Töörahva Elu 27. jaanuar 1948
Milles seisab viga?
Kohalike nõukogude valimiste-eelseil rahvakoosolekuil avaldas Urvaste valla töötav talurahvas valmisolekut täita hooaja riiklik metsavarumisplaan raie alal 1. veebruariks ja väljaveo alal Nõukogude Armee 30. aastapäevaks, 23. veebruariks. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on Urvaste valla partei- ja nõukogude organisatsioonid rakendanud rea kasulikke abinõusid. Kogu valimiste-aegne agitaatorite-kollektiiv on suunatud küladesse, selgitustööd metsavarumisplaani ennetähtaegse täitmise tähtsusest aitavad süvendada mitmesugused näitliku agitatsiooni vormid, nagu autahvlid, loosungid, tabelid töötasumääradega jne. Külanõukogudele on antud kindlad töögraafikud, külavolinikel on teatatud, kui palju iga piirkond peab päevas andma metsapunktidele raie- ja veotöölisi. Regulaarselt toimuvad tootmisnõupidamised aktiiviga, valla täitevkomitee istungeil kuulatakse järjekindlalt külanõukogude esimeeste aruandeid metsatööde käigust.
Ometi ei ole metsavarumisel saavutatud tarvilikku hoogu, vald ei nihku ega nihku oma häbiväärselt positsioonilt ja senised töötulemused ei lase kaugeltki eeldada võetud kohustuse tähtaegset täitmist metsavarumisel: vald on täitnud hooaja raieplaanist 46,7 protsenti ja väljaveoplaanist vaid 23,3 protsenti. Antud päevaülesandest täidetakse tavaliselt vaid murdosa. Nii oli 21. jaanuaril Urvaste vallast metsatööl vaid 10 raietöölist, 22. jaanuaril 7 raie- ja 10 veotöölist. Oodatud edu ei ole saavutatud ka viimastel päevadel.
Milles seisab viga?
Metsavarumise organiseerimisel on Urvaste valla juhid unustanud rea ülitähtsaid tööde edukust määravaid tegureid. kohalikud nõukogude organid ei ole kindlustanud metsapunktidega tarvilikku tihedat sidet, mille tagajärjel aruandlus on lünklik, mahajääv, ei omata konkreetset ülevaadet metsatööde käigust. Metsapunktidest saabuvad kirjalikud koondaruanded valda iga viie päeva tagant ,samadel aruannetel baseerubki kogu metsatööde organiseerimine ja juhtimine. Igapäevase täpse aruandluse kindlustamiseks ei ole kohapääl aga midagi ette võetud.
Vähe tähelepanu omistatakse vallas aktiivi isiklikule eeskujule. valimiste eel võtsid külavolinikud igaüks endale sotsialistliku kohustuse ühiskondliku aukohustuse korras üles töötada või välja veda 5-10 tihumeetrit metsamaterjali. Seniajani on töökohuslaste kõrval raielankidel tööle asunud vaid üksikud külavolinikud, nagu Peeter Kender jt. Rõhuv enamik külavolinikke on metsatöödest eemale jäänud. Kuigi Kuldre külanõukogul tuleb metsatöökohustus täita ligidal asuvas Erastvere metsapunktis, ei ole külavolinikud Arnold Sisas, Salme Puusepp jt. „leidnud võimalusi“ oma aukohustuse täitmiseks. Aktiivi passiivse suhtumisega metsavarumisse on seletatav ka raie- ja veotalgute tavaline ebaõnnestumine. Kuldre külanõukogu esimees Elmar reivart on kõigest sellest hästi teadlik, kuid ta pole olukorra parandamist millegagi kindlustanud.
Nagu mujalgi, nii leidub ka Urvaste vallas eesrindlikke talupoegi, kes oma töökohustuse metsas on täitnud ja tunduvalt ületanud. Keskmik Eduard Lukering täitis oma 90 tihumeetri suuruse veokohustuse 45 km kaugusel asuvas Mõniste metsapunktis enne valimisi ja veendudes häädes teenimisvõimalustes, jatkab praegugi metsavedu. Valimiste auks andsid hulk metsamaterjali üle normi ka Liidia Koemets, Heino Rohtla ja mitmed teised. Eesrindlaste töösaavutused leiavad töökohuslaste laiemates hulkades aga vähe tutvustamist, nende ratsionaliseeritud töömeetodeid ei propageerita, eesrindlaste algatatud sotsialistliku võistlusega on liitunud vaid mõned üksikud.
Urvaste valla partei- ja nõukogude organisatsioonide vastutavail töötajail on vajalik kiiresti kõrvaldada esinevad puudused metsatööde organiseerimisel ja juhtimisel, enne kõike kindlustada igapäevane täpne aruandlus, teostada järjekindlat kontrolli töökohustuse täitmise üle, halastamatult võidelda saboteerijatega. Kohtuvõimudele ei tule järelduste tegemiseks esitada mitte üksi selliseid tõrkujaid nagu kulak Edgar Kuus, Johannes Zilensk, hendrik Värnik jt., vaid iga metsatöökohustust saboteerija, iga tahtlikult viivitaja. Samuti tuleb kiiresti leida Alma Kirti ja teiste temataoliste ümberhulkujate metsatööle suunamiseks. On sõna tõsises mõttes üllatav, et veel seniajani pole vallas suudetud leida tööjõu katet antud raie- ja veoplaanile, samal ajal, mil töökohustuse alla kuuluvaid kodanikke leidub vallas küllaldaselt.
Eesrindlaste töökogemused on näidanud, et ka kõige mahajäänumatel valdadel on olemas võimalused hooaja metsavarumisplaani täitmiseks enne tähtaega. Need võimalused on olemas ka Urvaste vallal. Ja selle eesmärgi saavutamist ootab kogu maakonna töötav talurahvas.
V. Nurmse
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment