märkmeid rajooni parima külanõukogu ühest kolhoosist)
KULDRE KOLHOOS:
• Ostab tänavu 130 vasikat ja 750 põrsast
• Suurendab teravilja pindala 20 ha ja …
• … maisi pinda 20 ha võrra (mullusega võrreldes)
• Suurendab teravilja ha saaki vähemalt 2 ts võrra
• Annab igas brigaadis rohelise tee suhkrupeedile
KÜLALISED ÜTLEVAD …
Neid oodati Kuldre kolhoosi suurde karjalauta ammu. Juba siis, kui esimene elektrilamp laudas kohale pandi, küsisid talitajad esimehelt kärsitult:
„Kuidas masinalüpsiga jääb? Kas see tuuakse kähku lauta või käib lüpsivärk veel paarkümmend aastat vanamoodi?“
Esimees kõneles pika jutu defitsiitsetest lüpsiagregaatidest, kuid andis siiski lootust – „niipea, kui vähegi võimalik, läheme ka siin üle masinavärgile.“
Nüüd töötab laudas juba mitmendat päeva Võru tehnikajaama farmide mehhaniseerimise brigaad. Homme-ülehomme võibki masina lehma udara külge panna.
/---/
„Ära teisi siia saada!“
Ilmad on nüüd sellised, et päeva jooksul näitavad mitut erisorti nägu. Hommikul lubab selges taevas särav päike kõike head. Hiljem rabistavad paksud pilved kas vihma, jääsegast lobjakat või päriselt laia lund. Ja tuul – ükskõik millisest kaarest ta ka ei puhu – on ikka pahur ja külm.
4. brigaadi brigadiri Hans Saamenit viivad asjatoimetused nurmele. Peab nägema, kuidas edeneb sõnnikulaotamine. Mine tea, võib-olla õige varsti saab traktori künnile saata …
Üks sõnnikulaotaja lööb brigadiri nähes hargi maasse ja võtab tulija tõrelemisega vastu:
„Sai sulle öeldud, et ära siia teisi saada! Meie viskame kahekesi need hunnikud laiali. Nooremad pane teistele töödele!“
Anni Tensok on aastatelt juba vana-vanaema (meil pole vähe neid seitsmekümneaastaseid inimesi, kes lapse-lapselapsi võivad hoida-hellitada). Tal oleks õigus pidada eaka inimese jõudepäevi. Kuid vähe on põllundusbrigaadis töid, kuhu ta käsi külge ei löö. Linaseadmine ja sõnnikulaotamine – seal ei saa keegi tema vastu.
„Enam ei saada!“ lubab brigadir. „Homme panen nooremad mineraalväetisi külvama ja …“
„Nii on õige! Need hunnikud viskan ma üksigi laiali. Mis siin siis ära ei ole …“
Anni Tensok lööb jälle hargi hunnikusse. Ta ei rabele ega rutta: ka sõnnikulaotamisel on oma kunstid ja vigurid. Rammu peab jätkuma igale lapile. Mitte nii, et tuiskad kogu hunniku ühele poole, teisal aga säärased lagedad, et pane mära varsaga peale magama.
4. brigaad on talviste töödega kõige kaugemale jõudnud. Neli ja pool sada tonni orgaanilist väetist on nurmel. Seemnega on lood korras ja ka muidu pole midagi saabuvale kevadele jalgu jäänud.
„Meil pole tööjõudu palju,“ seletab brigadir. „Kuid igaüks on täisinimese eest väljas. Et keda eriti nimetada? Anni Tensok tutvustas ise oma töötahet. Maie Ruder, Vilhelmine Viirok, Herbert Aer, Arnold Kodu … Võiksin kasvõi kogu brigaadi üles lugeda. Kõik püüavad ja tahavad hästi töötada.“
Tüli, mis pahandust ei too
Helga Raudhein on kolhoosi parim nuumsigade talitaja. Täna ruttab ta lõunaste töödega. Juba on kõik 118 peekonit ja kesikut oma jao kätte saanud, nüüd veel sulud korrastada, köögis üht-teist õhtuks valmis seada …
Kõik peab korras olema. Talitaja vahetab töökitli poolpiduse palituga ja seab rätti hoolega pähe. Brigadiri jutule minnes peab ikka olema viisaka välimusega. Täna, just täna paneb ta brigadirile oma punktid ette …
Ent välisust avades oligi ta brigadiriga vastamisi. Sellel oli ka just täna sigalasse asja. Et kas need kolmkümmend viis kõige suuremat siga lähevad varsti müügile? Kas söötadest jätkub või peab midagi kiiresti juurde tooma?
„Ole terve hoolitsemast!“ vastab talitaja. „Aga nüüd sa ei pääse! Ütle selge sõnaga, palju sa suhkrupeeti sigade nuumamiseks kasvatad?“
„Palju sa harvendada ja hoolitseda aitad?“ küsib brigadir vastu.
„Mul selle arvutu hulga loomadega isegi tööd ja tegemist!“ õiendab Helga Raudhein.
„Mullu nägime, et sul jätkus ka muuks aega!“ on teisel uus väide valmis.
„Kui midagi väga ripakile jäeti, eks ma siis pidanud koristama,“ nähvab teine vastu.
