Aleksander Kornelli sünnipäev

Ugala 14. jaanuar 1932
Aleksander Kornell 40 aastat vana
Tüseda töömehe juubel.
Aleksander Kornell’i nimi rahvaesindajana Riigikogus ja Võru vallavolikogus on hästi tuntud igale võrumaalasele. Seda muidugi oma asjaliku töö ja tegevusega, mis sihitud meie põllupidajate pere raske seisukorra parandamiseks. Kahjuks on temal üksinda raske midagi korda saata, kuna teised rahvasaadikud Võrumaalt kas huvipuudumise, isikliku heaolu või ilmavaatelise lahkumineku tõttu maakonna põllupidajate hädadest ja raskustest suurt muret pole tundnud. Toome ühe näite. Vanast ajast peale on Võrumaa põllumehe suurimaks tulualaks olnud linakasvatamine. Aleksander Kornell oma kaasmõttelistega põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate rühmast on esinenud nõudega allaläinud linahindade kindlustamiseks midagi ette võtta. Samuti on nõutud preemiamaksmist eksportvõi tootjaile, meie naaberriikide eeskujul. Kõik see on jäänud „hüüdjaks hääleks kõrbes“, vaatamata rohkearvulisele „põllumeeste“ nimel tegutsevale rahvasaadikute arvule – ka Võrumaalt.
Aleksander Kornell on põline võrumaalane. Ta on sündinud 15. jaan 1892 a. Võrumaal Uue-Antsla vallas, Uue-Antsla mõisas mõisateenija pojana. Õppis ja lõpetas Tartu õpetajate seminari 1912. a. Nüüd oli ta kaks aastat õpetajaks-juhatajaks Tartumaal Igevere algkoolis. Ilmasõja lahtipuhkemisel ta mobiliseeriti. 1. mail 1916. a lõpetas ta Vladimiri sõjakooli lipnikuna. 1917. a siirdus ta Austria rindelt kodumaale ja astus formeeritavasse Eesti väeossa. Vahepeal sai ta Valgjärve end. ministeeriumi kooli juhatajaks, kuid peatselt kutsus tema lahtipuhkenud Vabadussõda jällegi rindele. Suurema osa lahingutest tegi ta kaasa Kalevi malevas, olles alguses nooremaks ohvitseriks, kuid hiljem sai ta väeosa ülema kohusetäitjaks. Ta oli pikemat aega ka rügemendi kohtu- ja ohvitseridekogu esimeheks.
Mõniste lahingus sai ta haavata 1919. a. Lahinguis ülesnäidatud vahvuse eest omandas ta tasuta maasaamise õiguse. 1921. a lahkus ta reservi kapteni auastmes. Sama aasta kevadel sai ta oma sünnikohast Uue-Antsla as. normaalasundustalu „Vabaduse“, mille kogusuurus 18 ha.
1924. a mässukatse puhul määrati ta kaitseliidu Antsla malevkonna pealikuks, kust ta lahkus 1926. a. novembri kuul. Siis sai ta kutse osa võtta 3. Riigikogu tegevusest. Sellest ajast peale kuulub ta kaitseliidu Antsla malevkonda malevkonna pealiku abina. 1929. a. valiti ta Riigikokku tagasi, kus püsib ka tänaseni põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate koonduse esindajana. Ümbruskonnas on ta tuntud agara omavalitsuse- ja seltskonnategelasena.
Aleksander Kornell on abielus ja 4 lapse isa. Tema hinges põleb tuline isamaa-armastus. See leidis kord väljendust raskes heitluses Vabadussõjas. Haavadest nõrgus verd … vaba kodumaa pinnale.
Mõisateenija, pedagoog, ilma- ja vabadussõjalane, põllumees, kaitseliitlane – pikk rida aalasid, kus aastakümnete jooksul aktiivselt tegutsetud, jõudu ja energiat kulutatud, vähe enese, enam ühiskonna heaks.
See töö on tunnustatud ka rahvaesindajana, millisel kohal Aleksander Kornell püsib kuuendat aastat – mitte kohasoojendajana ja käetõstjana, vaid tõsise töömehena, kellele kallid riigi huvid ja rahva heakäekäik.
Võru maavolikogu liikmena on A. Kornell saanud üldise tähelepanu osaliseks asjaliku arvustuse ja ettepanekutega, milledest enamikus leidnud vastuvõtmist, vaatamata volikogu koosseisu plitilisele kirevusele ja vastasrindsusele.
Põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate Võrumaa järjest kasvav ja tugevnev pere soovib nende ridadega A. Kornell’ile perekonnaga tema 40-a hällipäeva puhul tervist ja jõudu tööks Võrumaa ja Eesti eduks ja õnneks!

Olevik 1892 - karskus kuum teema

Olevik 13. jaanuar 1892
Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumed.
):( Urvaste karskuse seltsi „Koit“ poolt peeti kirjandusline õhtu segakoori lauludega. See oli Koidu seltsi poolt teine niisugune õhtu sügisest saadik sääl pidada. Tähendatud päeval oli ka rahvast õige rohkeste kokku kogunud. Koidu seltsi poolt pakuti mitmed kõned, mida elavusega vastu võeti. Selsamal õhtul tõusis elav soov rahva sekka, et ka siia karskuse selts sünniks. 30 inime’t andsivad ennast üles, igaüks valmis üht rublat andma, et aga selts asuks. Lootuse järgi saab see ka sündima. Tublidest eesvõtjatest ei saa siin ka puudu olema.
):( Urvaste surnuaial maeti enne pühi 92 ½ aastat vana, Kaspre Koller maha. Matuse kõnes tähendas õpetaja, et nii vana inimest praegu Urvaste kihelkonnas enam ei ela.
):( Urvastes K. vallas peeti perekas pulm 28. ja 29. dets. täitsa ilma joovastavate jookideta ära, sest mõrsja ja peig ise olivad mõlemad karskuse seltside liikmed, üks Koidu, teine Edasi seltsist. Oli näha, et ilma viinata inimesed veel rõõmsamad võivad olla, kui seda juues väsinud peadega. Palju järele tegijaid!

Haridusseltsidel täpselt 10 aastat vahet

Võru Teataja 12. jaanuar 1922
Urvastest
1.jaanuaril s.a. pidas Urvaste rahvahariduse selts oma avamise koosolekut, Urvaste valla algkooli ruumides. Rahvast oli haruldaselt palju, ruumikas koolimaja oli inimesi tungil täis. Rõõmustavaks nähtuseks tuleb lugeda, et ka vanemaid inimesi ja taluperemehi rohkel arvul koosolekule oli ilmunud.
Koosoleku juhatajaks valiti üliõp. Joh. Kerge, kes kõnega esines, meeldetuletades seltsi otstarvet ja tähtsust. Selle järele tõi kapten Soo lühikese ja kujuka ülevaate Eesti rahva minevikust, iseäranis tähelepannes vaimlise töö arenemist ja selle tähtsust edaspidises rahvaarenemise käigus. Koosolijaid põhikirjaga tutvustas hra Sõrmus. Liikmeks astus üle saja isiku, mis elavust tõi ja huvist seltsi vastu tunnistust andis. Juhatuse valimine sündis kinnisel hääletamisel ja valiti: üliõp. Joh. Kerge, vallakirj. Vold. Sõrmus, talupidaja Julius Prisko ja asunik Hussar. Eesti noorsoo liidu „Siiriuse“ nimel soovis seltsile õnne ja jõudu hra Keller. Kord koosolekul oli kaunis eeskujulik ja vagane, kuigi ka seal omad „Joonased“ ja „Vanjad“ ei puudunud, kes alguses seda iga moodi kõiksuguste väiklaste nõudmiste, ettepanekute ja protestidega, mis isiklist laadi, rikkuda püüdsid. Korraldajatele tohiks küll ette heita seda, et ruum kütmata, külm ja pool pime oli, mis koosolijatele selle poolest õudse tundmuse jättis. Loodame, et uus selts väiklastest omavahelistest tülidest kõrgemal seisab, mis siinsetes seltsides harilikuks nähtuseks on. Selleks õnne, jõudu ja püsivust! Agricola.

