Heinategu 30 aasta eest

Töörahva Elu 1.juuli 1978
Elu Kuldres
Kuldre kolhoosi esimees Agu Truuts: „Kõik osakonnad teevad nii kuiva heina kui ka kuivsilo.”
Kas rõugutate või pallitate?
„Paneme rõuku ja pallitame. Ka sisse on veetud, praegu ka veetakse. Heina kõrval käib ka kuivsilo tegemine, 750 tonni on hoidlas.”
Kas oma jõududega või on šeffe ka abis?
„Praegu teeme veel oma rahvaga, oma majandi lapsi on abis.”
Teil on suur majand, palju päevas teha jõuate?
„Kui ilma on, siis tuleb nii umbes 200-250 tonni kuivsilo. Kuiva heina jõuab paika panna 150-200 tonni.”
Millal šeffe kasutama hakkate?
„Siiani ei olnud ilma. Kui kuivaks jääb, siis tuleval nädalal kindlasti.”

Liiklusõnnetus?

Elu 30. juuni 1928
Õnnetus Urvaste kirikuteel
Hobused hakkasid lõhkuma
Jaanipäeval juhtus Urvaste kirikuteel õnnetus, mille tagajärjed väga rasked oleks võinud olla. Kirikumäelt tulles hakkas Vaabina mehe K. hobune lõhkuma, paiskas vankri vastu teeposti, murdis aisa, nii et vanker kummuli kukkus, enese alal mattes sõitjad.
Kui sõitjaid jõuti vankri alt välja tuua, selgus, et ühel preilil käsi oli haavatud.
Ei läinud palju aega mööda, kui teine hobune kirikumäelt alla tulles samuti lõhkuma hakkas, otse eelsõitjate suunas, tormates eeslamava vankri otsa. Tagajärjed olid samasugused: vanker veeres vastu teeposti ja langes kummuli. Sõitjad pääsesid suuremate vigastusteta.
Mutsi

Igati tore lugu - ka tänapäeval võiks selliseid rohkem kirjutada

28. juuni 1958
Õnnelik päev
25. juuni oli Karl Marxi nimelise kolhoosi liikme Jaan Luige perekonnas kahtlemata üheks õnnelikumaks päevaks. Neli aastat tagasi said õde-vend Aino ja Tõnu Luik kätte Antsla Keskkoolis küpsustunnistused. Nad asusid taotlema kõrgemat haridust Tartu Riikliku Ülikooli Arstiteaduskonna kehakultuuri osakonnas. Kolmapäeval võisid õde ja vend uhkusega tagasi vaadata ärakäidud teele. Vanas ülikooli aulas anti neile kätte liigutavate kõnedega ja ülevate marsihelide saatel diplomid.
Ees ootab vastutusrikas tööpõld: Tõnul Eesti Põllumajanduse Akadeemias üliõpilaste kasvatajana ja Ainol Põltsamaal. Täitunud on suured unistused, mille nimel tehti visa tööd, ületati palju raskusi, loobuti paljust.
Põhjust rõõmu tunda on nii vanemail, armees viibival vennal, sugulastel ja tuttavail. Olgu nende eeskuju innustajaks kõigile meie kodurajooni noortele, kes õpivad kõrgemais õppeasutustes või asuvad seal õppima.
J. ELLEN

Kaitseliit tegi sporti

Võru Teataja 26. juuni 1928
Antsla kompanii võitis
Köieveos tugevad U.-Antsla mehed
Jaanipäeval korraldati U.-Antsla ja Antsla alevi kl. kompaniide vahel spordivõistlus, mis kavalt õige huvitavaks kujunes. Ühtlasi oli võistlus esimene sellesarnane maakonnas.
Meeskondades võistlesid paremad sportlased ning laskurid. Võistlusi peeti “Kuldre” seltsi spordiväljal, mis oma väiksuse tõttu võistlusteks liig kitsas oli. Isegi 100 meetrit ei saadus otseteed jooksta. Rahvast oli võistlusi vaatama tulnud õige rohkesti. Osa võistlusi peeti vihma käes, kuid see ei rikkunud meeste tuju. Võistlustel saavutati järgmisi tagajärgi:
Kaugushüppes: 1. J. Treimuth 5,55 (Antsla) 2. Eg. Kivi (A) 3. H. Kosman (Uue-Antsla)
Kõrgushüppes: 1. Eg. Kivi 1,35 (A) 2. Treimuth (A) 3. J. Kikas (Uue-Antsla)
60 mtr. jooks: 1. Treimuth 7,9 2. Eg. Kivi 2. V. Kreevald (Uue-Antsla)
400 mtr. jooks: 1. Kivi Eg 64,0 2. Müür Nik. (U.-A.) 3. Müür Paul (U.A.)
1000 mtr. jooks: 1. Prisko Vl. 3.10,3 (U.A.) 2. Rüga Jul. (U.A.) 3. Anok H (A)
4x100 mtr. jooks 1. Antsla 65,0 2. Uue-Antsla 76,0
Kuul: 1. Treimuth 8,76 2. Kivi Eg. 8,63 3. Kangro Alfr. 8,52 (U.A.)
Võrkpallis võitis Uue-Antsla vahekorraga 2:0
Köieveos olid samuti tugevamad U-Antsla mehed vahekorraga 2:0
Laskmises väikekaliibristest vintpüssidest saavutati järgmisi tagajärgi: 1. Roberrt Verev 112 p 2. Johan Kreevald 94 p 3. Arnold Verev 90 punkti.
Võistlused võitis üldkokkuvõttes Antsla kompanii 41 punktiga 28 p vastu.
Õhtul oli korraldatud kaitseliidu pidu-õhtu “Kuldre” ruumes.

