Vaabina nimest

Võru Teataja 30. aprill 1929
Kust on pärit Vaabina nimi?
urvaste kihelkonnas on Vaabina nimeline mõis. Selle mõisa nimeks ei ole mitte endise mõisniku sugunimi, nagu paljudel teistel, vaid mõis on saanud oma nime mõisniku Fabian Tiesenhauseni ristinimest. Nimetatud mõis kuulus keskajal kauemat aega Tiesenhauseni suguvõsale. Fabian Tiesenhauseni omanduseks sai mõis 1822. aastal. Sellest ajast pääle hakataksegi mõisat Vaabina mõisaks hüüdma. Millist nime ta aga enne seda aega kandis, pole teada.

Võitlus Vaabina koolimaja asendi pärast

Elu 27. aprill 1929

Võitlus koolimaja asendi pärast
Vaabina mehed ei tea, kuhu haridustemplit püstitada.

Vaabinas on 6 klassiline algkool Peebul, vallamaja ja rahvasaali ligidal. Kooliruumid on aga kitsad ja tahes või tahtmata tuleb koolile muretseda uusi ruume.
Juba 1927. a otsustas vallavolikogu vanale koolimajale juure ehitada, milleks ka vastav plaan tehti. Vahepääl kerkis üles küsimus, kas mitte vana mõisa härrastemaja ei saaks ümberehitada koolimajaks. Härrastemaja vaadati üle ja arvestati, et selle ümberehitamine ei tule sugugi odavam kui vanale koolimajale juurdeehitamine. Päälegi asub Peebu rohkem valla keskel, kui härrastemaja.
Märtsi kuus otsustas vallavolikogu kõigest hoolimata koolimaja asukohaks härrastemaja valida. Selle otsusega ei saanud enamus valla elanikke rahule jääda ja esitasid Maavalitsusele protesti, paludes volikogu otsust tühistada. Maavalitsuse poolt saadeti otsus vallavalitsusele tagasi uuesti järelkaalumiseks. Uuel järelkaalumisel otsustati 6 kl. algkool jätta Peebule, kuhu tavisminevad ruumid tuleks juure ehitada.
Nüüd korjavad mõisa südamele lähedased asunikud hoolega vastuallkirju, et kool saaks ikkagi viidud mõisa härratemajja.

Kuulutus 80 aastat tagasi

Võru Teataja 25. aprill 1929
Kuulutus
7. mail 1929. a. kell 12 päeva antakse välja suusõnalisel vähempakkumisel Vaabina vallavalitsuse poolt sama valla
vanadekodu juurde- ja ümberehitustööd
Ümberehitus tuleb läbiviia Töö-Hoolekandemin. poolt kinnitatud plaani järele. Pakkujatel tuleb 100 kr. kautsjoni sissemaksa, kuna tööandjal tuleb kautsjon suurendada 10 protsendini pakutavast summast. Vallavalitsus jätab omale õiguse tööd ka mittevähempakkujale välja anda. Projektid näha säälsamas igal tööpäeval. Lähem raudteejaam “Kurenurme ja Vaabina peatuskoht”.

Kimp Urvaste-teemasid

Võru Teataja 23. aprill 1929

Kuidas elatakse Urvastes

Agendid kinnitavad elu ja põlde, rahvas ütleb, et käivad luupainajatena ringi.
Ega Urvastes tänavu kevade ka kõigeparem meeleolu valitse. Majanduslik kitsikus annab end küllalt siin-sääl tunda. Paljudel tuleb juurde muretseda viljaseemet, sest oma seeme ei kasva. Lootuses parema suve pääle, läheb ka Urvaste põllumees tulevikule vastu.

Agendid kiusamas
Siin käib ringi igasuguseid agente. Ühed kinnitavad elu, teised hooneid ja põldusid. Et aga kehv aeg, siis on inimesed nende pale pahased ja kihutavad neid malakaga minema, seda rohkem, et mõned niisugustest agentidest nagu luupainajad inimesi kiusata tahavad.

Seltskondlik elu
liigub edasi Eesti Noorsoo-liit Siiriuse algatusel mälestatakse Jüriööd, milleks kõik ümbruskonna organisatsioonid kokku kutsutud ja omasugune rongik. tõrvikutega korraldatakse.