Võru Teataja 12. jaanuar 1922
Uue-Antslast.
1.jaan pidas Antsla haridusselts oma kümne aasta juubeli pidu. Pidu eeskava oli mitmekesine: kanti ette meeste- ning naiskoori laulud ja tubli näitemäng. Pidusöögist, mis maitserikkalt korraldatud, võtsid osa peale seltsiliikmete paljud kutsutud võõrad esitajad teiste naaber valla seltside poolt. Pidulauas peeti rohkesti kõnesid ja sooviti õnne ja jõudu, et selts edaspidi veel paremate tagajärgedega töötaks kui tänini. Selts on kümne aasta jooksul, olgugi et osa seda aega sõja kestvusel mööda saatis, millal tegevus harilikult seisma jääb, üsna jõudsasti töötanud: pidusid ja kõneõhtuid toime pannud, raamatukogu avanud ja seda aeg-ajalt täiendanud.
Piduline a-e.

Tuleõnnetus

Meie Aastasada 11. jaanuar 1912
Kodumaalt
Urvastest. Au. 4. skp. põles Urvaste õpetaja maja maha. Tuli alganud lagunenud korstnast. Kirikuraamatud ja majakraam suudeti ära päästa, aga muidu langes kõik tuleroaks.

Urvastesse kaks rahvamaja?

Postimees 9. jaanuar 1932
Urvastesse kaks rahvamaja? Urvastes on kaks haridussihilist organisatsiooni. Noorsooliit "Siirius" ja Urvaste haridusselts. Noorsooliit "Siirius" on juba omale üles ehitanud Koiku rahvamaja. Et aga vallamaja juure on ehitatud suur ajakohane uus koolimaja, mis valmib kevadeks, siis võimaldub haridusseltsil tegutsema hakata uues ajakohases koolimajas, kus olemas ruumid korralikule rahvamajale peale kooliruumide. Esialgsete kalkulatsioonide järele arvestataksegi Urvaste 2 rahvamaja: "Siiriuse" rahvamaja Koigus ja Urvaste koolimaja teise rahvamajana, mis oleks ka päris otstarbekohane, sest nendel on vahe, mis nõutud rahvamajade seaduse järele.

Töökuulutus

Võrumaa Teataja 8. jaanuar 1942
Urvate vallavalitsus vajab saksa keelt valdajat
vallasekretäri abi
Koha saamiseks avaldised ühes dokumentidega esitada vallavalitsusele hiljemalt 12. jaanuariks 1942. a.
Vallavalitsus.

Jõulupidu

Võru Teataja 5. jaanuar 1922
Vaabinast
Teisel jõulupühal, s.o. 26. dets 1921. a. korraldas Vaabina rahvaraamatukogu selts sama valla Peebu koolimajas perekonna-õhtu. Eeskavas olid: segakoori laulud, naljaettekanded, tants, post ja muusika.
Osavõtmine oli kaunis elav, sissetulek õige ilus. Silmatorkav oli see, et nimetatud pidusaalis mitte ühtegi istet peale seinaäärsete pinkide ei olnud.
Laulud kanti mittekokkukõlavate häältega ette. Naljaettekannetega oli nähtavasti kogu publikum rahul. Keelpillide muusikakoor, mis tantsu ajal mängis, oli ka niivõrd organiseerimata, et kokkukõla puudus ja üks mängija teistest ette jõuda püüdis.
Mis puutub pidu korrasse, siis puutus purjus isikuid ja käratsejaid siin ja seal silma, ka saalis tolgendasid nad tantsijate jalus, enamasti poisikese ohtu isikud.
A. Kahre

