Kirikuõpetajaga ei olda rahul

Valgus 5. juuli 1890
Omalt maalt ja riigist.
Võrumaalt kirjutatakse meile: Auustatud Valguse toimetus. Palun teie lehes järgmist asja ära õiendada: Val 21. numbris on meie Urvaste kihelkonnast kirjutatud; et meie õpetaja Stein kirikus kella kotiga raha korjamise on maha jätnud; seda on teile küll valeste teatatud, sest meie õpetaja, nagu ta ühele vöörmündrile olevat ütelnud, ei mõtlevadki selle peale, niisugust kasuliku kaupa maha jätta, mis temale aastas 400-500 rubla sisse toob. – No nii palju seda raha küll ei saa, mõtleb vist mõni Valguse lugija? Saab muidugi, vastan mina, sest meie kihelkonna auuks ehk häbiks pean mina seda siin tähendama: Et meil seda raha õige mehe moodi pandas, mõned panevad koguni hõbe raha, enamiste pandas kül vaskraha, kuna arvaste mõned, mõni tina ehk vask nüpsikese panevad, üks kord olevad ka kül 5 tina nüpsi pandud, kus siis vöörmünder neid auustatud pastorile näha viinud, siis olla pastori isand pead kõrgutades öelnud: Jumala abiga loodan mina, et ükskord aeg saab tulema, kus ka neil neid nupse hädaste tarbeks läheb – hm. Meil need kella kottid enam kiriku seina peal ei rippu nagu mineval aastal, vaid nad on, nagu mina nüid hiljuti kuulsin, rahva silmist ära käärkambrisse viidud. – Teiseks: Ei ole see nimetatud kirja saatja vist mitte laual käimise pühadel kirikus käinud; sest muidu liht pühapäevadel , kui laua rahvast ei ole, kül enam ei korjata, nagu paari aasta eest tagasi; seda on kül õpetaja maha jätnud, vist nägi mees ära, et liig palju nüpse ja liig vähe raha liht pühapäevadel panti, kuna jälle, laual käimise pühadel, rahvas sellepärast tubliste panevad, et siis pattusid hõlpsamalt andeks saavad. – Ma mäletan 12 ehk 14 aastad tagasi, kui ka suurtel esimestel pühadel seda kella kotti kõlistadi; siis olla aga ükskord, ühel esimesel pühal üks jõukas K. valla peremees sellepärast õpetaja palvele läinud: Et õpetaja mitte esimese püha vaikust ja rahu vasikade kella kõlinaga ei rikuks aga õpetajaga seisnud hammaste ja küindega vasta, nii kaua kui mees ühe rubla laua peale on pannud, mida muidugi õpetaja hea meelega on vasta võtnud ja siis mehele öelnud: Jäegu siis täna sinu tahtmise perra. Selle peale on siis ka teistel esimestel pühadel, kella kottiga raha korjamine maha jäenud. Aga kuulge siis nüid kudas tema tost ajast saadik esimestel pühadel raha norima hakkas; mis ka praegugi veel moodis on: Rahva, kirikusse sisse mineki ja välja tuleki ajal seisab iga ukse peal üks vöörmünder, igal ühel suur kard või plekist kast, keda pakiks nimetatakse, käes, kelle peale õpetaja käsu järele sõrme konditega, nagu raha, raha hüides koputatakse. Nõnda norib siis meie õpetaja rahva käest igal viisil raha, ehk küll nüüd viimasel ajal ka vöörmündrid teda on palunud, et kõige vähemalt seda kotti kõlistamistgi maha jättaks, et siis neil ka kiriku teenistuse aeg rahu oleks; üks vöörmünder olla koguni nii julge olnud, ja ütelnud: Kui teil nii suur raha himu on, siis võite ise kottiga kirikut mööda raha korjata, teil ka see laulmise aeg, kui raha korjatakse, muidugi prii on ja teid saab ka rahvas enam