Valgusleht propagandaks

Töörahva Elu 7. september 1950
Kasutatakse valguslehte
Kaks korda kuus külastab Urvaste valla Siiriuse rahvamaja rändkino, demonstreerides kolhoosnikkudele väärtuslikke filme. Sageli korraldatakse rahvamajas enne kinoetendusi loenguid ja vestlusi. Eriti tõhusaks vahendiks näitliku agitatsiooni alalt on aga valgusleht.
Hiljuti demonstreeris Siiriuse rahvamajas valla uusimat valguslehte kinomehaanik Schleicher. Valguslehes oli ära toodud ringvaade kohalikest nädalasündmustest. Autahvlil oli Tamme kolhoos, milline täitis viljavarumise aastaplaani 25. augustiks. Kinokülastajaid tutvustati ka masinistide Toomas Alberi ja Arnold Sinimetsa vahelise sotsialistliku võistlusega rahu kaitseks. Endastmõistetavalt ei puudunud valguslehes kriitika, kus toodi esile valla rahvamajade nõrka tööd, kes abistavad kolhoose saagikoristamise ajal ainult paberil. Pärast sisukat kriitikanurka tutvustas valgusleht lähemal ajal rahvamajas ettekandele tuleva näidendi tegelasi.
Valguslehe valmistamisele aitas kaasa Tartu kunstikoolis õppiv komnoor sm. Paluteder.
H. Põhjaväli

Kriitika - mis selle taga tegelikult aastal 1950 oli?

Töörahva Elu 5. september 1950
Kolhoosikirjasaatjad signaliseerivad
Kas äärmine lohakus või sihilik kolhoosikorra ignoreerimine
Tuleviku kolhoos on Urvaste vallas kõigi majandus-poliitiliste ülesannete elluviimisel üks mahajäänumaid. Nii on see näiteks saagikoristamisel, rehepeksul ja viljavarumisel, nii see on taliviljade külvil ja ühisloomakasvatuse arendamisel.
Mahajäämuse põhjused selguvad kohe, kui lähemalt tutvuda töökorraldusega kolhoosis ja kolhoosi juhatuse, ennekõike selle esimehe tööga. Tööarvestus kui selline puudub peaaegu täielikult. Nii on Reivarti põllundusbrigaadis juba enam kui kaks kuud tegemata igasugune arvestus, isegi tööraamatud on kolhoosnikuile välja kirjutamata. Töödistsipliin lonkab, tööle tullakse, millal arvatakse. Üksikud kolhoosi liikmeid, nagu A. Hansi, E. Tell jt. ei ole kevad-suvisel perioodil üldse tööl käinud. Samas aga rikutakse jämedalt põllumajandusartelli põhikirja sellega, et lubatakse normipäevade alusel kolhoosi tööst osa võtta neil, kes tegelikult polegi kolhoosi liikmed.
Vähematki muret ei tunne kolhoosi juhatus ühisloomakasvatuse arendamise eest. Loomade halb söötmine on viinud koguni piimatoodangu langemiseni. Karja söödaks on vaid vilets heinamaarohi, kuna aga samas leidub küllaldaselt head ädalheina. Kui lüpsjad julgesid kolhoosi esimehele Urbile meelde tuletada, et ädalheinast jätkuks ka kariloomadele ning et antud olukorras madalast piimatoodangust tingituna saab kolhoos vähe sissetulekut ning kolhoosnikud normipäeva kohta vähe tasu, vastas esimees, et küllalt kui saate töötasuks mõnikümmend kopikatki.
Vähe hoolt on kantud karja talvise söödabaasi kindlustamise eest. Hulk heina on tegemata ja jäävatki tegemata, nagu ütleb kolhoosi esimees. Ent ka koristatud heina pole aktidega arvele võetud. Osa heinast on aga koguni paigutatud kolhoosnikute isikliku loomasöödaga ühistesse ruumidesse, nagu V. Urbi jt. juures.
Kolhoosi revisjonikomisjon (Kriibi, Lukering, Pärnsalu) pole kordagi revideerinud kolhoosi juhatuse tegevust ja asjaajamist. Isegi kolhooside liitumisel teostatud inventuuri tulemused on lõplikult selgitamata. Valla täitevkomitee ja parteiorganisatsioon on kõiges selles korralageduses hästi teadlikud, kuid needki pole pidanud tarvilikuks Tuleviku kolhoosis korda majja seada.
Ja nii esitavadki kolhoosnikud õigustatult küsimuse: kas äärmine korralagedus või sihikindel kolhoosikorra ignoreerimine? A. Kallas