Ühte koma teist aastast 1912

Olevik 4. jaanuar 1912
Kodumaa.
an. Antslast. Vastse-Antsla koolimajas peeti jõulu viimasel pühal näitemüüki ja pärast näitemüüki kanti kooliõp. P. Treumuthi juhatusel mõned laulud ette. Näitemüük pandi Urvaste kihelkonna kooli, aga näitemäng „Tiiger“ Urvaste Hariduse seltsi heaks toime. Näitemängust tuli sisse 146 r. 7 kop., välja läks 42 r. 95 kop., ülejääk 103 r. 12 kop. Näitemängust tuli sisse 101 r. 18 kop. , välja läks 23 r. 3 kop., üle jäi sellega 78 r. 15 kop. Pidust osavõtmine oli nii rohke, et piletitest kui ka ruumist puudus tuli. (üldiselt sama jutt ka Meie Aastasada 4. jaanuar 1912)
G(?).V. Urvastest. Meie kihelkonnas on kaheksa valda, kokku peale 11 tuhanda hingega. Viinapoodisid on kolm, millede hulgast kõige suurem lõikus Antsla aleviku omal on. Tema aastane läbimüük on peale 30 tuhanda rubla. Õllepoodisid on viis, milledest jälle kõige tublim Antsla aleviku trahter on. Antsla alev on urvastlaste tähtis kogumise paik. Seal on palju poodisid, seltsisid ja postkontor. Joomisega minnakse liig kaugele. Kõrtside vastu võitlemiseks vallavalitsus misgisuguseid sammusid ei astu. Näituseks hakkas Uue-Antslas olev „Ala“ kõrts mitmeaastase puhkuse peale jälle käima, kuid vallamehed vaatavad vaikides pealt, olgugi et tõkkeid oleks võinud teha. Ennemine valitses siin kaunis rahu, s.o. kui kõrts puhkusel oli, kuna nüüd sagedaste suuri kakelusi ette on tulnud. Urvastes on ka karskuse selts olemas, mis harva oma elumärkisid näitab. Ja mis suudab ka paarikümne liikmeline seltsike ära teha?
-Kooli olud. Urvastes töötavad 16 kooli, nendest üks Lutheri- ja teine Õige-usu kaheklassiline kihelkonna kool. Vallakoolid on kõik üheklassilised ja ühe kooliõpetajaga peale Uue-Antsla, Kergula ja Vaabina. Urvaste kihelkonnakool on oma ruumide poolest liig vilets. Ainult Uue-Antsla kaheklassilisel vallakoolil Urvaste kiheleonnas on maja, mida ajakohaseks võib nimetada. Maja maksab 13 tuhat rubla ja on kahekordne kivi ehitus. Valla poolt on majahoidja ametis. Õpeabinõusid on koolil rohkeste. Tuleval aastal mõtleb vald kolmandat kooliõpetajat veel juurde võtta, nii et õpetust kolmes koolitoas korraga antakse. Muidugi mõista on vallal kaunis raske ehituse kulusid kanda ja praegu on veel rohkeste võlga maksta. Oleks vald ministeeriumi kooli avanud, nagu paljude edumeelsemat soov oli, siis oleks kuludega kergemine toime saadud.
Kooliõpetajate palgad on meie kihelkonnas ikka nagu igal pool viletsad. Nooresoo hariduse eest kantakse kaunis kenaste hoolt. Kellel kuidagi jõudu jatkub, koolitab oma lapsi linnas.

Meie Aastasada 14. jaanuar 1912
Kodumaalt.
Vastse-Antslast. A-n. Hõlpsama lastekoolitamise pärast hakati meil Vastse-Antslas juba ammu kaheklassilist kooli soovima; ühed olivad kaheklassilise ministeeriumi, teised kaheklassilise vallakooli poolt. Peeti suuri sõdasid, mis isegi ajalehtede veergudele ulatusivad. Viimaks jäi vallakooli asi võitjaks ja 1910. a. sügisel avati kaheklassiline vallakool, kus kaks õpetajat töötavad. Kooliõpetajad hakkasivad agarasti juba alguses 4 jaoskonnaga töötama, ilma et neid selleks valla ehk inspektori poolt oleks kohustatud. Nendel kui noortel meestel on nähtavasti rahva kulturaline edenemine südame pääl, sest muidu ei oleks nad, ilma et nendele selle eest midagi maksetaks, neljandat jaoskonda avanud. Kuid inimene ei ela üksi aadetest, tarvis on ka kõhule midagi saada. Ja kooliõpetajad lootsivad ka, et vald, kelle lapsed nende juures koolis käivad, nende tööd hinnata oskab, ning ilmusivad 17. novembril mineval aastal volikogu ette ja palusid kumbgi oma palka 50 rbl. võrra kõrgendada. Asi lükati uue aasta pääle edasi. 4. skp. tuli asi volikogus arutuse alla. Otsustati kooliõpetajatele palga lisa mitte anda. Leidus isegi niisuguseid mõtteavaldajaid, kes tõendada julgesivad, et palgatõstmine kahjulik olla, sest siis antavat kooliõpetajatele võimalus edasi õppida ja ennast edasi harida. Niisugused minna aga kohtadelt pea ära.

