29. aprill 1958
Kevad metsas
Juba 24. aprillil alustati tööd Kooraste metskonna II jsk. Piirivariku vahtkonna taimeaias. Tööline Armilda Põder valmistab noori kuusetaimi istutamiseks ette. Taimed viiakse Urvaste vahtkonda, kus kuused hakkavad kasvama 12,37 ha suurusel, sügisel ettevalmistatud maa-alal.
Alustatud on ka eelmistel aastatel teostatud metsakülvide hooldamist. Noored männikultuurid vabastatakse vana rohukulu alt, puhastatakse ja kõplatakse. Iga päevaga laieneb tööde rinne.
K. TURVAS
Monday, April 28, 2008
Antsla uudist ka
Võru Teataja 28. aprill 1928
Antslas puudub lugemistuba!
Antsla on juba kaunis suur alev, nii et kipub mõne väiksema linnaga suuruselt võistlema ja mõnes asjas kipub isegi ette linnast, kuid ometi puudub lugemistuba, milline pea igas rahvarikkamas kohas olemas ja õiguse järele peaks olema. Kord oli ka küll Antsla lugemistuba, kuid see oli alevist sootuks väljas “porilombis”, nii et sinna alati juurde ei pääsenud ja lõpuks suleti seegi. Lugemistuba peab ikka keset alevit asuma, kus juurdepääs igale ühele hõlbustatud oleks. Et paljudel pole võimalik ajalehti ja ajakirju osta, siis tundub Antslas lugemistuba päris vajalikuna.
Antslas puudub lugemistuba!
Antsla on juba kaunis suur alev, nii et kipub mõne väiksema linnaga suuruselt võistlema ja mõnes asjas kipub isegi ette linnast, kuid ometi puudub lugemistuba, milline pea igas rahvarikkamas kohas olemas ja õiguse järele peaks olema. Kord oli ka küll Antsla lugemistuba, kuid see oli alevist sootuks väljas “porilombis”, nii et sinna alati juurde ei pääsenud ja lõpuks suleti seegi. Lugemistuba peab ikka keset alevit asuma, kus juurdepääs igale ühele hõlbustatud oleks. Et paljudel pole võimalik ajalehti ja ajakirju osta, siis tundub Antslas lugemistuba päris vajalikuna.
Friday, April 25, 2008
Vaabina mees sai patendi - temast on varem juttu olnud ja küllap tuleb veel.
Võru Teataja 26. aprill 1928
A. Keel võttis patendi.
Võrumaa leidur A. Keel on võtnud riigi patendiametist kaitsetunnistuse kuumendusahju pääle piimakuumendamise sissesääde jaoks.
A. Keel võttis patendi.
Võrumaa leidur A. Keel on võtnud riigi patendiametist kaitsetunnistuse kuumendusahju pääle piimakuumendamise sissesääde jaoks.
Wednesday, April 23, 2008
Õmblusmasinate buum
Võru Teataja 24. aprill 1928
Agentide uputus Urvastes
Ühes talus 4 õmblusmasinat.
Urvastes ei möödu vaevalt päeva, kui ei näeks ühtegi hangeldajat mööda valda kolamas. Küll käivad siin igasugused päevapildi suurenduste korjajad ja mitmesuguste masinate agendid. Rohkem lõikust näib olevat masinate, ka koorelahutajate ja õmblusmasinate agentidel. On saanud moehaiguseks, et igal inimhingel, olgu ta rikas või vaene, peab õmblusmasin kodust nurgas olema. Masinate ostmiseks meelitab inimest eriti võlgu müük. Ja need pagana agendid oskavad hästi inimestele auku pähe rääkida. Muudkui – “osta ja osta, ega meie raha sentigi taha, lase aga pilti suurendada, sissimaksu raha teeme vekslis.”
Agentide uputus Urvastes
Ühes talus 4 õmblusmasinat.
Urvastes ei möödu vaevalt päeva, kui ei näeks ühtegi hangeldajat mööda valda kolamas. Küll käivad siin igasugused päevapildi suurenduste korjajad ja mitmesuguste masinate agendid. Rohkem lõikust näib olevat masinate, ka koorelahutajate ja õmblusmasinate agentidel. On saanud moehaiguseks, et igal inimhingel, olgu ta rikas või vaene, peab õmblusmasin kodust nurgas olema. Masinate ostmiseks meelitab inimest eriti võlgu müük. Ja need pagana agendid oskavad hästi inimestele auku pähe rääkida. Muudkui – “osta ja osta, ega meie raha sentigi taha, lase aga pilti suurendada, sissimaksu raha teeme vekslis.”
Sunday, April 13, 2008
14. aprill - mitu uudist meie kandist
14. aprill 1928
Leidur Vaabinast
Uus pastörisaator väga hea.
Vaabinas on tõusnus A. Keele isikus õige mitmekesine ja andekas leidur. Veel hiljuti tõime teate, et ta on Alte piimatalituses Kurenurme jaama lähedal konstrueerinud uue pastörisaatori. Kohapääl leidust lõplikult hindamas käis põllumajanduse päävalituse eriteadlaste komisjon. Põhjalikkude katsete järele osutus, et leidus meie oludele vastav ja võrdlemisi väga hää. Uus aparaat on palju parem seni tarvitusel olnud väljamaa aparaatidest oma odavuse, lihtsuse ja kerge puhastatavuse tõttu.
Ka tarvitab pastörisaator õige vähe ruumi. Uuel leidusel on kõik omadused, et saada üldtarvilikuks nii kodumaa kui ka välismaade piimatööstuses. Nagu juba öeldud, on A. Keel mitmekülgne ja andekas leidur. Ta on konstrueerinud veel täitsa uuele põhimõttele toetuva veepumba. Ka on ta Belgia automaat püssist ehitanud automaatpüstoli. Tõesti nupukas leidur.