Hans Saamen satub hetkeks segadusse. Seda asja ei tahaks ise meenutada ega teiste käest kuulda. Möödunud aastal kasvatas 4. brigaad peakapsast. Sügisel oli kogu nurm nagu kehvamehe hurtsikuid täis: kapsapead olid suured, tihedad ja rasked. Brigaad jättis kapsanurme viimaseks koristada. Kuid maa muutus nii poriseks, et ei kandnud õieti ei vankrit ega hobust. Kuni Saamen nõu pidas, mida ette võtta, kamandas Helga Raudhein suurema osa kapsast sigalasse. Nüüd lausub ta:
„Ära häbene midagi! Kui sigadel kapsas sööginormis oli, tuli kasvugramme ja kilosid nagu käisest. Tahtsin kaubelda, et peale suhkrupeedi tee ka veel kapsast sigala jaoks.“
Brigadir on rahu tagasi saanud. Ta ei jäta oma jutust tolligi tagasi:
„Kas rohida ja hoolitseda aitad?“
„Oled nagu halb köster – oskad ainult üht laulu!“ vihastub talitaja. „Kõnele parem ,kuhu sa peedi külvad, kuhu kapsa istutad? Et poleks kauge kanda ja vedada …“
Teise jutt jääb samaks: „Palju hoolitseda ja kitkuda aitad?“
Helga Raudhein muudab tooni: „Ega sinuga kergesti saa. Lähme kööki tagasi ja peame ühiselt nõu. Küllap ma aitan üht kui teist teha. Ainult kaugel ära külva …“ Mõlemad kadusid sigala köögi ukse taha.
Wednesday, March 16, 2011
Seakasvatamise tarkusi
Töörahva Elu 16. märts 1961
Inimesed AUTAHVLILT
Loomade oskusliku hooldamisega võib saavutada palju
Alati, kui Ella Meier kolhoosi keskusse läheb, on tal asja ka kartoteegi juurde, mis kannab silti „Seakasvatajale“. Leidnud sealt kaardi, mida varem ei olnud, pöördub ta raamatukoguhoidja poole:
„Kuule Hilda, ma loeksin selle läbi, kirjuta välja!“
Ja lahkubki, kaasas raamat või brošüür, mis peab aitama lahendada mõnd töös esile kerkinud probleemi.
Probleeme aga temal, K. Marxi nimelise kolhoosi nuumseatalitajal, juba leidub. Ellal on hooldada 34 nuumikut. Laut on vana, kõik tööd selles tuleb teha käsitsi. Ainsaks kaasaja märgiks on elektrivalgustus. Kes hakkabki mehhaniseerima lauta, mida varsti võib-olla enam ei kasutata. Kevadel valmib suur ajakohane sigala emistele ja ega see ainukeseks jää! Küllap ka nuumikutele leitakse ajajooksul mugavad ruumid.
Seni aga …
„Jah, hea seegi, et sigala kodu lähedal on,“ mõtleb vahest Ella. „Kui tuleks kaugele käia, siis käiks see talitamine päris üle jõu, aastaid ka juba tublisti turjal …“
Eriti pingutav on suveperiood. Haljassööt tuleb talitajalt endal niita ja koju vedada, jõusööt aida juures ja vadak Restu võitööstusest tuua.
Palju aega ja vaeva kulub sööda ettevalmistamiseks, samuti sulgude puhastamiseks. Ent Ella ei jäta midagi tegemata, mis nuumikutele kasuks tuleb.
Et laut peab puhas olema, söögikünad alati kuuma veega pestud, asemed kuivad – seda on erialases kirjanduses ikka rõhutatud. Sellest sõltub oluliselt sigade tervis ja heaolu. Kirjanduses on palju muudki, sööda kvaliteedist, söötmise korrast jne.
Kuitahes kiirelt käbe talitaja ka toimetab, päev kaob käest nagu lennates, olgu suvel või talvel. Õhtul aga, kui laudatööd lõpetatud ja kodusedki talitused tehtud, istub Ella laua juurde, avab äsjatoodud raamatu ja süveneb sellesse.
Et kapsas on väärtuslik sööt, sellega on Ella täiesti nõus, eks ta ole silmaga selle kasulikkust näinud. Möödunud aasta sügisel, kui kapsamaalt pead ära veeti, jäi sinna igale poole lehti vedelema.
„Hulk sööta läheb nii raisku,“ arutas siis talitaja. „Ei, seda nii jätta ei või!“
Ega ta kaua mõelnudki, mis teha. Läks põllule ja hakkas lehti kokku korjama. Põld oli suur, andis küürutada, enne kui kõik kõlblikud lehed hunnikutesse said. Sealt juba viis neid vajaduse järgi lauda juurde. Ja küllap rõngasninad talitaja hoolt hindasid – nad paisusid silmnähtavalt.
Suveperioodil kõikus Ella sigadegrupi ööpäevane kaaluiive 600 grammi piires. Ega see kerge vaevaga tulnud!
„Suhkrupeet on kõrge toiteväärtusega söödakultuur. Ta annab rohkem söötühikuid ja seeduvat proteiini kui söödapeet. Eriti hästi kasutavad suhkrupeeti sead – nad omastavad 99 protsenti temas leiduvatest toitainetest … „ loeb Ella. Ja jääb mõttesse. Uus asi. Aga hea oleks proovida! Eks omal ajal oldi maisigi suhtes umbusklikud. Tänavu kasvatatakse kolhoosis 2 ha suhkrupeeti, küll sealt saab sügisel temagi hoolealustele.
Ja kui kaaluiive tõuseb, noh, ütleme, 50-100 grammi võrra, tuleks järgmisel aastal suhkrupeeti märksa rohkem kasvatada …
Hea on unistada reaalseist asjust. Sellest, mida võiks veel teha, et paremaid tulemusi saavutada.
Ega need tulemused praegugi halvad ole, nuumikute ööpäevane juurdekasv – 450 grammi – on siiski kõrgem kui kolhoosi teiste, mõnevõrra paremates tingimustes töötavate nuumseatalitajate hoolealuste oma.