Ühinemine

-Võru kreisis on Karola ja Igaste vallad üheks vallaks ühendatud, niisama Urvaste, Koigu ja Truuta mõisa vallad.

Nukker uudis aasta viimasel päeval

Võru Teataja 31. detsember 1931
Uue-Antsla härrastemaja viimane kosilane läks.
Hoone on pühendatud parandamata surmale.
Uue-Antsla mõisa härrastemaja ostis Uue-Antsla vald omale koolimaja otstarbeks juba hää hulk aega tagasi. Nüüd aga on vallavolikogu jõudnud äranägemisele, et härrastemaja kooli jaoks üldse kõlbulik pole. Kõigepäält on hoone vana ning kõdunenud ja nõuab liiga suurt remonti, mida vald kanda ei jõua. Päälegi asub härrastemaja kooli jaoks liiga valla ühel äärel.
Kõike seda arvesse võttes otsustas vallavolikogu nüüd ostust loobuda ja sellest ka põllutööministeeriumile teatada.
Sellega on Uue-Antsla härrastemaja nähtavasti ka viimase „kosilase“ kaotanud ning hoone on paratamatult surmale pühendatud.

Isikumaksud

Võru Teataja 31. detsember 1931
Antslas määrati makse.
Uue-Antsla vallavolikogu jõudis vist esimesena kogu maakonnas kindlaksmäärata maksud tulevase eelarveaasta jaoks. Isikumaksuks määrati meestele 6 krooni ja naistele 3 krooni.

Kolm uudist üksteise järel - peaaegu nagu vallaleht

Võru Teataja 31. detsember 1931
Urvaste kõrtsimees jäljetult kadunud.
Kaupluse uksed pühadest saadik kinni.
Urvaste kiriku ligidal Alakõrtsis pidas kauplust ühes õllemüügi õigusega keegi Osvald Kivi. Juba mitu aega liikusid kuuldused, et mees olla maksuraskustes. Enne pühi ühel ööl aga oli mees kõige oma kraaminatukesega poest kadunud. Kui pärast pühi ikka veel kauplust lahti ei tehtud, läks asi rahva silmis kahtlaseks ja nii selguski poepidaja kadumine. Praegu on kaupluse uksed kinni ja keegi ei tea, kuhu kaupmees kadus.

Võru Teataja 31. detsember 1931
Uue-Antsla rahvamajast ei saa asja.
Plaanid lükati paremaid aegu ootama.
Uue-Antsla vallavolikogul tekkis juba varakult kavatsus ehitada vallale kohane rahvamaja. Asuti isegi kavade valmistamisele ning maavalitsuse tehnika-osakonna juhataja poolt valmistati kolm rahvamaja plaani. Vallavalitsus esitas need plaanid hiljuti vallavolikogule väljavalimiseks ja kinnitamiseks.
Vallavolikogu asus aga nüüd eriseisukohale. Nimelt leiti, et praegusel kitsal ajal on raske ette võtta rahvamaja ehitamist, mispärast kogu kavatsus tuleb jätta paremaid aegu ootama. Sellekujulist ettepanekut pooldas vallavolikogu täies oma koosseisus.

Võru Teataja 31. detsember 1931
Tubli operett Uue-Antsla oludes.
Peosaal ei suutnud kõiki pidulisi mahutada.
Pühade ajal kanti ette Uue-Antsla haridusseltsi näitetrupi poolt P. Milo ja H. Frey operett „Armunud onu“, mis suurte kiiduavaldustega publiku poolt vastu võeti. Tuleb märkida, et lavastaja oli teinud selles operetis suurt tööd. Tõsine kompliment hra R. Meltsile kui lavastajale selle raske vaeva eest.
Ka üksikutest näitlejatest jäi seekord hää mulje. Peaosa hra Meltsi käes oli meisterlik, nii et publiku aplaus tema arvel oli täiesti õigustatud. Olgu siin veel mainitud prl. M. Krevald näitlejanna Dolly Mirabelly osas, hra K. Taal end. vene kindrali Šumašetsevina, A. Sollmann kunstniku Pintselpotina, J. Kõiv armunud onu tütrena. Üldiselt olid kõik näitlejad hoos ja koosmäng hää.
Rahvast peole oli ilmunud nii rohkesti, et Uue-Antsla rahvamaja ruumikas saal ei suutnud kõiki ära mahutada ja paljud olid sunnitud kodu tagasi pöörama. Sissetulek peost ligi 300 krooni.