Valimiskampaania 1930

Võru Teataja 4. september 1930
„Sangaste-Juss“ Väimelas.
Pühapäeval korraldasid 4-5 Vaabina meest „Jaaska“ rahvamajas „enneolemata suure suve-peo,“ nagu oli täh. kuulutusel. Näidendit muidugi ei olnud, küll aga tõotati rohkesti nalja ja naeru. Nagu selgus – oli ainult üks mees, kes rahvale midagi püüdis serveerida. Vaheajal tõmbas uut mundrit ja teist grimmi, ning jälle oli midagi teist, küll professor, küll „Sangaste Juss“ jne. Ettekanded osutusid muidugi küllaltki maitsevaesteks, mispärast publik ka end vastavalt väljendas. Ruumid olid küsitud Vaabina mingisuguse karskusseltsi nimele, aga lõpuks selgus, et on tegemist sotside partei Vaabina osakonnaga, missuguse organisatsiooni templit kandsid ka kontramargid ja piletid. Kui küsiti, kus on karskustegelased, vastasid härrad, et nendel olla see värk karskusseltsiga ühine ja püüdsid ühel kui teisel viisil oma õiget nägu varjata, kuigi kõigile oli selge, et on tegemist politilise koondusega.

Kuldre kolhoosile ei tundunud miski võimatu

Töörahva Elu 2. september 1980
KULDRE TAHAB ÜLETADA 4000 PIIRI
Üleliidulises sotsialistlikus võistluses loomakasvatussaaduste tootmise ja varumise suurendamise eest 1979. – 1980. a. talveperioodil võitis Kuldre kolhoos aukirja. Reedel toimus aukirja pidulik kätteandmine.
Sel puhul rääkis tehtust kolhoosi peazootehnik Irma Teos. Talveperioodiks püstitati küllalt pingelised ülesanded, sest sööta oli napilt käes. Kuid esimesed kolm kuud kulgesid edukalt. See andis innustust, julgust ja jõudu ja kogu talveperiood lõpetati edukalt. Tunduvalt suurenes piimatoodang lehma kohta, tunduvalt suurenes ka piima ja liha kogutoodang.
Irma Teos tänas põllurahvast: sööta oli küll vähevõitu, aga mis oli, see oli kvaliteetne.
Sõna võttis Tilsu lauda lüpsja Alli Niit. Juba aastaid on Tilsu lauda keskmine piimatoodang üle 4000 kg piiri küündinud. Alli Niit: „Arvan, et võiksime lauda keskmist toodangut veelgi parandada ja välja lüpsta 4450-4500 kg.“
Kolhoosi esimees Enno Kontse meenutas, et aastat kümme tagasi tundus 4000 kg kauge ja kättesaamatuna. Keskmine toodang oli siis 2880 kg. Arutati, kust leida kogemusi. Kogemused leiti – „Sõpruse“ kolhoosist. Mõni aasta edasi hakkas pilt paranema ja tänavu, esmakordselt, tahab Kuldre kolhoos 4000 kg keskmiseks piimatoodanguks kätte saada.
NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, ÜAÜKN-i ja ÜLKNÜ Keskkomitee aukirja andis majandile üle EKP Keskkomitee sekretär Rein Ristlaan. Sm. R. Ristlaan õnnitles majandi töötajaid ja soovis uut edu.
Partei rajoonikomitee ja rajooni täitevkomitee nimel õnnitles majandi töötajaid partei rajoonikomitee esimene sekretär Aare Männiste. Ta ütles: „Kui 5000 kg tundub täna võimatu, siis homme on see reaalne tegelikkus. Kuldre kolhoosis on töökas kollektiiv ja 5000-kilone keskmine piimatoodang ei olegi enam suur unistus.
MAIT ARU


Piltidel: EKP Keskkomitee sekretär R. Ristlaan annab aukirja üle Kuldre kolhoosi esimehele Enno Kontsele.
ALLI NIIT