Suur spordi-õhtu
28. aprillil korraldab “Siirius” omas saalis suure spordiõhtu, kus ettenähtud: 1) kõned, 2) poks, 3) turnimine, 4) tasakaalustamine, 5) trapeetsil, 6) jõunumbrid, 7) maadlused j. n. e.
Nimetatud pidul esinevad tuntud tegelased spordi alal. Tegelaskond püsib koos muude hulgas ka Tallinna ja Võru esitajatest. Sellepärast oletatakse suurt rahva osavõttu sellest peost.

Jüriöö aastapäeva ettevalmistus

Võru Teataja 20. aprill 1929
Urvaste mälestab Jüriöö mässu.
Korraldatakse rongikäik laulude ja kõnedega.
Hiljuti pidas noorsoo liit “Siirius” oma erakorralise pääkoosoleku, kus läbirääkimise all võeti ka üles Jüriöö mälestamise küsimus. Kuna linnades igal pool seda korraldatakse, siis asuti ka Urvastes seisukohale, et see ei peaks mitte erilisi raskusi sünnitama, kui seda Urvastes korraldada.
Ligem korraldus jäi juhatuse hooleks, kuna pääkoosoleku soovi järele toimuks mälestamine rongkäigu näol kuhugi ajaloolisele kohale, ehk kui mitte mujale, siis langenute hauale, kus lauldaks isamaalisi laule ja peetaks vastavaid kõnesid. Rongkäigust ja jüriöö mälestamisest otsustati ka teisi naabruse ja ümbruskonna organisatsioone, osa võtma paluda. Kuidas teda veel lõpulikult mälestatakse, pole kindel, sest juhatus töötab lähema kava välja.

Isegi raske sellest uudisest täpselt aru saada

Olevik 17. aprill 1899
-t. Võru maak. Urvastu kihelk. 23. märtsil oli Vabina valla kolm liiget, kes praegust varguse eest kinni istuvad, valla küsimise all. Küsitavatest lubati kaks ära, üks võeti tagasi, sest et see alles noor mees oli ja esimest kord kinni istus.

Teade sõja ajast

Postimees 14. aprill 1919
Vaabina.
Neil päevil hakati sõjaväele võid ja mune võtma. Talupojad viivad hääl meelel, mitte nagu suvel sakslaste ajal – sunni pääle.

Rändaja Urvastes

Võru Teataja 13. aprill 1929

Vist on Urvaste kiriku ümbrus suvel üks ilusamaid kohti – eriti see ürgorg oma soppide ja äkiliste kallastega, aga nüüd, kevadel, näib see kihelkonna tsentrum küll väga lage. Kirikumäelt orgu sõites peab hoidma paremat kätt ja sõidukit pidurdama. Kui seda kõike tegin, siis oli palju aega mõelda noile igavestele sekeldustele, mis oli selle mäe mahakaevamisega omalajal seotud. Ja! Sekeldusi on Urvastes ikka olnud.
“Urvastes ei ole ühtmeelt”! kaebavad kohalikud inimesed. Urvastes ei ole vaimlist ega majanduslikku keskpunkti! Kiriku juures on nii vaikne ja tühi! Kirik ise, auväärt vana gooti ehitis, on kaetud osalt kivi, osalt laastu katusega, osalt seinad sikatuuritud, osalt nagu valla magasiaidal. – Ei ole kätt, kes suudaks inimesi ühendada oma pühakodagi korraldama. Veel armetum on surnuaed. See ei olegi aed, sest pole sääl ümber aeda, ega kraavigi. Sissekäigu juures on kunagi isegi mingisugune värav olnud – ka see on lagunenud. Surnuaial mitmed varemed – kõik ikka lagunenud ja lagunenud! Kunagi lugesin lehest, et igal kevadel künnavad sead ka teist. Sellane on rahupaik, mille eest mujal ilmas igal pool hoolt kantakse. Võtke no või pisitillukene Kähri veneusu kalmistukenegi, kuhu aasta kestel vaevalt üks ehk kaks kooljat asetatakse, isegi see on korras, kuid Urvaste suur kogudus ei suuda oma ilusas maastikus asuvat kalmistut korraldada. Puudub ju üksmeel...
Puudub kihelkonna vaimline keskpunkt. Antsla alev võiks seda olla, aga igaüks teab, kuidas tollesinasega lugu: aleviku kuldne noorus on üpris muudest asjadest “sisse võetud” kuna haritlaskonda huvitab eeskätt poliitika ja nii see läheb. Antsla vaimlised üritused ähvarduvad lähemas tulevikus täiesti atrofeeruda. Ja, atrofeeruda! Ja atrofeerugu! Eks me siis mata nad ilusasti sinna lagunenud kalmistule. – Valdadel on omi keskkohakesi, kitsama ringi jaoks. Nii on Kuldre Uue-Antsla jaoks. Tänu hoolsatele tegelastele, on ta võitnud kaunis laialdase kuulsuse. Siis kirjutatakse ka sest “Siiriusest”, mis olevat otse kui lõõmav tõrvik kesk valda. maja ehitanud noored ja esimesel pühal õnnistatud. Ma tahtsin ka toda kunstikoda vaatama minna, küsisin mitmelt kohalikult vastutulijalt, et kus on too “Siiriuse” seltsimaja. Nemad teps ei teadnud. Küsisin ühelt rahvavalgustajalt - tema ka ei teadnud. Ja nii mul jäigi teadmata ja nägemata too suur-maja.
Urvastel on veel üks suur miinus, et kiriku ümbrus, mis geograafiliselt kihelkonna keskpunkt, pole ühtlasi ka majanduslik keskus. Üks pood vist oli – kui oli seegi. Urvaste vallamaja on kaugel, mõis kaugel, alev mujal ja nii ei koonda miski asi Urvaste rahvast.
Kärgula vald koondub oma Sulbi “linna” ümber, Sõmerpalu Osola, Jerusalema ja Jeeriku ümber.