14. aprill 1928
Sea sünnitus metsas
Külmal kevadel märjas soos seal tosin poegi
Umbes paar päeva taagsi juhtus ühes Urvaste valla talus halenaljakas lugu. Siin pidas peremees üht tiinet siga ja ei teadnud täpselt, millal siga pojad ilmatoob.
Ühel hommikul märkas aga pererahvas, et lauda juures asjad sugugi korras ei ole. Arvati esmalt, et siin on tegemist vargusega, sest vana emis oli sootuks kadunud. Pärast selgus aga tõsiasi.
Keegi teadis seletada, et siga nähtud ligidalolevas metsas. Kohe aeti mitmest talust rahvas kokku ja seajant algas. Kuuldi kaugel soos koera haukumist. Mindi vaatama. Vana siga seisis kahejala peal, kaitstes ennast koera eest ja kära oli mis kole. Sohu, ühe kidura ja märja männi alla oli tehtud seal pesa. Pesas oli 12 noort siga, kes külmas haavalehtedena värisesid.
Suure vaevaga saadi nendele juurde, sest vana siga oli kole vihane nii et ühel neiul jupka sootuks lõhki tõmbas ja jalga hammastega vähe kriimustas.
Elu 14. aprill 1928
Vaabina piimaühisuse koosolek.
Homme peetakse Vaabina seltsimajas kohaliku piimaühis. aastapääkoosolekut. Ühisus on seni töötanud rahuloldavalt, ehkki uus sissesääde osteti võlgu, mida nüüd tuleb tasuda protsentidega. Alguses ei läinud kõik või esimesse sorti, põhjuseks oli asjaolu, et meier ei olnud uute riistadega veel põhjalikult tuttav ning meiereisse toodud piim jättis ka puhtuse suhtes mõndagi soovida nagu näitasid puhtuse proovid. Nüüd on aga sellest üle saadud. Praegune esimees, hallpää A.T on läbi ja läbi aus mees, kuid kahjuks mitte täielikult nüüdisaja mees.
Julgen loota, et sellel pääkoosolekul asjalikult valgustatakse ja arutatakse kõiki ühisusse puutuvaid küsimusi.
Sega
Leidur Vaabinast
Uus pastörisaator väga hea.
Vaabinas on tõusnus A. Keele isikus õige mitmekesine ja andekas leidur. Veel hiljuti tõime teate, et ta on Alte piimatalituses Kurenurme jaama lähedal konstrueerinud uue pastörisaatori. Kohapääl leidust lõplikult hindamas käis põllumajanduse päävalituse eriteadlaste komisjon. Põhjalikkude katsete järele osutus, et leidus meie oludele vastav ja võrdlemisi väga hää. Uus aparaat on palju parem seni tarvitusel olnud väljamaa aparaatidest oma odavuse, lihtsuse ja kerge puhastatavuse tõttu.
Ka tarvitab pastörisaator õige vähe ruumi. Uuel leidusel on kõik omadused, et saada üldtarvilikuks nii kodumaa kui ka välismaade piimatööstuses. Nagu juba öeldud, on A. Keel mitmekülgne ja andekas leidur. Ta on konstrueerinud veel täitsa uuele põhimõttele toetuva veepumba. Ka on ta Belgia automaat püssist ehitanud automaatpüstoli. Tõesti nupukas leidur.
14. aprill 1928
Sea sünnitus metsas
Külmal kevadel märjas soos seal tosin poegi
Umbes paar päeva taagsi juhtus ühes Urvaste valla talus halenaljakas lugu. Siin pidas peremees üht tiinet siga ja ei teadnud täpselt, millal siga pojad ilmatoob.
Ühel hommikul märkas aga pererahvas, et lauda juures asjad sugugi korras ei ole. Arvati esmalt, et siin on tegemist vargusega, sest vana emis oli sootuks kadunud. Pärast selgus aga tõsiasi.
Keegi teadis seletada, et siga nähtud ligidalolevas metsas. Kohe aeti mitmest talust rahvas kokku ja seajant algas. Kuuldi kaugel soos koera haukumist. Mindi vaatama. Vana siga seisis kahejala peal, kaitstes ennast koera eest ja kära oli mis kole. Sohu, ühe kidura ja märja männi alla oli tehtud seal pesa. Pesas oli 12 noort siga, kes külmas haavalehtedena värisesid.
Suure vaevaga saadi nendele juurde, sest vana siga oli kole vihane nii et ühel neiul jupka sootuks lõhki tõmbas ja jalga hammastega vähe kriimustas.
Elu 14. aprill 1928
Vaabina piimaühisuse koosolek.
Homme peetakse Vaabina seltsimajas kohaliku piimaühis. aastapääkoosolekut. Ühisus on seni töötanud rahuloldavalt, ehkki uus sissesääde osteti võlgu, mida nüüd tuleb tasuda protsentidega. Alguses ei läinud kõik või esimesse sorti, põhjuseks oli asjaolu, et meier ei olnud uute riistadega veel põhjalikult tuttav ning meiereisse toodud piim jättis ka puhtuse suhtes mõndagi soovida nagu näitasid puhtuse proovid. Nüüd on aga sellest üle saadud. Praegune esimees, hallpää A.T on läbi ja läbi aus mees, kuid kahjuks mitte täielikult nüüdisaja mees.
Julgen loota, et sellel pääkoosolekul asjalikult valgustatakse ja arutatakse kõiki ühisusse puutuvaid küsimusi.
Sega
Wednesday, April 9, 2008
Puhkepäevade andmine on probleem ka tänapäeval - taludes
Kolhoosi Elu 10. aprill 1958
Tagarindlaste töötingimused paranevad
K. Marxi nimelise kolhoosi zootehnik M. Põder teatab, et karjatalitajatele puhkepäevade andmise küsimus on lahendatud. Rida karjatalitajaid, nagu Õ. Rohtla ja O. Jallai jt. on seda võimalust juba kasutanud.