Ekskursioon Heibergi kodupaika

Töörahva Elu 30. august 1980
EKSKURSIOON M. HEIBERGI KODUPAIKA
Urvaste lauliku M. Heibergi 90. sünniaastapäeva tähistamiseks korraldab raamatuühingu rajooniorganisatsiooni juhatus koos raamatuklubiga ekskursiooni-matka tema kodupaika Urvaste-maile pühapäeval, 7. septembril. Väljasõit kultuurimaja juurest kell 10.
Registreerida kuni 5. septembrini telefonil 310-27 keskraamatukogus.
Juhatus

Järelehüüe köster Vassilile

Võru Teataja 30. august 1930
Urvaste köster Vassil †
Neljapäeval, 28. augusti hommikul suri Urvastes Urvaste kauaaegne köster Jaan Vassil ligi 62 aasta vanaduses. Jaan Vassiliga varises mulda üks Urvaste paremaid ja töökamaid mehi. Olles 31 aastat Urvastes köstriks, võitis häätahtlik ja sõbralik Vassil ümbruskondlaste südamed täiel määral. Ta energia ja tööpüüded ei piirdunud mitte üksi kirikueluga, vaid ka seltskondlikule tööle jätkus tal küllalt aega ja jõudu, võttes osa mitmesugustest seltskondlistest kultuurilistest tööavaldistest. Nüüd suikus see elu, sulgedes silmad igaveseks. Aga mälestus temast püsib ja ta algatused mitmel alal elavad edasi. Ta surma puhul laseme lühidalt silmi eest mööduda elukäigul, mis nüüd viiamse verstapostini jõudnud.
Jaan Vassil sündis Tartumaal Vastse Otepääl Zeigo talupidaja pojana 1. okt. 1869. aastal. Esimesed teadmised lugemises ja kirjutamises sai tulevane köster kodukohas – vallakoolis. Seejärel siirdus Vassil kihelkonna kooli, kus õppis 3 aastat.
Et enese teadmisi täiendada, jatkas ta õpingut Tartus, käies lühemat aega seminaris. Iseõppimise teel end õpetaja kutsele ette valmistades tuli ta 1889. a. Võrru, kus 10. okt. kooliõpetaja eksami sooritas. Sellejärel astuski tööle koolipõllul, olle õpetajaks Krüüdneris ja Kärgulas. 16. aug. 1899. aastal valiti ta Urvastesse köstriks, kuhu ta jäi kuni surmani. Urvaste kogudusel on õnn olnud ühe köstriga nii kaua käsi-käes töötada. See koostöö oli kõigiti sõbralik, mitte kunagi vastuolusid ja arusaamatusi esile kutsudes.
Matmine on ette nähtud kuuldavasti homme.

Tõsine tüli piimaühingus

Võru Teataja 30. august 1930
Jant Uue-Antsla piimaühingu koosolekul.
Vahejuhtumine kassapidaja P. Albrechti ja piimatooja J.P vahel.
Uue-Antsla piimaühing pidas oma erakorralise pääkoosoleku, kus tekkis raske konflikt Uue-Antsla tuntud põllumeestekogude tegelase P. Albrechti ja piimaühisuseliikme J.P vahel. Viimane heitis koosolekul P. Albrechtile muuseas ette altkäemaksuvõtmist Uue-Antsla asunduse hoonete müügi juures.
Enne piimaühingu pääkoosolekut oli määratud piimaraha väljamaksmine piimatoojatele, et koosolekule rohkem liikmeid meelitada. Piimaraha väljamaksmisel tekkis konflikt kassapidaja P. Albrechti ja piimaraha saaja J. P. vahel. Raha kättesaamine oli küll vormiliselt raamatusse märgitud, kuid J. P. väitis, et ta raha veel kätte ei ole saanud. Kassapidaja omalt poolt aga väitis vastupidist.
Tähendatud vahejuhtumine ajas ka koosoleku meeleolu teravaks. Koosoleku lõpul tungiti kassapidajale P. Albrechtile õige ägedalt kallale, heites talle ette mitteõiglast tegutsemist.
Muuseas tähendas J. P., kes õigluse jaluleseadmiseks kohtu poole lubas pöörata, et viimane Uue-Antsla asunduse hoonete müügi juures temalt 20 krooni nõudis ostu juures võistlemisest loobumise eest ja seda ka sai. P. A. igatahes temale etteheidetud süüdistusi tol korral tagasi lükkama ei hakanud.
Kuidas lõpuks P. Albrechti ja piimaühingu liikmetevahekord kujuneb, on raske ette öelda.