Vaabina elab ise oma ette.

Linnamäe on jagunenud mitme vahele, kes sõbrustab Vaabina, kes Sulbiga – Urvastega pole kellelgi tegemist... Ning see on kurb.
Aga üksikuid talusid näeb tee ääres väga ilusaid, raadio ja puha... Urvaste meiereigi paistab kaugele, nagu mõni väike viinavabrik. – Uhkelt seisavad veel püsti Kärgula, Sõmerpalu, Urvaste, Uue-Antsla härrastemajad, välispidi suured ja võimsad, aga seest – no sinna ei ole rändajal asja...
Kuid kõik need endised väärtused on hävinemise teel. Hävinevad põlised metsadki. Ei ole veel kunagi oma pika eluaja kestel näinud nii suurt palkide virna nagu on tänavu Kärgula mõisa juures, Võhandu kaldale välja veetud. Need on see mets, mis endisele mõisaomanikule vabaks antud. Säält lähevad paljud jää sulades Võrru ja säält välisturgudele.
Milline elukord varemetele asub – seda ehk näeme, aga milline mets kännustikkude asemele kasvab – seda võib olla ei näe enam.
Kuid – kõige pääle tuleb öelda lõppude-lõpuks ühe vana koolmeistri sõnadega: vet ta um, mis ta um!
Ed. Orvuni

Lühisõnumid 110 aasta eest

Olevik 13. aprill 1899
Seltsielu. Segasõnumed.
-. Urvastu kihelk. Vabina põllumeeste seltsi põhjuskiri on 24. märtsil 1899 kuberneri herra poolt kinnitatud.
-. Urvaste kihelk. Karskuse seltsi Vooruse poolt kaebatakse meile, et seltsi koosolekule sagedaste joobnud inimesed tungivat, kus nad tülitsema hakkavat. Et rahurikkujate kohtusse kaebamisel seltsi liikmeid tunnistajaks ei võeta, siis olevat selts kimbus. Palutakse seaduse tundjate käest nõu, mis niisugusel korral ette võtta.
Pm. Urvaste kihelk. Kohaline karskuse selts Voorus pidas 15. märtsil koosolekut. Esimees Mateus pidas alkoholiga ja ilma selleta kosjaskäimisest ja pulma pidamisest kõnet. Kirjatoimetaja E. Prenzel kõneles auususest.

Kiidetakse eesrindlikke talupoegi?! Paar nädalat peale küüditamist.