häbenema ja rohkem raha pandma. – Aga sellepeale olla õpetaja ütelnud: Tema ei võivad seda mitte koguiste maha jätta, sest see olevat kiriku seaduse raamatuse, ei tea millal vanal ajal, juba sisse kirjutud: Et see kottiga korjatud raha õpetajate kaela lehe (lipsi) pesemiseks minevad; mõni jälle räägib, et tema prouvale nõela rahaks minevad. –Kes pagan teab kuhu see raha õige viimaks jäeb? Et meie õpetaja seda vana pruuki, mis juba ammuki meie naabri kihelkondades maha on jäetud, kül nii väga visaste kinni peab; sellegi pärast on tema ikka auus ja mõistlik mees. – Näituseks: pidas tema nüid see aasta 13 Juunil oma 25 aasta ameti juu blimi, kus siis palju tema ameti vendasid, mitmest kreisist, ka ka kõik ümberkaudsed mõisnikud, pidust osa võtma palutud ja ka tulnud olivad; kes siis muidugi kõik, tema ja kihelkonna kulu pealt, tubliste üles peeti … Kudas kihelkonna kulu peale, võib ehk mõni küsida? No jah! kihelkonna kulu pealt ta ikka natuke tuli – Näituseks: Vastse Anzla valla peremehed kinkisivad selleks tähtsaks päevaks õpetajale 60 rubla … Meie Linna mäe valla peremehed pidasivad ka nõu, õpetajale selleks päevaks üht summakest saata; Aga mõned peremehed ollid selle nõu vastu, ja ütlesivad: Meie anname temale ju isegi kõik: kül puid, heina, linu ja kanu, ja ka kõiksugust vilja j. n. e. mõne aasta on tema veel meil mõnda jagu vilja tagasi saatnud – et vili olevad halb ja kõhn; aga selle peale pastori härra ei mõtlegi, et kõikidel paremad anda ei olegi. – Nüid võib ka ette tulla et kui meie temale raha anname, et siis mõne jau raha tagasi saadab, kui mõni katkenud ehk katskine raha teiste hulgas juhtub olema; ja hakkab siis veel meie oma raha juures, meid veel viimaks trotsima ja mõnitama. Vabina valla mehed olivad ka meie peremeeste nõu kuulda saanud, ja olid ka ütelnud: See on ju tõsi kül! mis tarbeks meie temale siis õige nüid anname? Kuna tema nüid ennemalt võiks kihelkonnale sellepärast midagi anda ehk head teha: et meie kiriku peal juba 25 aastad heaste elada, süia ja juua on saanud. See mõte on minugi meelest tubliste ja õieti mõednud! Aga W. O. valla peremehed arvasivad seda enestele väga suureks auuks, et sellele veel hea summa raha saatsivad, kellel isegi kõigist ustest ja aknatest raha sisse tuleb. – Oleks kül palju soovitavamb olnud, kui V. O. valla peremehed seda summakest, eneste valla Hagariku talu väikese maja peremehele oleks annud, kes Mai kuu algusel omast tarekesest, mis tule kassas kinnitamata oli, tule kahju läbi ilma jäi! Õnnetul mehel põles tarekesega ühes: seitsme aastane tütar, ja ka palju maja kraami, mida välja kandes tema ka endagi nõnda raskest ära põletanud, et praegu veel haigelt voodis maas lamab! Otemporaomores – oh ajad ja kombed! kõik läheb teie jooksul edasi, kuid ennegi meie kihelkonna rahva vaim haridus on veel nii madalal järjel et nad seda veel mitte aru ei saa: Kuhu neil tarvis natuke ohverdada oleks! ja kuhu mitte? Ka on need kaks Anzla valda ajalehtete lugemise ja vaimu hariduse poolest, teistest kihelkonna valdadest taha poole jäenud! ! ! see on kül tõeste väga kahetsemise väärt lugu.
Üks koguduse liige