Lüpsivõistlus jällegi

Võru Teataja 28. august 1930
Lüps pooletosina lusika pääle.
Suurem lüpsivõistlus Miku ja Kitse talus.
Pühapäeval peeti Restu-Antsla kontrollühingu korraldusel Miku ja Kitse taludes lüpsivõistlust, mis oli ka esimene sellesarnane kohapääl. Võistlust jälgis huviga rohkearvuline päältvaatajate hulk. Parimaks lüpsjaks osutus prl. Miili Kreevaldt, kes sai esimese auhinna – ½ tosinat hõbe lusikaid; teine esimene auhind läks pr. Liine Albrechtile – piimaveo kann. Teise auhinna väärilisels tunnistati pr. Emilie Oiger ja pr. Leontine Rosenberg ja Karoline Lutti. Esimene neist sai vihmavarju ja teised kaks 10 krooni tasuks. Kolmanda auhinna omasid pr. Marie Akkermann, Adele Treimuth, Linda Ruder ja Helmi Assor – 5 krooni. Võistlejaid oli kokku 14, kuid mõned jäid auhinnast ilma puuduliku lüpsiviisi tõttu.
Võistluste toetuseks annetasid lahkesti väärtuslisi auhindu Uue-Antsla piimaühing kr. 20. a./s. A. Einpaul, Eesti Piimaühisuste Liit, Antsla Kaubatarvitajate Ühing ja Uue-Antsla Piimaühingu meier mitmesuguseid väärtasju.

Kuldre kool läks 8. klassile üle

Töörahva Elu 27. AUGUST 1960
Peatselt algava õppeaasta eel
OLEME TEERAJAJAD, OLGEM EESKUJUKS!
/---/ Järgnevalt räägime lühidalt mõnest kaheksaklassilisele koolikohustusele üleminevast koolist./--/
KULDRES
Kui teised koolid mõnevõrra „kiratsevad“ 8. klassi õpilaste arvu osas, siis Kuldre kool võiks osa õpilasi isegi ära anda. Soovijaid 8. klassi on 32 ja ruum mahutab vaid 30 õpilast. Kaheksandasse klassi astujate hulgas on 9, kes 7. klassi on varem lõpetanud.
Selline suur õpilaste arv kaheksanda klassi jaoks on kokku saadud sisuka selgitustööga lastevanemate ja õpilaste hulgas.
Füüsika ja keemia õppeabinõud 8. klassi jaoks on kõik muretsetud. Uus internaat valmib 1. septembriks. Õpilased saavad uued koolipingid. Lõunatoitu antakse kõigile õpilastele tasuta.

Bürokraatia aastal 1920

Võru Teataja 25. august 1920
Urvastest. Urvaste kirikuküla masinatarvitajate ühisus saatis käesoleva aasta märtsikuul „Agronoomi“ kirjastusel ilmunud ja põllutööministeeriumi poolt heaks kiidetud masinatarvitajate ühisuse põhikirja Tartu-Võru rahukogule registreerimiseks. Rahukogu saatis põhikirja tagasi, nõudes et põhikiri tuleb kahes eksempel. sisse saata ja vähemalt 7 liikme poolt allakirjutatud ning templimarke igale poognale 6 marga eest peale kleepida. Ühisus täidis kõik need nõudmised, saatis põhikirja kahes eksempel. tagasi ja kleepis ligi 60 m. eest templimarke peale. Juulikuul tuli sama põhikiri teist korda registreerimata tagasi, kusjuures margid põhikirja pealt ära võetud olid. Ka teadati, et põhikirjas kaks paragrafi muuta tulevad, hoolimata sellest, et põhikiri põllutööministeeriumi poolt heaks kiidetud on. Raske on niimoodi harilikkudel kodanikkudel asju ajada. Kas on nüüd põllutööministeerium võhik omas asjas ega tunne seadust, ei ka vormi, või on kohtuministeerium liig asjatundja ja agar.
-e-

