Töörahva Elu 24. juuli 1948
Paberilejäänud otsus
Juba märtsi võeti Urvaste valla täitevkomitee poolt vastu otsus avada Urvaste külanõukogu piires tarbijate kooperatiivi harukauplus.
Seni pole aga otsuse vastuvõtmisest kaugemale jõutud, kuigi vajadus harukaupluse järgi on suur ja vastava sisseseadega kaupluseruumid kohapeal olemas.
Töötava rahva nõudeks on, et Urvaste valla täitevkomitee oma otsuse kiiresti ellu viiks ja Urvastesse harukaupluse avaks, et vältida kibedal tööajal kuni 10 km kaugusel kauba järel käimist.
H. Randma
Thursday, October 2, 2008
Aprill 1948
Töörahva Elu 10. aprill 1948
Karjasaadusi riigile!
Hästiorganiseeritud piimavarumine Uue-Antsla piimaühistus
Piimanormide korrapärase laekumise kindlustamiseks on tähelepanuväärse töö teinud Uue-Antsla piimaühistu juhatuse liikmed ja piimatööstuse töötajad. Selgitustööks riiklike varumiskohustuste kiire täitmise vajadusest kasutatakse oskuslikult kõik võimalused, eriti hästi on korraldatd piima vastuvõtupunktides varumisalane näitlik agitatsioon.
Meierei piima vastuvõturuumis on seinal graafik normikohustuste täitmise kohta, milles on märgitud iga piimatooja müügikohustus ja selle täitmine viispäevakute kaupa. Samas on korrapäraselt ilmuv seinaleht „Piimatooja“, mis iga numbriga muutub huvitavamaks ja toob kaasa palju uut. Seinalehe artiklites kõneldakse eesrindlikest piimanormide täitjaist, antakse nõu piima kvaliteetseks säilitamiseks, piitsutatakse normikohustuste täitmisega viivitajaid. Seinalehest selgub, et ausate naabrite põlualused on keskmik Karl Värton ja Johannes Ilp. Neist esimesel on möödunud aastast umbes 1000-kiloline piima võlgnevus, kuna J. Ilp võlgneb riigile normikohustuse arvel 400 kg piima.
Meiereis ei puudu ka nägus autahvel. Siia on kantud talupidajad, kes on täitnud rohkem kui poole aasta osa piimanormist. Esimesed eesrindlaste loetelus on keskmiktalupojad Karl Urb ja Peeter Künnäpä. Esimesel on tänavu piimanorm ületatud 100 kg, teisel 45 kg võrra. Autahvlilt näeme, et ka kehviktalupidajal Riho Reimol on täidetud aasta piimanorm. Samuti leidub eesrindlaste loetelus kehvik Anna Maaritsa nimi, kes piimanormi on täitnud enam kui kahekordselt.
Uue-Antsla piimaühistu juhid teavad, et parim agitatsioonivahend on just isiklik eeskuju. Seepärast on juhatuse liikmed alati esimesed kohustuste õiendajad riigi ees. Ühistu esimehel R. Kiidronil onpiimanorm täidetud rohkem kui poolaasta ulatuses, hästi on oma kohustust täitnud ka juhatuse liige keskmik E. Paal. Juhatuse liikmed käivad sageli taludes, ergutades mahajääjaid ruttama normikohustuste täitmisega.
Hästiorganiseeritud töö on kindlustanud edu. Nii täitis Uue-Antsla piimaühistu I kvartali toodanguplaani 125-protsendiliselt. Urvaste, Linnamäe ja Antsla valdade juhtivailt töötajailt kuuleb Uue-Antsla piimaühistu arvel vaid kiitvaid sõnu, sest piimaühistu juhatus ei jää ka edaspidi lootma valdade varumisorganitele, vaid rakendab kõik agitatsioonitöö vormid piima laekumise kiirendamiseks. L. Vask
Töörahva Elu 10. aprill 1948
Vaabina rahvamajas puuduvad istepingid
Rändkino nr. 1 andis järjekordse etenduse Vaabina rahvamajas. Film „Aleksander Nevski“ leidis rohkearvulise vaatajaskonna poolt täit tunnustust. Kahjuks pidi aga enamik kinokülastajaid püsti seisma, kuna Vaabina rahvamajas puuduvad istepingid. Saalis oli ainult 3-4 pinki, mis suutsid aga mahutada vähe rahvast.
Rahvamaja juhatajal L. Helmil tuleb kiiresti astuda samme selleks, et rahvamajja saaksid lähemal ajal muretsetud istepingid. V. Saavel
Töörahva Elu 15. aprill 1948
Tubli töö Tilso veskis
Urvaste mäekupleid ja Uhtjärve ürgorge looritab veel tihe pimedus, kui juba on kogunenud Tilso mootorveski ette pikk hobuvoor. Siia on tulnud Urvaste ja ümbruskonna valdade talupidajaid, kellel koormas vili jahvatamiseks, kellel kotid seemneviljaga selle puhastamiseks.
Tilso veski töö on teeninud ümbruse talupidajate täie rahulolu. Töökvaliteet ei jäta midagi soovida. Viljapuhastamise seadeldis sai veski tööliste E. Pallitsa ja A. Liivamäe poolt talv el eeskujuliku remondi. Samuti peetakse täpset arvestust võetava mativilja kohta. Viimase kolme kuu jooksul on veski andnud riigile 12 000 kr mativilja üle plaani.
Veski juhataja demobiliseeritud rindevõitleja H. Raud kõneleb: “Veski tööd on tublisti abistanud Urvaste valla seff, Autotranspordi Peavalitsus, tulles meile appi mootorite uute osade muretsemisel. Nüüd võib töö kesta häireteta ja 1. mai väärikaks tähistamiseks pingutame kõiki jõude, et täita ja ületada tööplaan. E. Kähr
Karjasaadusi riigile!
Hästiorganiseeritud piimavarumine Uue-Antsla piimaühistus
Piimanormide korrapärase laekumise kindlustamiseks on tähelepanuväärse töö teinud Uue-Antsla piimaühistu juhatuse liikmed ja piimatööstuse töötajad. Selgitustööks riiklike varumiskohustuste kiire täitmise vajadusest kasutatakse oskuslikult kõik võimalused, eriti hästi on korraldatd piima vastuvõtupunktides varumisalane näitlik agitatsioon.
Meierei piima vastuvõturuumis on seinal graafik normikohustuste täitmise kohta, milles on märgitud iga piimatooja müügikohustus ja selle täitmine viispäevakute kaupa. Samas on korrapäraselt ilmuv seinaleht „Piimatooja“, mis iga numbriga muutub huvitavamaks ja toob kaasa palju uut. Seinalehe artiklites kõneldakse eesrindlikest piimanormide täitjaist, antakse nõu piima kvaliteetseks säilitamiseks, piitsutatakse normikohustuste täitmisega viivitajaid. Seinalehest selgub, et ausate naabrite põlualused on keskmik Karl Värton ja Johannes Ilp. Neist esimesel on möödunud aastast umbes 1000-kiloline piima võlgnevus, kuna J. Ilp võlgneb riigile normikohustuse arvel 400 kg piima.
Meiereis ei puudu ka nägus autahvel. Siia on kantud talupidajad, kes on täitnud rohkem kui poole aasta osa piimanormist. Esimesed eesrindlaste loetelus on keskmiktalupojad Karl Urb ja Peeter Künnäpä. Esimesel on tänavu piimanorm ületatud 100 kg, teisel 45 kg võrra. Autahvlilt näeme, et ka kehviktalupidajal Riho Reimol on täidetud aasta piimanorm. Samuti leidub eesrindlaste loetelus kehvik Anna Maaritsa nimi, kes piimanormi on täitnud enam kui kahekordselt.
Uue-Antsla piimaühistu juhid teavad, et parim agitatsioonivahend on just isiklik eeskuju. Seepärast on juhatuse liikmed alati esimesed kohustuste õiendajad riigi ees. Ühistu esimehel R. Kiidronil onpiimanorm täidetud rohkem kui poolaasta ulatuses, hästi on oma kohustust täitnud ka juhatuse liige keskmik E. Paal. Juhatuse liikmed käivad sageli taludes, ergutades mahajääjaid ruttama normikohustuste täitmisega.
Hästiorganiseeritud töö on kindlustanud edu. Nii täitis Uue-Antsla piimaühistu I kvartali toodanguplaani 125-protsendiliselt. Urvaste, Linnamäe ja Antsla valdade juhtivailt töötajailt kuuleb Uue-Antsla piimaühistu arvel vaid kiitvaid sõnu, sest piimaühistu juhatus ei jää ka edaspidi lootma valdade varumisorganitele, vaid rakendab kõik agitatsioonitöö vormid piima laekumise kiirendamiseks. L. Vask
Töörahva Elu 10. aprill 1948
Vaabina rahvamajas puuduvad istepingid
Rändkino nr. 1 andis järjekordse etenduse Vaabina rahvamajas. Film „Aleksander Nevski“ leidis rohkearvulise vaatajaskonna poolt täit tunnustust. Kahjuks pidi aga enamik kinokülastajaid püsti seisma, kuna Vaabina rahvamajas puuduvad istepingid. Saalis oli ainult 3-4 pinki, mis suutsid aga mahutada vähe rahvast.
Rahvamaja juhatajal L. Helmil tuleb kiiresti astuda samme selleks, et rahvamajja saaksid lähemal ajal muretsetud istepingid. V. Saavel
Töörahva Elu 15. aprill 1948
Tubli töö Tilso veskis
Urvaste mäekupleid ja Uhtjärve ürgorge looritab veel tihe pimedus, kui juba on kogunenud Tilso mootorveski ette pikk hobuvoor. Siia on tulnud Urvaste ja ümbruskonna valdade talupidajaid, kellel koormas vili jahvatamiseks, kellel kotid seemneviljaga selle puhastamiseks.
Tilso veski töö on teeninud ümbruse talupidajate täie rahulolu. Töökvaliteet ei jäta midagi soovida. Viljapuhastamise seadeldis sai veski tööliste E. Pallitsa ja A. Liivamäe poolt talv el eeskujuliku remondi. Samuti peetakse täpset arvestust võetava mativilja kohta. Viimase kolme kuu jooksul on veski andnud riigile 12 000 kr mativilja üle plaani.
Veski juhataja demobiliseeritud rindevõitleja H. Raud kõneleb: “Veski tööd on tublisti abistanud Urvaste valla seff, Autotranspordi Peavalitsus, tulles meile appi mootorite uute osade muretsemisel. Nüüd võib töö kesta häireteta ja 1. mai väärikaks tähistamiseks pingutame kõiki jõude, et täita ja ületada tööplaan. E. Kähr
Karjasaaduste varumisplaanist nii ja naa
Töörahva Elu 27. märts 1948
Karjasaadusi riigile
Urvaste talupojad säilitavad austavat esikohta
Urvaste vallas muutub karjasaaduste varumine päev-päevalt hoogsamaks. Paljud eesrindlikud talupojad on oma müüginormid täitnud poolaasta ja enamgi ulatuses. Nii on keskmiktalupidaja O. Paluoja toonud normikohustuste katteks meiereisse üle 1000 kg piima, lihanorm on tal tunduvalt ületatud, villa ja munade normikohustus täidetud kvartali ulatuses. Keskmik O. Potter on täitnud kolmveerandaasta piima- ja lihanormi, villa on tubli talunik andnud riigile 200 grammi üle normi. Aasta liha- ja villanormi on täitnud külakehvik J. Kraav. Talupojad K. Urval, A. Pähnamets, J. Urval jt. veavad piima kolmanda kvartali arvel.