Töörahva Elu 7. aprill 1949
Rohkem karjasaadusi riigile!
Urvaste valla eesrindlased
Juba 1948. a. andsid Urvaste valla tublid talupidajad riigile 1949. a. müüginormide katteks hulgaliselt piima. Käesoleva aasta esimestel kuudel algas üldine hoogus piimanormide täitmine. Varumisalal töötajad asusid tegema selgitustööd kohustuslike müüginormide kiiremaks laekumiseks. Külanõukogude ja külapiirkondade vahel organiseeriti sotsialistlik võistlus.
Kogu selle organiseerimistöö tulemusena edeneb Urvaste vallas karjasaaduste varumine hästi. Piimavarumise I kvartali plaan täideti vallas juba 10. märtsiks. Nii Urvaste kui ka Kuldre külanõukogus edeneb varumine peagu võrdse hooga. Urvaste külanõukogu talupidajad joonduvad sama külanõukogu talupidaja Arnold Neeme järgi, kellel on täidetud juba 1949. a. kolme kvartali piimanormid. Ka keskmik August Pervel ja teistel talupidajatel on täidetud aastasest piimanormist tunduvalt üle poole.
Kuldre külanõukogu talupidajatele annab piimanormide täitmisel innustavat isiklikku eeskuju külanõukogu esimees Herbert Laidma.
A.Saar

Urvaste ühismeierei pääkoosolek

Elu 6. aprill 1929
Urvaste ühismeierei pääkoosolek
Koorastesse aurujõuline koorejaam.
Läinud neljapäeval pidas Urvaste piimaühisus oma erakorralist pääkoosolekut, kus mitmed tähtsad asjad arutusel olid.
Esiteks vaatas koosolijatest moodustatud seitsmeliikmeline komisjon meierei hoone remonteerimise üle ja tunnistas selle vastuvõetavaks. Hoonele on teine kord pääel ehitatud, kus meieri eluruumid asuvad. Ka on meiereile majandusühisus “Põllumehelt” uued ajakohased masinad muretsetud. Remonteerimisega alustati juba läinud kevadel ja pidi lõpetatama kesk-suveks, kuid mitmesugustel põhjustel viibis ehitus käesoleva ajani.
Teiseks tuli arutusele Kooraste koorejaama küsimus. Mainitud koorejaam asub Kooraste mõisas, endises veskiruumis ja töötab veejõul. Veskihoone ja vesi on riigilt 24 aasta pääle renditud. Et aga praeguse koorejaama ruumid kõlbmatud, soovitati riigilt teine hoone rentida ja sääl aurujõul koorejaam käima panna; kuna sellejuures ka endiste hoonete rent maksa tuleb ja koorejaam veejõult aurujõule üle viia tuleks, otsustas pääkoosolek ühiselt vana hoone remonteerida. Kulude eelarve kokkusäädmiseks moodustati 3 liikmeline komisjon, kes oma töö järgmiseks koosolekuks lõpetama peab.
Lõpuks otsustati ühingu liigetele lähemal ajal maksuta lõhkeainete kursused korraldada, kuna ümbruskonnas selles asjas täieline pimedus valitseb.

"Siiriuse" rahvamaja sai valmis!