Ella Meieri töötulemused on ilmekaks näiteks sellest, et ka rasketes käsitsitöö tingimustes võib armastuse ja oskusliku hooldamisega paljugi ära teha. Oskuslikuks hooldamiseks aga ei jätku alati lihtsast taluinimese tarkusest – raamat võib nii mõnigi kord aidata.
O. PRINTS
Inimesed AUTAHVLILT
Loomade oskusliku hooldamisega võib saavutada palju
Alati, kui Ella Meier kolhoosi keskusse läheb, on tal asja ka kartoteegi juurde, mis kannab silti „Seakasvatajale“. Leidnud sealt kaardi, mida varem ei olnud, pöördub ta raamatukoguhoidja poole:
„Kuule Hilda, ma loeksin selle läbi, kirjuta välja!“
Ja lahkubki, kaasas raamat või brošüür, mis peab aitama lahendada mõnd töös esile kerkinud probleemi.
Probleeme aga temal, K. Marxi nimelise kolhoosi nuumseatalitajal, juba leidub. Ellal on hooldada 34 nuumikut. Laut on vana, kõik tööd selles tuleb teha käsitsi. Ainsaks kaasaja märgiks on elektrivalgustus. Kes hakkabki mehhaniseerima lauta, mida varsti võib-olla enam ei kasutata. Kevadel valmib suur ajakohane sigala emistele ja ega see ainukeseks jää! Küllap ka nuumikutele leitakse ajajooksul mugavad ruumid.
Seni aga …
„Jah, hea seegi, et sigala kodu lähedal on,“ mõtleb vahest Ella. „Kui tuleks kaugele käia, siis käiks see talitamine päris üle jõu, aastaid ka juba tublisti turjal …“
Eriti pingutav on suveperiood. Haljassööt tuleb talitajalt endal niita ja koju vedada, jõusööt aida juures ja vadak Restu võitööstusest tuua.
Palju aega ja vaeva kulub sööda ettevalmistamiseks, samuti sulgude puhastamiseks. Ent Ella ei jäta midagi tegemata, mis nuumikutele kasuks tuleb.
Et laut peab puhas olema, söögikünad alati kuuma veega pestud, asemed kuivad – seda on erialases kirjanduses ikka rõhutatud. Sellest sõltub oluliselt sigade tervis ja heaolu. Kirjanduses on palju muudki, sööda kvaliteedist, söötmise korrast jne.
Kuitahes kiirelt käbe talitaja ka toimetab, päev kaob käest nagu lennates, olgu suvel või talvel. Õhtul aga, kui laudatööd lõpetatud ja kodusedki talitused tehtud, istub Ella laua juurde, avab äsjatoodud raamatu ja süveneb sellesse.
Et kapsas on väärtuslik sööt, sellega on Ella täiesti nõus, eks ta ole silmaga selle kasulikkust näinud. Möödunud aasta sügisel, kui kapsamaalt pead ära veeti, jäi sinna igale poole lehti vedelema.
„Hulk sööta läheb nii raisku,“ arutas siis talitaja. „Ei, seda nii jätta ei või!“
Ega ta kaua mõelnudki, mis teha. Läks põllule ja hakkas lehti kokku korjama. Põld oli suur, andis küürutada, enne kui kõik kõlblikud lehed hunnikutesse said. Sealt juba viis neid vajaduse järgi lauda juurde. Ja küllap rõngasninad talitaja hoolt hindasid – nad paisusid silmnähtavalt.
Suveperioodil kõikus Ella sigadegrupi ööpäevane kaaluiive 600 grammi piires. Ega see kerge vaevaga tulnud!
„Suhkrupeet on kõrge toiteväärtusega söödakultuur. Ta annab rohkem söötühikuid ja seeduvat proteiini kui söödapeet. Eriti hästi kasutavad suhkrupeeti sead – nad omastavad 99 protsenti temas leiduvatest toitainetest … „ loeb Ella. Ja jääb mõttesse. Uus asi. Aga hea oleks proovida! Eks omal ajal oldi maisigi suhtes umbusklikud. Tänavu kasvatatakse kolhoosis 2 ha suhkrupeeti, küll sealt saab sügisel temagi hoolealustele.
Ja kui kaaluiive tõuseb, noh, ütleme, 50-100 grammi võrra, tuleks järgmisel aastal suhkrupeeti märksa rohkem kasvatada …
Hea on unistada reaalseist asjust. Sellest, mida võiks veel teha, et paremaid tulemusi saavutada.
Ega need tulemused praegugi halvad ole, nuumikute ööpäevane juurdekasv – 450 grammi – on siiski kõrgem kui kolhoosi teiste, mõnevõrra paremates tingimustes töötavate nuumseatalitajate hoolealuste oma.
Ella Meieri töötulemused on ilmekaks näiteks sellest, et ka rasketes käsitsitöö tingimustes võib armastuse ja oskusliku hooldamisega paljugi ära teha. Oskuslikuks hooldamiseks aga ei jätku alati lihtsast taluinimese tarkusest – raamat võib nii mõnigi kord aidata.
O. PRINTS
Monday, March 14, 2011
Külvikampaania
Töörahva Elu 14. märts 1941
Urvastes
Urvaste valla täitevkomitee ja Antsla agronoomilise personali korraldusel peeti teisip. 11. märtsil Kuldres ja „Siiriuse“ rahvamajas maapidajatele külvikampaania läbiviimiseks üldkoosolekud, kus esinesid agr. personali liikmed, Antsla jaosk. loomaarst jt. selgitavate sõnavõttudega loomade toitmisolude korraldamiseks, samuti külviplaani täitmisest. Elavalt võeti esitatud küsimuste kohta sõna.