Saavutatud edu ei ole juhuslik, vaid hästi organiseeritud varumistöö tulemus. Külades ja taludes arendatakse laiaulatuslikku selgitustööd varumiskohustuste kiire täitmise vajadusest, järjekindlalt arutatakse varumisküsimusi rahvakoosolekutel. Müüginormide täitmise eesrindlased kantakse autahvlile. Innustavat eeskuju annavad talupoegadele rahvasaadikud. Nii on Kuldre külanõukogu saadik J. Kerik täitnud aasta lihanormi, kolmandiku piima ja enam kui veerand osa villa ja munade müügikohustustest. Urvaste külanõukogu saadik L. Lüüs on täitnud liha- ja piimanormi poolaasta ning munade ja villa müüginormid aasta ulatuses.
Tõhusasti aitab karjasaaduste varumise organiseerimisele kaasa põllumajanduskomisjon, teostades kontrolli müüginormi täitmise üle taludes. Põllumajanduskomisjoni esimees E. Kallion on täitnud piima- ja lihanormist enam kui pool. E. Kähr
Töörahva Elu 30. märts 1948
Neist, kes kisuvad Kuldre külanõukogu tagasi
Karjasaaduste varumisplaanide täitmisel on kogu maakonna talurahvale teenäitajaks Urvaste valla Kuldre külanõukogu talupidajad. Kuid leidub siingi talupidajaid, kellede mõtted ja teod lähevad vastassuunas külanõukogu talurahva töötava enamiku ausatele püüetele. Nõnda tahavad talupidajad Johan Glokman ja Nikolai Tell karjasaaduste riiklike müügikohustuste saboteerimisega heita varju külanõukogu talurahva heale nimele. Kumbki talupidaja ei ole andnud käesoleva aasta normi katteks ühtki kilo piima ega liha. Eriti J. Glokmanni tunneb külarahvas „vedelvorstina“, kes kõik talutööd on laokile jätnud, tehes tööd „ainult oma tarbeks.“
Kuid nõukogude seadus ei anna väänata iga nahavedaja jaoks! Seda teadku nimetatud talupidajad, või vastasel korral ootab neid nõukogude seaduste alusel range karistus.
E. Kaur
Karjasaadusi riigile
Urvaste talupojad säilitavad austavat esikohta
Urvaste vallas muutub karjasaaduste varumine päev-päevalt hoogsamaks. Paljud eesrindlikud talupojad on oma müüginormid täitnud poolaasta ja enamgi ulatuses. Nii on keskmiktalupidaja O. Paluoja toonud normikohustuste katteks meiereisse üle 1000 kg piima, lihanorm on tal tunduvalt ületatud, villa ja munade normikohustus täidetud kvartali ulatuses. Keskmik O. Potter on täitnud kolmveerandaasta piima- ja lihanormi, villa on tubli talunik andnud riigile 200 grammi üle normi. Aasta liha- ja villanormi on täitnud külakehvik J. Kraav. Talupojad K. Urval, A. Pähnamets, J. Urval jt. veavad piima kolmanda kvartali arvel.
Saavutatud edu ei ole juhuslik, vaid hästi organiseeritud varumistöö tulemus. Külades ja taludes arendatakse laiaulatuslikku selgitustööd varumiskohustuste kiire täitmise vajadusest, järjekindlalt arutatakse varumisküsimusi rahvakoosolekutel. Müüginormide täitmise eesrindlased kantakse autahvlile. Innustavat eeskuju annavad talupoegadele rahvasaadikud. Nii on Kuldre külanõukogu saadik J. Kerik täitnud aasta lihanormi, kolmandiku piima ja enam kui veerand osa villa ja munade müügikohustustest. Urvaste külanõukogu saadik L. Lüüs on täitnud liha- ja piimanormi poolaasta ning munade ja villa müüginormid aasta ulatuses.
Tõhusasti aitab karjasaaduste varumise organiseerimisele kaasa põllumajanduskomisjon, teostades kontrolli müüginormi täitmise üle taludes. Põllumajanduskomisjoni esimees E. Kallion on täitnud piima- ja lihanormist enam kui pool. E. Kähr
Töörahva Elu 30. märts 1948
Neist, kes kisuvad Kuldre külanõukogu tagasi
Karjasaaduste varumisplaanide täitmisel on kogu maakonna talurahvale teenäitajaks Urvaste valla Kuldre külanõukogu talupidajad. Kuid leidub siingi talupidajaid, kellede mõtted ja teod lähevad vastassuunas külanõukogu talurahva töötava enamiku ausatele püüetele. Nõnda tahavad talupidajad Johan Glokman ja Nikolai Tell karjasaaduste riiklike müügikohustuste saboteerimisega heita varju külanõukogu talurahva heale nimele. Kumbki talupidaja ei ole andnud käesoleva aasta normi katteks ühtki kilo piima ega liha. Eriti J. Glokmanni tunneb külarahvas „vedelvorstina“, kes kõik talutööd on laokile jätnud, tehes tööd „ainult oma tarbeks.“
Kuid nõukogude seadus ei anna väänata iga nahavedaja jaoks! Seda teadku nimetatud talupidajad, või vastasel korral ootab neid nõukogude seaduste alusel range karistus.
E. Kaur
Rahvamaja agrotehniline nurk
Töörahva Elu 27. märts 1948
Kuldre rahvamaja põllumajandusringi tubli töö
Põllule külvatav seeme peab olema kõrgeväärtuslik, hea idanevusega. Suureks abiks talupidajalile seemnevilja idanevuse kontrolli teostamisel on olnud Urvaste valla Kuldre rahvamaja põllumajandusringi (juhataja E. Kallion) liikmed koos Kuldre 7-kl. kooli õpilastega. Kontrolli tulemustest valmistati diagrammid ja need asetati rahvamaja agrotehnilisse nurka. Diagrammidest selgub, et seemnevilja idanevus Kuldre ümbruses on hea: nisul 95-96%, odral 93-94% ja kaeral keskmiselt 90-91%. Varutud kõrgeväärtuslik viljaseeme tõotab sügisel rikkalikku viljasaaki.
Oma põllumajanduslike teadmiste täiendamiseks loevad Kuldre talupidajad elavalt rahvamajas leiduvat põllumajanduslikku kirjandust. Eriti suur nõudmine on ajakirja „Eesti Põllumajandus“ järele, samuti loetaks huviga kolhoosikorda käsitavat kirjandust. Plajude talupidajate huvi on paelunud Nõukogude Liidu vanima agronoomi V. R. Viljams’i teos „Põllunduse alused.“ L. Lepp
Kuldre rahvamaja põllumajandusringi tubli töö
Põllule külvatav seeme peab olema kõrgeväärtuslik, hea idanevusega. Suureks abiks talupidajalile seemnevilja idanevuse kontrolli teostamisel on olnud Urvaste valla Kuldre rahvamaja põllumajandusringi (juhataja E. Kallion) liikmed koos Kuldre 7-kl. kooli õpilastega. Kontrolli tulemustest valmistati diagrammid ja need asetati rahvamaja agrotehnilisse nurka. Diagrammidest selgub, et seemnevilja idanevus Kuldre ümbruses on hea: nisul 95-96%, odral 93-94% ja kaeral keskmiselt 90-91%. Varutud kõrgeväärtuslik viljaseeme tõotab sügisel rikkalikku viljasaaki.
Oma põllumajanduslike teadmiste täiendamiseks loevad Kuldre talupidajad elavalt rahvamajas leiduvat põllumajanduslikku kirjandust. Eriti suur nõudmine on ajakirja „Eesti Põllumajandus“ järele, samuti loetaks huviga kolhoosikorda käsitavat kirjandust. Plajude talupidajate huvi on paelunud Nõukogude Liidu vanima agronoomi V. R. Viljams’i teos „Põllunduse alused.“ L. Lepp
Edusammud
Töörahva Elu 18. märts 1948
Põllumajanduslike ühistute aruande-valimiskoosolekutelt
Urvaste põllumajanduslike ühistute edusammud
Urvaste vallas toimusid aruande-valimiskoosolekud Uue-Antsla piimaühistus ning Koigu ja Kirikuküla masinaühistutes. Koosolekutest selgus, et põllumajanduslik ühistegevus on vallas saavutanud märkimisväärseid edusamme. Suurt tähelepanu on põllumajandusühistud osutanud tootmistegevuse laiendamisele. Uue-Antsla piimaühistu omab korraliku ühiskondliku majandi, milles tõutäku ja kolme tõupulli muretsemisega on pandud alus edasisele loomakasvatuse arendamisele ning edukale tõuaretustööle. Kirikuküla masinaühistu ühismajandis teostati möödunud sügisel taliviljade külv sordiseemnega, samuti kavatsetaks eelolev kevadkülv teostada vaid kõrgeväärtusliku tunnustatud sordiviljaga, et juba lähemal ajal levitada sordivilja ühistu liikmete majandeisse.
Aruannetele järgnenud sõnavõtud paljastasid aga ühistute möödunud aasta töös ka rea tõsiseid puudusi. Uue-Antsla piimaühistu liikmed juhtisid ühistu juhataja tähelepanu kõigepealt Kassi koorejaama ehitamisküsimusele. Koorejaama ehitamiseks on koostatud projekt, ka osa ehitusmaterjali on kohale veetud, kuid juhatuse loiduse tõttu ei ole senini ehitustöödega alustatud ning osa ehitusmaterjale on hävimisohus. Samuti avaldati õigustatud rahulolematust postitalu asukoha kohta piimatööstuse ruumides, mis võimaldab kõrvalistel isikutel tööstuseruumidesse vaba sissepääsu. Koosolek võttis vastu otsuse teha valla täitevkomiteele ettepanek postitalu paigutamiseks mujale.
Teravat kriitikat arendati ühistute juhatuste töö kohta Kirikuküla ja Koigu masinaühistute ühisel aruandekoosolekul. Kehvik Toom, külavolinik Alop jt. tõid oma sõnavõttudes esile puudusi möödunud viljamasindamisperioodil, kus ei peetud kinni kindlaksmääratud töögraafikust. Samuti nõuti Koigu masinaühistule kuuluva veski töö parandamist ning tõsisemat suhtumist ühiskondliku majandi majandamisse. Valla šefi- Autotranspordi Peavalitsuse esindaja Võru autobaasi direktor Naruskov märkis, et valla šeff-organisatsioon on valmis osutama ühistule mitmekülgset abi tegevuse arendamisel. Autotranspordi Peavalitsus võib ühistuid abistada remontmaterjalidega, samuti elektrifitseerimiskavade teostamiseks turbiini ja generaatori muretsemisel, remonttöökojam sisustamisel, veski sisseseade täiendamisel, veoauto muretsemisel.
Järgnevalt tõsteti liikmete Toome, Rebase, Kapi jt. poolt üles Kirikuküla ja Koigu masinaühistute liitumise küsimus. Pärast elavaid sõnavõtte võtsid mõlema ühistu üldkoosolekud ühinemise otsuse üksmeelselt vastu ning otsustasid nimetada uue ühistu Vana-Urvaste põllumajanduslikuks ühistuks. Uue ühistu juhtimine usaldati 7-liikmelisele juhatusele, kuhu valiti eesrindlikud talupojad K. Teemägi, V. Paluteder, J. Alop, A. Aedmaa, E. Varjun, A. Zius ja A. Saar. Uuele juhatusele anti konkreetsed juhtnöörid edaspidise töö organiseerimiseks.