Kolhoosi Elu 10. aprill 1958
Kultuurielu päevaprobleeme
Kas ühe kolhoosi rahvamaja?
Mitmed aastad on Urvaste külanõukogus tuntud teravat puudust korralikust rahvamajahoonest. Ruume, kus üksikute isetegevusringide harjutusi ja kuidagimoodi ka pidusid võib korraldada, ikka leidub, kuid vähegi suurema ürituse puhul jäävad need kitsaks. Eriti vajatakse uut rahvamaja Kuldresse, sest siinsete isetegevuslaste kasutuses olev hoone ei kannata kriitika kübetki.
Möödunud aasta septembrikuu keskpaiku asuti Kuldres kunaguse rahvamaja alusmüüridele püstitama uut hoonet. Ehituse initsiaatoriks oli Stalini-nimelise kolhoosi juhatus eesotsas esimees L. Kiviga. Rahvamaja ehituse üldmaksumus ulatub 374 000 rublani, kusjuures siia on arvestatud vajalikud kõrvalobjektid, heakorrastustööd ja rahvamaja sisustus. Mullu jõuti riigilt saadud summade kaasabil osa müüri valmis teha. Nüüd, kus rahvamaja ehituse vastu tunenvad huvi ka meie rahvasaadikud sm-d Eichfeld ja Ansberg, on lootust, et aasta lõpuks viiakse maja katuse alla ning saal antakse isetegevuslaste kätte.
Seni on rahvamaja ehitamisest huvitatud ainult Stalini-nimeline kolhoos. See majand on püüdnud teha kõik võimaliku ehituse kiirendamiseks. Kahjuks on aga rahvamaja ehitamisest täiesti eemale jäänud külanõukogu teised kolhoosid.
Tõsisemalt peaks rahvamaja ehitusse suhtuma ka Urvaste külanõukogu (esimees sm. Lukka), kes seni on jätnud kõik mured lahendada Stalini-nimelise kolhoosi juhatusele. Külanõukogu lähemaks ülesandeks selles töölõigus olgu kindlasti kaasa tõmmata rahvamaja ehitamisse kõik ühismajandid.
J. SOOVERE
Tagarindlaste töötingimused paranevad
K. Marxi nimelise kolhoosi zootehnik M. Põder teatab, et karjatalitajatele puhkepäevade andmise küsimus on lahendatud. Rida karjatalitajaid, nagu Õ. Rohtla ja O. Jallai jt. on seda võimalust juba kasutanud.
Kolhoosi Elu 10. aprill 1958
Kultuurielu päevaprobleeme
Kas ühe kolhoosi rahvamaja?
Mitmed aastad on Urvaste külanõukogus tuntud teravat puudust korralikust rahvamajahoonest. Ruume, kus üksikute isetegevusringide harjutusi ja kuidagimoodi ka pidusid võib korraldada, ikka leidub, kuid vähegi suurema ürituse puhul jäävad need kitsaks. Eriti vajatakse uut rahvamaja Kuldresse, sest siinsete isetegevuslaste kasutuses olev hoone ei kannata kriitika kübetki.
Möödunud aasta septembrikuu keskpaiku asuti Kuldres kunaguse rahvamaja alusmüüridele püstitama uut hoonet. Ehituse initsiaatoriks oli Stalini-nimelise kolhoosi juhatus eesotsas esimees L. Kiviga. Rahvamaja ehituse üldmaksumus ulatub 374 000 rublani, kusjuures siia on arvestatud vajalikud kõrvalobjektid, heakorrastustööd ja rahvamaja sisustus. Mullu jõuti riigilt saadud summade kaasabil osa müüri valmis teha. Nüüd, kus rahvamaja ehituse vastu tunenvad huvi ka meie rahvasaadikud sm-d Eichfeld ja Ansberg, on lootust, et aasta lõpuks viiakse maja katuse alla ning saal antakse isetegevuslaste kätte.
Seni on rahvamaja ehitamisest huvitatud ainult Stalini-nimeline kolhoos. See majand on püüdnud teha kõik võimaliku ehituse kiirendamiseks. Kahjuks on aga rahvamaja ehitamisest täiesti eemale jäänud külanõukogu teised kolhoosid.
Tõsisemalt peaks rahvamaja ehitusse suhtuma ka Urvaste külanõukogu (esimees sm. Lukka), kes seni on jätnud kõik mured lahendada Stalini-nimelise kolhoosi juhatusele. Külanõukogu lähemaks ülesandeks selles töölõigus olgu kindlasti kaasa tõmmata rahvamaja ehitamisse kõik ühismajandid.
J. SOOVERE
Monday, April 7, 2008
Saturday, April 5, 2008
Ubinavaras Koorastes
Võru Teataja 5. aprill 1928
Kooraste õunavarguse järelkaja.
Elviira Kelder olevat Urvastes olnud.
Juba 1926. aastal enne jõulupühasid kuulas Otepää jaoskonna rahukohtunik Elviira Keldri süüdistusasjas üle Jaan ja Artur Jelle tunnistajatena ilma vandeta. Mõlemad Jelled seletasid, et süüalune E. Kelder olnud siis, kui Kooraste vallamaja juures õuna- ja ploomivargus toime pandi, oma kodukohas Urvaste vallas. Tunnistajate seletustest tuleb siis ka järeldada, et E. Keldril võimatu oli vargusest osa võtta.
Otepää jaoskonna rahukohtuniku nõudel kuulati siis veel Võru 2. jaosk. rahukohtuniku juures ilma vandeta üle Helmut Kelder. Ka see seletas, et E. Kelder pole õunavarguse ajal Koorastes olnud, vaid Urvastes, Truuta asunduses.
Hiljem aga selgus, et Jaan ja Artur Jelle ja Helmut Kelderi seletused ei vastanud tõele. Terve rida teisi tunnistajaid olid E: Kelderit varguse toimepanemise ajal Kooraste vallamaja juures näinud. Üks tunnistaja oli isegi oma silmaga näinud, kuidas ta aias õuntevargil käinud.
Valetunnistuse andmise eest võeti siis mõlemad Jelled ja H. Kelder vastutusele. Kohus mõistis Jelled 2 kuuks vangi ja Helmut Kelderi 2 kuuks aresti. Elviira Kelder mõisteti õigeks, sest ei läinud korda kindlaks teha, et ta teisi valetunnistuse andmisele oleks ahvatlenud.
Kooraste õunavarguse järelkaja.
Elviira Kelder olevat Urvastes olnud.
Juba 1926. aastal enne jõulupühasid kuulas Otepää jaoskonna rahukohtunik Elviira Keldri süüdistusasjas üle Jaan ja Artur Jelle tunnistajatena ilma vandeta. Mõlemad Jelled seletasid, et süüalune E. Kelder olnud siis, kui Kooraste vallamaja juures õuna- ja ploomivargus toime pandi, oma kodukohas Urvaste vallas. Tunnistajate seletustest tuleb siis ka järeldada, et E. Keldril võimatu oli vargusest osa võtta.
Otepää jaoskonna rahukohtuniku nõudel kuulati siis veel Võru 2. jaosk. rahukohtuniku juures ilma vandeta üle Helmut Kelder. Ka see seletas, et E. Kelder pole õunavarguse ajal Koorastes olnud, vaid Urvastes, Truuta asunduses.
Hiljem aga selgus, et Jaan ja Artur Jelle ja Helmut Kelderi seletused ei vastanud tõele. Terve rida teisi tunnistajaid olid E: Kelderit varguse toimepanemise ajal Kooraste vallamaja juures näinud. Üks tunnistaja oli isegi oma silmaga näinud, kuidas ta aias õuntevargil käinud.
Valetunnistuse andmise eest võeti siis mõlemad Jelled ja H. Kelder vastutusele. Kohus mõistis Jelled 2 kuuks vangi ja Helmut Kelderi 2 kuuks aresti. Elviira Kelder mõisteti õigeks, sest ei läinud korda kindlaks teha, et ta teisi valetunnistuse andmisele oleks ahvatlenud.
Wednesday, April 2, 2008
Kuldre ja Urvaste omad olümpiaadil tublid
Töörahva Elu 2. aprill 1968
Matemaatikaolümpiaadilt
25. märtsil kogunesid rajooni koolide V-VIII klassi õpilased Võru I keskkooli rajooni matemaatikaolümpiaadile. V-VII klassi õpilastele oli selline üritus esmakordne. Osavõtt oli üsna arvukas (V klassidest 43, VI klassidest 31, VII klassidest 38 ja VIII klassidest 56 võistlejat.
Individuaalselt olid parimad:
VII kl. T. Pleksepp (Kuldre) 16 p. /---/
V kl. M. Piho (Võru I KK V-b) 23 p., E. Hõim (Võru I KK V-b) 22 p. ja U. Oinak (Urvaste) 21 p
Eriti tuleks ära märkida Antsla Keskkooli, Väimela, Ruusmäe ja Kuldre 8. kl Kooli õpilaste ning õpetajate tööd olümpiaadiks ettevalmistamisel. Nimetatud koolide õpilased esinesid edukalt kõigi klasside osas.
Olümpiaadikomisjon.
Matemaatikaolümpiaadilt
25. märtsil kogunesid rajooni koolide V-VIII klassi õpilased Võru I keskkooli rajooni matemaatikaolümpiaadile. V-VII klassi õpilastele oli selline üritus esmakordne. Osavõtt oli üsna arvukas (V klassidest 43, VI klassidest 31, VII klassidest 38 ja VIII klassidest 56 võistlejat.
Individuaalselt olid parimad:
VII kl. T. Pleksepp (Kuldre) 16 p. /---/
V kl. M. Piho (Võru I KK V-b) 23 p., E. Hõim (Võru I KK V-b) 22 p. ja U. Oinak (Urvaste) 21 p
Eriti tuleks ära märkida Antsla Keskkooli, Väimela, Ruusmäe ja Kuldre 8. kl Kooli õpilaste ning õpetajate tööd olümpiaadiks ettevalmistamisel. Nimetatud koolide õpilased esinesid edukalt kõigi klasside osas.
Olümpiaadikomisjon.
Monday, March 31, 2008
Maakonna ja riigiajalehtede võrdlus seekord olemas
Võru Teataja 31. märts 1928
Aidavargad Urvastes
Kolmel hobusel viidi Lõhtsu talu tagavarad
ööl vastu 28. märtsi pandi Urvaste vallas toime suurem murdvargus. Mäe-Lõhtsu talus elutseval Reinhold Haavistul varastati lukustatud aidast aidaluku väljapuurimise teel hulka kraami, nimelt 7 puuda soolatud sealiha, 2 puuda rasvaliha, kaheraudne tagastlaetav jahipüss, 8 puuda linaseemneid, 3 puuda rukkijahu, 6 puuda otri, 3 puuda herneid, villane meesterahva ülikond, villased püksid, hulk mett, saia, viljakotte ja muud. Omaniku kahju ulatub 380 kroonini.
Vargad on seekord teinud tubli töö. Väljas on nad olnud arvatavasti kolme hobusega ja siis ka kaasa viinud kõik, mis vähegi viia andis. Kahjusaaja kedagi varguses süüdistada ei tea. Praegu kestab juurdlus hoolikalt.
Seni juhtus Urvastes vargusi tihti ikka asunduses, kuid nüüd on vargapoiste tegevusring nähtavasti laiemapiiriliseks muutunud.