Võru Teataja 6. aprill 1929
Urvaste noored avasid uue kultuurihoone
Esimesel kevadpühal avati Urvastes suure pidulikkusega rahvamaja.
Hoone ehitati ümbruskonna inimeste poolt armastusest kodumaa vastu
Esimesel kevadpühal oli Urvastes uue rahvamaja pidulik avamine ja õnnistamine. Hoone ehitust alti juba mõne aasta eest, kuid majanduslikkudel põhjustel ei saadud teda ettenähtud tähtajaks lõpule viia. Suurte pingutustega, millele kaasa aitasid nii noored kui ka vanad, jõuti tänavu kevadeks ehitustöödega siiski nii kaugele, et hoone võidi avada. Avamistalitusest võttis suur hulk ümbruskonnainimesi osa. Õnnesoove ja tervitusi oli tulnud ka kaugemailt seltsidelt.
Pääle Urvaste “Kõla” kriisi, kus mõlemad Urvaste organisatsioonid – Eesti Noorsooliit “Siirius” ja Hariduse selts lahku lõid, hakkas Urvaste “Siirius” energiliselt teotsema. Tema edukate juhtide Ernst Kelleri, Vold. Tetleri, Aug. Alopi j. t. eestvõttel pandi Urvaste rahvamajale möödunud, 1928. a. kevadel alus. Põllutöö ajal kogusid nimet. isikud Urvaste Järvesoo talumaast renditud ühevakamaalisele maaribale kokku ja algas nurgakivi panek. Lihtne, argipäevne – põllutöölt tulles, pastalad jalas, seisid noored seltskonnategelased ehituskohal ja panid potiga mõne tokumendi ja paar eesti metallraha mulda, kus pidi algama maja ehitus. Lauldi “palju aastaid”, hümni, ja rahvamaja nurgakivi oli pandud, ning peatselt algas uue hoone ülesehitus. Talvel ostetud Uue-Antslas magasiaida seintest klopiti uus, nägus kahekordne hoone ülesse – ehitusmeistri Joh. Veske juhatusel, esimees E. Kelleri kavandi järele.
Noored tulid hobustega pühapäevadel seltsile appi. Tuli koorem korma järele ehitusmaterjali maja juurde. Veeti Uue-Antslast kive, palke; valda mööda korjasid ehituskomisjoni esimees Osv. Ilp, esimees E. Keller, abi V. Tetler peremeestelt palke, talasid, kive ja taluomanikud polnud kitsid, vaid palk palgi kõrvale ja kivi kivile tekkis seltsimaja juure ning maja kerkis – auks oma valla noortele, rahvale...
Suvel aitasid noored pühapäevil vabul hetkeil ikka midagi klopsida, maja juures üht aj teist toimida ja vanemad inimesed tundes kaasa ehitusele, tulid ikkagi vaatama oma rahvamaja, vaatama hoone kerkimist.
Esimesel ülestõusmise pühal avati Urvastes uus hoone. – Urvaste rahvamaja. See päev kujunes Urvaste noortele tõsiseks pidupäevaks – Urvaste noored võisid tagasu´i vaadata oma haruldase edu pääle, uhked olla oma nägusa rahvamaja pääle.
Pidupäeval õnnistas maja õpet. J. Valk, millele järgnes hulk tevitusi paljudelt organisatsioonidelt ja isikuilt.
Pühitsemisele järgnes suur avapidu, mis kokku tõmbas hulk publikut. Üldse on Urvaste “Siiriuse” ümber koondunud kõik edukamad ja haritumad noored. “Siirius” on nagu lõõmavaks tõrvikuks keset valda, kes valgustab rahva kultuuri teed, olles noortele tõsiseks teenäitajaks.
Uuues kodus võib “Siirius” veel edukamalt teotseda, veel helgemalt hekida ja olla urvaslastele hääks aksulikuks koonduseks, kus noored ühiselt oma ülessäetud kõrgeid aateid teostada võivad
T.


Elu 6. aprill 1929
Seltsimaja pühitsemine Urvastes
Esimesel kevadpühal pühitses Urvaste noorsooliit “Siirius” oma uut seltsimaja, mida ümbruskonnas “teaatri-hoone” nimega reklaamiti.
Vaimulikku talitust peol toimis pastor Valk, millele järgnesid tervitused ümbruskonna organisatsioonide esitajate poolt ja kõned seltsi liigetelt. Pühitsemisele järgnes avapidu, millest mainimist väärib Ernst Bachi 3 vaatusline naljamäng “Pruut”. Rahvast peol rohkesti.

Osaliselt ebaõnnestunud vargus

Postimees 5. aprill 1899
Kodumaalt.
Antslast. 22. mkp. peeti Antslas hobuste ja kariloomade laata; niisama hobuste kui ka kariloomade eest makseti head hinda. Sigu oli laadale vähe toodud. Ka puunõuusid ei olnud müügil näha. - Enne laata oli murdvarguse teel Uue-Antsmõisa kõrtsimehel hobuse riistad ära varastatud. Kuritöö jüngritel oli vististi nõuu hobust ära viia, sest nad olivad kõrtsi rehealuse tagaseinasse, paksu kivimüürisse, suure augu sisse murdnud, aga saivad selle juures eksitatud, mispärast siis ainult vähemaga leppima pidivad. –mm-