Kolhoosi argipäev, katkend Töörahva Elu reidist

Töörahva Elu 3. juuli 1980
Liiklusteemadel
„Küllap ma olin purjus …“
/---/
Omaette kanged mehed olid 30. aprillil Kuldre kolhoosi traktoristid Raivo Hainas, Kalju Mõts ja Aivar Ploom, kes suunati hommikul kui korralikud töömehed põllule tööle. Lõuna ajal hakkas vedama viltu. R. Hainas jäi traktoriga sisse, välja tulid tõmbama Mõts ja Ploom, kuid ei olnud trossi. R. Hainas läks trossi tooma ja koos trossiga tuli minna läbi ka kauplusest. Edasi läks õhtuni välja „Vana Tallinna“ ja veini seltsis. A. Ploom ei jõudnudki garaaži. Tee peal jäi kraav ette.
Seekord otsustati materjal saata kollektiivi seltsimehelikule kohtule arutamiseks ja seisukoha võtmiseks.

Hahaa, huvitav retk!

Võru Teataja 3. juuli 1930
Ränduri märkmeid kahest Antslast.
Vana-Antsla on rikas. Koobas täis luukeresid. Vaabina Vahimägi. Kuldre puuder ja mink.
Vana Jumal on nähtavasti väga helde olnud mägede sünnitamisel Võrumaale. Heldusest on langenud ka V. Antslale, mägikuplite näol. Eriti V. Antsla Tsoorupoolne nurk on rikas küngastest, üks püstem, kõrgem ja suurem teisest. Kuigi mäed peaaegu üksteisest kinni, on põllumaa siin küllaltki hää ja viljakandev. Rahvas aga lahke ja võõrastevastuvõtlik. Eriti Antsla näitsikud. Joodetakse ja söödetakse kui kavaleri ja väimeespoega kunagi. Sääljuures seletatakse aga üht-teist maja „virtsahvtist“, kõnnitatakse sind põlenud piimavabriku varemeid vaatama, nagu tahetakse ütelda: Antsla on rikas. Ja seda küll: neidude ja mägede poolest. Ka muinasajalooliselt on Vana-Antsla tähtis. Siit on leitud rida vanaaegseid esemeid – sõjariistu ja lugemata arv rahasi jne. Räägitakse kindlasti ühest maa-alusest urkast, milline kusagil ühe talu õue lähedal asuvat. Kord püüdnud küll asjast huvitatud nooredmehed kaevamisi ette võtta, kuid talu omanik keelanud kategooriliselt ära ja vedanud kogunisti leiduvasse sissepääsu avausse kive. Räägitakse, et mees kartnud pahade vaimude kättemaksu. Oletatakse, et kelder täitis vanal ajal piinamiskoha aset ja see üleni täidetud olevat luukeredega.
Meile, minule ja mu kahele kaasrändurile, näidatakse paari leitud savist eset – esimesi lõnga keerutamise vurre, millised enne voki ilmunist tarvitusel olnud.
Eriti huvitav on vaade Vaabina piiriläheduses asuvast n. n. Vahimäelt. Siit paistavad silma Rõnga (Võru) linna pilvelõhkujad ja kiriku tornid, Munamägi torniga, kuna Rõuge kirik paistab koguni lähedal olevat jne. Isegi Oppekalna kirik Lätimaalt on näha. Mitte kaugel Vahimäest asub paar järvekest – üks ühelpool, teine teiselpool küngast. Huvitavad on järved sellepoolest, et ühe vesi suundub Mustajõkke ja säält Koiva j. ja Riia lahte, kuna teise vesi hoopis vastupidises suunas Emajõkke ning Peipsi järvest Soome lahte rändab.
Põhjapoolsel raudteel – V. Antsla riigimõisa ümbruses, taanduvad mäed ja edasi Uue-Antsla poole samuti.
Mulle ja mu seltsilistele meeldib Kuldre. Parajasti on ka pidu avaras seltsimajas kohalise haridusseltsi korraldusel. Tulöeb rahule jääda ettekannete ja osavõtuga. Daamid aga oi-oi-oi, tsipa palju puudrit ja minki, muidu aga päris tüsedad.
Ja siin osatakse ka end täis võtta. Isegi paar sotslikku riigikoguliiget pidutsesid elumeestena. Pingutatud laulujorin autoga sõidul, paistab pisut kekslikku vaimu ja uhkustunnetki selles.
Tagasisõidul silmame Kitselinna (Antsla alevit), tema majade rägastikku, siis peagi oleme jälle mägiaheliku jalal, et seda läbistada, tihti kukkudes ja uppi lennates liivase tee tõttu.
Pupu Juku