Huvitav nimekiri - paljud neist veel alles on?

Kolhoosi Elu 24. juuni 1958
Rajoonis asuvate kaitse alla võetud looduse- ja kultuurimälestusmärkide nimekiri.
URVASTE KÜLANÕUKOGU
1. Nõukogude Armee võitlejate vennashaud Urvaste kalmistul.
2. “Edasi” kolhoosi park Vastse-Antslas.
3. Park Antsla Põllumajandustehnikumi kalakasvanduse juures.
4. Antsla Põllumajandustehnikumi kalakasvanduse tiikide juures 2 devonipaljandiga koobasallikat.
5. Park “Võidulipu” kolhoosi territooriumil Urvastes
6. Tamm (ümbermõõt 7,2 m) J. V. Stalini nim. kolhoosi maa-alal kolhoosi kontori ligidal Jakobil
7. Tamm (ümbermõõt 7,6 m) Urvaste 7-kl. Kooli ligidal Lauril “Võidulipu” kolhoosi maa-alal.
8. Tamm (ümbermõõt 6,75 m) “Siiriuse” kolhoosi maa-alal Mäe-Lõhtsool
9. Künnapuu (ümbermõõt 4,10 m) Kuldre 7-kl. Kooli lähedal J. V. Stalini nimelises kolhoosis.
10. Kask (ümbermõõt 3,15 m) Koigo tee ääres “Siiriuse” kolhoosi maa-alal.
11. Linnamägi (muistse linnuse ase) Uhtjärve kaldal “Siiriuse” kolhoosi maa-alal.
12. Lümandu Ukukivi (ümbermõõt maapinnalt ca 11 m) “Võidulipu” kolhoosi maa-alal.
13. Visela nn. Põrguallikas K. Marxi nim. kolhoosi maa-alal.
14. Sirelipõõsas – Marie Heibergi sünnikoha jäänustel Uhtjärve kaldal “Siiriuse” kolhoosi maa-alal.
15. Lehiste allee (13 puud) Urvaste pargi läheduses “Võidulipu” kolhoosi maa-alal.
16. Hall pähklipuu (ümbermõõt 2,55 m) Urvaste haigla pargis.
17. Allikas Urvaste Linnamäe ja Uhtjärve vahel, rahvasuus tuntud Silmaallika nime all.

Kriitika Siiriuse kontori pihta

Kolhoosi Elu 21. juuni 1958
Mõned märkused “Siiriuse” kontori kohta
“Siiruse” kolhoosi kontorit üles leida pole võõral sugugi kerge. Tuleb küsida, sest teetähist maanteel pole.
Juhatamise peale leiame hoone muidugi üles. Siis tekib aga kahtlus: kas ikka oleme õiges kohas? Silti asutuse nimega pole kusagil näha. Alles välisuksest sisenedes on kahtlused kadunud, siit loeme: “Siiriuse” kontor.
Vaatame kontori ruumis pisut ringi. Tähelepanu köidab “Autahvel”. Seal näeme lüpsja-karjatalitaja Aino Oja, seatalitaja Amanda Kiidroni, põllutöölise Elsa Tompi ja teiste nimesid. Imestust tekitab ainult see, et neil kõige tublimatel inimestel on välja töötatud liiga vähe normipäevi. Viga ei ole siiski mitte inimestes, vaid nendes, kes peavad hoolitsema autahvli andmete uuendamise eest. Seda tuleks teha sagedamini, mitte mitmekuuliste vahedega ning lisada juurde ka autahvlile kandmise kuupäev.
Samas on kolhoosnikude nimekiri ning arvud nende poolt väljatöötatud normipäevade kohta. Viimane sissekanne on tehtud aprillikuul. Miks seda ei tehta iga kuu?
Otstarbekohane oleks siin vanad ja töövõimetud, ning need, kes kolhoosi liikmed pole, vaid võimalust mööda kolhoosi abistavad, kanda tabelisse eraldi. Praegu võib tabelit vaadates lugeda kõiki tööjõulisteks kolhoosi liikmeteks.
Silm otsib ka seinalehte. Selline ongi olemas, nimega “Külvaja”. Väljaandmise kuupäeva ja väljaandjate nimesid hoitakse muidugi targu saladuses. Ainult loosung “Elagu 1. mai” reedab, mispuhul praegune number valmis. Kindlasti ligi kaks kuud tagasi. Artiklid räägivad õigeaegse külvi vajalikkusest ja agitaatorite ülesannetest. Aeg oleks neid juba uuendada, käsitleda heinakoristustöid.
E. JÕE

Uue-Antsla ostis koolimaja

Võru Teataja 21. juuni 1928
Uue-Antsla ostab koolimaja
Uue-Antsla vallavolikogu otsustas Uue-Antsla härrastemaja osta valla koolimajaks. Põllutööministeerium on hoone hinnaks määranud 5415 krooni 18 senti, missuguse hinna vallavolikogu ka vastuvõetuks tunnistas.

Oli ka selline asutus

19. juuni 1958
Uue-Antsla Võitööstus vajab kiiresti ehitus-remonttöölisi.
Teateid saab Uue-Antsla Võitööstusest. Telefon Antsla 16-a.
Direktor

Sporti ja sulitempe

Võru Teataja 19. juuni 1928
Hale sissekukkumine Urvastes
Altkäe kaupleja ninapidi veetud
Lugu sündis nimelt Urvastes N. talus. Kohapealne elanik U. ostis kahelt alaealiselt noormehelt salaja vilja ja muud kraami, mida viimased kodust vanemate tagant viisid. Ühel ilusal õhtul läksid samad noormehed tangukotiga U. poole, mis jällegi vanemate tagant oli salaja võetud. Kuna meestel ainult üks kott kaasas oli, siis arvati ka tesit juurde muretseda õige lihtsal teel. Lepiti nii kokku, et üks läheb tuppa, ajab hääd juttu, kuna teine nii kaua ümber maja kolab – ehk leidub midagi müügiks. Mõeldud, tehtud. Ajal mil üks toas lõbusasti vestles, “leidis” teine rehetoast jahukoti, mida otsemat teed nurga taha tassis. Astus siis ise, kui aumees, tuppa ja ütles: “ma tõin ka natuke jahu kodust, panin välja nurga taha.” Tehti kaup, maksti raha ja asi tahe. Alles pärast poiste äraminekut taipas U. suure imestusega, et oli oma jahu ostnud
-s


Võru Teataja 19. juuni 1928
Kaitseliidu spordipidu Uue-Antslas
Jaanipäeval, 24. juunil, korraldab Uue-Antsla kaitseliidu kompanii spordipeo. Tähendatud päeval kohtavad spordi alal Antsla alevi ja Uue-A kaitseliidu kompaniid. Kavalt ulatub pidu õige laiaulatuslikuks, nimelt kohtavad kompaniid võrkpallis, hüpetes, teatejooksus, raskemates murdmaa jooksus, laskevõistluses ja tesitel aladel. Ettevalmistused peo hääks kordamikekuks on käimas. Iseäranis energiliselt töötab peo hääks kompanii päälik J. Glockman, et saavutada edu ja paremid tagajärgi.
Peale spordipeo korraldab sama kaitseliidu kompanii õhtul kohalikus rahvamajas peo. Haridusseltsi tegelaste kaasabil kantakse ette naljanäidend “Ma olen sportlane”

50 aastat tagasi oli palju kolhoose

17. juuni 1958
Rajooni põldudelt
KÜNTAKSE KESA
Stalini-nimelises kolhoosis hakati juba kevadtööde lõpupäevil pihta uue tööga – sõnnikuveoga kesale. Igas brigaadis jäi ikka osa hobuseid ja inimesi vabaks. Need saadetigi, kes aluta-talli sõnnikut vedama, kes laotama. Mõni päev tagasi pandi kaks DT-54 marki traktorit künnile. Seda tööd teevad traktoristid L. Kavand ja V. Laidma. Esmaspäeva õhtuks oli kesa küntud juab rohkem kui 40 ha
****
“Pioneeri” kolhoosis on 145 ha suurusest kesast küntud juba 95 ha. Selle tööga tahetakse kiiresti lõpule jõuda, et heinaajaks kõikide käed uueks tööks vabaks saaksid.

17. juuni 1958
Eesrindlaste tribüün
KOLHOOSI AUTAHVLIL
Mis annab kolhoosi töötajale eesrindlase nime? Kahtlemata väljatöötatud normipäevade arv. See on kindlaks mõõduks, kuhu inimesi liigitada. Kuid ka selle mõõtjaga arvestades võib juhtuda siia-sinna kõikumisi. Kolhoosis, nagu igas majandis ja asutuses, võib olla väga mitmet laadi inimesi. On neid, kes valivad töid selle järgi, palju seal teenida võib; leidub teisi, kellele meeldib vaid mõni harv töö, kas siis hobustepaariga maaharimine, heinariisumine või jälle midagi muud. Kõige kindlam on aga sedasorti rahvas, kes töökäsku saades ei arvesta, kas eelolev päev toob talle suure või kesise tulu, kas antud tööülesanne kuulub kergete või raskete hulka, vaid asub tööle, sest majandi huvides on tähtis sellega just nüüd toime tulla.
Selliste inimeste hulka kuulub Stalini-nimelise kolhoosi liige Elfriede Kärgenberg.
Mõnikord öeldakse, et talvised kuud olla põllupidajaile pisut nagu hingetõmbamiseks. E. Kärgenbergil aga on talve lühikestel ja lumistelgi päevadel vähe mahti kodus olla. Tõsi küll: tolleaegsed tööd ei anna palju normipäevi, ent kes sellest hoolida saab. Söötade veod loomadele, mõned muud väiksemad käigud ja veod, nende eest ei sa kuigi palju palka, kuid nendeta ei tulda toime. Sellepärast ei lükka ta kunagi tagasi ühtki ametit, mida parajasti pakutakse.
Juba enne kevadiste tööde algust jõudis hoolas töötaja autahvlile. Kui tulid kibedad külvipäevad, polnud sugugi haruldased need päevad, mil bridadir võis tema arvele märkida 3-4 normipäeva. Jälgime pisut maikuu tööde arvestuse lehti. Ühel päeval on ta sõnnikuveoga teeninud 3 normipäeva, teistel ulatub nede arv üle nelja. Siis on tema ametiks olnud seemnekartuli sorteerimine – too töö andis 1,2 normipäeva jne. 1. juunin oli neid tema tööraamatus juba ainult mõni kümnendik vähem kui 165.
“Õiged tööd ning rabamised on alles ees!” leiab tööeesrindlane ise. “Kui ikka vihm ähvardab kuiva loogu käest ära kiskuda või jälle põhuhunnikuid märjaks kasta, siis ei märkagi, et teed mõne tunniga kogu päevase töö.”
E. Kärgenbergil on kolhoosis tugev ja visa võistleja. Ka see püsib pidevalt autahvlil. Nooruke Maie Ruder oli talvekuudel tal tihedalt kannul – nende vahe oli alati mõni normipäev. IV brigaadi brigadiri R. Uudami üteluse järgi on Maie lausa raudvaraks brigaadis.
“Tüdruk, kes ei karda ühtki tööd ega tegemist, kes teinekord ise otsib, kus midagi toimetamist ootab...”
Mai viimastel päevadel jõudis ta oma võistlejast ühe normipäeva võrra ette. Ärge arvake, see polnud sugugi kerge! Selleks on vaja alati väsimatult platsis olla, iga antud töö korralikult teha. Veel raskemaks võib osutuda esikoha käes hoidmine. Kuid seda peab hoidma, kas või...
Võistlusest sünnivad uued töövõidud. Neist võrsub märkamatult kolhoosi mäkkeminek ja edasi jõudmine. Veel rohkem: neist kasvab sõprus ja ergas, elav huvi kõige vastu, mis muudab töö rõõmuks ja õnneks.
Raske on ennustada, kumb eesrindlastest tuleb aasta lõpul võistluses esikohale. Üht aga võib julgesti öelda: taolised inimesed suudavad teisigi õhutada tööle ja see pole ühes majandis sugugi väikese tähtsusega.
A. KULLA

Traktoristi luuletus

Kolhoosi Elu 14. juuni 1958
AEG ON KALLIS...
Ei külvipäevil maga ma,
vaid juhin “Vanapaganat”.
Kuis võita aega kasinat
kui vean külvimasinat.

Teed mööda sõitma ma ei hakka,
vaid lasen otse, aia takka
sealt, kus on õue-aiamaad,
kus kapsad-kurgid kasvavad.

Ees on kolhoosi ristikhein,
või kõrgub noore rukki sein –
see praht mu teed ei piira!
Mul on ju ikka kiire!

Ehk varsti otsesõidu eest
premeeritakse tublit meest?
J. TORP
traktorist “Siiriuse” kolhoosist

50 aastat tagasi - nii rõõmustavat kui problemaatilist

Kolhoosi Elu 14. juuni 1958
Seni pole seisakuid olnud
Igal aastal on “Siiriuse” kolhoosis olnud raskusi teravilja kuivatamisega. Selle tagajärjel ei saanud kombainid täie koormusega töötada ja vili seisis kuivatamata hunnikus.
Nüüd otsustas juhatus sellise puuduse likvideerida. Uue kuivati ehitamiseks kasutatakse ära vana hobusetall II brigaadis. Sinna on tagatud juurdepääs masinaga ka kõige porisemal ajal.
Pottsepp alustas juba tööd uue viljakuivati korstna rajamisel. Tsirgulinna tellisetehasest osteti telliskivid ja toodi autoga kohale.
Uus viljakuivati tahetakse anda ekspluatatsiooni koristusperioodi alguseks.
E. JÕE

Kolhoosi Elu 14. juuni 1958
Ühe kontrollreidi puhul
Kellele – kõigile!
Rajoonis on käimas mitme uue kultuurikolde ehitamine. Tsoorus ja Kuldres kerkivad uued rahvamajad
Meie kaastöölised külastasid hiljuti neid ehitusi. Mida nad seal tähele panid? Sellest jutustavadki kontrollreidist osavõtjad allpool.
/---/
Kuldres
ei laabu rahvamaja ehitamine nii hoogsalt. Kevadel siiski alustati töödega ka siin pärast seisakut uuesti. Lepingu alusel Antslast palgatud ehitustööliste grupp, kus grupivanmaks on J. Lahtvee, ehitab samal ajal ka põllumajandustehnikumile sauna. Küllap vist sellepärast ongi mõnel päeval rahvamaja müüride ladumisel tööl ainult paar meest.
Materjalide puuduse taga töö praegu ei seisa, kuigi siin üht-teist veel puudub. Tehasest “Kvarts” on ostetud 7000 silikaatkivi, kuid neid pole veel kätte saadud. Armatuurirauda on muretsetud, kuid ka seda on veel puudus.
Ehitatud on peamiselt riiklike summadega. Kolhoosid on seni jäänud võrdlemisi passivseiks. Stalini-nimeline kolhoos, kelle maa-alale uus rahvamaja kerkib, siiski hoolitseb ehituse eest: veab materjali kohali ja lahendab muidki muresid.
Miks K. Marxi nimelise kolhoosi rahvast aga rahvamaja ülesehitamine ei huvita? Sellel kolhoosil paluti teha valmis rahvamaja aknaraamid ja uksed, sest kolhoosil on mehhaniseeritud tisleritöökoda. Töö on seni tegemata. “Kellele rahvamaja saab, eks see ehitab,” öeldakse siin, “kui Stalini-nimelisele kolhoosile, siis ehitagu too.”
Praegu pole vaja arutada, kas ehitatav hoone peab kandma rahvamaja või kolhoosiklubi nimetust. On päris selge, et uut kultuurikollet ei hakka kasutama mitte üksi Stalini-nimelise kolhoosi rahvas. Kerkival hoonel on suur tähtsus kogu külanõukogu kultuurielule. Miks siis ollakse äraootaval seisukohal nii kolhoosides kui ka külanõukogus?
Tööde hoogustamiseks peab leidma võimalusi, et maja kiiremini katuse alla viia ning ka ekspluatatsiooni anda.
Kontrollreidist osavõtjad:
R. TÕNTS
H. PIHO
L. RINNE

Võru Teataja 14. juuni 1928
Põllumehed Urvaste kandist
Oodatakse pikisilmi ilmade paranemist
Põllumehe esimene käik ikka põllule vaatama laivavilja ja tõuorast. Ja ennä! – juba kiskunudki lahti tume-tumeroheline varreotsake mullasse varisenud terakestest ning upitab end täiel jõul mullatükkide vahelt välja – vastu päiksele ja lõunatuulele.
Olõ ei hätä midägi” hõiskab Urvaste naaber üle odrapõllu naabrile.
- Küll kasus vastnõ oras, ku õnnõ üükülmäst ja vihmast üle jääs” vastab naaber ja vaatlemine kestab.
“Jah, ma kai ja kai, et õks läheb rohelitsembast... No vast õks jääb perrä ka vihmast.”
Kuid vihma tuleb ühtesoodu. Peab päeva või teise – tuleb jälle. Urvastes on paljudel põllud vee all. Mõnes kohas on nii pehmeks maa muutunud et, ära mine adraga päälegi, millepärast ka paljudel, madalama põlluga taludel põld tegemata püsib. “Hukan omma ao,” lausuvad vanemad inimesed. “Tõesti, tänavuse kevadsuve ilmad on halvad – sajab vahetpidamata vihma, tuleb isegi lund. Põllupidajate meeleolu langeb. kartulid mädanevad nurmedel, põldu ka ei saa korralikult teha ning võlga tuleb aina juure. Kui ilmad ei parane, muutub põllumehe meeleolu veelgi murelikumaks. Ainukeseks troostiks Urvaste põllumehele on rukki-orased, mille pääle suuri lootusi pannakse.
-et-