Noorteklubi 120 aastat tagasi

Postimees 30. märts 1889
Eesti maalt.
-. Urvastust. Nagu enamasti igal pool, nõnda on ka siin kõrtsi-elu väga laidetavas korras. Seadusi, mida kõrtside kohta hiljuti täiendati, pandakse väga vähe tähele. Rõõmustaval viisil on kohaline kirikuõpetaja sarnase halbuse kaotamiseks ette võtnud noortele meestel era-ajal lõbulikku õpetust anda. Selleks käivad noored mehed üle nädali pühapäeva õhtuti õpetaja juurde kokku. Näituseks õpivad nad seal õpetaja juhatusel kuulsat male- ehk šahhimängu, tambkat ja mõnda muud mängu. Igal koosolekul peab ka õpetaja kõnet, mis alati vaimuliku elu pääle on sihitud. Viimasel korral kõneles ta teretamis-sõnadest ja –kombetest maailma rahvaste juures. Ilus eesmärk! – 5. märtsil etendati Urvastu valla ruumikas koolimajas näitemängu „Inimese hind ja väimehe väärtus.“ Sisse tulev raha sai nimetatud valla koolimaja oreli hääks -mm-

Šeflus oli kuum sõna vanasti

Töörahva Elu 29. märts 1949
Šefluse tõhus abi
Urvaste 7-kl. Kool ja Vana-Urvaste põllumajandusühistu on šeflusvahekorras juba teist aastat ning nende vahel valitsevad tihedad sõprussidemed. Kooli õpilased on viibinud ühistu abimajandis, aidates läbi viia kiireloomulisi hooajatöid. Praegu teostatakse seemnevilja idanemisproove. Ühistu omakorda toetab kooli materiaalselt. Hiljutigi annetas ühistu koolile ühistoitlustamise korraldamiseks 100 kg rukkeid ja 200 kg nisu, mis ka ühistu veskis ümber töötati.
R. Mets

Propagandist 50 aastat tagasi

Töörahva Elu 28. märts 1959
Propagandisti märkmikust
MILLISEKS KUJUNEB MEIE KOLHOOS?
Sellest on huvitatud mitte üksnes kolhoosi poliitkooli kuulajad, vaid kõik kolhoosnikud. Minul kui propagandistil tuleb vastata arvukatele küsimustele, mis erutavad praegu meie inimesi.
Igaühele on teada, et seitseaastaku plaan nõuab meilt piimatoodangu suurendamist 1,5 kordseks, lihatoodang tõuseb koguni 2-kordseks. Kolhoosi piimakari suureneb 350 lüpsilehmani. Sigu tuleb seitseastaku lõpul nuumata 1000.
„Kuidas laheneb söödaprobleem, kust saab jõusööta?” nii küsiti ühel poliitkooli õppusel.
„Oma majandis tuleb toota. Juba 1960. aastal läheb meil põldheina alla kuni 50 protsenti põllumaast, kartuli alla – 10 protsenti. Maisi külvipind kahekordistub. Samuti peab kahekordistuma teraviljasaak ühelt hektarilt,” oli minu vastus.
Lüpsja H. Kõivsaar arvas, et „neid ülesandeid saab täita vaid siis, kui tublisti suurendada orgaaniliste väetiste kogust, eelkõige turba tootmist.” Temal on õigus.
Tänavu on plaanis lõigata 3000 kantmeetrit turvast. See kogus peab aastast aastasse tunduvalt suurenema, peamiselt kolhoosidevahelise turbatootmisnõukogu arvel, kus on kasutusel rohkem mehhanisme.
Kolhoosnikute arvates tuleks enam tähelepanu osutada maaparandustöödele. Väär on see, et praegu tegeleb sellega kolm asutust – maaparandusjaam, remonditehnikajaam ja kolhoos ise. Oleks õigem, et maaparandustöid viiks läbi üksnes maaparandusjaam. Tal on olemas selleala spetsialistid ja tehnika.
„Millised on seitseaastakul kolhoosi ehitustegevuse perspektiivid?” – tunnevad huvi lüpsja H. Ojasoo, traktoristid H. Boom, H. Vaidla jt. Meil on praegu veel raskusi ehitusmaterjalide hankimisega. Püüame neist üle saada ning uue karjalauda ehituse lõpetada. Lähema 2-3 aasta jooksul ehitame kolhoosiklubi. Areneb ka elamuehitus. Praegu ehitab individuaalelamuid kolm kolhoosiperet. Tänavu on kavas alustada veel viie elumaja ehitustööd.
Need on vaid üksikud märkmed. Kuid juba neis ja arvukates teistes kolhoosnikute poolt ülestõstetud küsimustes kajastub ühine tahe – täita seitseaastaku plaan 4-5 aastaga.
I.PADAR, Stalini-nim. kolhoosi poliitkooli propagandist
Pildil: Stalini-nim. kolhoosi poliitkooli propagandist Ilmar Padar valmistub järjekordseks õppuseks.