Vaba Maa, 31. märts 1928, lk 2.
Suur murdvargus Võrumaal.
Vargad 3 hobusega kohal.
Ööl vastu 28. märtsi pandi Võrumaal, Urvaste vallas, "Mäelõhtsu" talus
toime suurem murdvargus. Kuritöö oli hästi organiseeritud. Vargad
ilmusid kohale kolmel hobusel ja tegid oma "töö" nii puhtalt, et keegi
talu elanikkudest sündmusest teada ei saanud enne, kui kurjategijad olid
juba lahkunud.
Vargad tungisid aita, puurides aida uksest luku välja. Kaasa viisid nad
rikkaliku saagi - 7 puuda soolatud sealiha, 2 puud rasvaliha
sulatamiseks, kaheraudse jahipüssi, 8 puuda linaseemneid, 3 puuda
rukkijahu, 8 puuda otri, 3 puuda herneid, 16 naela kärjemett, ühe
ülikonna j. m.
Varaste saagiks langenud varanduse omanik R. Haavist ei tea kuriteos
kedagi kahtlustada.
Aidavargad Urvastes
Kolmel hobusel viidi Lõhtsu talu tagavarad
ööl vastu 28. märtsi pandi Urvaste vallas toime suurem murdvargus. Mäe-Lõhtsu talus elutseval Reinhold Haavistul varastati lukustatud aidast aidaluku väljapuurimise teel hulka kraami, nimelt 7 puuda soolatud sealiha, 2 puuda rasvaliha, kaheraudne tagastlaetav jahipüss, 8 puuda linaseemneid, 3 puuda rukkijahu, 6 puuda otri, 3 puuda herneid, villane meesterahva ülikond, villased püksid, hulk mett, saia, viljakotte ja muud. Omaniku kahju ulatub 380 kroonini.
Vargad on seekord teinud tubli töö. Väljas on nad olnud arvatavasti kolme hobusega ja siis ka kaasa viinud kõik, mis vähegi viia andis. Kahjusaaja kedagi varguses süüdistada ei tea. Praegu kestab juurdlus hoolikalt.
Seni juhtus Urvastes vargusi tihti ikka asunduses, kuid nüüd on vargapoiste tegevusring nähtavasti laiemapiiriliseks muutunud.
Vaba Maa, 31. märts 1928, lk 2.
Suur murdvargus Võrumaal.
Vargad 3 hobusega kohal.
Ööl vastu 28. märtsi pandi Võrumaal, Urvaste vallas, "Mäelõhtsu" talus
toime suurem murdvargus. Kuritöö oli hästi organiseeritud. Vargad
ilmusid kohale kolmel hobusel ja tegid oma "töö" nii puhtalt, et keegi
talu elanikkudest sündmusest teada ei saanud enne, kui kurjategijad olid
juba lahkunud.
Vargad tungisid aita, puurides aida uksest luku välja. Kaasa viisid nad
rikkaliku saagi - 7 puuda soolatud sealiha, 2 puud rasvaliha
sulatamiseks, kaheraudse jahipüssi, 8 puuda linaseemneid, 3 puuda
rukkijahu, 8 puuda otri, 3 puuda herneid, 16 naela kärjemett, ühe
ülikonna j. m.
Varaste saagiks langenud varanduse omanik R. Haavist ei tea kuriteos
kedagi kahtlustada.
Urvaste ehitas 80 aastat tagasi hoolega
Võru Teataja 31. märts 1928
“Siirius” ehitab maja
Pühapäeval 25. märtsil s.a. oli liit “Siiriuse” majaehitustööde väljapakkumine Urvaste-Koigu end. kõrtsi ruumes.
Liidu maja ehitus katuse alla meistri naeltega jäi 600 krooni eest Juhan Veski kätte. Aknad ja uksed on antud tiisler Amani valmistada. Ka materjal on suurem osa veetud ja kui ilmad soojemaks muutuvad, lubab meister kohe tööle asuda.
Elu 31. märts 1928
Urvaste piimaühisus
annab välja vähempakkumise teel järgmise
ehitustöö:
Telliskivist meierei hoonele puust teine kord pääle ehitada, alumisele korrale põhajlik remont teha.
Väljapakkumine on 15. aprill s.a. kell 2 p.l. Urvaste asunduses meierei ruumides, pääkoosoleku ees.
Pakkumise tagatiseks nõuetav 50 krooni. Koosolek jätab omale õiguse tööd ka mitte vähempakkujale välja anda.
Juhatus.
“Siirius” ehitab maja
Pühapäeval 25. märtsil s.a. oli liit “Siiriuse” majaehitustööde väljapakkumine Urvaste-Koigu end. kõrtsi ruumes.
Liidu maja ehitus katuse alla meistri naeltega jäi 600 krooni eest Juhan Veski kätte. Aknad ja uksed on antud tiisler Amani valmistada. Ka materjal on suurem osa veetud ja kui ilmad soojemaks muutuvad, lubab meister kohe tööle asuda.
Elu 31. märts 1928
Urvaste piimaühisus
annab välja vähempakkumise teel järgmise
ehitustöö:
Telliskivist meierei hoonele puust teine kord pääle ehitada, alumisele korrale põhajlik remont teha.
Väljapakkumine on 15. aprill s.a. kell 2 p.l. Urvaste asunduses meierei ruumides, pääkoosoleku ees.
Pakkumise tagatiseks nõuetav 50 krooni. Koosolek jätab omale õiguse tööd ka mitte vähempakkujale välja anda.
Juhatus.
Sunday, March 30, 2008
"Edasi" vabariigi tipus
Töörahva Elu 30. märts 1968
MEIE PARIMAD PÕLLUMAJANDUSES
/---/Parimaks söödakaalika kasvatajaks oli meie “Edasi” kolhoos, kus saadi hektarisaagiks 1269 ts. Väimela NST oli 826 ts. 19. kohal.