Võru Teataja 14. juuni 1928
Urvaste piimaühingu meiereihoonet ehitatakse
Urvaste piimaühingu meiereihoone oli kaunis vilets ja ruumilt kitsas. Piimatoojate arvu kasvamisega tunti suurt vajalikkust laiemate ruumide järele. Ühingul ei jäänudki muud nõud üle, kui pidi vanale meiereihoonele juure ehitama. Juba kevadel tehti ehitusega algust ja nüüd on varsti teine kord meierei hoonel peal, mis tunduvalt ruume avaramaks teeb. Ka vana kaev oli kokku vajunud ja ei täitnud enamkorralikult oma ülesannet, mispärast ka see ümber tehakse. Ühingul on kavas ka uusi piimatalitusse puutuvaid masinaid muretseda, nii et Urvaste piimaühing üheks eeskujulisemaks ja suuremaks piimaühinguks Võrumaal kujuneda võib.
-et-

Kuidas tee höövlit sai!

Kolhoosi Elu 12. juuni 1958
Tee ootab höövlit
Antsla-Tartu vahel kurseerivas autobussis tuleb reisijatel taluda ebamugavusi. Siin on mitmeid auklikke teelõike, eriti Antslast Urvastesse viival teel.
Möödunud aastal hööveldati teed võimsa linttraktori abil, sel aastal ei ole seda suudetud teha.
Võru Teedevalitsusel oleks vaja asuda tee kordaseadmisele.
H. TEE

Kolhoosi Elu 1. juuli
Süüdlast karistati
Ajalehes “Kolhoosi Elu” ilmunud sõnumile “Tee ootab hööveldamist”, Võru Teedevalitsus teatab:
Ajalehes toodud faktid vastasid tegelikkusele. 17. juunil 1958. a on tee profileeritud ja sõidetavus on paranenud. Tee ebarahuldava hooldamise eest on teemeister Järvpõllule avaldatud vali noomitus.
LILL
Võru Teedevalitsuse ülem.

Pole mingit korda!

Kolhoosi Elu 12. juuni 1958
Miks seda ei nähta?
“Siiriuse” kolhoosi noor viljapuuaed asub maantee ääres. See on sama maatükk, kus mõned aastad tagasi kasvas mais, mis “Siiriuse” rahva tegi ülevabariigiliselt kuulsaks ja pani paljusid uskuma, et siinne rahvas on omale maale õige peremees.
Noorest viljapuuaiast aga saame sootuks kurvema ning masendavama mulje. Aeda on külvatud teravili, kuid puude ümber lokkab põlvekõrgune umbrohi, ulatudes sageli väikse, kasvava ja areneva puu kroonini. See tige vaenlane röövib kõik õunapuudele määratud toitaine ja on paljudele kahjulikele putukatele mugavaks eluasemeks.
Kolhoosis on põllumajandusliku haridusega esimees, on vastavate teadmistega agronoom. Kindlasti leidub siin kolhoosnikuid, kellel isiklik viljapuuaed on eeskujulikult korras. Miks need ühise aia eest ei hoolitse? Ja lõpuks: kas peaagronoomi tiitli kandja sm. B. Ramul pole tänavu kordagi Urvaste kandi kolhoosides käinud? Tema kui spetsialisti silm oleks pidanud seda kohe tabama.
Ülevabariigiline aiandusnädal langes tänavu ajale, mil umbrohi veel eriti suureks sirguda ei jõudnud ja selle tõttu keegi kolhoosile kuri olla ei saanud. Kuid viljapuude eest peab hoolitsema ka pärast aiandusnädalat.
E. JOOST

