Seda meest ma natuke isegi mäletan

17. oktoober 1978
MEIE KALENDER
RIKAS ELU
Aastat kümme tagasi oli kõik samamoodi. Kiire sammuga, sirge rühiga, portfellis õpikud ja konspektid, astus ta oma igapäevast rada. Nagu nüüdki, rutates koolibussile, sõitmaks kooli oma laste juurde. Ainult tütrepoeg, kes tollal alustas kooliteed, on jõudnud abituuriumi, mis näitab, et hulk aastaid on siiski mööda läinud. Eesti NSV teenelise õpetaja Ruut Liiva kohta maksab täiel määral igihaljas tarkus: noorte keskel oled alati noor.
Kõik sai alguse 1932. a., kui verivärske koolmeister Leevi koolimajas esmakordselt oma õpilaste ette astus. Käisi-kooli seminaristina oli noor kooliõpetajaks pürgija ette valmistatud iga õppeaine jaoks, kuigi süda kiskus rohkem loodusteaduste poole. Õpetajaametit kauaks ei saanudki, sest juba nelja aasta pärast valiti noormees Joosu algkooli juhatajaks.
Võru seminari kasvandikud olid tuntud oma opositsioonilise meelestatuse poolest. 1940. a. juunisündmustega läks noormees innuga kaasa, aitas organiseerida oma, tööinimeste võimu. Propageerides marksistlikke ideid, võttis R. Liiv aktiivselt osa ühiskondlikust elust. Nii valitigi ta Võrumaa 79. valimisringkonnast töörahva vabariigi ülemnõukogu liikmeks, mille tööst võttis osa kuni teise koosseisu valimiseni.
Need olid erutavad ajad. Kohtumistel noortega on tulnud tihti meenutada NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärku Moskvas augustis 1940, kus Ruut Liiv käis vabariigi delegatsiooni koosseisus. Noore nõukogude vabariigi vastuvõtmisel liiduvabariigiks oli ka Võrumaa esindaja, koolijuhataja Ruut Liiv. Õigupoolest oli aeg nõudnud sedagi, et kool tuli ajutiselt maha jätta. Maakonna täitevkomitee juures oli selline ametikoht: poliitharidustöö vaneminspektor. Ruut Liiva juhendamisel kujunesid maakonna rahvamajad ja raamatukogud nõukogude võimu aktiivseteks propageerijateks. Kuni puhkes Suur Isamaasõda. Nüüd, üle kolmekümne aasta hiljem tundub lihtne olevat kirjutada: hävituspataljoni võitleja, rindemees, diviisi poliitosakonna töötaja. Ruut Liiva usaldati, tema organiseerimisvõimele loodeti. Võitis temale omane optimism. Vabastatud Nõukogude Eestis sai endisest koolijuhatajast haridusosakonna inspektor.
Ma ei saa sinna midagi parata, et Ruut Liiv kooliinspektorina meenutas mulle Ernst Ennot, kuigi ma viimast pole kunagi näinud. Ei olnud sõjajärgse koolirevidendi käsutuses autot ega autobussi, hobustki mitte nagu omaaegsel kirjanikust kolleegil E. Ennol. Liikuda tuli aga palju ning indu jätkus. Tolleaegne inspektor ei tegelnud ainult koolidega, vaid oli kogu kultuurharidustöö organiseerija, nagu koolmeistergi oli kindlalt maa soolaks. Sama põhimõttega käis koolide inspekteerimine. Arvesse läks mitte ainult koolitund, aga ka see, mis sündis väljaspool klassiruumi. Nii on sündinud koolide laulukoorid, orkestrid.
Laul on Ruut Liiva meelisharrastus. Võru Meeskoorist laulmisest ei aidanud, mõtted hakkasid liikuma õpetajate oma koori suunas. Vabariigis esimese omalaadsena see loodigi. Organiseerijaks oli ja on praeguseni koorivanemaks jäänud mõtte algataja ise. Hiljem tuli juurde laulmine vabariiklikus koorijuhtide kooris. Kui kõik laulutunnid päevadeks, nädalateks, aastateks liita, tuleb ühtjärge ööd-päevad 4 aastat ainult laulu. Kui mitte rohkem.
Inspektoriameti vaheaegadel on aeg-ajalt õpetajaametit peetud. Kõrghariduse diplom geograafias pole asjata ära toodud. Viimased 8 aastat on läinud jälle juhtival tööl – Urvaste Eriinternaatkooli direktori asetäitjana kasvatusalal. Kuna kool töötab Linnamäel ja Urvastes, siis on ühe maja probleemid suures osas ühe mehe õlgadel. Ruut Liiv on Urvaste kooli peremees. Pikaajalise pedagoogitöö kogemused kuluvad omailmelises koolis marjaks ära.
Koguaeg oleme harjunud nägema teda ühiskondlikel ametipostidel. Ta on olnud haridustöötajate ametiühingu rajoonikomitee esimees, rajooni rahvakontrollikomitee mittekoosseisuline inspektor, 5 aastat ühtjärge oli R. Liiv valitud kooli parteialgorganisatsiooni sekretäriks. Pedagoogil ei ole õigust sulguda kodu nelja seina vahele, piirduda ainult oma ametiga – nii on põhimõte.
Kõike korda saata oleks olnud raske, kui su kõrval poleks mõistvat abikaasat, üksmeelset perekonda, kodu. On üles kasvatatud kaks tublit tütart ja poeg. Vanaisa rõõmudki pole tundmata. Sellest see reipus, armastus töö ja elukutse vastu, rikas elu.
Neil päevil pühitseb Ruut Liiv 70. sünnipäeva. Õnnitleme!
EVI KASESALU