Vot kus üks selts majandas

Võru Teataja 29. detsember 1931
Selts 2000-kroonise kassaläbikäiguga.
Urvaste „Siirius“ tegutseb hoolikalt.
Tänavu sügisel tegi Urvaste „Siirius“ oma avaliku rahvamaja kallal suurema remondi, mis võimalikuks sai selleläbi, et laulupäevast kaunike summa ülejääki jäi.
Rahvamaja sai välise voodri ja ka värvi, nõnda et nüüd maja kõigiti kaunim välja näeb. Et kassas seisvat raha enam ei ole, siis kestab elav tegevus pidude näol juba sügisesest hooajast.
Esimesel jõulupühal oli „Siiriuse“ rahvamajas suurem pidu. Kanti ette operett „Kosjasõit“.
Tänavune liidu kassa läbikäik ulatub võib olla ligi 2.000 krooni.

Uue-Antsla etenduse arvustus

Ugala 29. detsember 1931
„Helifilm“ Uue-Antslas.
Eeskujulikumaid kohti pidu alal on Võrumaal Uue-Antsla. Siin võib juba näha tõsise püüdmise kõrval ka oskust näidendeid lavastada ja näitlejaid juhtida. Pühadeaegne pidu andis sellest jällegi tunnistust. Mängiti operetti „Armunud onu“. Sisustik võimaldab pöörast nalja. Meie ei saa mängu ja lavastuse juure asuda hariliku mõõdupuuga, kuna siin puht asjaarmastajatega tegemist, kusjuures valik väga piiratud. Seda tõendas ka kujukalt koor, mida püüti sulatada lavastusse, kuid mis sinna siiski hästi ei passinud. Naispeaosis proua Kõiv on laitmatu, tal on lavalist vilumust ja julgust – vististi isegi häältki, sest nähtavasti neelab lava akustika vähemalt poole häälejõust. Prl. Kreevald oli liigagi vahva ja oskas nähtavasti hästi kepiga ümber käia, ainult oma häälest ei saanud ta veel hästi jagu. Arvatavasti ei ole ka selle võitmine tal võimata, kui ainult head tahtmist oleks. Nüüd aga kõlas kõik nagu helifilm läbi halva aparaadi. Meesosades Melts rahuldas liigagi, Taalid muidugi ja ka Sollmanniga võis rahul olla. Sumashedsevi munder oli küll tsipake võõrastav ja liialdus, millest oleks pidanud hoiduma. Üldse kippus riietus mõneski kohas asja juba liig melodramaatiliseks tegema.
Publikut oli rohkem, kui oleks tohtinud sisse lasta. Rahvamaja endaga võib väga rahul olla meie oludes, kuid ühe pisiasja on ehitajad ära unustanud, nimelt väljakäigukoha. Ilma selleta ei ole hästi mõeldav ükski rahvamaja.

Siirius tegi operetti

Ugala 29. detsember 1931
„Siirius“ tegi ka operetti.
Uue-Antsla eeskujul hakkavad ka naaberseltsid operette lavastama. Esimesel jõulupühal proovis sellega ka Kivaste „Siirius“ oma rahvamajas. Loorbere taheti lõigata „Kosjasõiduga“. Kahjuks tuli asi nigelalt välja. Uue-Antsla tasapinda siin siiski veel nii pea ei saavutata. Kui mänguga veel kuidagi võis rahul olla, siis küll mitte lavastuse ja lauluga. Laulmiseks ei kõlba iga poiss ja tüdruk. Seda tõsiasja ei tohiks ka „Siiriuse“ mehed unustada.
Publikut oli laialt, kuid kuulajad oli nende seas vähe – ei suutnud lava nii palju kaasa tõmmata.

Uusi kruusaauke

Võru Teataja 29. detsember 1931
Uusi kruusaauke.
Maavalitsus otsustas uusi kruusaauke võõrandada Uue-Antsla vallas Pedaja talu maal ja Linnamäel Proosu talu maal.