Suur pahandus välgumihklist

Võru Teataja 1.juuli 1930
Mitme miljoniline tulekahju Uue-Antslas.
Kahekordne elumaja, kauplus ühes kaubaga ja hulk majakraami põles ära.
Omanik sai rahakapi päästmisel vigastada.
Konstaabel põgenes redeliga põleva maja teiselt korralt.
Läinud nädala reede õhtul kella 5 paigu viibis pääle teiste Uue-Antsla vallas Kuldrel asuvad Kristjan Taali kaupluses ka Eduard Länik. Välgumihklist tuletõmbamisel süttis see üleliigse bensiini hulga tõttu põlema, mille pärast Ed. Länik tulemasina põrandale viskas. Kuna põrandal mitmesugust tuldvõtvat kraami oli, võttis see tuld ja peagi oli kogu poeruum leekides. Kahekordne puust elumaja, kui ka sääl sees asuv kauplus, mõlemad Kr. Taali omad, põlesid maani maha. Ühtlasi jäi tulle kohaliku konstaabli A. Tuvikese toakraam.
Konstaabel Tuvikene, kelle korter teisel korral, sai ainult redeliga veel aknast põgeneda.
Ärapõlenud hoone väärtust hindab omanik 10.000 krooni, poe kaupa 90.000 krooni pääle. Kr. Taali muud vara hukkus tules ligi 3000 kr. väärtuses. Tulle jäi ka konstaabli arhiiv, kuna täitmata paberid päästa suudeti.
Tulekahju ajal katsus omanik Kr. Taal rahakappi päästa, kuid see ei õnnestunud. Kr. Taal sai käest tulehaavade läbi vigastada. Põlenud varandusest oli maja kinnitatud „Eestis“ 7000 kr. eest, poe kraam 5000 ja toakraam 1500 kr. eest. Konstaabel Tuvikese vara oli „Lloidis“ 2135 kr. eest kindlustatud.
Kogu tulekahju ajal suudeti päästa ainult 419 kr. eest varandust, muu kõik hävines tules.
Omanik kedagi ei süüdista, kuna siin on tegemist õnnetu juhusega.

Kuulutus aastast 1930 - Kõlbi masinatarvitajate ühisuse likvideerimine

Võru Teataja 28. juuni 1930
Uue-Antsla v. Kõlbi masinatarvitajate ühisus on otsustatud
likvideerida
ja kõik, kellel ühisuselt midagi nõuda on, peavad endid üles andma 2 kuu jooksul likvid. kom. esimehele K. Mölder, Uue-Antsla vald, Andrejaani talu.
Likvideerimise komisjon.

Kuulutus 30 aastat tagasi

Töörahva Elu 26. juuni 1980
Müüa „MOSKVITš 2140“ (1979. a.). Näha saab laupäeval ja pühapäeval Urvaste kn. Piitsa külas. E. Bürkland.

Võru Teataja 26. juuni 1930 (neljapäev)

Pikne hävitas Urvaste koolimaja.
Lõhkevad padrunid ei lasknud tuld kustutada.
Kahjusumma üle 800.000 sendi.
Pühapäeval kella 4 paigu lõi pikne Urvaste valla 5. kl. algkooli majja sisse, hoonet põlema süüdates. Varsti oli kogu puu hoone, ühekordne ehitis, leekides. Koolijuhataja Jaek oli sel ajal Antslas Kaitseliidu laagris, kodus olid ainult üks vanem naisterahvas ja väiksed lapsed. Välk on löönud otse koolijuhataja magamistuppa, kust ka tuli alguse sai. Koolimaja põles maani maha, seesolevast inventarist suudeti päästa ainult osa koolipenke, üks kapp ja muud vähemat.
Ärapõlenud hoone oli kinnitatud „Omas“ 300.000 sendi eest, kuid hoone väärtust hindab vallaomavalitsus 600.000 sendi pääle. Sise põlesid veel koolijuhataja ja kooliteenija varandust mõnekümne tuhande sendi eest, haridusseltsi näitelava ja inventar, ka mõnekümne tuhande sendi väärtuses. Kooli inventari hukkus tules üle 100.000 sendi. Kahju sai ka Kaitseliit, kelle inventari ja 1500 padrunit tules hukkusid.
Kogu tulekahju läbi tekkinud kahju ulatub üle 800.000 sendi. Hoone kustutamist takistasid tules lõhkevad padrunid, mis inimesi eemale peletasid.