O. Epa.
Põllumajanduslike ühistute aruande-valimiskoosolekutelt
Urvaste põllumajanduslike ühistute edusammud
Urvaste vallas toimusid aruande-valimiskoosolekud Uue-Antsla piimaühistus ning Koigu ja Kirikuküla masinaühistutes. Koosolekutest selgus, et põllumajanduslik ühistegevus on vallas saavutanud märkimisväärseid edusamme. Suurt tähelepanu on põllumajandusühistud osutanud tootmistegevuse laiendamisele. Uue-Antsla piimaühistu omab korraliku ühiskondliku majandi, milles tõutäku ja kolme tõupulli muretsemisega on pandud alus edasisele loomakasvatuse arendamisele ning edukale tõuaretustööle. Kirikuküla masinaühistu ühismajandis teostati möödunud sügisel taliviljade külv sordiseemnega, samuti kavatsetaks eelolev kevadkülv teostada vaid kõrgeväärtusliku tunnustatud sordiviljaga, et juba lähemal ajal levitada sordivilja ühistu liikmete majandeisse.
Aruannetele järgnenud sõnavõtud paljastasid aga ühistute möödunud aasta töös ka rea tõsiseid puudusi. Uue-Antsla piimaühistu liikmed juhtisid ühistu juhataja tähelepanu kõigepealt Kassi koorejaama ehitamisküsimusele. Koorejaama ehitamiseks on koostatud projekt, ka osa ehitusmaterjali on kohale veetud, kuid juhatuse loiduse tõttu ei ole senini ehitustöödega alustatud ning osa ehitusmaterjale on hävimisohus. Samuti avaldati õigustatud rahulolematust postitalu asukoha kohta piimatööstuse ruumides, mis võimaldab kõrvalistel isikutel tööstuseruumidesse vaba sissepääsu. Koosolek võttis vastu otsuse teha valla täitevkomiteele ettepanek postitalu paigutamiseks mujale.
Teravat kriitikat arendati ühistute juhatuste töö kohta Kirikuküla ja Koigu masinaühistute ühisel aruandekoosolekul. Kehvik Toom, külavolinik Alop jt. tõid oma sõnavõttudes esile puudusi möödunud viljamasindamisperioodil, kus ei peetud kinni kindlaksmääratud töögraafikust. Samuti nõuti Koigu masinaühistule kuuluva veski töö parandamist ning tõsisemat suhtumist ühiskondliku majandi majandamisse. Valla šefi- Autotranspordi Peavalitsuse esindaja Võru autobaasi direktor Naruskov märkis, et valla šeff-organisatsioon on valmis osutama ühistule mitmekülgset abi tegevuse arendamisel. Autotranspordi Peavalitsus võib ühistuid abistada remontmaterjalidega, samuti elektrifitseerimiskavade teostamiseks turbiini ja generaatori muretsemisel, remonttöökojam sisustamisel, veski sisseseade täiendamisel, veoauto muretsemisel.
Järgnevalt tõsteti liikmete Toome, Rebase, Kapi jt. poolt üles Kirikuküla ja Koigu masinaühistute liitumise küsimus. Pärast elavaid sõnavõtte võtsid mõlema ühistu üldkoosolekud ühinemise otsuse üksmeelselt vastu ning otsustasid nimetada uue ühistu Vana-Urvaste põllumajanduslikuks ühistuks. Uue ühistu juhtimine usaldati 7-liikmelisele juhatusele, kuhu valiti eesrindlikud talupojad K. Teemägi, V. Paluteder, J. Alop, A. Aedmaa, E. Varjun, A. Zius ja A. Saar. Uuele juhatusele anti konkreetsed juhtnöörid edaspidise töö organiseerimiseks.
O. Epa.
Metsatöötalgud, edukad.
Töörahva Elu 17. veebruar 1948. a.
Metsatöötalgud Urvastes
Urvaste külanõukogus korraldati talurahva suurearvulise osavõtuga raietalgud. Valla kultuuriharidusinstruktori E. Kähri organiseerimise tulemusena ilmus talgupäeval metsatööle üle 60 ümbruskonna talupoja. Tublimad talgulised olid noortest Juhan Voor ja Loreida Pulk. Külavolinikest väärivad esiletõstmist Urvaste 1. piirkonna volinik Märt Lõo, kes on rohkem kui 60 aastat vana, ja 3. piirkonna volinik August Aedmaa, kellede külapiirkondadest on tulnud metsatalgutele kõige rohkem metsatöökohustuse täitnud ja kohustustest vabastatud talupoegi.
Õhtuhämaruseks olid talgulised töötanud üles 115 tm metsamaterjali. Töö tehtud, lõppes talgupäev lõbusa jalakeerutusega Urvaste rahvamajas.
H. Raudsik
Metsatöötalgud Urvastes
Urvaste külanõukogus korraldati talurahva suurearvulise osavõtuga raietalgud. Valla kultuuriharidusinstruktori E. Kähri organiseerimise tulemusena ilmus talgupäeval metsatööle üle 60 ümbruskonna talupoja. Tublimad talgulised olid noortest Juhan Voor ja Loreida Pulk. Külavolinikest väärivad esiletõstmist Urvaste 1. piirkonna volinik Märt Lõo, kes on rohkem kui 60 aastat vana, ja 3. piirkonna volinik August Aedmaa, kellede külapiirkondadest on tulnud metsatalgutele kõige rohkem metsatöökohustuse täitnud ja kohustustest vabastatud talupoegi.
Õhtuhämaruseks olid talgulised töötanud üles 115 tm metsamaterjali. Töö tehtud, lõppes talgupäev lõbusa jalakeerutusega Urvaste rahvamajas.
H. Raudsik
Metsatööde "saboteerimise" tagajärg
Töörahva Elu 5. veebruar 1948
Karmid karistused metsatööst kõrvalehoidjaile
/---/
Urvaste valla talupidaja H. Värnik majandab 27 ha suurust talu. Enne nõukogude maareformi oli ta aga „pärishärra“ 54 ha suuruse talukoha üle. Metsatöökohustuseks oli talle tänavu määratud 90 tm vedu. Kauase viivitamise järele asusta küll viimaks tööle, kuid täitis oma töönormist vaid murdosa, jättes siis töö jällegi seisma. Seepärast esitaski Urvaste valla täitevkomitee saboteerija korralekutsumiseks kohtusse. rahvakohtus ei olnud H. Värnikul enese kaitseks midagi ette tuua. Kohtuistungil viibiv rahvas võttis kohtuotsuse, karistada saboteerijat üheaastase vabadusekaotusega, rahuldustundega vastu.
/---/
Karmid karistused metsatööst kõrvalehoidjaile
/---/
Urvaste valla talupidaja H. Värnik majandab 27 ha suurust talu. Enne nõukogude maareformi oli ta aga „pärishärra“ 54 ha suuruse talukoha üle. Metsatöökohustuseks oli talle tänavu määratud 90 tm vedu. Kauase viivitamise järele asusta küll viimaks tööle, kuid täitis oma töönormist vaid murdosa, jättes siis töö jällegi seisma. Seepärast esitaski Urvaste valla täitevkomitee saboteerija korralekutsumiseks kohtusse. rahvakohtus ei olnud H. Värnikul enese kaitseks midagi ette tuua. Kohtuistungil viibiv rahvas võttis kohtuotsuse, karistada saboteerijat üheaastase vabadusekaotusega, rahuldustundega vastu.
/---/
Urvastelased ei taha metsa varuda! Kiitus neile, mõtlen mina praegu.
Töörahva Elu 27. jaanuar 1948
Milles seisab viga?
Kohalike nõukogude valimiste-eelseil rahvakoosolekuil avaldas Urvaste valla töötav talurahvas valmisolekut täita hooaja riiklik metsavarumisplaan raie alal 1. veebruariks ja väljaveo alal Nõukogude Armee 30. aastapäevaks, 23. veebruariks. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on Urvaste valla partei- ja nõukogude organisatsioonid rakendanud rea kasulikke abinõusid. Kogu valimiste-aegne agitaatorite-kollektiiv on suunatud küladesse, selgitustööd metsavarumisplaani ennetähtaegse täitmise tähtsusest aitavad süvendada mitmesugused näitliku agitatsiooni vormid, nagu autahvlid, loosungid, tabelid töötasumääradega jne. Külanõukogudele on antud kindlad töögraafikud, külavolinikel on teatatud, kui palju iga piirkond peab päevas andma metsapunktidele raie- ja veotöölisi. Regulaarselt toimuvad tootmisnõupidamised aktiiviga, valla täitevkomitee istungeil kuulatakse järjekindlalt külanõukogude esimeeste aruandeid metsatööde käigust.
Ometi ei ole metsavarumisel saavutatud tarvilikku hoogu, vald ei nihku ega nihku oma häbiväärselt positsioonilt ja senised töötulemused ei lase kaugeltki eeldada võetud kohustuse tähtaegset täitmist metsavarumisel: vald on täitnud hooaja raieplaanist 46,7 protsenti ja väljaveoplaanist vaid 23,3 protsenti. Antud päevaülesandest täidetakse tavaliselt vaid murdosa. Nii oli 21. jaanuaril Urvaste vallast metsatööl vaid 10 raietöölist, 22. jaanuaril 7 raie- ja 10 veotöölist. Oodatud edu ei ole saavutatud ka viimastel päevadel.
Milles seisab viga?
Metsavarumise organiseerimisel on Urvaste valla juhid unustanud rea ülitähtsaid tööde edukust määravaid tegureid. kohalikud nõukogude organid ei ole kindlustanud metsapunktidega tarvilikku tihedat sidet, mille tagajärjel aruandlus on lünklik, mahajääv, ei omata konkreetset ülevaadet metsatööde käigust. Metsapunktidest saabuvad kirjalikud koondaruanded valda iga viie päeva tagant ,samadel aruannetel baseerubki kogu metsatööde organiseerimine ja juhtimine. Igapäevase täpse aruandluse kindlustamiseks ei ole kohapääl aga midagi ette võetud.
Vähe tähelepanu omistatakse vallas aktiivi isiklikule eeskujule. valimiste eel võtsid külavolinikud igaüks endale sotsialistliku kohustuse ühiskondliku aukohustuse korras üles töötada või välja veda 5-10 tihumeetrit metsamaterjali. Seniajani on töökohuslaste kõrval raielankidel tööle asunud vaid üksikud külavolinikud, nagu Peeter Kender jt. Rõhuv enamik külavolinikke on metsatöödest eemale jäänud. Kuigi Kuldre külanõukogul tuleb metsatöökohustus täita ligidal asuvas Erastvere metsapunktis, ei ole külavolinikud Arnold Sisas, Salme Puusepp jt. „leidnud võimalusi“ oma aukohustuse täitmiseks. Aktiivi passiivse suhtumisega metsavarumisse on seletatav ka raie- ja veotalgute tavaline ebaõnnestumine. Kuldre külanõukogu esimees Elmar reivart on kõigest sellest hästi teadlik, kuid ta pole olukorra parandamist millegagi kindlustanud.
Nagu mujalgi, nii leidub ka Urvaste vallas eesrindlikke talupoegi, kes oma töökohustuse metsas on täitnud ja tunduvalt ületanud. Keskmik Eduard Lukering täitis oma 90 tihumeetri suuruse veokohustuse 45 km kaugusel asuvas Mõniste metsapunktis enne valimisi ja veendudes häädes teenimisvõimalustes, jatkab praegugi metsavedu. Valimiste auks andsid hulk metsamaterjali üle normi ka Liidia Koemets, Heino Rohtla ja mitmed teised. Eesrindlaste töösaavutused leiavad töökohuslaste laiemates hulkades aga vähe tutvustamist, nende ratsionaliseeritud töömeetodeid ei propageerita, eesrindlaste algatatud sotsialistliku võistlusega on liitunud vaid mõned üksikud.
Urvaste valla partei- ja nõukogude organisatsioonide vastutavail töötajail on vajalik kiiresti kõrvaldada esinevad puudused metsatööde organiseerimisel ja juhtimisel, enne kõike kindlustada igapäevane täpne aruandlus, teostada järjekindlat kontrolli töökohustuse täitmise üle, halastamatult võidelda saboteerijatega. Kohtuvõimudele ei tule järelduste tegemiseks esitada mitte üksi selliseid tõrkujaid nagu kulak Edgar Kuus, Johannes Zilensk, hendrik Värnik jt., vaid iga metsatöökohustust saboteerija, iga tahtlikult viivitaja. Samuti tuleb kiiresti leida Alma Kirti ja teiste temataoliste ümberhulkujate metsatööle suunamiseks. On sõna tõsises mõttes üllatav, et veel seniajani pole vallas suudetud leida tööjõu katet antud raie- ja veoplaanile, samal ajal, mil töökohustuse alla kuuluvaid kodanikke leidub vallas küllaldaselt.
Eesrindlaste töökogemused on näidanud, et ka kõige mahajäänumatel valdadel on olemas võimalused hooaja metsavarumisplaani täitmiseks enne tähtaega. Need võimalused on olemas ka Urvaste vallal. Ja selle eesmärgi saavutamist ootab kogu maakonna töötav talurahvas.
V. Nurmse
Milles seisab viga?
Kohalike nõukogude valimiste-eelseil rahvakoosolekuil avaldas Urvaste valla töötav talurahvas valmisolekut täita hooaja riiklik metsavarumisplaan raie alal 1. veebruariks ja väljaveo alal Nõukogude Armee 30. aastapäevaks, 23. veebruariks. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on Urvaste valla partei- ja nõukogude organisatsioonid rakendanud rea kasulikke abinõusid. Kogu valimiste-aegne agitaatorite-kollektiiv on suunatud küladesse, selgitustööd metsavarumisplaani ennetähtaegse täitmise tähtsusest aitavad süvendada mitmesugused näitliku agitatsiooni vormid, nagu autahvlid, loosungid, tabelid töötasumääradega jne. Külanõukogudele on antud kindlad töögraafikud, külavolinikel on teatatud, kui palju iga piirkond peab päevas andma metsapunktidele raie- ja veotöölisi. Regulaarselt toimuvad tootmisnõupidamised aktiiviga, valla täitevkomitee istungeil kuulatakse järjekindlalt külanõukogude esimeeste aruandeid metsatööde käigust.
Ometi ei ole metsavarumisel saavutatud tarvilikku hoogu, vald ei nihku ega nihku oma häbiväärselt positsioonilt ja senised töötulemused ei lase kaugeltki eeldada võetud kohustuse tähtaegset täitmist metsavarumisel: vald on täitnud hooaja raieplaanist 46,7 protsenti ja väljaveoplaanist vaid 23,3 protsenti. Antud päevaülesandest täidetakse tavaliselt vaid murdosa. Nii oli 21. jaanuaril Urvaste vallast metsatööl vaid 10 raietöölist, 22. jaanuaril 7 raie- ja 10 veotöölist. Oodatud edu ei ole saavutatud ka viimastel päevadel.
Milles seisab viga?
Metsavarumise organiseerimisel on Urvaste valla juhid unustanud rea ülitähtsaid tööde edukust määravaid tegureid. kohalikud nõukogude organid ei ole kindlustanud metsapunktidega tarvilikku tihedat sidet, mille tagajärjel aruandlus on lünklik, mahajääv, ei omata konkreetset ülevaadet metsatööde käigust. Metsapunktidest saabuvad kirjalikud koondaruanded valda iga viie päeva tagant ,samadel aruannetel baseerubki kogu metsatööde organiseerimine ja juhtimine. Igapäevase täpse aruandluse kindlustamiseks ei ole kohapääl aga midagi ette võetud.
Vähe tähelepanu omistatakse vallas aktiivi isiklikule eeskujule. valimiste eel võtsid külavolinikud igaüks endale sotsialistliku kohustuse ühiskondliku aukohustuse korras üles töötada või välja veda 5-10 tihumeetrit metsamaterjali. Seniajani on töökohuslaste kõrval raielankidel tööle asunud vaid üksikud külavolinikud, nagu Peeter Kender jt. Rõhuv enamik külavolinikke on metsatöödest eemale jäänud. Kuigi Kuldre külanõukogul tuleb metsatöökohustus täita ligidal asuvas Erastvere metsapunktis, ei ole külavolinikud Arnold Sisas, Salme Puusepp jt. „leidnud võimalusi“ oma aukohustuse täitmiseks. Aktiivi passiivse suhtumisega metsavarumisse on seletatav ka raie- ja veotalgute tavaline ebaõnnestumine. Kuldre külanõukogu esimees Elmar reivart on kõigest sellest hästi teadlik, kuid ta pole olukorra parandamist millegagi kindlustanud.
Nagu mujalgi, nii leidub ka Urvaste vallas eesrindlikke talupoegi, kes oma töökohustuse metsas on täitnud ja tunduvalt ületanud. Keskmik Eduard Lukering täitis oma 90 tihumeetri suuruse veokohustuse 45 km kaugusel asuvas Mõniste metsapunktis enne valimisi ja veendudes häädes teenimisvõimalustes, jatkab praegugi metsavedu. Valimiste auks andsid hulk metsamaterjali üle normi ka Liidia Koemets, Heino Rohtla ja mitmed teised. Eesrindlaste töösaavutused leiavad töökohuslaste laiemates hulkades aga vähe tutvustamist, nende ratsionaliseeritud töömeetodeid ei propageerita, eesrindlaste algatatud sotsialistliku võistlusega on liitunud vaid mõned üksikud.
Urvaste valla partei- ja nõukogude organisatsioonide vastutavail töötajail on vajalik kiiresti kõrvaldada esinevad puudused metsatööde organiseerimisel ja juhtimisel, enne kõike kindlustada igapäevane täpne aruandlus, teostada järjekindlat kontrolli töökohustuse täitmise üle, halastamatult võidelda saboteerijatega. Kohtuvõimudele ei tule järelduste tegemiseks esitada mitte üksi selliseid tõrkujaid nagu kulak Edgar Kuus, Johannes Zilensk, hendrik Värnik jt., vaid iga metsatöökohustust saboteerija, iga tahtlikult viivitaja. Samuti tuleb kiiresti leida Alma Kirti ja teiste temataoliste ümberhulkujate metsatööle suunamiseks. On sõna tõsises mõttes üllatav, et veel seniajani pole vallas suudetud leida tööjõu katet antud raie- ja veoplaanile, samal ajal, mil töökohustuse alla kuuluvaid kodanikke leidub vallas küllaldaselt.
Eesrindlaste töökogemused on näidanud, et ka kõige mahajäänumatel valdadel on olemas võimalused hooaja metsavarumisplaani täitmiseks enne tähtaega. Need võimalused on olemas ka Urvaste vallal. Ja selle eesmärgi saavutamist ootab kogu maakonna töötav talurahvas.
V. Nurmse
Uhh - hull retoorika, kui mõelda mis tegelikult toimus
Töörahva Elu 19. jaanuar 1948
Hääletasime oma parema tuleviku eest
Väljast kostvad akordeonihelid paeluvad kõigi Linnamäe valla Vaabina valimisjaoskonnas viibijate tähelepanu. Ja eks näe, õue sõidavad sisse valijad kuuel hobusel. Kärmelt hüppab esimeselt reelt maha akordeonimees, omal nägu naerul, katkestamata mängu. Nii sisenetakse ka valimisjaoskonda. Pillihelid vaikivad alles hääletussedelite väljaandmise ruumis. Külavolinik Elmar Jõõger ja talupidaja Osv. Ruveni organiseerimisel on tulnud Lümanda valimisringkonna nr. 1 valijad hääletama üheskoos. „Meie valimisringkonnast on kohal kõik hääletamisõiguslikud kodanikud,“ nendivad nad ise uhkustundega. Varsti ongi nad ka täitnud oma kodanikukohuse.
Valimiskasti juurde sammuvad nüüd Vaabina meierei töötajad eesotsas meieri K. Mikaliga. Kõhklematult lasevad nad oma hääletussedelid valmiskasti. „Hääletasime oma parema tuleviku eest,“ lausuvad nad.
Hääletamisruumi siseneb eesrindlik talupidaja, metsatööeesrindlane H. Taliorg. „Ootasin seda päeva juba ammu,“ ütleb ta. „Nüüd saan anda oma hääle nende tublide inimeste poolt, kelledele eesti töötav rahvas võib julgelt usaldada oma edasise elu korraldamise, oma parema tuleviku rajamise.“
Valijad ei lahku veel valimisjaoskonnast. On ju pidupäev. Palju huvitavat ning ilusat pakub tänane päev.
Hääletasime oma parema tuleviku eest
Väljast kostvad akordeonihelid paeluvad kõigi Linnamäe valla Vaabina valimisjaoskonnas viibijate tähelepanu. Ja eks näe, õue sõidavad sisse valijad kuuel hobusel. Kärmelt hüppab esimeselt reelt maha akordeonimees, omal nägu naerul, katkestamata mängu. Nii sisenetakse ka valimisjaoskonda. Pillihelid vaikivad alles hääletussedelite väljaandmise ruumis. Külavolinik Elmar Jõõger ja talupidaja Osv. Ruveni organiseerimisel on tulnud Lümanda valimisringkonna nr. 1 valijad hääletama üheskoos. „Meie valimisringkonnast on kohal kõik hääletamisõiguslikud kodanikud,“ nendivad nad ise uhkustundega. Varsti ongi nad ka täitnud oma kodanikukohuse.
Valimiskasti juurde sammuvad nüüd Vaabina meierei töötajad eesotsas meieri K. Mikaliga. Kõhklematult lasevad nad oma hääletussedelid valmiskasti. „Hääletasime oma parema tuleviku eest,“ lausuvad nad.
Hääletamisruumi siseneb eesrindlik talupidaja, metsatööeesrindlane H. Taliorg. „Ootasin seda päeva juba ammu,“ ütleb ta. „Nüüd saan anda oma hääle nende tublide inimeste poolt, kelledele eesti töötav rahvas võib julgelt usaldada oma edasise elu korraldamise, oma parema tuleviku rajamise.“
Valijad ei lahku veel valimisjaoskonnast. On ju pidupäev. Palju huvitavat ning ilusat pakub tänane päev.
80 aastat tagasi
Võru Teataja 2. oktoober 1928
Sissemurd Vaabinas
Läinud nädalal kell 2 p.l. murti Vaabinas raudteetöölise A. Niklani korterisse ja aita, sel ajal kui kõik elanikud põllul olid. Varas kangutas toa akna lahti ja viis mitmesugust riidekraami metsa. Sellega lõpule jõudes murdis ka aita, säält samuti kaasa tassides mitmesugust riiet j.m. Siis läks veel tuba revideerima, aga sääl kukkus sisse, sest koju tuli A. N. poeg.
Varas põgenes akna kaudu ja kadus metsa. Kohe kutsuti kohale konstaabel ja kaitseliitlased, aga neil ei läinud korda varast tabada.
A.N. kahju umbes 13 krooni.
-in.
Võru Teataja 2. oktoober 1928
Kartulivõtmine alanud.
Viimased külmad ilmad ja öökülmad on kartulite varred ära külmetanud, mille tagajärjel ka kasv on seisma jäänud. Põllumees nähes, et ilmad järjest külmad püsivad, on asunud kartulite võtmisele.
Nii võis läinud nädala lõpul näha juba igalpool inimesi kartulivõtmisel.