“Edasi” kolhoos tunnistati vabariigi teiseks majandiks heinaseemne kasvatamisel. Alla vanduma pidi ta ainult Tartu rajooni “Võrtsjärve” kolhoosile, kus saadi 4,8 ts hektarilt “Edasi” 4,4 ts vastu. Antsla ST oli 14. ja Kuldre kolhoos 18. /---/
MEIE PARIMAD PÕLLUMAJANDUSES
/---/Parimaks söödakaalika kasvatajaks oli meie “Edasi” kolhoos, kus saadi hektarisaagiks 1269 ts. Väimela NST oli 826 ts. 19. kohal.
“Edasi” kolhoos tunnistati vabariigi teiseks majandiks heinaseemne kasvatamisel. Alla vanduma pidi ta ainult Tartu rajooni “Võrtsjärve” kolhoosile, kus saadi 4,8 ts hektarilt “Edasi” 4,4 ts vastu. Antsla ST oli 14. ja Kuldre kolhoos 18. /---/
Leiutaja Vaabinast
Võru Teataja 29. märts 1928
Pastörisaator tuleb Vaabinast
Võrumaalane konstrueeris aparaadi
Piimaühisuste kohta on teatavasti maksev korraldus, et piim kõigis piimajaamades peab pastöriseeritama, s.t. kuumutama 85 kraadises kuumuses, et kõiki batsille tappa. Pastörisaatorid aga, mis väljamaalt tulevad tellida, on kallid ja käivad piimaühisusele üle jõu. Praegu on küll Tallinnas Krulli vabrikus väljatöötamisel ja katsetamisel uus ja odav pastörisaator, kuid see pole veel valmis.
Üllatava leiduse sellel alal on aga nüüd teinud Vaabina mees A. Keel, kes kohapääl piimatööstuses uue pastörisaatori konstrueerinud, mis palju odavam, lihtsam ja praktilisem senistest.
A. Keel on selle aparaadiga ka Tallinnas katseid teinud ja “Laverna” tehases asjatundjate poolt hääkskiitmise leidnud. Nüüd on leidur oma aparaati vel täiendanud ja lähemal ajal sõidab kohale leidust lõplikult hindama põllumajanduse päävalitsuse asjatundja. Senistel katsetel andis aparaat vastavad temperatuurid ja töötas otstarbekohaselt.
Uue pastörisaatori juures võib endise katla aset täita harilik pada, millesse torud asetatakse. Viimased on lahtivõetavad, nii et nende puhastamine kerge.
(täpselt sama jutt Elu 31. märts, pealkirjaga Nupukas mees Vaabinas. Konstrueeris uuetüübilise pastörisaatori)
Wednesday, March 26, 2008
Pättusi kah
Võru Teataja 27. marts 1928
Varastas heinu
Urvaste asunduses varastati Liisa Alteril 5 puuda heinu 6 krooni väärtuses. Varas oli heinte kallale tunginud kõrvalkuurist läbi vaheseina.
Varastas heinu
Urvaste asunduses varastati Liisa Alteril 5 puuda heinu 6 krooni väärtuses. Varas oli heinte kallale tunginud kõrvalkuurist läbi vaheseina.
Uued traktorid
Kolhoosi Elu 27. märts 1958
Teisena rajoonis
Teisena rajoonis omandas traktorid “Edasi” kolhoos. Eile olid kolhoosi esindajad Pikajärve traktorijaamas, et lõplikult kooskõlastada traktorite ostu. Nüüd kuulub kolhoosile kolm võimsat terasratsut – DT-54, “Belaruss” ja HTZ-7. Järgmisena antakse ostetud tehnika täna-homme üle “Linda” kolhoosile.
A. MÜÜR
Teisena rajoonis
Teisena rajoonis omandas traktorid “Edasi” kolhoos. Eile olid kolhoosi esindajad Pikajärve traktorijaamas, et lõplikult kooskõlastada traktorite ostu. Nüüd kuulub kolhoosile kolm võimsat terasratsut – DT-54, “Belaruss” ja HTZ-7. Järgmisena antakse ostetud tehnika täna-homme üle “Linda” kolhoosile.
A. MÜÜR
"Edasi" ruulis spartakiaadil
26. marts 1968
MEIE TALISPARTAKIAADI PARIMAD SUUSATAMISES
“Edasi”, “Võit” ja Võru KEK
Teada on “Edasi” kolhoosi suured kartulisaagid ja edusammud heinaseemne arendamisel. Et majandis osatakse ka sportlastest lugu pidada, neid külalislahkelt vastu võtta ja hästi võistlusi korraldada, selles veendusid rajooni 19 kehakultuurikollektiivi 133 sportlast, kes kogunesid sinna “Jõu” Võru Nõukogu talispartakiaadi finaalvõistlustele murdmaasuusatamises.
Tervituskõne pidas kolhoosi esimees K.Rist. Võistluslipu heiskasid Rõuge sovhoosi ja Võhandu kolhoosi parimad suusatajad.
Esimene start anti 2 km distantsil naistele. Esikoha 46 võistlejast sai Linda Karro (7.23) Sale Lusbo (8.50) ja Ilme Kirsimäe (8.51) ees. Meesvõistlejaid läks 3 km rajale 68. Kiireim oli Jüri Joonas (10.21), kellele järgnesid Valter Hiielaan (10.40), Rein Põldoja (10.49) ja teised./---/
Teisel päeval võisteldi kombineeritud teatesuusatamises. Kolhoosidest oli parim “Edasi” võistkond. Teise koha sai “Tõusva Koidu” ja kolmanda Kirovi-nim. kolhoos. /---/
Võistlused lõpetati ühises lõunalauas /---/
MEIE TALISPARTAKIAADI PARIMAD SUUSATAMISES
“Edasi”, “Võit” ja Võru KEK
Teada on “Edasi” kolhoosi suured kartulisaagid ja edusammud heinaseemne arendamisel. Et majandis osatakse ka sportlastest lugu pidada, neid külalislahkelt vastu võtta ja hästi võistlusi korraldada, selles veendusid rajooni 19 kehakultuurikollektiivi 133 sportlast, kes kogunesid sinna “Jõu” Võru Nõukogu talispartakiaadi finaalvõistlustele murdmaasuusatamises.