Siin siis suur spordipäev ja ka esimene märge ümber Uhtjärve jooksu kohta

Töörahva Elu 24. august 1950
Urvaste kehakultuurlaste suur spordipäev
Rõõmsat vaatepilti pakuvad kauni Uhtjärve kaldad. Täna toimub siin Urvaste kehakultuurlaste suur spordipäev, kus kogu valla kolhoosinoored ja külalised proovivad oma võimeid igasugustel spordialadel.
Urvaste suur spordipäev algab kolhoosidevaheliste võrkpallivõistlustega. Järgimööda rivistuvad väljakule kolhooside mees- ja naiskonnad. Mitu tundi kestnud tasavägiste võistluste järel selguvad võitjad. Nendeks osutuvad „Edasi“ kolhoosi nais- ja meeskond.
On kuulda hobuste hirnumist ja kapjade plaginat. Algavad maakonnas esmakordselt toimuvad ratsaspordivõistlused. Stardijoonele asub 4 ratsurit, nendest kolm meesvõistlejat ja üks naisvõistleja. Igal võistlejal tuleb sõita viis pooleteisekilomeetrist ringi. Pealtvaatajate poolt kaasaelatud võistluse võidab Tuleviku kolhoosi noor ratsasportlane Heldur Olandi. Teise ja kolmanda koha saavutavad Tamme ja Tõusu kolhoosi kolhoosnikud Arnold Kasepalu ja Osvald Mõttus. Hästi esineb ka naisvõistleja Marie Jakobson Siiriuse kolhoosist.
Päeva huvitavamaks kujuneb võistlus motokrossis. Eriti suurt elevust tekitab see ümbruskonna kolhoosnikute seas, kes esmakordselt jälgivad rasket heitlust mootorratastega krossirajal. Teistest paremini sõidab Võrust küllatulnud mootorrattur A. Olesk, läbides 15 km distantsi vähem kui 17 minutiga.
Traditsioonilise ümber-järve-jooksu võidab tuntud Vabariigi pikamaajooksja I. Lattik ajaga 26 min. ja 46 sek. Teise koha omab kaks sekundit halvema ajaga H. Neem Tamme kolhoosist. Sellel 8-kilomeetrisel jooksurajal tuleb võistlejail läbida mitmel korral oja, soo ja ületada mägesid. Kombineeritud teatejooksus on kiiremaks Antsla keskkooli teatejooksu võistkond. Rohkearvulises kujuneb võistlus velokrossis. 13 võistleja hulgast saavutab esikoha Eesti NSV paremaid jalgrattureid H. Rand. VTK mitmevõistluses tuleb esikohale R. Murik Sõmerpalu kehakultuurikollektiivist, teiseks – Antsla keskkooli noorsportlane R. Poola.
Õhtul toimus Siiriuse rahvamajas võistlejate autasustamine mälestusesemete ja diplomitega. Suure poolehoiu osaliseks said kolhoosnikutele külla sõitnud Võru Noorte Spordikooli võimlejate esinemised õpetaja A. Rinne juhtimisel. N. Nurm

Tingel-tangel, jälle nii tuttavlik ja tänapäevane

Elu, 23. august 1930
Tingel-tangel
Maavolikogu koosolekul leidis aset paar vahejuhtumit. Kui sotsialistid ja koonduslased tahtsid koolivõrku järjest laiemale ajada, tõstab maavolinik Torop käe püsti ja hääletab koolivõrgu laiendamise ettepaneku vastu. Sots. Volman hüüab vahele: „Kas koolijuhataja ka kooli vastu hääletab?“ Selle pääle volinik Torop laseb kohe käe alla ja lausub tasa: „Noh, ma ei hääleta siis enam vastu.“
*
Teine väike vahejuhtumine tekib volinik Petersoni ja Kornelli vahel. Orava valla Hanikase kooli küsimuse juures tähendab maavolinik Peterson, et Hanikase koolis on õpilaste arv suurem, kui Uue-Antsla „Kuldre“ algkoolis ja tuleks koondada ka „Kuldre“ klasside arv, mille pääle volinik Kornell ägedalt vastab, et Peterson asjast aru ei saa ega meetrimõõtu ei tunne. Nüüd seletab volinik Peterson, et vol. Kornell seisab sellepärast „Kuldre“ kooli koondamise vastu, et tema naine ise sääl õpetajaks.