"Siirius" vabastati lõbustusmaksust

Võru Teataja 28. märts 1929
Vastutulek Urvaste Siiriusele
Maavalitsus on vabastanud Urvaste “Siiriuse” pidude sissetulekud lõbustusmaksust ühe aasta pääle. Oma palvet põhjendas “Siirius” seega, et seltsil oli suuri väljaminekuid uue seltsimaja ehitamiseks. Teatavasti ollakse nüüd suurte pingutuste tagajärjel majaehitamisega lõpule jõudmas ja maja õnnistamist toimetatakse juba eelolevatel pühadel.

Lihtsalt Tamme-Lauri tammest 50 aastat tagasi

Töörahva Elu 26. märts 1959
Tutvustame rajooni looduskaitse objekte
Urvaste vana tamm
Urvaste külanõukogus “Võidulipu” kolhoosi maa-alal, Urvaste 7-kl. Koolist 200 m loode pool kasvab vana tamm. Oma välimuselt ja mõõtmetelt on see ainulaadne rajoonis: tüve ümbermõõt 130 sm kõrguselt 8 m, läbimõõt samalt kõrguselt 2,7 m, kõrgus – 16 m ja võra suurim läbimõõt – 26 m.
Puu on tiheda võraga, jämedaoksaline. Äikese tagajärjel on latv murdunud. Tüvi on kõver, selles esineb õõnsusi. Tamm on täiesti elujõuline, kuigi kõrge vanadusega. Puu võeti uuesti looduskaitse alla 1958. aastal
Mida räägib rahvasuu
See tamm on ligi 500 aastat vana. Veel praegu levib rahvasuus puu kohta järgmine lugu.
Üks Rootsi kuningaist oli Eestist lahkudes pistnud tammekepi latvapidi maasse ja ütelnud: „Kui see tamm kasvama läheb, tulen ma veel Eestisse tagasi.”
Tamm läinudki kasvama ja kasvab praegugi, seda kuningat aga pole Eesti pinnal rohkem nähtud.

Vaabina kool härrastemajja

Võru Teataja 23. märts 1929
Kool härrastemajja
Vaabina vallavolikogus oli elav vaidlus
Vaabina viimasel vallavolikogu koosolekul oli kõneall koolimaja asukoha küsimus. Teatavasti on lubatud mõisa endine härratemaja vallale müüa koolimajaks ümberehitamiseks.
Kooli asukoha kindlaks määramisel tekkisid koosolekul elavad vaidlused. Üks osa pooldas mõisa asukohta koolimajaks, teine osa aga senist Peebu asukohta.
Asuti hääletamisele. Selle tulemuseks oli, et koolimajaks otsustati osta ja ümberehitada endine mõisa härrastemaja ja kool Peebult üle viia.

Urvaste “Siiriuse” teatrihoone valmis

Võru Teataja 23. märts 1929
Urvaste “Siiriuse” teatrihoone valmis
Suurejoonelised pidustused 31. märtsil
Laulavad kaks liidu segakoori ja mängib suurendatud orkester.
Urvaste “Siiriuse” seltsimaja ehitusega ollakse lõpule jõudmas ning teatrihoone avamine on kindlaks määratud esimese lihavõttepüha pääle.
Ehitusega alati juba möödunud kevadel ja loodeti jõuluks lõpule jõuda, kuid ainelise kitsikuse tõttu see hilines. Juhatuse energilisel eestvõttel on kohalik seltskond oma toetustega seltsimaja ehituse lõpule viimise siiski võimaldanud.
Avapidu on kavatsetud suurejooneliselt. Kell 6 on vaimulikud talitused, lutheri ja apostliku õigeusu kommete järele. Sellele järgneb kõne seltsi senisest arenemisest ja tegevusest. Kõnele järgnevad tervitused naaberseltsidelt ja asutsutelt, ühisustelt ja isikutelt.
Avamisele järgneb õhtul pidu. Eeskava on laialdane. Kavas on koorilaulud hra J. Kolki juhatusel, kuna vaimulikult talitusel laulab hra J. Vassila juhatusel vaimulik koor. Lauludele järgnevad arvatavasti suurendatud orkestri ettekanded. Mängu lavastajaks on hra O. Märtin.