Lubimerglit kesapõllule

Töörahva Elu 24. juuni 1950
Lubimerglit kesapõllule
Urvaste valla Siiriuse kolhoosi kolhoosnikud õppisid talvel põllumajandusringi töökoosolekutel tunda happeliste muldade lupjamise olulist tähtsust kõrgete viljasaakide saavutamisel. Nüüd on kolhoosnikud asunud õpitut praktikasse rakendama, kusjuures on võetud vastu otsus teostada esmajoones lupjamist kesapõllul.
Mullahappelisuse neutraliseerimiseks kasutatakse Siiriuse kolhoosis peamiselt lubimerglit, millel lasundid asetsevad kolhoosi maa-alal. Hektaarile antakse keskmiselt 7-10 tonni lubimerglit. Mergliveole on praegu suunatud kogu heinatööst vaba töö- ja veojõud.
E. Oja

Valeraha Vaabinas

Võru Teataja 19. juuni 1930
Järeltehtud raha Vaabinas
Ajalehest väljalõigatud rahaproovidega taheti peo piletid osta.
Läinud pühapäeva õhtul peeti Vaabina seltsimajas pidu, kus R. Tammemägi peo piletit tahtis osta. Selleks andis ta 10 kroonilise raha kassasse, mis aga osutus järeltehtuks. Ajalehest oli välja lõigatud kümnekroonilise paberrahade proovid ja need kokku kleebitud. R. Tammemägi seletuse järele saanud ta selle raha J. Markvardtilt. Kust viimane selle raha sai, on seni selgitamata. Politsei on asunud asja juurdlemisele.

Eeskujulik hoolitsus külvide eest

Töörahva Elu 17. juuni 1950
Eeskujulik hoolitsus külvide eest
Urvaste vallas Siiriuse kolhoosis asuti kohe peale kevadkülvitöid mustkesa künnile. Nüüd on kesakünd lõpetatud ning kolhoosnikute peatähelepanu on heinatööks ettevalmistamise kõrval suunatud külvide hooldamisele, esmajoones juurvilja- ja kartulipõldude vaheltharimisele. Kolhoosi põllutööbrigaadi eesrindlane A. Uibopuu ja V. Saar viisid lühikese ajaga läbi esmakordse kartulimuldamise ning jätkavad nüüd võitlust koos teiste kolhoosnikutega suurte saakide eest suhkrupeedi- ja söödajuurviljapõllul.
Eeskujuliku hooldamisega hoitakse Siiriuse kolhoosis kasvuperioodil kõik põllud umbrohupuhtana.
A. Teesalu

Tunnusmärkide põhjal võib öelda, et küllap ka ise sellel staadionil joostud ja vutti taotud

Töörahva Elu 15. juuni 1950
Uuel spordiväljakul
Juba pikemat aega tundsid Kuldre 7-kl. kooli õpilased ja ümberkaudsete kolhooside noored puudust spordiplatsist. Käesoleval kevadel asusid noored ise rajama endale uut spordiplatsi Kuldre 7-kl. kooli juurde, kus neile eraldati vastav maatükk. Suure innu ja hooleha töötasid noored spordiväljaku rajamistöödel. Eriti agaraiks ehitajaiks olid Edasi kolhoosi noored K. Kender ja V. Paluoja, Kuldre 7-kl. kooli õpilased J. Tali, A. Simul, A. Taal, L. Tensok jt. Väljak valmis lühikese ajaga Kuldre 7-kl. kooli kehaliskasvatuse õpetaja R. Vungi kaastegevusel.
Spordiväljakul on neljarajaline jooksurada pikkusega 250 m. On ehitatud jalgpalliväljak, kõrgus- ja kaugushüppekastid, kuulitõukering jne. Äsjavalminud jooksurada, mis on kaetud põlevkivituhaga, näib olevat üks maakonna parimaid.
Möödunud pühapäeval toimus uuel spordiväljakul valla koolinoorte spartakiaad, kus 15-16 a. tütarlaste klassis püstitas A. Simul uue Võrumaa rekordi odaviskes tagajärjega 26,20 m.
H. Jeret

Kiriku aknad löödi sisse

Võru Teataja 14. juuni 1930
Urvastes löödi kirikuaknad sisse.
Neil päevil oldi Urvastes hakkama saadud enneolematu kuritööga. Kui kiriku kellamees ühel hommikul kiriku juurde läks, leidis ta kiriku põhjapoolsel küljel neljal aknal ruudud kiviga sisselöödud olevat. Kirikusse sisse minnes leidis ta kirikupõrandalt neli rusikasuurust kivi, millega kuritöö toime pandud. Senini pole kindlaks tehtud, kes sellase kuritööga hakkama saanud on.