Spordipidu!!

Võru Teataja 16. august 1930
Spordipidu Kuldres.
Ka Võru „Ilmarine“ võtab osa.
Eelmise aasta eeskujul korraldatakse Uue-Antslas, Kuldre aias pühapäeval, 17. aug. spordipidu. Peo kavas on ette nähtud võrkpalli mäng naistele ja meestele. Võistlevad Võru „Ilmarise“ Otepää koonduse, Uue-Antsla haridusseltsi ja teised ümbruskonna nais- ja meeskonnad. Kergejõustiku võistlused algavad hom. kell pool 10, pääle võistluste korraldatakse ball auhindade väljajagamisega. Võistlustel kui ka ballil mängib puhkpillide orkester.
javascript:void(0)

Eeskujulik "Tulevik"

Töörahva Elu 15. august 1950
Juba nüüd võideldakse suurte saakide eest tuleval aastal
Läheneb taliviljade külvi aeg. Urvaste valla Tuleviku kolhoosis tehakse selleks praegu hoogsalt ettevalmistusi. Kesapõldudel on käimas korduskünd, mida on praegu tehtud rohkem kui pooles ulatuses. Enne korduskündi anti kesapõllule superfosfaati ja kaalisoola. Eriti on korduskünnil tubli tööga silma paistnud kolhoosnik J. Taal, kes ületab tunduvalt päevaseid tööülesandeid.
Maa eeskujuliku ettevalmistusega loovad Tuleviku kolhoosi kolhoosnikud aluse sügiskülvi õigeaegsele läbiviimisele ja tuleva aasta rikkaliku taliviljasaagi saamisele. V. Lõo

Põllumajanduse arutelu Vaabinas

Olevik 15. august 1900
Sõnumed.
Seltsielu. Segasõnumed.
ii. Vaabina Põllumeeste Seltsi koosolekul 2. julil pidas mõisavalitseja Treufeldt kõne heinamaade parandamisest. Kõneleja juhatas tähelepanemist selle peale, et meie veikepõllupidajad siiaajani heinamaade paremale järjele tõstmiseks vähe sammusid on teinud ja et selle eest edaspidi rohkem hoolt tuleks kanda, sest heinamaade headusel on suur tähtsus karjakasvatuse kohta. Et heinamaad paremaks teha, seks tuleb teda harida ja rammutada. Kõneleja andis laiemat seletust iga üksiku toimenduse kohta, mis heinamaa harimise juures tuleb ette võtta. Kõnele järgnevast läbirääkimisest võltsivad koosolejad elavalt osa, millest näha oli, et põllupidajad heinamaa peale juba oma jagu rõhku panevad. Seltsi esimees teatas koosolekule, et ministeriumist näituse pidamiseks luba on tulnud.
Näitus peetakse 9. ja 10. septembril s. a. Võru linnas, Võru Põllumeeste seltsi aias ära. Eesti Põllumeeste seltside poolt ei ole Võrus veel ühtegi näitust olnud ja tänavune Vaabina Põllum. s. näitus on sellep. esimene. Soovida oleks, et Võru ümberkaudsed veikepõllumehed temast rohkeste osa võtaksivad. Eestseisus on juba 20 auraha, 10 ministeriumi kiitusekirja ja umbes 300 rbl. sularaha näituse tarvis saanud ja loodab veel juurde saada.

Võit Kuldresse!!

Töörahva Elu 14. august 1980
KULDRE KOLHOOSI JUHATUSE
ESIMEES sm. E. KONTSE,
PARTEIKOMITEE SEKRETÄR
Õnnitleme Kuldre kolhoosi kollektiivi märkimisväärse töösaavutuse, 1979/80. a. talveperioodil loomakasvatussaaduste tootmise ja varumise suurendamiseks peetud kolhooside, sovhooside, majanditevaheliste ja muude põllumajandusettevõtete kollektiivide üleliidulise sotsialistliku võistluse võitmisel ja autasustamisel NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, ÜAÜKN-i ja ÜLKNÜ Keskkomitee aukirjaga.
Soovime edu kümnenda viisaastaku edukaks lõpetamiseks, NLKP XXVI kongressi auks võetud sotsialistlike kohustuste täitmiseks.
EKP Võru Rajoonikomitee
Võru Rajooni RSN Täitevkomitee

Ilus, ilus ...