Pokukoja avamiseni oli jäänud täpselt 50 aastat

12. juuni 1958
Uutesse majadesse
Möödunud aastal ehitasid “Siiriuse” kolhoosis omale individuaalelamu II brigaadis Richard Kiidron ja I brigaadis Jaan Oja. Tänavu näib ehitustegevus kolhoosnikute hulgas minevat veelgi hoogsamalt. Laupäeval alustas I brigaadis individuaalelamu vundamendi kraavi kaevamist Elmar Kuld. Kevadel istutas ta krundile juba õunapuid ja marjapõõsaid.
Hiljem hakkab individuaalelamu ehitusega pihta II brigaadist Johannes Alop. Praegu lõikab ta kolhoosi saekaatris ehitusmaterjali. Sobiv ehituskrunt on kolhoosis välja mõõdetud ka Urvaste 7-kl. Kooli direktorile J. Rööbile.
I. SAAR

Uus traktor

Kolhoosi Elu 10. juuni 1958
Uus traktor
Möödunud nädala keskel sai “Siiriuse” kolhoos Pikajärve traktorijaamalt lepingu alusel enda käsutusse uhiuue sinise “Belarussi”. Uut masinat prooviti nädala lõpul I brigaadis vikikülvil
E. JÕE

Surmajärgne seebikas Urvaste surnuaial

Elu 9. juuni 1928
Hauakääpas kadus
Haruldane juhtumine Urvaste surnuaial
Päev ehk paar tagasi puhkes rahva seas jutt laiali, et kellegi vanapoisi hauakääpas on surnuaialt sootumas kadunud. Hauakünka asemele on aga läätsa puhmad istutatud. Milles seisab asi, sellest kuulis nende ridade kirjutaja surnuaiale kogunud inimkogust järgmist: Mineval sügisel kutsunud surmaingel vanapoisi siitilmast ära, jättes hulk pruute leinama. Kohe peale matuseid nähti pruute tihti ükshaaval surnuaial käimas, oma kallimat leinamas.
Aga nüüd kevadel, kui on moeks haudade ilustamised tuli leinajatel väiksdid kokkupõrkeid üksteisega surnuaial. Viimaks on siis üks pruutidest heale otsusele tulnud, et tarvis hauakääpas hävitada ja asemele istutada läätsa puhmad. Mis ka sündis.
Niiviisi kaduski vanapoisi hauakääpas surnuaialt, mis ümbruskonnas suurt kõmu tekitab.
Mats-Mõru

Roolijoodikud 80 aastat tagasi

Võru Teataja 5. juuni 1928
Urvaste mehi huvitab autosport
Et autoasjandus üldiselt hästi arenenud, ei taha ka Urvaste, Koigo asunduse ja selle ümbruskonna elanikud huvitavas autospordis ameeriklastest maha jääda. Tellitakse pummelungideks mõni auto ja siis kihutatakse nii –“et hoia piip! – Eriti elavat huvi autospordi vasta on märgata siis – kui mehed mõnes pangas raha laenamas käivad.
-s-

Ajaloolist vanast lehest

4. juuni 1968
Moonaka leivapala
Võru Koduloomuuseumi varamus on urvastelaste – endiste mõisateenijate mälestusi käesoleva sajandi algusest. Avaldame nendest mõningaid kilde, mis on üles kirjutatud 1956. aastal.
REIN SOVA teadis jutustada:
Olen Urvaste mõisa moonakana elanud 20 aastat. Urvaste mõisas maksti mehele suvel 36 kopikat päevas, talvel 30 kopikat. Naistele maksti 30 kopikat suvel, talvel 25 kopikat päevas. Peale raha anti moonamehele lehmapõhku 25 puuda kuus, korv aganaid ja lehmale ristikheina. Lambaheina tegin ise. Mõisast anti moonakale ka 15 vakka rukist ja 15 vakka kesvi. Vakamaa aiamaa peale võisid teha kartuli või lina.
Mõisamoonakate lapsed käisisd suvel peremeeste juures karjas. Suvel karjasoleku eest anti palgaks 2 vakka rukist, 2 vakka kesvi, pund (5,5 kg) linu, 30 naela liha, 2 kana ja paliturõivas.

kaks teadaannet, ja ikka 2. juuni lehest 1928

Elu 2. juuni 1928
Vaabina VII masinatarvitajate ühisus vajab uuele traktor-rehepeksugarnituurile
juhti-masinisti
Valimine 3. juunil 1928. a kell 6 p.l. end Vaabina mõisa härrastemajas, ühisuse pääkoosoleku ees.
Juhatus

Elu 2. juuni 1928
Teadaanne
Uue-Antsla Põllutööriistade ja Masinate-ühisuse
masinisti valimine
isepeksja rehepeksu-garnituuri pääle on 3. juunil s.a Uue-Antsla vallas, Hansi talus hra E. Velliku ruumes peale lõunat kell 3. Soovijaid palume ilmuda isiklikult valimistele.