Kartulid Vaabinas on keskmised. Kus vihm pole takistusi teinud, seal paiguti isegi üle keskmise. Paljudel on veel suvivilja koristada, mis takistab kogu jõuga kartulite kallale asumast.
Sissemurd Vaabinas
Läinud nädalal kell 2 p.l. murti Vaabinas raudteetöölise A. Niklani korterisse ja aita, sel ajal kui kõik elanikud põllul olid. Varas kangutas toa akna lahti ja viis mitmesugust riidekraami metsa. Sellega lõpule jõudes murdis ka aita, säält samuti kaasa tassides mitmesugust riiet j.m. Siis läks veel tuba revideerima, aga sääl kukkus sisse, sest koju tuli A. N. poeg.
Varas põgenes akna kaudu ja kadus metsa. Kohe kutsuti kohale konstaabel ja kaitseliitlased, aga neil ei läinud korda varast tabada.
A.N. kahju umbes 13 krooni.
-in.
Võru Teataja 2. oktoober 1928
Kartulivõtmine alanud.
Viimased külmad ilmad ja öökülmad on kartulite varred ära külmetanud, mille tagajärjel ka kasv on seisma jäänud. Põllumees nähes, et ilmad järjest külmad püsivad, on asunud kartulite võtmisele.
Nii võis läinud nädala lõpul näha juba igalpool inimesi kartulivõtmisel.
Kartulid Vaabinas on keskmised. Kus vihm pole takistusi teinud, seal paiguti isegi üle keskmise. Paljudel on veel suvivilja koristada, mis takistab kogu jõuga kartulite kallale asumast.
Monday, September 29, 2008
Tore spordiõhtu Vaabinas
30 .september 1958
TORE SPORDIÕHTU
Üle kahesaja spordihuvilise kogunes laupäeval Vaabina koolimajja. Toimus ju siin esmakordselt demonstratsioonesinemine raskejõustikus.
Enne demonstratsioonvõistluste algust rääkis J. Tamm noortele olümpiamängude tekkimisest ja ideedest. Pärast seda asusid lavale Eesti NSV maanoorte tšempionid V. Pino, A. Oja ja teised nimekad tõstesportlased. Demonstreeriti klassikalise kolmevõistluse kolme tõsteliiki: surumist, rebimist ja tõukamist. Sealjuures andis VS “Jõud” vabariiklik treener A. Helissaar pidevalt seletusi iga tõsteliigutuse ja tehnika kohta. Väga tubli tulemuse saavutas kergekaallane J. Oisar (Abja), kes saavutas kolme tõste kogusummaks 300 kg. Oleks teretulnud, kui niisuguseid demonstratsioone korraldataks rohkem.
A.RAJAV
TORE SPORDIÕHTU
Üle kahesaja spordihuvilise kogunes laupäeval Vaabina koolimajja. Toimus ju siin esmakordselt demonstratsioonesinemine raskejõustikus.
Enne demonstratsioonvõistluste algust rääkis J. Tamm noortele olümpiamängude tekkimisest ja ideedest. Pärast seda asusid lavale Eesti NSV maanoorte tšempionid V. Pino, A. Oja ja teised nimekad tõstesportlased. Demonstreeriti klassikalise kolmevõistluse kolme tõsteliiki: surumist, rebimist ja tõukamist. Sealjuures andis VS “Jõud” vabariiklik treener A. Helissaar pidevalt seletusi iga tõsteliigutuse ja tehnika kohta. Väga tubli tulemuse saavutas kergekaallane J. Oisar (Abja), kes saavutas kolme tõste kogusummaks 300 kg. Oleks teretulnud, kui niisuguseid demonstratsioone korraldataks rohkem.
A.RAJAV
80 aastat tagasi keerulised olud põllumehele
29. september 1928
Külma kahju Urvastes
Kolma- ja neljapäeva hommikul kattis maad paks hall-kord. Maa oli üleni valge. Kraadiklaasis langes elavhõbe nullini. Kartulivarred on juba üleni mustaks tõmbunud. Mittevalmis olev tõuvili, iseäranis kaer, on külma mõjul liig kiirelt valminud, mis terale ka halvasti mõjub – tehes selle peenikeseks ning kiduraks. Ka aedades on öökülm kahju tekitanud. Rohelised aiaviljad on üleni mustaks muutunud ning hakkavad mädanema.
Tänavune suvi, mis halvemaid põllumehele, pani juba varakult põllumehe tõsiselt mõtlema. Seda rusuvamalt mõjuvad nüüd öökülmade kahjud, mis seisukorda veel enam raskendava. Maainimesed kardavad kohati koguni nälja tulekut.
Elu 29. september 1928
Maakoolides õppetöö algus 8. oktoobril.
Arvesse võttes asjaolu, et tänavune aasta suuresti hilineb viljakoristamise alal, ja et maal karjaskäimine kui ka muud hädatarvilikud tööd viibivad, otsustas haridusminister maal asuvates algkoolides õppetööd ühe nädala võrra edasi lükata. Koolitöö algkoolides hakkaks hariliku 1. oktoobri asemel tänavu esmaspäeval, 8. oktoobril.
Täienduskoolides aga lükatakse õppetöö algus kahe nädala võrra edasi ja algab neis koolides töö 15. oktoobril.
Külma kahju Urvastes
Kolma- ja neljapäeva hommikul kattis maad paks hall-kord. Maa oli üleni valge. Kraadiklaasis langes elavhõbe nullini. Kartulivarred on juba üleni mustaks tõmbunud. Mittevalmis olev tõuvili, iseäranis kaer, on külma mõjul liig kiirelt valminud, mis terale ka halvasti mõjub – tehes selle peenikeseks ning kiduraks. Ka aedades on öökülm kahju tekitanud. Rohelised aiaviljad on üleni mustaks muutunud ning hakkavad mädanema.
Tänavune suvi, mis halvemaid põllumehele, pani juba varakult põllumehe tõsiselt mõtlema. Seda rusuvamalt mõjuvad nüüd öökülmade kahjud, mis seisukorda veel enam raskendava. Maainimesed kardavad kohati koguni nälja tulekut.
Elu 29. september 1928
Maakoolides õppetöö algus 8. oktoobril.
Arvesse võttes asjaolu, et tänavune aasta suuresti hilineb viljakoristamise alal, ja et maal karjaskäimine kui ka muud hädatarvilikud tööd viibivad, otsustas haridusminister maal asuvates algkoolides õppetööd ühe nädala võrra edasi lükata. Koolitöö algkoolides hakkaks hariliku 1. oktoobri asemel tänavu esmaspäeval, 8. oktoobril.
Täienduskoolides aga lükatakse õppetöö algus kahe nädala võrra edasi ja algab neis koolides töö 15. oktoobril.
Sunday, September 28, 2008
Talud ridamisi haamri alla
Postimees 29. veebruar 1928
Urvaste peremehed hädas vekslite ja popsidega.
Viletsa aasta tõttu teevad Urvaste peremehed vekslitega rohkem tegemist, kui varem, millega koos käivad alalised veksli-protsessid ja oksjonid. Ühel päeval oli Urvastes tervelt kuues talus oksjon.
Suurt pahandust tekitavad peremeestele ka popsid, kes maahädaga haru-tihti Võrus kohtus käivad.
Urvaste peremehed hädas vekslite ja popsidega.
Viletsa aasta tõttu teevad Urvaste peremehed vekslitega rohkem tegemist, kui varem, millega koos käivad alalised veksli-protsessid ja oksjonid. Ühel päeval oli Urvastes tervelt kuues talus oksjon.
Suurt pahandust tekitavad peremeestele ka popsid, kes maahädaga haru-tihti Võrus kohtus käivad.
Tore ja armas
Postimees 22. jaanuar 1928
Vabaduspäeva pühitsemine Urvastes.
10-aastaset vabadus juubelit kavatsetakse Urvastes eriliselt suurte pidustustega pühitseda.
Päeval on kirikus pidulik jumalateenistus, mida kaunistab puhkpillide orkester ja Eesti noorsoo liit „Siiriuse“ laulukoor. Peale jumalateenistuse korraldatakse rongikäik puhkpillide ork. saatel Urvaste surnuaiale, vabadussõjas langenute haudade juure. Suurema peo toimib õhtul Urvaste algkooli ruumes kohalik kaitseliit. Taludel soovitatakse välja panna Eesti lipp, et kogu Urvaste pidustustel kaasa elaks.
Vabaduspäeva pühitsemine Urvastes.
10-aastaset vabadus juubelit kavatsetakse Urvastes eriliselt suurte pidustustega pühitseda.
Päeval on kirikus pidulik jumalateenistus, mida kaunistab puhkpillide orkester ja Eesti noorsoo liit „Siiriuse“ laulukoor. Peale jumalateenistuse korraldatakse rongikäik puhkpillide ork. saatel Urvaste surnuaiale, vabadussõjas langenute haudade juure. Suurema peo toimib õhtul Urvaste algkooli ruumes kohalik kaitseliit. Taludel soovitatakse välja panna Eesti lipp, et kogu Urvaste pidustustel kaasa elaks.
Statistikat
Postimees 12. jaanuar 1928
Võru praostkonna elust.
Urvaste kogudus elab nagu paljud teisedki kogudused Eestis kahanemise tähe all. Kahanemas on sündimiste arv. Nii on sündimiste arv alla läinud 524 pealt1886 aastal 77 peale 1927. aastal, leerilaste arv 237 pealt 1875. a 96 peale, laulatuste arv 108 pealt 1860. a. 42 peale, armulauast osavõtjate arv 11.597 pealt 1870. aastal 1140 peale ja surnute arv 388 pealt 1865. a. 116 peale. 1927. a. Peale sõja, 1921. ja 1922. a. oli küll sündimiste ja abiellumiste tõusu märgata, aga sellest peale algab jälle alaline langemine.
Võru praostkonna elust.
Urvaste kogudus elab nagu paljud teisedki kogudused Eestis kahanemise tähe all. Kahanemas on sündimiste arv. Nii on sündimiste arv alla läinud 524 pealt1886 aastal 77 peale 1927. aastal, leerilaste arv 237 pealt 1875. a 96 peale, laulatuste arv 108 pealt 1860. a. 42 peale, armulauast osavõtjate arv 11.597 pealt 1870. aastal 1140 peale ja surnute arv 388 pealt 1865. a. 116 peale. 1927. a. Peale sõja, 1921. ja 1922. a. oli küll sündimiste ja abiellumiste tõusu märgata, aga sellest peale algab jälle alaline langemine.
Dilemma
Postimees 30. jaanuar 1928
Moodne tants on lehma-lüpsmisest ette.
Uue-Antsla haridusseltsi viimasel koosolekul, kui kõik muud asjad lahendatud olid, tõstsid õrnemasoo esitajad üles küsimuse, kas selts ei peaks korraldama moodsate tantsude kursusi, sest nii piinlik olevat seista, kui mõni ainuke „parem paar“ lustilikult pidul fori veeretab.
Teised seltsi tegelased vaidlesid küll vastu, sest ega see ikka päris ilus ole, kui haridusselts korraldamata jätab põllumajanduslikud kursused ja selle asemel moodsaid tantse hakkab õppima ja õpetama, kuid mitmed jäid oma seisukohtade juure, kuigi üldiselt otsuses ka eitavale seisukohale asuti.
Moodne tants on lehma-lüpsmisest ette.
Uue-Antsla haridusseltsi viimasel koosolekul, kui kõik muud asjad lahendatud olid, tõstsid õrnemasoo esitajad üles küsimuse, kas selts ei peaks korraldama moodsate tantsude kursusi, sest nii piinlik olevat seista, kui mõni ainuke „parem paar“ lustilikult pidul fori veeretab.