Elu 14. august 1940
Maatöörahva spordipäev Urvastes
Puhkepäeval, 18. aug. s.a. korraldab ÜMÜ Urvaste osakond looduslikult ilusas Urvaste asunduse pargis esimese spordipäeva. Päeva avamisele on palutud kõnelema Võrumaa EAK organisaator ja teisi juhtivaid töölistegelasi. Spordipäeva algus on kell 14.
Kavas on kergejõustikus meestele: kuul, ketas, oda; kaugus- ja kõrgushüpped; 100, 500 ja 3000 m jooksud ning 5 km jalgrattasõit. Ujumine 50 m ja 100 m. Võrkpall meestele ja naistele. Õhtul toimub A. Tammiste ruumides tants ja diplomite väljajagamine. Ka einelaua eest on hoolitsetud.
Võistlema palutaks kõiki ümbruskonna sportlasi. Võistlejail palutakse registreerida pool tundi enne võistluste algust.

Kihelkonnakool teelahkmel

Hommikune Postimees 14. august 1920
Siseriigist.
Urvaste kihelkonnakool.
Meie valulaps, kihelkonnakool, seisab jälle teelahkmel. Paari viimase aasta jooksul on ta mitmesuguseid päevi üle elanud. Saksa okkupatsiooni võimud sulusid ta kinni, kooli ruume kasarmuteks muutes; enamlaste võim avas ta rahva tungiva nõudmise peale uuesti, mitte küll endistes ärarüüstatud ruumides, vaid õpetajalt mahajäetud avarates kirikumõisa ruumides. Poolteist aastat on saanud ta siin rahulikult tööd teha. Niihästi lapsed kui ka kooliõpetajad tundsid rõõmu lahedamate ruumide üle. Nüüd on aga torm tõusmas. Urvaste kiriku nõukogu oma koosolekul 7. augustil tegi otsuseks kirikumõisa ruumidest kooli välja visata, sest siia uuesti valitud õpetaja Valk nõudvat kõike 14 tuba enesele. Ka endisi viletsaid kihelkonnakooli ruume ei lubavat nõukogu kooliel tagasi anda, sest need olevat kihelkonna omad, kool aga maakonnavalitsuse oma. Tähendab – õpetajale, kellel kolmeliikmeline perekond, läheb 14 tuba tarvis, köstrile 10 tuba, kool aga, kus kolme kooliõpetaja juhatusel peale saja lapse õppimas, asugu kuuse alla! Nõukogus on tooniandev hääl okkupatsiooni-aegsel kihelkonna koolivalitsuse liikmel, kes kooli sulumise järele hõisanud: „Vaat’, siin on mees, kes kooliga teha võib, mis tahab.“

VaVaVaVa

Võru Teataja 12. august 1930
Vaabina vallavalitsus vastutusele.
Vaabina vallas Kontsilaane ja Kaago asunduste kohal on sillad juba pikemat aega viletsas seisukorras. Kohalik konstaabel juhtis vallavalitsuse tähelpanu sellele, kuid konstaablile vastatud, et politsei ei ole vallavalitsuse käskija. Konstaabel tegi asja kohta ettekande ja prefektuur asus küsimuse selgitamisele, et vajaduse korral vallavalitsust vastutusele võtta.

Millest me räägime? Loomade nuumamisest!