Huvitav, sama uudis samas lehes uuesti

Võru Teataja 14. juuni 1930
Draama Urvastes
Esimesel suviste pühal korraldas „Siirius“ peo, mille kavas oli muu hulgas draama „Libahunt“. Harva on urvastlased omas vallas näinud draamat. Ja nii tuligi, et naljamängudega harjunud publik tundis igavust, olgugi, et mäng oli päris hää.

Laskevõistlused Urvastes

Elu 12. juuni 1940
Urvastes avati lasketiir
9. juunil 1940. a. toimus Urvastes, KL Urvaste kompani laskeraja ametlik avamine ja omavahelised laskevõistlused.
Laskeraja avas ja esimesed lasud laskis Võru Maleva pealik kol. leitn. Feljuste, kes selleks puhuks oli kohale sõitnud.
Võistlustest võttis osa kompani pere 90 prots. ja võistlus sündis kolmes grupis ja kohtadele tulid: algajate grupis 1. Liivamägi, Ed., 2. Randmäe, Siegfried ja 3. Laanoja, Leho.
2. kl. laskurite grupis: 1. Mets, Jul., 2. Raamat, Juh. ja 3. Sool, Elmar.
1. kl. ja esilaskurite ja küttide grupis: 1. Tiganik, A., 2. Tuvikene, A. ja Alop, Aug.
Viimases grupis oli välja pandud Võru maleva pealikult väärtuslik auhind ja selle võitis kompani pealik A. Tiganik, kes saavutas kõige enam punkte. Võistlusest osavõtt oli elav ja võistlus pinev. Kompani lasketase on küllalt kõrgel tasemel, kuna treeninguid peetakse igal nädalal.

Urvaste pidutses

Võru Teataja 12. juuni 1930
Urvaste pidutses.
Esimesel suviste pühal korraldas „Siirius“ omas saalis peo. Ette kanti A. Kitzbergi draama „Libahunt“. Vähematele puudustele vaatamata võiks mängu kordaläinuks nimetada. Hästi mängis Tiina osas prl. Patte, kuna teised olid alla keskpärase.

Auto lendas ojja

Võru Teataja 12. juuni 1930
Urvastes lendas auto ojja.
Inimestega õnnetust ei juhtunud, auto sai vähekese vigastada.
Neil päevil juhtus Urvastes K. autoga õnnelik õnnetus. Nimelt korraldas autoomanik väikese väljasõidu. Tagasisõidul võttis K. tüüri oma kätte, et juhtimist harjutada. Sõit läks esialgu väga ladusasti. Uuroja, mäest allasõites, juhtus aga õnnetus. Juhikohal istuv K. kaotas enesevalitsemise tüüri juures ja auto jooksis vastu sillakäsipuid ja säält ojja. Inimestega õnnetust ei juhtunud, samuti pääses ka auto kergelt, ainult üks lamp purunes. Häda oli aga auto ojast välja saamisega. Ei aidanud siin enam inimjõud, vaid abiks tuli võtta „kaeramootor“ , kes bensiinmootori ojast välja kiskus.

Toivo esirinnas

Töörahva Elu 6. juuni 1970
Toivo Liivamägi
See nimi peaks neile, kes mullu rajooni mehhanisaatorite sotsialistlikku võistlust jälgisid, tuttav olema. Sageli oli ta esirinnas. Toivo Liivamäe edukat tööd kinnitab noorte mehhanisaatorite sotsialistlikus võistluses saavutatud tubli teine koht. Hea töö eest autasustati teda ELKNÜ Keskkomitee aukirjaga, V. I. Lenini 100. sünniaastapäeva mälestusplaadiga ja juubelimedaliga ning tema portree on rajooni autahvlil. Kui „Edasi“ kolhoosi esimehelt Karla Ristilt pärisin iseloomustust Toivo Liivamäe kohta, vastas ta: „Mees, nagu üks noor mees olema peab. Iseloomult tagasihoidlik, vaikne ja tõsine. Seda kirjuta kindlasti, et hingega töömees. Kui oma igapäevast tööd hästi teed, ega siis paljuks muuks aega jäägi.“
Külvid on külvatud, kuid põldudel mürisevad traktorid, sest kõik see, mis külvatud, peab sügisel aidad pakatama panema. Selle nimel töötab tüüpiline tänapäeva põllumees-mehhanisaator Toivo Liivamägi.