Teised seltsi tegelased vaidlesid küll vastu, sest ega see ikka päris ilus ole, kui haridusselts korraldamata jätab põllumajanduslikud kursused ja selle asemel moodsaid tantse hakkab õppima ja õpetama, kuid mitmed jäid oma seisukohtade juure, kuigi üldiselt otsuses ka eitavale seisukohale asuti.
Ja veel Leisi lahtitegemise loole lisaks
Õigus, 11. august 1908
Urvaste oludest.
„Rahu mäe peal, isandatel hea meel“, võidakse nüüd Urvastes julgeste laulda, sest seniaegne kihelkonnakooli juhataja Leis on ühes oma abilise Leppikuga umbes 6-7 aastase õerumise järel siit välja õerutud. Mäekülg, kus kihelkonnakoolimaja asub, uinub nüüd jälle endise kuldse aja sõnakuulelikusse „rahusse“ ja isandad võivad heameelega oma võiduvilja mäletseda. Asja ametlikku põhjendust lugedes näitab eemalseisjatele, nagu oleks nimetatud kooliõpetajad lihtsa vallatuse pärast ametist lahkuma pidanud. Meie, urvastlased, aga teame, et siin hoopis teistsuguste põhjustega rehkendada tuleb, teame, et see ametist lahtitegemise lugu tervet meie viimase aja ajalugu väikesel mõedul peegeldab ja ühe, olgugi ehk lühikese lehekülje Urvaste ja sellega ühes ka ka kõige kodumaa edenemisloos sünnitab.
Naermise pärast ametist lahti tehtud …
Kõlaliselt nii naljakas, et tema üle südamest naerda tahaks, sisaldab see lugu eluliselt eneses ometi nii palju viimase aja tragikat, sest keegi ei usu juba, et meie kooliõpetajad kirikusse valjuste naerma ja lärmama lähevad.
Kaine mõistusega inimene, kui ta ka kirikuvastane oleks, ei tee seda iialgi. Et naermise ja rääkimise lugu ainult tõsise põhjuse kinnikatmiseks oli määratud, näitab seegi, et politsei, kes asja järele uuris, kooliõpetajate seekordses ülespidamises mingit kohtuväärilist ei leidnud. Kohaliku rahvakoolide-inspektori sõnad lasevad meid natuke kulisside teha vaadata ja sealt selgib meile koguni teistsugune vaatepilt. „Teie peasüü, kuid mitte ametlik,“ ütles nimetatud herra kooliõpetajatele, „seisab selles, et kiriku-eestseisja teid politikiliselt küllalt ustavaks ei pea. (Millega ta seda põhjendab, ei teatud ütelda. ) Teie olete rahutu element ja teil on rahva peale suur mõju .“ Muidugi mõista, ei ütle keegi arusaaja inimene, et teie sellepärast Urvastest ära läksite, et teie midagi kurja tegite, vaid üteldakse, et kiriku-eestseisja teid „ära sõi“. – Nagu inspektori sõnadest selgub kartsivad kiriku-eestseisja ja õpetaja kihelkonnakooliõpetajate, nimelt Leisi kui vanema tegelase, mõju, kuna Leppikut rohkem tema tööriistaks peeti, ehk küll Leppik õige iseseisvalt neidsamu radasid käis, mis Leiski, sest peaaegu ühine ilmavaade sundis ka ühiselt töötama.
Et just see mõju rahva peale isandatel pinnaks silmas oli, näeme uue leerimaja ja kihelkonnakoolimaja ehitamise plaanide ajaloost. Et kaugemal seisjaid asjaga ligemalt tutvustada, toome selle plaani ajaloost lühikese ülevaate. Nagu ajalehe lugejatel teada, on Urvaste kihelkonnakoolimaja ja leerimaja peaaegu kõige viletsamad üle kodumaa. Igal aastal mässavad selle mõjul kihelkonnakooli õpilaste hulgas mitmesugused külgehakkavad lastehaigused, nagu leetrid, sarlakid, köha jm. ja takistavad koolitööd suureste, sellepärast peab kooliõpetaja, kui ta programmi nõudeid täita ja kooli ajakohasel kõrgul tahab hoida, mitmevõrra hoolsamalt töötama kui mujal. Kõigile on selge, kuidas vilets korter, raske töö jm. kooliõpetaja tervise peale mõjuvad. Kui kooliõpetaja mõnesugusid parandusi palus ette võtta, siis seda muidugi ei tehtud. Kakskümmend aastat olla nõnda läbi saadud, mispärast Leis enam ei saa? „Leis jonnib,“ arvati lihtsalt. Kuid kui meid niisuguste suitsutaredes elama sunnitakse, nagu meie isaisadel kuuekümne aasta eest olivad ja meie seal elada ei taha, siis ei tule küll keegi arusaaja inimene seletama, et meie jonnime. Siin aga tehti seda ometi. Ka leerimaja on nõnda vilets, et ta politsei poolt kord juba elamiseks kõlbmataks tunnistati ja kinni panna taheti. Mõisnikkude mõjul jäi ta aga edasi lahti. Mõni aasta tagasi võeti konvendil plaan üles uut leerimaja ehitada. Vallad aga otsustasivad Leisi nõuandel mitte uut leerimaja, vaid ajakohast kihelkonnakoolimaja ehitada ja praegust kihelkonnakoolimaja leerimajaks ümber muuta. Nõnda oleks kaks kärbest korraga löödud ja pealegi hästi, sest leerimajaks, kus lapsed aastas kõigest 40 päeva, ja sedagi kahes järgus, elavad, kõlbaks praegune kihelkonnakoolimaja, kuna kooliõpetajate ruumid siis ka laste tarvitada jääksivad, mõne väikese tähtsuseta parandusega väga hästi. Pealegi elab köster sellesama katuse all ja võiks siis laste järele valvata, kuna nüüd õpetaja kevadese leeri ajal tütarlapsi surnuaialt palja peaga välja ajamas käis. Sakstele ei meeldinud see plaan, peale mõne üksiku erandi, sugugi. Hapu näoga andsivad nad niipalju järele, et Leisile kohuseks tehti uue kihelkonnakoolimaja eelplaan järgmisele konvendile ette panna. Rõemsa lootusega hakkas Leis tööle ja valmistas ajakohase koolimaja eelplaani. Uus maja oleks eelplaani järele umbes 12-13 tuhat maksma läinud ja 100 lapse jaoks saanud. Suurema tungi korral oleks sinna aga kuni 150 last mahutada võinud Urvaste kihelkonna suurust (umbes 12 tuhat hinge) silmas pidades oli eelplaan parajalt, mõnes joones koguni kokkuhoidlikultki, valmistatud. Mõisnikud aga lõivad kahte kätt kokku: „Issand jumal, kust peame meie niipalju raha võtma!“ Nagu kannaksivad nemad üksi kõik kulu. Üks neist oli avalikum ja tähendas: „Kui meie nii suure kihelkonnakoolimaja ehitame, siis hakkavad kõik oma lapsi koolitama. Kust meie siis veel moonakaid saame!“ Tagajärjeks oli, et mõisnikud Leisi peale üle õla vaatama hakkasivad ja esiotsa küll maja ehitada lubasivad, kuid ehitamine lükati ikka ühest aastast teise ja üteldi: „Tänavu on kehv aasta, raha vähe, ehitame tuleval aastal.“ Niisugust tulevat aastat, millal raha oleks olnud kihelkonnakoolimaja ehitama hakata aga ei tulnudki, sellepärast ei võetud asja enam lubamise allagi.
Tulivad „punased päevad“. Kohe olivad isiklikud vaenlased platsis, et äreva aja järelkaja tumeduses vastastele mõjuvat hoopi anda. Selle tagajärjel anti mõlemad kihelkonnakooliõpetajad kohtu alla. Rahukohtunik ei leidnud nende tegevuses midagi seadusevastast ja mõistis mõlemad mehed süütaks. Sellest hoolimata oli arveraamatusse ikkagi üks lehekülg juurde tekkinud.
1907. aasta sügisel leeri ajal jäi õpetaja ise leerimaja korratuse tõttu haigeks. Nüüd oli tuli takus. Sellesama aasta detsembrikuusel koosolekul võeti konvendil leerimaja ehitamine nii ootamatult kõne alla, et talupoegade saadikud, kelledest nüüd juba paljud uued olivad valitud asja üle eneste vahel enne läbi rääkida ei saanud. Tagajärg oli muidugi, et Uue-Antsla saadiku Asseri vastuvaidlemisest hoolimata, otsuseks tehti juba 1908. aasta suvel uut leerimaja ehitama hakata. Juba ennemalt otsuseks tehtud kihelkonnakoolimaja ehitamisest ei niksatatudki. Kuid saatus näis isandaid kiusama. Uue-Antsla valla algatusel saatsivad kõikide valdade kogud, peale ühe kiriku-eestseisjale palvekirjad, milles nad palusivad, et leerimaja ehitamist veel mitte ette ei võetaks ja asi tuleval konvendil veel kord läbi räägitaks, kas ei oleks mitte sündsam uut kihelkonnakoolimaja ehitada ja vana leerimajaks ümber muuta. Mõned vallad, näit. Vana-Antsla tähendasivad isegi, et nemad kihelkonnakoolimaja ehitamise jaoks valmis on raha andma, kuna nad leerimaja ehitamise korral regulativide järel käivad ja päevad annavad. Kõik see pandi muidugi jälle Leisi arvesse, mis juba ennegi suur küllalt oli.
Urvaste oludest.
„Rahu mäe peal, isandatel hea meel“, võidakse nüüd Urvastes julgeste laulda, sest seniaegne kihelkonnakooli juhataja Leis on ühes oma abilise Leppikuga umbes 6-7 aastase õerumise järel siit välja õerutud. Mäekülg, kus kihelkonnakoolimaja asub, uinub nüüd jälle endise kuldse aja sõnakuulelikusse „rahusse“ ja isandad võivad heameelega oma võiduvilja mäletseda. Asja ametlikku põhjendust lugedes näitab eemalseisjatele, nagu oleks nimetatud kooliõpetajad lihtsa vallatuse pärast ametist lahkuma pidanud. Meie, urvastlased, aga teame, et siin hoopis teistsuguste põhjustega rehkendada tuleb, teame, et see ametist lahtitegemise lugu tervet meie viimase aja ajalugu väikesel mõedul peegeldab ja ühe, olgugi ehk lühikese lehekülje Urvaste ja sellega ühes ka ka kõige kodumaa edenemisloos sünnitab.
Naermise pärast ametist lahti tehtud …
Kõlaliselt nii naljakas, et tema üle südamest naerda tahaks, sisaldab see lugu eluliselt eneses ometi nii palju viimase aja tragikat, sest keegi ei usu juba, et meie kooliõpetajad kirikusse valjuste naerma ja lärmama lähevad.