Töörahva Elu 9. august 1960
Räägime loomade nuumamisest
MINNALASKMISE MEELEOLUD
Miks Kuldres loomade nuumamine ei edene
Kuldre kolhoos ei täitnud juulikuu lahingülesannet loomade nuumamisel. Oli vaja saavutada sigade keskmiseks juurdekasvuks 650 g ööpäevas ja vasikatel 800 g, täideti aga sigadel 498 g ja vasikatel ainult 375 g (!)
Kohapeal ehitatakse uut sigalat 400 seale. Ehitusvalitsus lubas tööd lõpetada 1. juuliks, aga ei pidanud sõna. Sigade ruumikitsikusest kõnelevad vanad poolpimedad ja katkised sigalad, kus seatalitajad palju kasulikku tööaega raiskavad parandamistele. Tööd on mehhaniseerimata. Süüdistatakse ehitusmehi, kuid samal ajal on loomakasvatuse organiseerimisel tõsiseid puudusi, mida saaks kõrvaldada koheselt. Palju on räägitud sigadele koplite ehitamisest, kuid seni ei ole sellele asutud.
Ebarahuldav söödakorraldus näitab hooletut suhtumist loomade nuumamisse. Eelmisel kuul lõppes kartul ja toimus sööda vahetus. Üleminek oli aga halvasti korraldatud. Peale kartuli hakati sigadele andma puitunud vikki. Zootehnik Aime Simson väidab, et viki vananemises on süüdi ilmastik. Peeter Raud, avana kogemustega seatalitaja, soovitas vikki külvata vaheaegadega, et mahlakat sööta saaks pidevalt. Kuid ei agronoom ega partei-algorganisatsiooni sekretär reageerinud sellele. Mahlakama sööda saamiseks oleks võinud osa ristikheina varem koristada.
„Lõssi vedamisel ei ole korda,“ kurdavad talitajad. Lõssi vedaja jagab talitajatele lõssi oma äranägemise järgi. Zootehnikuga kooskõlastamist ei ole.
Lausa hoolimatusest inimeste vastu kõneleb jõusööda väljaandmine. Iga dekaadi lõpul lähevad talitajad lattu. Zootehnik ei ole veel korraldust laomehele toonud. Laost aga juba tuuakse jahu, et loomadele anda. Jahu saab otsa. läheb talitaja uuesti, kuid ikka ei ole veel korraldust. Nii käiakse 4-5 korda enne kui õige jahunorm teada saadakse.
Lautades puuduvad söödaratsioonid. Sööda muudatusel lähevad talitajad kontorisse zootehnikult õiget normi küsima, sest zootehnik lauta ei tule.
Praegu antakse sigadele ristikheinaädalat vabalt hekslitena, jahu 1-1,5 kg (vastavalt eluskaalule), lõssi 0,5 liitrit nuumiku kohta. Sama söödaratsioon on ka paljudes teistes majandites, kuid tulemused palju paremad. Rõuge sovhoosis koguni lõss puudus ja juurdekasv ulatub üle 600 g ööpäevas. Kuid ka Kuldre paremal seatalitajal Peeter Raual oli keskmine juurdekasv oma grupis ligi 600 g ja Alma Sillaril 525 g. Seatalitajad toovad ise haljassööda kohale. Kuna aga kontrolli talitajate töö üle ei ole, siis osa talitajatest on lohakad ja ei too küllaldaselt haljassööta.
Sigadel ei ole allapanu, sulud on seetõttu mustad ja sead virtsas. Hooletusest räägib ka see, et juulis oli kõikides seafarmides punataud, mis pidurdas tublisti juurdekasvu.
Kuu kokkuvõtted näitavad vasikatalitajatest parimaks Armilde Kängsepa. Tema grupi juurdekasv oli 422 g. Ka vähe, temalgi jäi lahingülesande täitmisest palju puudu. Miks? Kõik räägib sellest, et on vaja kohe loomakasvatuse küsimusele rohkem tähelepanu pöörata, tunda rohkem huvi selle töölõigu vastu ja teha rohkem selgitustööd inimestega. Lubamata ükskõikne on kolhoosi esimehe L. Kivi suhtumine loomakasvatuse küsimustesse. Seatalitajate nõudmistele vastab esimees, et sellega tegeleb zootehnik. See polevat tema asi, mis sigalas ja lautades on (!?) Aga kelle siis?
Millal esimees viimati sigalas käis? „Varakevadel, lumemineku ajal, vaatas üle sigalaläve, kuid sisse ei tulnud,“ vastab talitaja Peeter Raud. Vasikatalitaja Alviine Kruus ütleb: „Esimees pole jalga meie lauda juurde saanud, zootehnik käis viimati juunis, kui vasikaid siia toodi…“
On vaja hoolsamat kätt loomade nuumamisel, sest juuli võlg tuleb täita augustis.
A. KALJUSAAR