Üks meie kandi suurkuju esimese Vabariigi aegadest

Elu 2. juuni 1928
Rudolf Simm
Tema elu ja tegevus
Eile, 1. juunil alustas ühekuust puhkust Võru kauaaegne politseiülem Rudolf Jaani p. Simm. Pääle puhkuse hra Simm enam teenistusse tagasi ei tule, vaid läheb omal palvel pensionile.
Rudolf Simmi tunneb terve Võru ja ka ümbrus lahke ja vastutuleliku ametnikuna. Päeval, mil ta meie keskelt lahkub, et väärselt oma vanaduses puhkepäevi pidada raskest ja vastutavast tööst, soovime talle palju päikest ja rõõmu ülejäänud elueal. Hra Simm ise jutustab oma elust ja tegevusest järgmist:
Olen sündinud kooliõpetaja pojana Urvaste koolimajas uue kal. järele 9. novembril 1877. a., säälsamas ka üleskasvanud. Esialgse hariduse sain isalt, kes Urvastes oli üle 30 a. kooliõpetajaks. 14-aastase poisikesena astusin end. Urvaste kohelkonnakooli, mille 4 a. õppimise järel lõpetasin. Et isa soovis minust kui vanemast pojast omale abilist, saadeti mind Tartusse sääl ärapeetavatele kursustele. Nähes, et sel tee oli raske kooliõpetaja õigusi saada, astusin ministeeriumi kooli pedagoogika klassi, missuguse järgmisel kevadel lõpetasin. Juba sama aasta sügisel kinnitati mind Urvaste valla kooli pääle abikooliõpetajaks. 1898. a. asusin Karula valda kooliõpetajaks. 1903. a. läksin Kasaritsa vallakirjutajaks, kuna vallakirjutajate palgaolud olid märksa paremad kooliõpetaja omadest.
Kasaritsas teenisin valla- ja kohtukirjutajana kuni 1911. a. maikuuni, millal üle läksin sama ameti pääle Vastseliina valda, kus teenisin kuni maikuuni 1918. a., millal okupatsioonivõimudega vastuollu sattudes sellest ametist loobusin ja põllumeheks hakkasin.
Kerenski ajal, s.o. 1917. a maikuust pääle pidasin vallasekretäri ameti kõrval ka miilitsateenistust ja selles tajast algab õieti minu politseiteenistus. 1919. a jaanuarikuul kutsuti mind Võru maakonna miilitsa ülemaks ja 1. veebr, see on pärast Võru vallutamist emie vägede poolt asusin Võrru, kus hakkas kibe töö miilitsa, praeguse politsei organiseerimiseks.
Väikese vaheajaga kestis see teenistus kuni 1. juunini 1928. a., kust nüüd omal palvel vigase tervise pärast lahkun.

täitsa hull lugu

Võru Teataja 2. juuni 1928
“Sinine rohi” võttis silmanägemise.
Vanaeit arstis Urvastes vasevitriooliga silmi
Praegu leidub veel palju inimesi, kes haigusi kodusel viisil arstida püüavad – alles siis minnakse arsti juure, kui häda kõige suurem.
Arstimisel tarvitatakse kõiksuguseid rohte, mis tervise enam halvemaks kui paremaks teevad.
Ühel Urvaste vanaeidel hakkasid silmad vett jooksma, ning nägemine jäi kord-korralt kasinamaks. Ta püüdis kõiksugu rohtudega haigust parandada, kuid ükski rohi ei aidanud. Viimaks hakkas ta silmi vasevitriooliga, maal kutsutava “sinise rohuga” parandama. Ent rohi osutus liig kangeks – paari päeva järel hakkas vanaeidel silmanägemine enam kaduma ja lõpuks kadus kogu nägemine. Nüüd ei näe vanaeit enam mõhkugi, vaid peab toas nurgas istuma ja pimeduses surmapäeva ootama.
-et-

"Siiriuse" avamine lähenemas

Võru Teataja 2. juuni 1928
“Siiriuse” majaehitus edeneb
Urvaste noorsooliit “Siiriuse” seltsimaja ehitusega tehti algust juba peale lihavõtte pühi. Nüüd on maja juba varsti ülesraiutud – tarvis veel katust pääle ja aknaid ette, ning majas võib mõnda pidu toimida.
Sisetöö majas nõuab küllalt suurt kapitali, mis aga “Siiriusel” puudub, seepärast katsutakse esialgul kitsamalt läbi ajada, kuna pärastpool ruume rohkem korraldatakse. Ehitusmeistrile on liit “Siiriusel” üks kolmandik ehitushinnast juba ära makstud kuna ülejäänud 400 krooni pärastpoole tasutakse. Seltsimaja valmib arvatavasti juulis, mil avapidu ja majapühendust peetakse.
-et-