Tervituskõne pidas kolhoosi esimees K.Rist. Võistluslipu heiskasid Rõuge sovhoosi ja Võhandu kolhoosi parimad suusatajad.
Esimene start anti 2 km distantsil naistele. Esikoha 46 võistlejast sai Linda Karro (7.23) Sale Lusbo (8.50) ja Ilme Kirsimäe (8.51) ees. Meesvõistlejaid läks 3 km rajale 68. Kiireim oli Jüri Joonas (10.21), kellele järgnesid Valter Hiielaan (10.40), Rein Põldoja (10.49) ja teised./---/
Teisel päeval võisteldi kombineeritud teatesuusatamises. Kolhoosidest oli parim “Edasi” võistkond. Teise koha sai “Tõusva Koidu” ja kolmanda Kirovi-nim. kolhoos. /---/
Võistlused lõpetati ühises lõunalauas /---/
Tuesday, March 25, 2008
Kas praegu saame sellise kokku?
Kolhoosi Elu 25. märts 1958
LOOVAD JÕUD
Kunstilise isetegevuse ülevaatus
Üle 100 osavõtja
Urvaste külanõukogu isetegevuse ülevaatusest võttis osa üle 100 tegelase. Enamik neist kuulus Urvaste rahvamaja isetegevuslaste perre. Sealne tuntud rahvapilli- ja kammerorkester esines ka seekord tunnustust vääriva tasemega, samuti teised kollektiivid. Kuldre rahvamaja oli esindatud rahvatantsurühma ja naisansambliga.
R. MÄNDLA
LOOVAD JÕUD
Kunstilise isetegevuse ülevaatus
Üle 100 osavõtja
Urvaste külanõukogu isetegevuse ülevaatusest võttis osa üle 100 tegelase. Enamik neist kuulus Urvaste rahvamaja isetegevuslaste perre. Sealne tuntud rahvapilli- ja kammerorkester esines ka seekord tunnustust vääriva tasemega, samuti teised kollektiivid. Kuldre rahvamaja oli esindatud rahvatantsurühma ja naisansambliga.
R. MÄNDLA
Sunday, March 23, 2008
Vargus Urvastes
Võru Teataja 24. märts 1928
Vargus Urvastes
Ööl vastu 22. märtsi varastati Urvaste asunduses elutseval Karl Simmil kõigi asunikkude ühiselt kasutatavast aidast 12 puuda segavilja ja 10 puuda otri 88 krooni väärtuses. Vargus on toime pandud aidalaelt heinaküüni mineva ukse kaudu.
Vargus Urvastes
Ööl vastu 22. märtsi varastati Urvaste asunduses elutseval Karl Simmil kõigi asunikkude ühiselt kasutatavast aidast 12 puuda segavilja ja 10 puuda otri 88 krooni väärtuses. Vargus on toime pandud aidalaelt heinaküüni mineva ukse kaudu.
Saturday, March 22, 2008
Sead hakkasid tulu tooma
Kolhoosi Elu 22. marts 1958
MEIE EESRINDLASI
Elfriede Armulik
Mõni aasta tagasi oli “Võidulipu” kolhoosi liige Elfriede Armulik põllutööline. Suure pere emana uskus ta, et seal jääb natukene rohkem aega üle kodu ja laste jaoks. 1951. a. aga anti tema hooleks sigade talitamine – amet, mis nõuab aega, kannatlikkust ja rasket füüsilist tööd.
Esimestel aastatel tundis uus seatalitaja oma tööst vähe rõõmu. Kõik oli vilets. Sigala ruumid olid laokil. Sööt oli nii napp, et poolnäljaseid loomi nähes hakkas hale. Kasvuiive säärane, et häbi kõnelda.
“Võidulipu” kolhoosi tuli uus esimees – kommunist Armilde Sibul. Seatalitajad pidasid temaga kohe praktiliselt nõu, mismoodi asju nii seada, et sead tooksid kolhoosile tulu. Seni oli nii, et talitamise valu ja hool maksid rohkem kui sead ise. Puhtalt kahjulik majanduslik haru kolhoosis! Kaua see nii kestab! Asi peab paranema.
Ent ka äsja tulnud ja kehva kolhoosi vastuvõtnud esimehe käed olid tühjad. Ühiselt plane pidades leiti siiski, et põldheinte varudest võib osa sigade jaoks heinajahuks jahvatada. Esialgene mure oli murtud.
1955. a. kevadel võttis E. Armulik endale lisatööks kasvatada sigala lähedal põllul 0,5 ha suurusel maa-alal kartuleid. Need kulusid varasügisel sigade nuumamiseks. Nüüdsest peale kasvatatakse “Võidulipu” kolhoosis mõlema sigala juures kartuleid, mille hooldamine on talitajate eneste käes ja mida iga kasvataja kulutab oma hoolealuste söödaks.
Juba paar aastat poegivad E. Armuliku hoolealused emised aasta esimestel kuudel. Hiliskevadel, kui põldhein lihavalt lokkama lööb, on nad juba tublid haljassööda kasutajad. Seda toob talitaja neile isu järgi. Peab ütlema: see on neil igal aastal üllatavalt hea. Mitu tundi töötab hekslimasinhommiku- ja õhtupoolikul mahlakat heina peenendades. Talitaja käed väsivad vahel sööta ette kandes, kuid see on hea väsimus, millest tulenevad sealiha juurdekasvu ööpäevased grammid, kilod, tsentnerid, kasvab kolhoosi ja seatalitaja jõukus.