Urvastes
Urvaste valla täitevkomitee ja Antsla agronoomilise personali korraldusel peeti teisip. 11. märtsil Kuldres ja „Siiriuse“ rahvamajas maapidajatele külvikampaania läbiviimiseks üldkoosolekud, kus esinesid agr. personali liikmed, Antsla jaosk. loomaarst jt. selgitavate sõnavõttudega loomade toitmisolude korraldamiseks, samuti külviplaani täitmisest. Elavalt võeti esitatud küsimuste kohta sõna.
Urvaste-Kanepi malevõistlus
Elu 14. märts 1931
Urvaste-Kanepi malevõistlus.
Vastasutatud Urvaste „Siiriuse“ malering kavatseb korraldada tuleval pühapäeval Kanepiga malevõistlust. Mõlemilt poolt võtaks osa 4 mängijat.
Kirjaoskamatu mehe allkiri vekslil
Elu 14. märts 1931
Võltsimine Urvastes
Kirjaoskamatu mehe allkiri vekslil. Süüdistuse kohta käib juurdlus.
Urvaste, 13. märtsil. Hiljuti kirjutas üles Urvaste rajooni konstaabel Eesti koguduste panga Tartu osakonna nõudel Urvaste vallas Truuta asunduses asunik Jaan Käisi vallasvara ja pani selle aresti all, panga võla katteks. Sissenõudmine sündis protestitud veksli alusel, mis oli välja antud Jaan Käisi poolt Eesti koguduste kindlustusseltsi agendi Mihail Kuropatkin’ile kinnituspreemia katteks hoonete tulevastu kindlustamise alal.
Käis teadasaades, kelle ülesandel nõudmine sünnib, oli asjast eriliselt huvitatud, sest tema teada pole ta oma hooneid kunagi selles seltsis tulevastu kindlustanud. Küll käinud aga Kuropatkin kord temale seda rääkimas. Sellepärast huvitas teda ka veksel ning palus seda lähemalt näha. Vekslil seisis selgelt allkiri Jaan Käis. Käis oleks vast rõõmus olnud oma allkirja üle, kui tema ise sarnaselt kirjutada mõistaks, kuid asjaolu, et ta ise täiesti kirjaoskamatu ja tema allkiri vekslil võltsitud, mille järel tal maksta tuleb, ei anna põhjust rõõmustamiseks.
Käisi avalduse kohaselt jäeti esialgu võla sissenõudmine seisma ja säeti kokku protokoll, mille järele ta Kuropatkini oma allkirja vekslile järeltegemises, võltsimises süüdistab. Muidugi selgitab edaspidine juurdlus, kuidas või mis kombel kirjaoskamatu allkiri vekslile sattus.
Võltsimine Urvastes
Kirjaoskamatu mehe allkiri vekslil. Süüdistuse kohta käib juurdlus.
Urvaste, 13. märtsil. Hiljuti kirjutas üles Urvaste rajooni konstaabel Eesti koguduste panga Tartu osakonna nõudel Urvaste vallas Truuta asunduses asunik Jaan Käisi vallasvara ja pani selle aresti all, panga võla katteks. Sissenõudmine sündis protestitud veksli alusel, mis oli välja antud Jaan Käisi poolt Eesti koguduste kindlustusseltsi agendi Mihail Kuropatkin’ile kinnituspreemia katteks hoonete tulevastu kindlustamise alal.
Käis teadasaades, kelle ülesandel nõudmine sünnib, oli asjast eriliselt huvitatud, sest tema teada pole ta oma hooneid kunagi selles seltsis tulevastu kindlustanud. Küll käinud aga Kuropatkin kord temale seda rääkimas. Sellepärast huvitas teda ka veksel ning palus seda lähemalt näha. Vekslil seisis selgelt allkiri Jaan Käis. Käis oleks vast rõõmus olnud oma allkirja üle, kui tema ise sarnaselt kirjutada mõistaks, kuid asjaolu, et ta ise täiesti kirjaoskamatu ja tema allkiri vekslil võltsitud, mille järel tal maksta tuleb, ei anna põhjust rõõmustamiseks.
Käisi avalduse kohaselt jäeti esialgu võla sissenõudmine seisma ja säeti kokku protokoll, mille järele ta Kuropatkini oma allkirja vekslile järeltegemises, võltsimises süüdistab. Muidugi selgitab edaspidine juurdlus, kuidas või mis kombel kirjaoskamatu allkiri vekslile sattus.
Võru Teataja 14. märts 1931
Urvaste „Siirius“ valis uue juhatuse.
Urvaste „Siirius“ pidas oma korralise aastapääkoosoleku. Aruande ettekandmisel selgus, et 1930. a. kassa läbikäik on olnud liidul 137,900 senti, millest kuludeks läinud 135,300 senti. Kui sissetulekust maha arvata toetus, mida haridusministeerium näitelava täiendamiseks 25,000 snt. andnud, siis näeme, et liidul on ümmarguselt 50,000 snt. vähem sissetulekuid olnud 1930. a jooksul, kui seda oli 1929. a. aruande järele. 1931. a. eelarves on sissetulekuid ettenähtud 90,000 senti.
Liidu eestseisusse valiti vanadest eestseisuse liigetest Ernst Keller, Aug. Alop ja Aug. Roon, kuna uuesti juurde valiti V. Leius, A. Raig ja Aug. Teos.