Kõlleri iseloomustus

Töörahva Elu 4. juuni 1970
ALVAR-GUSTAV KÕLLER
SAADIKUKANDIDAAT NSV LIIDU ÜLEMNÕUKOGU
RAHVUSTE NÕUKOGU VÕRU
VALIMISRINGKONNAS NR. 461
Alvar-Gustav Ernsti p. KÕLLER sündis 1934. aastal Võrumaal Urvastes talupoja perekonnas.
Pärst algkooli lõpetamist oli A.-G. Kõller 2 aastat kolhoosis põllutööline. 1955. aastal lõpetas ta kiitusega Antsla Põllumajandustehnikumi ja astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse. Juba tehnikumi õpilasena oli ta tutvunud S. M. Kirovi nimelise kolhoosiga, viibides seal tootmispraktikal. Kolhoosis kasutas A.-G. Kõller oskuslikult ära õppeasutustes saadud teoreetilisi teadmisi ja tegi mitu väärtuslikku ettepanekut töömahukate protsesside mehhaniseerimiseks. Üliõpilase-praktikandi tööarmastust ja algatusvõimet hindas kolhoosi juhatus kõrgelt ning tegi talle ettepaneku tulla pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist majandisse tööle.
1960. aastal võetigi sm. Kõller S. M. Kirovi nimelise kolhoosi liikmeks, valiti juhatusse ja määrati agronoomiks. Aastatel 1961-1963 oli kolhoosi esimees õppimas ja A.-G. Kõller juhtis kogu majandit. Viimased 7 aastat töötas ta jälle agronoomina ja on alates 1970. aastast peaagronoom.
A.-G. Kõller pöörab palju tähelepanu töödistsipliini tugevdamisele ja põllundusbrigadiride vastutustunde süvendamisele. Tänu tema järjekindlusele on kolhoosis loodud kindel kord väetiste kasutamisel ja tunduvalt parandatud maaharimise agrotehnikat. Kõik see on kandnud rikkalikku vilja. 1969. aastal koguti kolhoosi põldudelt keskmiselt 21,5 tsentnerit teravilja hektarilt. Söötade tootmise kasv tagas liha- ja piimatoodangu tõusu.
Oma teadmisi annab sm. Kõller edasi noortele põllumajandustöötajatele. Ta esineb regulaarselt kolhoosnikute ees loengute ja ettekannetega, jagab oma kogemusi rajooni põllumajanduse spetsialistide seminaridel.
Oskus töötada inimestega, pidev läbikäimine nendega ning suur nõudlikkus iseenda vastu on võitnud Alvar-Gustav Kõllerile autoriteedi kolhoosnikute ja rajooni majandite spetsialistide ning juhtide hulgas. Teda on korduvalt valitud rajooni- ja külanõukogu saadikuks.
Alvar-Gustav Ernsti p. Kõller on vääriline NSV Liidu Ülemnõukogu saadikukandidaat.

Kartulipanek noores kolhoosis

Töörahva Elu 1.juuni 1950
Lõpetati kartulipanek
Urvaste valla Urvaste kolhoosis lõpetati suviteraviljade külv varakult ning nüüd võib laiadel põllumassiividel näha kasvamas rikkalikku lõikust tõotavat orast.
Kohe pärast teraviljakülvi asuti kartulipanekule. Et töös ei tekiks mingeid seisakuid, selle eest hoolitses hästi põllundusbrigaadi brigadiir V. Lumi. Eeskujulikult töötasid ka kolhoosnikud, kelledest A. Armolik, A. Alliksaar jt. ületasid kartulipanekul tunduvalt päevaseid tööülesandeid. Nüüd võib kolhoos teatada kartulipanekul tunduvalt päevaseid tööülesandeid. Nüüd võib kolhoos teatada kartulipaneku lõpuleviimisest ja sellega ühtlasi kogu kevadkülviplaani täitmisest.
E. Piirimaa

Mis sellest arvata, juuni-juuli 1940 ...

Ühistegevusleht 6/7 1940
Muudatusi ühingute koosseisus.
Siseministeeriumi juriidiliste isikute büroo teate põhjal Ühistegevuskojale on ühinguteja nende liitude registrist kustutatud: Urvaste Asunikkude Masinatarvitajate Ühisus ja Veelikse Uudismaa-harimise ühisus.