Möödunud aastal kasvatas E. Armulik iga hooldada oleva emise kohta 18,9 põrsast. Nende ööpäevane kasvuiive oli suvekuudel 500-600 grammi. Palju aastaid mahajäänute killas seisnud kolhoos jõudis sealiha tootmisega rajoonis viiendale kohale. 25,2 ts sealiha iga 100 ha põllumaa kohta – sellest võib juba pisut kõnelda. Muidugi, siit tuleb kõvasti edasi minna. Nüüdsest peale on see kergem, sest esimesed, otsivad sammud on astutud.
E. Armuliku mitme aasta pikkust tööd hinnati väärikalt. Teda autasustati NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega medaliga “Eeskujuliku töö eest”. See on juba teine autasu, mille osaliseks tubli tööinimene ja pereema sai. Mõni aasta tagasi anti talle kui seitsme lapse emale III järgu “Ema au” orden.
Äsja anti hoolsale töötajale üle medal “Eeskujuliku töö eest”. See tiivustab, paneb veelgi hoolsamini ja põhjalikumalt tööle, veelgi põlevama südamega võitlema kolhoosi jõukuse eest.
Ja tööd – seda jätkub praegu nii ööks kui päevaks. E. Armuliku hoolel on praegu juba 64 mõnenädalast põrsast. Neist peavad hilissuveks kasvama parajad peekonid. Varsti suureneb sigade noorpere arv veelgi. Seni on iga poegija toonud keskmiselt 16 põrsast – nii võib loota, et tänavu ületab E. Armulik tugevasti mullused saavutused.
E. MITT
MEIE EESRINDLASI
Elfriede Armulik
Mõni aasta tagasi oli “Võidulipu” kolhoosi liige Elfriede Armulik põllutööline. Suure pere emana uskus ta, et seal jääb natukene rohkem aega üle kodu ja laste jaoks. 1951. a. aga anti tema hooleks sigade talitamine – amet, mis nõuab aega, kannatlikkust ja rasket füüsilist tööd.
Esimestel aastatel tundis uus seatalitaja oma tööst vähe rõõmu. Kõik oli vilets. Sigala ruumid olid laokil. Sööt oli nii napp, et poolnäljaseid loomi nähes hakkas hale. Kasvuiive säärane, et häbi kõnelda.
“Võidulipu” kolhoosi tuli uus esimees – kommunist Armilde Sibul. Seatalitajad pidasid temaga kohe praktiliselt nõu, mismoodi asju nii seada, et sead tooksid kolhoosile tulu. Seni oli nii, et talitamise valu ja hool maksid rohkem kui sead ise. Puhtalt kahjulik majanduslik haru kolhoosis! Kaua see nii kestab! Asi peab paranema.
Ent ka äsja tulnud ja kehva kolhoosi vastuvõtnud esimehe käed olid tühjad. Ühiselt plane pidades leiti siiski, et põldheinte varudest võib osa sigade jaoks heinajahuks jahvatada. Esialgene mure oli murtud.
1955. a. kevadel võttis E. Armulik endale lisatööks kasvatada sigala lähedal põllul 0,5 ha suurusel maa-alal kartuleid. Need kulusid varasügisel sigade nuumamiseks. Nüüdsest peale kasvatatakse “Võidulipu” kolhoosis mõlema sigala juures kartuleid, mille hooldamine on talitajate eneste käes ja mida iga kasvataja kulutab oma hoolealuste söödaks.
Juba paar aastat poegivad E. Armuliku hoolealused emised aasta esimestel kuudel. Hiliskevadel, kui põldhein lihavalt lokkama lööb, on nad juba tublid haljassööda kasutajad. Seda toob talitaja neile isu järgi. Peab ütlema: see on neil igal aastal üllatavalt hea. Mitu tundi töötab hekslimasinhommiku- ja õhtupoolikul mahlakat heina peenendades. Talitaja käed väsivad vahel sööta ette kandes, kuid see on hea väsimus, millest tulenevad sealiha juurdekasvu ööpäevased grammid, kilod, tsentnerid, kasvab kolhoosi ja seatalitaja jõukus.
Möödunud aastal kasvatas E. Armulik iga hooldada oleva emise kohta 18,9 põrsast. Nende ööpäevane kasvuiive oli suvekuudel 500-600 grammi. Palju aastaid mahajäänute killas seisnud kolhoos jõudis sealiha tootmisega rajoonis viiendale kohale. 25,2 ts sealiha iga 100 ha põllumaa kohta – sellest võib juba pisut kõnelda. Muidugi, siit tuleb kõvasti edasi minna. Nüüdsest peale on see kergem, sest esimesed, otsivad sammud on astutud.
E. Armuliku mitme aasta pikkust tööd hinnati väärikalt. Teda autasustati NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega medaliga “Eeskujuliku töö eest”. See on juba teine autasu, mille osaliseks tubli tööinimene ja pereema sai. Mõni aasta tagasi anti talle kui seitsme lapse emale III järgu “Ema au” orden.
Äsja anti hoolsale töötajale üle medal “Eeskujuliku töö eest”. See tiivustab, paneb veelgi hoolsamini ja põhjalikumalt tööle, veelgi põlevama südamega võitlema kolhoosi jõukuse eest.
Ja tööd – seda jätkub praegu nii ööks kui päevaks. E. Armuliku hoolel on praegu juba 64 mõnenädalast põrsast. Neist peavad hilissuveks kasvama parajad peekonid. Varsti suureneb sigade noorpere arv veelgi. Seni on iga poegija toonud keskmiselt 16 põrsast – nii võib loota, et tänavu ületab E. Armulik tugevasti mullused saavutused.
E. MITT
Subscribe to:
Posts (Atom)