Koorijuht J. Kolk, näitejuht J. Alop ja orkestri juht E. Kärblane on kõik endiselt tagasi valitud. Kuna liit ei ole suutnud veel oma maja lõpulikult valmis teha ja teisel korral isegi majahoidja elutoad ümmarguselt 30,000 senti kulusid nõuavad, siis vajab liit küllalt raha oma maja ehituse tarbeks, seda rohkem, et hoone ka väljas ja seest vooderdamist nõuab.
Urvaste „Siirius“ valis uue juhatuse.
Urvaste „Siirius“ pidas oma korralise aastapääkoosoleku. Aruande ettekandmisel selgus, et 1930. a. kassa läbikäik on olnud liidul 137,900 senti, millest kuludeks läinud 135,300 senti. Kui sissetulekust maha arvata toetus, mida haridusministeerium näitelava täiendamiseks 25,000 snt. andnud, siis näeme, et liidul on ümmarguselt 50,000 snt. vähem sissetulekuid olnud 1930. a jooksul, kui seda oli 1929. a. aruande järele. 1931. a. eelarves on sissetulekuid ettenähtud 90,000 senti.
Liidu eestseisusse valiti vanadest eestseisuse liigetest Ernst Keller, Aug. Alop ja Aug. Roon, kuna uuesti juurde valiti V. Leius, A. Raig ja Aug. Teos.
Koorijuht J. Kolk, näitejuht J. Alop ja orkestri juht E. Kärblane on kõik endiselt tagasi valitud. Kuna liit ei ole suutnud veel oma maja lõpulikult valmis teha ja teisel korral isegi majahoidja elutoad ümmarguselt 30,000 senti kulusid nõuavad, siis vajab liit küllalt raha oma maja ehituse tarbeks, seda rohkem, et hoone ka väljas ja seest vooderdamist nõuab.
J. Kolk Urvaste organistiks
Võru Teataja 14. märts 1931
J. Kolk Urvaste organistiks.
Urvaste Koigu algkooli õpetaja J. Kolk on Urvaste koguduses organistiks kutsutud. Kuna uus orelimängija juba mitmel jumalateenistusel on mänginud, siis võib öelda, et ta nähtavasti juba varem tublisti kirikuorelit mänginud, kuna tema oskus ja mänguriista käsitamine igati päris täielik.
Kuldre kool haige
Võru Teataja 14. märts 1931
Kuldre Algkool haige.
Uue-Antsla Kuldre algkoolis on umbes 50% õpilasi grippi haigestunud. Antsla jaoskonnaarsti korraldusel katkestati koolis töö 8.-15. märtsini.
Kuldre Algkool haige.
Uue-Antsla Kuldre algkoolis on umbes 50% õpilasi grippi haigestunud. Antsla jaoskonnaarsti korraldusel katkestati koolis töö 8.-15. märtsini.
Sunday, March 13, 2011
Lõhnab korruptsiooni järgi
Võru Teataja 12. märts 1921
Uue-Antslast
2. märtsil sai Uue-Antsla valla nõukogu poolt Kassi karjamõisa maa välja jagatud. Maa tahtjaid oli palju, nende seast ka paljud sõdurid. Kõik maa sai välja jagatud endistele rentnikkudele, kes juba kohad siis ära olid rentinud, kui sõdurid veel vaenlase vastu lahingu väljal tegevuses olid. Ja nõnda siis ei saanud keegi sõduritest mainitu mõisast omale maad. Selle asemel, et sõduritele, kui seaduslikkudele maasaajatele maad anda, andis maa jagaja, vallanõukogu, riigimaade ülema esitaja survel, ühele isikule kaks kohta. Näit. anti Kassi mõisas elutsevale metsa hoidjale J. Jaekile, kes kogu sõja aja ennast puskari ajamisega soomustas ja selle valmistamise eest 1920 aasta algul 2000 margaga trahvitud sai, kaks kohta. Üks normaal talu suurune koht, nagu harilikult metsahoidjale antakse igal pool ja peale selle teine käsitöölise koht 15 vakamaa suuruses. Kuna aga Vabariigi seaduses on ettenähtud, et kes puskari valmistamise pärast on trahvitud, kaotab maa saamise õiguse. Aga meie maajagajad isandad kindlustasid puskari valmistaja seljatagust. Kuna aga vaene sõdur, kes meie kodumaa on vaenlase käest peastnud, tehku endale pesa kasvõi puu oksa peale. Ja kohaliku rahva sees äratab niisugune maa jagamise viis kõige halvemat mõju. Sõdur Jaan Mägi
Wednesday, March 9, 2011
Võidulipus valmistutakse ehitustöödeks
Kolhoosi Elu 9. märts 1951
Valmistutakse ehitustöödeks
Urvaste külanõukogu Võidulipu kolhoosi kolhoosnikud võtsid käesoleva aasta tootmisplaani uue veiselauda ehitamise. Kolhoos on juba asunud ehitustöödeks ettenähtud puitmaterjali ülestöötamisele. Karjalauda ehitustöödele lubasid kolhoosnikud kogu jõuga kaasa aidata, et kiiremini luua oma ühiskarjale soodsad pidamistingimused.
H. MÄRDLA
Valmistutakse ehitustöödeks
Urvaste külanõukogu Võidulipu kolhoosi kolhoosnikud võtsid käesoleva aasta tootmisplaani uue veiselauda ehitamise. Kolhoos on juba asunud ehitustöödeks ettenähtud puitmaterjali ülestöötamisele. Karjalauda ehitustöödele lubasid kolhoosnikud kogu jõuga kaasa aidata, et kiiremini luua oma ühiskarjale soodsad pidamistingimused.
H. MÄRDLA
Monday, March 7, 2011
Huvitav kohtuhagi
Võru Teataja 7. märts 1931
Uue-Antsla peigmees nõuab pruudilt kahjutasu.