Kaine mõistusega inimene, kui ta ka kirikuvastane oleks, ei tee seda iialgi. Et naermise ja rääkimise lugu ainult tõsise põhjuse kinnikatmiseks oli määratud, näitab seegi, et politsei, kes asja järele uuris, kooliõpetajate seekordses ülespidamises mingit kohtuväärilist ei leidnud. Kohaliku rahvakoolide-inspektori sõnad lasevad meid natuke kulisside teha vaadata ja sealt selgib meile koguni teistsugune vaatepilt. „Teie peasüü, kuid mitte ametlik,“ ütles nimetatud herra kooliõpetajatele, „seisab selles, et kiriku-eestseisja teid politikiliselt küllalt ustavaks ei pea. (Millega ta seda põhjendab, ei teatud ütelda. ) Teie olete rahutu element ja teil on rahva peale suur mõju .“ Muidugi mõista, ei ütle keegi arusaaja inimene, et teie sellepärast Urvastest ära läksite, et teie midagi kurja tegite, vaid üteldakse, et kiriku-eestseisja teid „ära sõi“. – Nagu inspektori sõnadest selgub kartsivad kiriku-eestseisja ja õpetaja kihelkonnakooliõpetajate, nimelt Leisi kui vanema tegelase, mõju, kuna Leppikut rohkem tema tööriistaks peeti, ehk küll Leppik õige iseseisvalt neidsamu radasid käis, mis Leiski, sest peaaegu ühine ilmavaade sundis ka ühiselt töötama.
Et just see mõju rahva peale isandatel pinnaks silmas oli, näeme uue leerimaja ja kihelkonnakoolimaja ehitamise plaanide ajaloost. Et kaugemal seisjaid asjaga ligemalt tutvustada, toome selle plaani ajaloost lühikese ülevaate. Nagu ajalehe lugejatel teada, on Urvaste kihelkonnakoolimaja ja leerimaja peaaegu kõige viletsamad üle kodumaa. Igal aastal mässavad selle mõjul kihelkonnakooli õpilaste hulgas mitmesugused külgehakkavad lastehaigused, nagu leetrid, sarlakid, köha jm. ja takistavad koolitööd suureste, sellepärast peab kooliõpetaja, kui ta programmi nõudeid täita ja kooli ajakohasel kõrgul tahab hoida, mitmevõrra hoolsamalt töötama kui mujal. Kõigile on selge, kuidas vilets korter, raske töö jm. kooliõpetaja tervise peale mõjuvad. Kui kooliõpetaja mõnesugusid parandusi palus ette võtta, siis seda muidugi ei tehtud. Kakskümmend aastat olla nõnda läbi saadud, mispärast Leis enam ei saa? „Leis jonnib,“ arvati lihtsalt. Kuid kui meid niisuguste suitsutaredes elama sunnitakse, nagu meie isaisadel kuuekümne aasta eest olivad ja meie seal elada ei taha, siis ei tule küll keegi arusaaja inimene seletama, et meie jonnime. Siin aga tehti seda ometi. Ka leerimaja on nõnda vilets, et ta politsei poolt kord juba elamiseks kõlbmataks tunnistati ja kinni panna taheti. Mõisnikkude mõjul jäi ta aga edasi lahti. Mõni aasta tagasi võeti konvendil plaan üles uut leerimaja ehitada. Vallad aga otsustasivad Leisi nõuandel mitte uut leerimaja, vaid ajakohast kihelkonnakoolimaja ehitada ja praegust kihelkonnakoolimaja leerimajaks ümber muuta. Nõnda oleks kaks kärbest korraga löödud ja pealegi hästi, sest leerimajaks, kus lapsed aastas kõigest 40 päeva, ja sedagi kahes järgus, elavad, kõlbaks praegune kihelkonnakoolimaja, kuna kooliõpetajate ruumid siis ka laste tarvitada jääksivad, mõne väikese tähtsuseta parandusega väga hästi. Pealegi elab köster sellesama katuse all ja võiks siis laste järele valvata, kuna nüüd õpetaja kevadese leeri ajal tütarlapsi surnuaialt palja peaga välja ajamas käis. Sakstele ei meeldinud see plaan, peale mõne üksiku erandi, sugugi. Hapu näoga andsivad nad niipalju järele, et Leisile kohuseks tehti uue kihelkonnakoolimaja eelplaan järgmisele konvendile ette panna. Rõemsa lootusega hakkas Leis tööle ja valmistas ajakohase koolimaja eelplaani. Uus maja oleks eelplaani järele umbes 12-13 tuhat maksma läinud ja 100 lapse jaoks saanud. Suurema tungi korral oleks sinna aga kuni 150 last mahutada võinud Urvaste kihelkonna suurust (umbes 12 tuhat hinge) silmas pidades oli eelplaan parajalt, mõnes joones koguni kokkuhoidlikultki, valmistatud. Mõisnikud aga lõivad kahte kätt kokku: „Issand jumal, kust peame meie niipalju raha võtma!“ Nagu kannaksivad nemad üksi kõik kulu. Üks neist oli avalikum ja tähendas: „Kui meie nii suure kihelkonnakoolimaja ehitame, siis hakkavad kõik oma lapsi koolitama. Kust meie siis veel moonakaid saame!“ Tagajärjeks oli, et mõisnikud Leisi peale üle õla vaatama hakkasivad ja esiotsa küll maja ehitada lubasivad, kuid ehitamine lükati ikka ühest aastast teise ja üteldi: „Tänavu on kehv aasta, raha vähe, ehitame tuleval aastal.“ Niisugust tulevat aastat, millal raha oleks olnud kihelkonnakoolimaja ehitama hakata aga ei tulnudki, sellepärast ei võetud asja enam lubamise allagi.
Tulivad „punased päevad“. Kohe olivad isiklikud vaenlased platsis, et äreva aja järelkaja tumeduses vastastele mõjuvat hoopi anda. Selle tagajärjel anti mõlemad kihelkonnakooliõpetajad kohtu alla. Rahukohtunik ei leidnud nende tegevuses midagi seadusevastast ja mõistis mõlemad mehed süütaks. Sellest hoolimata oli arveraamatusse ikkagi üks lehekülg juurde tekkinud.
1907. aasta sügisel leeri ajal jäi õpetaja ise leerimaja korratuse tõttu haigeks. Nüüd oli tuli takus. Sellesama aasta detsembrikuusel koosolekul võeti konvendil leerimaja ehitamine nii ootamatult kõne alla, et talupoegade saadikud, kelledest nüüd juba paljud uued olivad valitud asja üle eneste vahel enne läbi rääkida ei saanud. Tagajärg oli muidugi, et Uue-Antsla saadiku Asseri vastuvaidlemisest hoolimata, otsuseks tehti juba 1908. aasta suvel uut leerimaja ehitama hakata. Juba ennemalt otsuseks tehtud kihelkonnakoolimaja ehitamisest ei niksatatudki. Kuid saatus näis isandaid kiusama. Uue-Antsla valla algatusel saatsivad kõikide valdade kogud, peale ühe kiriku-eestseisjale palvekirjad, milles nad palusivad, et leerimaja ehitamist veel mitte ette ei võetaks ja asi tuleval konvendil veel kord läbi räägitaks, kas ei oleks mitte sündsam uut kihelkonnakoolimaja ehitada ja vana leerimajaks ümber muuta. Mõned vallad, näit. Vana-Antsla tähendasivad isegi, et nemad kihelkonnakoolimaja ehitamise jaoks valmis on raha andma, kuna nad leerimaja ehitamise korral regulativide järel käivad ja päevad annavad. Kõik see pandi muidugi jälle Leisi arvesse, mis juba ennegi suur küllalt oli.
Jätk jamale õpetajatega
Õigus 29. juuli 1908
Kodumaalt.
e-a. Urvastest. Päris põhjus. Hilja aja eest käis ajalehtedest sõnum läbi, et Urvaste kihelkonna-kooliõpetajad herrad Leis ja Leppik sellepärast ametist lahti saanud, et nad kirikus naernud olla. Meie kirikuõpetaja herra Stein arvas tarviliseks sellest asjast viiele leerilapsele, kelle seas kolm endist Leisi ja Leppiku kasvandikku olivad, seletada. Muu seas ütelnud ta järgmist: „ Neo kats kuulmeistret amma teid väega halvaste kasvatanu. No piävä niä är’ minema, sest et nimä ajalehti kõkke halva kirotase, mis Urvasten sünnüs. Niä omma ka palju muid opanu, kes ka no kirotase. Esi niä inämp ei kirota, no nirotase tõse.“ – Nii on siis meie kirikuõpetaja arvates Leisil ja Leppikul kaks süüdi: 1) on nad ajalehes selle üle kirjutanud, mis Urvastes paha on juhtunud, ja 2) et nad koolis nii hästi Eesti keelt on õpetanud, et nende kasvandikud ka ajalehtedele sõnumeid oskavad saata.
Nagu teatav, otsiti selle kohta tunnistajaid, et Leis ja Leppik kirikus naernud ja juttu ajanud, kuid kedagi peale õpetaja ja köstri ei leitud. Selle kohta pajatas õpetaja: „Kiäki ei taha tunnistajas tulla, üts ütles, et tia haigõ om, tõine, et täll aigu ei olõ.“ Meie omalt poolt võime tõendada, et Leisil ja Leppikul tunnistajatest, kes valmis olivad tõendama, et Leis ja Leppik kirikus naernud ei olnud, puudust ei olnud. Isegi mõni mõisnikkute leivalistest, kelle käest kihelkonna-kooliõpetajate kohta tunnistust ei oodatud, on herra Leisi ja Leppiku tunistajateks heitnud. Nõnda polnud siis sugugi aja puudus ja haigus põhjusteks, et Leisi ja Leppiku vastu tunnistajaid ei leitud, vaid koguni teistsugused põhjused.
Kodumaalt.
e-a. Urvastest. Päris põhjus. Hilja aja eest käis ajalehtedest sõnum läbi, et Urvaste kihelkonna-kooliõpetajad herrad Leis ja Leppik sellepärast ametist lahti saanud, et nad kirikus naernud olla. Meie kirikuõpetaja herra Stein arvas tarviliseks sellest asjast viiele leerilapsele, kelle seas kolm endist Leisi ja Leppiku kasvandikku olivad, seletada. Muu seas ütelnud ta järgmist: „ Neo kats kuulmeistret amma teid väega halvaste kasvatanu. No piävä niä är’ minema, sest et nimä ajalehti kõkke halva kirotase, mis Urvasten sünnüs. Niä omma ka palju muid opanu, kes ka no kirotase. Esi niä inämp ei kirota, no nirotase tõse.“ – Nii on siis meie kirikuõpetaja arvates Leisil ja Leppikul kaks süüdi: 1) on nad ajalehes selle üle kirjutanud, mis Urvastes paha on juhtunud, ja 2) et nad koolis nii hästi Eesti keelt on õpetanud, et nende kasvandikud ka ajalehtedele sõnumeid oskavad saata.
Nagu teatav, otsiti selle kohta tunnistajaid, et Leis ja Leppik kirikus naernud ja juttu ajanud, kuid kedagi peale õpetaja ja köstri ei leitud. Selle kohta pajatas õpetaja: „Kiäki ei taha tunnistajas tulla, üts ütles, et tia haigõ om, tõine, et täll aigu ei olõ.“ Meie omalt poolt võime tõendada, et Leisil ja Leppikul tunnistajatest, kes valmis olivad tõendama, et Leis ja Leppik kirikus naernud ei olnud, puudust ei olnud. Isegi mõni mõisnikkute leivalistest, kelle käest kihelkonna-kooliõpetajate kohta tunnistust ei oodatud, on herra Leisi ja Leppiku tunistajateks heitnud. Nõnda polnud siis sugugi aja puudus ja haigus põhjusteks, et Leisi ja Leppiku vastu tunnistajaid ei leitud, vaid koguni teistsugused põhjused.