Õpetaja juurde mineku asemel – kohtu ette.
Uue-Antsla elutseval Arnold M-il ja Sangastes päritoleval Helene K. pidid perekonnaseisu ametniku juurde minema.
Mõne aja eest aga selgus, et prl. K. tuleb küll pulm, kuid mitte M-ga, vaid kellegi teisega. M. ei saanud sarnase asjakäiguga rahule jääda ja esitas kohtule palve, milles ta ette toob, et ta on tüssata saanud ja kahju kannud. Nimelt annud ta prl. K.-le puhtas rahas 50 kr, siis ostnud 7 ½ kroonilise kleidi, lasknud selle õmmelda ning maksnud arvatava mõrsja eest ka teisi arveid, mille läbi ta kokku kahju on saanud üle 80 krooni, kuhu juurde on arvamata jäetud veel ühte-teist vähemat kribu, mis temal preili tõttu olnud.
Lähemal ajal tulebki kohtul arutada, kas A. M. „kahjutasu nõudmine.“ oma endise arvatava mõrsja käest on põhjendatud või mitte.
Uue-Antsla peigmees nõuab pruudilt kahjutasu.
Õpetaja juurde mineku asemel – kohtu ette.
Uue-Antsla elutseval Arnold M-il ja Sangastes päritoleval Helene K. pidid perekonnaseisu ametniku juurde minema.
Mõne aja eest aga selgus, et prl. K. tuleb küll pulm, kuid mitte M-ga, vaid kellegi teisega. M. ei saanud sarnase asjakäiguga rahule jääda ja esitas kohtule palve, milles ta ette toob, et ta on tüssata saanud ja kahju kannud. Nimelt annud ta prl. K.-le puhtas rahas 50 kr, siis ostnud 7 ½ kroonilise kleidi, lasknud selle õmmelda ning maksnud arvatava mõrsja eest ka teisi arveid, mille läbi ta kokku kahju on saanud üle 80 krooni, kuhu juurde on arvamata jäetud veel ühte-teist vähemat kribu, mis temal preili tõttu olnud.
Lähemal ajal tulebki kohtul arutada, kas A. M. „kahjutasu nõudmine.“ oma endise arvatava mõrsja käest on põhjendatud või mitte.
Saturday, March 5, 2011
Ühte koma teist Uue-Antslast
Võru Teataja 5. märts 1921
Vana-Antslast.
Pühapäeval 20 dal veebr. algasid Uue-Antsla Kuldre koolimaja ruumides Hariduse Seltsi poolt korraldatud kursused spordi alal. Ettelugemisi pidas Haridusministeeriumi spordi instruktor Saar. Kuulajate arv oli suur. Pärast teoreetilisi ettelugemisi, hakati kanditaate üles kirjutama, kes praktiliselt spordist osavõtta soovivad. Ülesandsid 38 meesterahvast ja 5 naisterahvast. Et osavõtjate arv loodetavasti veel suurenema saab, aga sarnase hulga harjutuste jaoks kohased suured ruumid puuduvad, esines herra instruktor ettepanekuga: osavõtjate grupped kolme jakku jagada.
Lõpuks peeti läbirääkimisi, kuidas kõige parem ja kohasem oleks spordi harjutusi teha.
Instruktor tegi ettepaneku, et spordi tarvis oleks muretseda sellekohased spordi riided. Et riiete muretsemine väga kulurikas tuleb ja paljudele sellega spordist osavõtmise võimatuks saab, jäädi otsuse juure: ilmuda, nagu kellelgi võimalik on.
See on siis kursustest kolmas, mis seltsi korraldusel toime pandud. Varsti, peale selle kursuse lõppu korraldatakse põllutöö kursus, mida põllumehed suur eigatsusega ootavad. –rg.
Nagu ennemalt kuulsime, puuduvad kohalikul Hariduse seltsil ruumid pidude, samuti ka muude seltsi ettevõtete tarvis. Et seltsi laialisemat tegevust tulevikus võimaldada, pööras seltsi eestseisus metsade peavalitsuse poole palvega, et seltsile kohase seltsimaja ehituseks materjali lubada alandatud hinnaga. Metsade peavalitsus arvas seltsimaja ehituse tarviliku olevat ja teatas Sõmmerpalu metskonna ülema kaudu, et seltsil tuleks tarvilised andmed saata palkide, lattide suuruse ja rohkuse kohta. Materjal antakse Piirivariku metsast alandatud hinnaga.
Oleks küll väga soovitav, kui selts maja ehitamise mõtte teostaks, kas laenu abil ehk muidu kuidagi viisi.
Siis oleks meil oma seltsimaja, kus igal ajal hea kokku tulla, kursuseid korraldada, pidusid pidada jne. Liige
18-dal veebr. jäi ära loodetav Uue-Antsla mõisa riigi maa planeeritud kruntide peakanditaatide ülesseadmine Antsla ringkonna riigimaade valitseja telefonogrammi põhjal. Juba vara hommikul oli vallamajas näha palju võõraid. Isegi kaugematest kodumaa nurkadest, nagu Petserist, Tartumaalt, olid sõdurid olid ja eraisikudki tulnud lootusega, Uue-Antsla mõisast maad saada. Teade, et maajagamine 2 se märtsi peale edasi lükatud, sünnitas suure meelehärma. Esmalt ei tahetud uskuda, aga kui sellekohane leht seinale üles löödi, läksid kõik minema, kirudes valitsust.
Üleüldse tekib küsimus, kas kõigi maatahtjate soovid Uue-Antsla mõisast maad saada saavad rahuldatud, sest kruntisid on ümber saja, kuna sissetulnud palvekirjade arv üle pooleteise saja ulatab – olgugi et nende seast mitte kõik maad harida ei jõua ega soovigi. –rg.
Suurt ärevust ja meelepaha sünnitavad tulude teadaandelehed, millede täitmine kohalikul rahval üle mõistuse käib. Otsitakse oskajaid, kes lehed ära täidaks ja peetakse nõu, kuidas hästi valetada saaks, et arvatavast suurest tulumaksust lahti saada.
Vana-Antslast.
Pühapäeval 20 dal veebr. algasid Uue-Antsla Kuldre koolimaja ruumides Hariduse Seltsi poolt korraldatud kursused spordi alal. Ettelugemisi pidas Haridusministeeriumi spordi instruktor Saar. Kuulajate arv oli suur. Pärast teoreetilisi ettelugemisi, hakati kanditaate üles kirjutama, kes praktiliselt spordist osavõtta soovivad. Ülesandsid 38 meesterahvast ja 5 naisterahvast. Et osavõtjate arv loodetavasti veel suurenema saab, aga sarnase hulga harjutuste jaoks kohased suured ruumid puuduvad, esines herra instruktor ettepanekuga: osavõtjate grupped kolme jakku jagada.
Lõpuks peeti läbirääkimisi, kuidas kõige parem ja kohasem oleks spordi harjutusi teha.
Instruktor tegi ettepaneku, et spordi tarvis oleks muretseda sellekohased spordi riided. Et riiete muretsemine väga kulurikas tuleb ja paljudele sellega spordist osavõtmise võimatuks saab, jäädi otsuse juure: ilmuda, nagu kellelgi võimalik on.
See on siis kursustest kolmas, mis seltsi korraldusel toime pandud. Varsti, peale selle kursuse lõppu korraldatakse põllutöö kursus, mida põllumehed suur eigatsusega ootavad. –rg.
Nagu ennemalt kuulsime, puuduvad kohalikul Hariduse seltsil ruumid pidude, samuti ka muude seltsi ettevõtete tarvis. Et seltsi laialisemat tegevust tulevikus võimaldada, pööras seltsi eestseisus metsade peavalitsuse poole palvega, et seltsile kohase seltsimaja ehituseks materjali lubada alandatud hinnaga. Metsade peavalitsus arvas seltsimaja ehituse tarviliku olevat ja teatas Sõmmerpalu metskonna ülema kaudu, et seltsil tuleks tarvilised andmed saata palkide, lattide suuruse ja rohkuse kohta. Materjal antakse Piirivariku metsast alandatud hinnaga.
Oleks küll väga soovitav, kui selts maja ehitamise mõtte teostaks, kas laenu abil ehk muidu kuidagi viisi.
Siis oleks meil oma seltsimaja, kus igal ajal hea kokku tulla, kursuseid korraldada, pidusid pidada jne. Liige
18-dal veebr. jäi ära loodetav Uue-Antsla mõisa riigi maa planeeritud kruntide peakanditaatide ülesseadmine Antsla ringkonna riigimaade valitseja telefonogrammi põhjal. Juba vara hommikul oli vallamajas näha palju võõraid. Isegi kaugematest kodumaa nurkadest, nagu Petserist, Tartumaalt, olid sõdurid olid ja eraisikudki tulnud lootusega, Uue-Antsla mõisast maad saada. Teade, et maajagamine 2 se märtsi peale edasi lükatud, sünnitas suure meelehärma. Esmalt ei tahetud uskuda, aga kui sellekohane leht seinale üles löödi, läksid kõik minema, kirudes valitsust.
Üleüldse tekib küsimus, kas kõigi maatahtjate soovid Uue-Antsla mõisast maad saada saavad rahuldatud, sest kruntisid on ümber saja, kuna sissetulnud palvekirjade arv üle pooleteise saja ulatab – olgugi et nende seast mitte kõik maad harida ei jõua ega soovigi. –rg.
Suurt ärevust ja meelepaha sünnitavad tulude teadaandelehed, millede täitmine kohalikul rahval üle mõistuse käib. Otsitakse oskajaid, kes lehed ära täidaks ja peetakse nõu, kuidas hästi valetada saaks, et arvatavast suurest tulumaksust lahti saada.
Vabariigi 3. aastapäev Vaabinas - rahvast "kaunis koguke"
Võru Teataja 5. märts 1921
Vaabinast
24. skp. oli kohalise koolimaja ruumides Eesti iseseisvuse kolmanda aastapäeva pühitsemiseks kõne-koosolek korraldatud, millest kaunis koguke rahvast osa võttis.
Et väljastpoolt palutud kõnemehed ilmunud ei olnud, siis astusid koosviibijate hulgast mitmed, päevatähtsuse kohta sõna võttes, lühidate kõnedega üles. Ühtlasi lauldi vaimustatult isamaa hümnust ja austati püstitõusmisega vabadusvõitluses langenuid. Väljamüümiseks toodud Vigastatud Sõjameeste Ühisuse loterii piletid osteti mõne minuti jooksul ära, nii et väga paljud osta soovijad ilma jäid. Meeleolu oli kõikidel pidulik-ülev. Lõpuks mindi ühises rongkäigus isamaa-laulude ja lipu saatel mõisa endiste herrastemajja, kus kohe ringmängud ja tantsud peale hakkasid.
K.
Vaabinast
24. skp. oli kohalise koolimaja ruumides Eesti iseseisvuse kolmanda aastapäeva pühitsemiseks kõne-koosolek korraldatud, millest kaunis koguke rahvast osa võttis.