Karskusselts ei toimivat
Õigus 25. aprill 1908
Kodumaalt.
e-a. Urvastest.20. skp. pidas Urvaste karskusselts „Koit“ teist korda sellel aastal oma üleüldist koosolekut. Tähtsamateks päevakorrapunktideks oli eestseisuse valimine, seltsi põhjuskirja ümbermuutmine ja sisseantud küsimuste harutamine. Eestseisusesse valiti: esimeheks kohalik vallakooliõp. hr K. Simm, tema abiks neiu M. Hendrikson, kirjatoimetajaks hr. K. Rooven ja kassahoidjaks hr. A. Klokmann. Eestseisus valiti uuesti sellepärast, et endine esimees, kihelkonnakooli õpet. hr. P. Leis ja tema abi kihelk.-kooli õp. hr. H. Leppik endid ametist lahti võtsivad. Oma tegevust põhjendasivad nad sellega, et niisuguses kitsaste piiridega seltsis väga vähe üldise hariduse jaoks võib töötada. Urvaste karskuseselts ei ole oma 16-aastase kestvuse jooksul midagi ära suutnud teha ja on oma eesmärgist koguni kaugel. Viimaks otsustas selts „Tartu karskusseltside kesktoimekonnaga“ ühendusse astuda ja omale lugemise jaoks raamatuid osta.
Kodumaalt.
e-a. Urvastest.20. skp. pidas Urvaste karskusselts „Koit“ teist korda sellel aastal oma üleüldist koosolekut. Tähtsamateks päevakorrapunktideks oli eestseisuse valimine, seltsi põhjuskirja ümbermuutmine ja sisseantud küsimuste harutamine. Eestseisusesse valiti: esimeheks kohalik vallakooliõp. hr K. Simm, tema abiks neiu M. Hendrikson, kirjatoimetajaks hr. K. Rooven ja kassahoidjaks hr. A. Klokmann. Eestseisus valiti uuesti sellepärast, et endine esimees, kihelkonnakooli õpet. hr. P. Leis ja tema abi kihelk.-kooli õp. hr. H. Leppik endid ametist lahti võtsivad. Oma tegevust põhjendasivad nad sellega, et niisuguses kitsaste piiridega seltsis väga vähe üldise hariduse jaoks võib töötada. Urvaste karskuseselts ei ole oma 16-aastase kestvuse jooksul midagi ära suutnud teha ja on oma eesmärgist koguni kaugel. Viimaks otsustas selts „Tartu karskusseltside kesktoimekonnaga“ ühendusse astuda ja omale lugemise jaoks raamatuid osta.
Saturday, September 27, 2008
Õpetaja kahtlane ametistpuksimine, et sellest isegi Narva ajaleht kirjutas
Elu (Tartu) 10. juuli 1908
Uskumata sõnumi
toob Narvas ilmuv leht „Meie Elu“ Urvastest. Sõnum tuleb aga nii kindla sündmustega, et teda siisgi sunnitud oled uskuma. Asi on järgmine.
Urvaste kihelk. kooliõpetajad Leis ja Leppik saanud ootamata Võru maakonna koolide inspektorilt kirja, kus neile ettepandud, endid kolme päeva jooksul ametist lahti võtta, muidu tehtavat seda inspektori poolt. Mehed harutavad mõttes kõik läbi, mis niisuguseks ettepanekuks põhjust võis anda, ei leia aga midagi. Sõidavad inspektori juurde. Sääl toodakse Urvaste kiriku eestseisja kiri ette, kus see teatab, et mõlemad kooliõpetajad 1. juunil kirikus nii valjusti olla rääkinud ja naernud, et õpetaja sunnitud olnud nendele jutluse vahel märkust tegema. Hra Leppik võtnud enese kohe ametist lahti, hra Leis ei ole seda mitte teinud, mis pääle ta 12. juunil ametlise kirja saanud, et ta esialgselt ametist ära on heidetud. Hra Leis palunud selle pääle koolide direktori, et emb kumba, kas tema pääle korrarikkumise pärast kirikus kaebtus tõstetaks ehk temale Urvaste kiriku eestseisja kaebtusekiri kätte antaks, et ta eestseisjat laimamise pärast võiks vastutusele võtta. Otsitavat tunnistusi, et kirikus tõesti olla naerdud ja räägitud, kuid keegi ei teadvat seda tõendada. Hra Leis olevat tubli koolimees ja juba 12-13 aastat Urvastes ametis olnud.
Nii asja sisu, mille tõe eest vastutuse meie, nagu öeldud, „Meie Elu“ hooleks jätame. Kuid, kuida öeldud, näitab sõnum täitsa tõenäoline, nii et kahelda küll vaevalt maksab.
On see sõnum aga tõsi, siis avab ta meie oludesse sügava pilgu. Et mehest, kes pääle 12 aasta koha pääl on laitmata teeninud, kes isegi „punaste päevade“ segastest aegadest ilma takistamata ja kahtlustamata on üle saanud, lahti saada, ei ole muud tarvis kui üks kaebbuse kirjakene kohaliku mõisniku kiriku eestseisja poolt selle üle, et nimetatud kooliõpetaja, kes 12 aastat koolis on noortsugu kasvatanud, kirikus olla naernud ja kõnelenud! Inspektoril on niisugune rutt taga, et tal aega üle ei jää süüdistavatelt ühtegi selgitust pärida, vaid neile ilma ülekuulmata ette paneb 3 päeva jooksul ametist lahkuda. Ainult selleläbi, et hra Leis’il rohkem selgroogu näib olevat, kui tema otsekohesel ülemusel, jääb võimalus järele, asju ligema järeluurimisele võtta, sest selle ootamata vastuseismise läbi tuleb ähvardatud ametist ära heitmine ajutisel näol täitmisele.
Ilma et meie Urvaste kiriku eestseisja kaebtust ligemalt juurdlema hakkaksime, kas temal kaebamise korral asi selge oli ehk mitte, juhime tähele panemist selle korra pääle, kuidas arukorralistel aegadel ühekülgselt, ilma ülekuulamata talitada võib. Meie saame aru, kui „Okr. Ross“ niisuguste sündmuste juures Vene riiklisest seisukohast puna palgesse tõuseb ja tema pahameelega nõuab, et ametnikkudele antagu võimalus julge olla, et mitte iga mõjuva isiku näpunäide neid leivast lahti ei tee. Mees, kelle kätte koolide ülemus tosina aasta jooksul hulga laste kasvatuse on usaldanud, kaotab ilma ülekuulamata usalduse, niipea kui mõjuv isik hääks arvab tema pääle kaebtust tõsta.
Ühtlasi avab meile sarnane juhtumine ka mõjusa pildi, mis meie koolidel ja ka nende õpetajatel oodata on, kui koolide juhatuses, nagu meie Balti Saksa ringkonnad nõuavad, jäme ots endiste võimumeeste kätte läheks.
Kui Urvaste kirikueestseisja kohaliku koolivalitsuse eestseisjana kaebtuse tõstis, siis oleks väga huvitav teada, kas niisuguseks sammuks kohaliku koolivalitsuse otsus olemas on. Teadagi võtavad kohaliku koolivalitsusest hääleõigusliste liikmetena ka kohalik kihelkonnakooliõpetaja ja kihelkonna koolivanem osa, nii et hra Leis praegusel juhtumisel niisamasugune koolivalitsuse liige oli nagu õpetaja ja kirikueestseisja.
Uskumata sõnumi
toob Narvas ilmuv leht „Meie Elu“ Urvastest. Sõnum tuleb aga nii kindla sündmustega, et teda siisgi sunnitud oled uskuma. Asi on järgmine.
Urvaste kihelk. kooliõpetajad Leis ja Leppik saanud ootamata Võru maakonna koolide inspektorilt kirja, kus neile ettepandud, endid kolme päeva jooksul ametist lahti võtta, muidu tehtavat seda inspektori poolt. Mehed harutavad mõttes kõik läbi, mis niisuguseks ettepanekuks põhjust võis anda, ei leia aga midagi. Sõidavad inspektori juurde. Sääl toodakse Urvaste kiriku eestseisja kiri ette, kus see teatab, et mõlemad kooliõpetajad 1. juunil kirikus nii valjusti olla rääkinud ja naernud, et õpetaja sunnitud olnud nendele jutluse vahel märkust tegema. Hra Leppik võtnud enese kohe ametist lahti, hra Leis ei ole seda mitte teinud, mis pääle ta 12. juunil ametlise kirja saanud, et ta esialgselt ametist ära on heidetud. Hra Leis palunud selle pääle koolide direktori, et emb kumba, kas tema pääle korrarikkumise pärast kirikus kaebtus tõstetaks ehk temale Urvaste kiriku eestseisja kaebtusekiri kätte antaks, et ta eestseisjat laimamise pärast võiks vastutusele võtta. Otsitavat tunnistusi, et kirikus tõesti olla naerdud ja räägitud, kuid keegi ei teadvat seda tõendada. Hra Leis olevat tubli koolimees ja juba 12-13 aastat Urvastes ametis olnud.
Nii asja sisu, mille tõe eest vastutuse meie, nagu öeldud, „Meie Elu“ hooleks jätame. Kuid, kuida öeldud, näitab sõnum täitsa tõenäoline, nii et kahelda küll vaevalt maksab.
On see sõnum aga tõsi, siis avab ta meie oludesse sügava pilgu. Et mehest, kes pääle 12 aasta koha pääl on laitmata teeninud, kes isegi „punaste päevade“ segastest aegadest ilma takistamata ja kahtlustamata on üle saanud, lahti saada, ei ole muud tarvis kui üks kaebbuse kirjakene kohaliku mõisniku kiriku eestseisja poolt selle üle, et nimetatud kooliõpetaja, kes 12 aastat koolis on noortsugu kasvatanud, kirikus olla naernud ja kõnelenud! Inspektoril on niisugune rutt taga, et tal aega üle ei jää süüdistavatelt ühtegi selgitust pärida, vaid neile ilma ülekuulmata ette paneb 3 päeva jooksul ametist lahkuda. Ainult selleläbi, et hra Leis’il rohkem selgroogu näib olevat, kui tema otsekohesel ülemusel, jääb võimalus järele, asju ligema järeluurimisele võtta, sest selle ootamata vastuseismise läbi tuleb ähvardatud ametist ära heitmine ajutisel näol täitmisele.
Ilma et meie Urvaste kiriku eestseisja kaebtust ligemalt juurdlema hakkaksime, kas temal kaebamise korral asi selge oli ehk mitte, juhime tähele panemist selle korra pääle, kuidas arukorralistel aegadel ühekülgselt, ilma ülekuulamata talitada võib. Meie saame aru, kui „Okr. Ross“ niisuguste sündmuste juures Vene riiklisest seisukohast puna palgesse tõuseb ja tema pahameelega nõuab, et ametnikkudele antagu võimalus julge olla, et mitte iga mõjuva isiku näpunäide neid leivast lahti ei tee. Mees, kelle kätte koolide ülemus tosina aasta jooksul hulga laste kasvatuse on usaldanud, kaotab ilma ülekuulamata usalduse, niipea kui mõjuv isik hääks arvab tema pääle kaebtust tõsta.
Ühtlasi avab meile sarnane juhtumine ka mõjusa pildi, mis meie koolidel ja ka nende õpetajatel oodata on, kui koolide juhatuses, nagu meie Balti Saksa ringkonnad nõuavad, jäme ots endiste võimumeeste kätte läheks.
Kui Urvaste kirikueestseisja kohaliku koolivalitsuse eestseisjana kaebtuse tõstis, siis oleks väga huvitav teada, kas niisuguseks sammuks kohaliku koolivalitsuse otsus olemas on. Teadagi võtavad kohaliku koolivalitsusest hääleõigusliste liikmetena ka kohalik kihelkonnakooliõpetaja ja kihelkonna koolivanem osa, nii et hra Leis praegusel juhtumisel niisamasugune koolivalitsuse liige oli nagu õpetaja ja kirikueestseisja.
Subscribe to:
Posts (Atom)