Et väljastpoolt palutud kõnemehed ilmunud ei olnud, siis astusid koosviibijate hulgast mitmed, päevatähtsuse kohta sõna võttes, lühidate kõnedega üles. Ühtlasi lauldi vaimustatult isamaa hümnust ja austati püstitõusmisega vabadusvõitluses langenuid. Väljamüümiseks toodud Vigastatud Sõjameeste Ühisuse loterii piletid osteti mõne minuti jooksul ära, nii et väga paljud osta soovijad ilma jäid. Meeleolu oli kõikidel pidulik-ülev. Lõpuks mindi ühises rongkäigus isamaa-laulude ja lipu saatel mõisa endiste herrastemajja, kus kohe ringmängud ja tantsud peale hakkasid.
K.
Thursday, March 3, 2011
Wednesday, March 2, 2011
Talispordipäev
Töörahva Elu 2. märts 1971
Seljas kasuk lumine …
„Edasi“ kolhoosis oli talispordipäev. Osa võtsid kõik kolm osakonda – Urvaste, Vaabina ja Keskuse osakond kokku ligi 300 inimesega. Kavas olid suusasõit, liulaskmine reega, hobuste võidusõit, isetegevus ja viktoriin. Üldvõitjaks tuli Keskuse osakond. Urvaste rahvapillimehed hoolitsesid peotuju ja jalakeerutuse eest.
Päeva organiseerimise hingeks olid kolhoosi juhatuse esimees K. Rist ja komsomoli-algorganisatsiooni sekretär A. Villem. Ka suvel korraldame midagi taolist jaanipäeva paiku. See aitab liita suure „Edasi“ kolhoosi ühtseks pereks.
H.KENDER, „Edasi“ kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär
Seljas kasuk lumine …
„Edasi“ kolhoosis oli talispordipäev. Osa võtsid kõik kolm osakonda – Urvaste, Vaabina ja Keskuse osakond kokku ligi 300 inimesega. Kavas olid suusasõit, liulaskmine reega, hobuste võidusõit, isetegevus ja viktoriin. Üldvõitjaks tuli Keskuse osakond. Urvaste rahvapillimehed hoolitsesid peotuju ja jalakeerutuse eest.
Päeva organiseerimise hingeks olid kolhoosi juhatuse esimees K. Rist ja komsomoli-algorganisatsiooni sekretär A. Villem. Ka suvel korraldame midagi taolist jaanipäeva paiku. See aitab liita suure „Edasi“ kolhoosi ühtseks pereks.
H.KENDER, „Edasi“ kolhoosi partei-algorganisatsiooni sekretär
Tänulikud parteile
Kolhoosi Elu 2. märts 1951
TULEVIK ON MEIE ENDI KÄTES
Vaabina külanõukogu Pioneeri kolhoosi punanurka kogunes kohe pärast päevatöö lõppu ligikaudu poolsada kolhoosnikut, et kuulata uut määrust hindade alandamise kohta.
Määratu vaimustusega võeti vastu meie valitsuse otsus töötajate materiaalse heaolu tõstmise kohta. Kohe pärast rõõmuteate kuulamist raadio kaudu, korraldati välkmiiting.
„Oleme tänulikud parteile ja Nõukogude valitsusele toidu- ja tööstuskaupade hindade järjekordse alandamise eest,“ rääkis kolhoosi esimees G. Timberg. Ta näitas, kuivõrd kiiresti meie maa ravis sõjahaavad, ning milliste hiigelsammudega läheb elu majandusliku jõukuse suunas. Samal ajal aga ägavad kapitalistlike maade töölised tööpuuduses, suurte maksukoormate ja elukalliduse pideva tõusu all, mida on neile toonud ameeriklased Marshalli plaaniga. Kolhoosi esimees kutsus kõiki üles töötama meie maa majandusliku jõukuse saavutamiseks kogu jõu ja energiaga.
Sõna võttis veel kolhoosi aseesimees R. Padusepp, kes iseloomustas järjekordset hindade alandamise määrust kui suurt panust ülemaailmsesse rahuüritusse. Rõõmuga ja liigutatult tervitasid kolhoosnikud uue seaduse väljakuulutamist.
TULEVIK ON MEIE ENDI KÄTES
Vaabina külanõukogu Pioneeri kolhoosi punanurka kogunes kohe pärast päevatöö lõppu ligikaudu poolsada kolhoosnikut, et kuulata uut määrust hindade alandamise kohta.
Määratu vaimustusega võeti vastu meie valitsuse otsus töötajate materiaalse heaolu tõstmise kohta. Kohe pärast rõõmuteate kuulamist raadio kaudu, korraldati välkmiiting.
„Oleme tänulikud parteile ja Nõukogude valitsusele toidu- ja tööstuskaupade hindade järjekordse alandamise eest,“ rääkis kolhoosi esimees G. Timberg. Ta näitas, kuivõrd kiiresti meie maa ravis sõjahaavad, ning milliste hiigelsammudega läheb elu majandusliku jõukuse suunas. Samal ajal aga ägavad kapitalistlike maade töölised tööpuuduses, suurte maksukoormate ja elukalliduse pideva tõusu all, mida on neile toonud ameeriklased Marshalli plaaniga. Kolhoosi esimees kutsus kõiki üles töötama meie maa majandusliku jõukuse saavutamiseks kogu jõu ja energiaga.
Sõna võttis veel kolhoosi aseesimees R. Padusepp, kes iseloomustas järjekordset hindade alandamise määrust kui suurt panust ülemaailmsesse rahuüritusse. Rõõmuga ja liigutatult tervitasid kolhoosnikud uue seaduse väljakuulutamist.
Subscribe to:
Posts (Atom)