No kas on ikka kriis läbi või?

Võru Teataja 29. detsember 1931
Urvaste koguduse kriis lõpulikult lahendatud.
Pääkoosolekul enne pühi moodustati osaliselt uus nõukogu.
Urvaste koguduses on kriis kestnud suvest saadik. Millest asi alguse sai, teab vist iga koguduse liige. Uue-Antsla ringkonnad, eesotsas end. nõukogu esimehega ja Uue-Antsla soovidega tulid mõttele, et tarvilik on Urvaste koguduse organistina ametisse panna A. Kripsoni, ilma et arvesse oleks võetud, kas nimetatud isik selleks ka küllalt kohane on. Pandigi kirikunõukogu poolt Kripson ametisse. Kuid tuli kokku koguduse pääkoosolek ja leidis, et siin on sihilikult ja sugulaste toetusel A. Kripson ametisse kutsutud.
Kirikunõukogu oli koguni hääks arvanud uuele muusikamehele kahekordselt suuremat palka määrata eelarve korras, kui seda sai endine organisti k.t. J. Kolk. Seekordne pääkoosolek kinnitas endise organisti k. t. J. Kolki uuesti ametisse, kuna aga nõukogule Kripsoni valimise pärast umbusaldust avaldati.
Siit algas lööming. Uue-Antsla ringkonnad Kripsoni pooldajatena kutsusid teise pääkoosoleku kokku, sest leiti, et J. Kolki ametisse kinnitamine on sündinud liialt väikse pääkoosoleku ees.
Järgmine pääkoosolek paisuski suureks, kuna mõlemailt poolt kokkutulemiseks tööd tehti. Ka teine pääkoosolek, millest osa võttis 152 kog. liiget, mõistis Kripsoni valimised hukka ning kinnitas ametisse esimese pääkoosoleku eeskujul J.Kolki.
Arvatavasti selletõttu, et õpetaja J. Valk Kripsoni isikut organisti kohale ei toetanud, arvati hääks Uue-Antsla ringkondade poolt nüüd juba õpetajale kallale tungida vallandamise sihiga. Algasid suured reklaamartiklid ajakirjanduses, kus vahetpidamata J.Valki vallandamisest jne. räägiti. Jällegi määrati pääkoosolek, mis nüüd enne pühi ära peeti ja mille päevakorras õpeta J. Valki vallandamine seisis.
Nüüd valmistasid mõned tasakaalukamad koguduse liikmete soovil eri kandidaatide nimekirja kirikunõukogu 1/3 osa liikmete valimiseks, kuna kirikunõukogu poolt loomulikult oma nimekiri oli esitatutud.
Pääle valimisi selgus, et koguduse liikmete erinimekiri on kõik oma kandidaadid läbi viinud, kuna nõukogu poolt esitatud nimekiri ainustki kandidaati nõukogusse ei suutnud saata.
Nüüd on siis Urvaste kirikunõukogu sihilikule tegevusele piir pandud, kuna uute nõukogu liikmete juurdetulemisega Uue-Antsla ringkonnad enam mõjule ei pääse. Loodetavasti teeb uus nõukogu asjalikult koguduse kasuks tööd.

Rahu majas? Eks me näe!

Elu 24. detsember 1931
Pühadeks Urvastes rahu majas
Koguduse pääkoosolekul valiti uusi nõukogu liikmeid ja lükati eelarve tagasi.
Urvaste koguduse erakorraline pääkoosolek peeti pühapäeval, 20. dets. õpetaja majas. Koosolekule oli ilmunud koguduse liikmeid õige rohkelt. Koosoleku eelpäevadel tehti kõvasti Vaabina ja Urvaste valdades kihutustööd ning koosolekule ilmus õige suur arv õpetaja Valki frondimehi. Koosolek oli võrdlemisi vaikne, saadi läbi vaiksema sõimuga. Esimese päevakorra punktina seisis 1/3 nõukogu liikmete valimine. Antsla meeste poolt esitatud nimekiri tühistati mõningate puuduste tõttu ning uuteks nõukogu liigeteks pääsesid eranditult kõik Urvaste ja Restu mehed – Valki poolehoidjad. Kuna Valki poolehoidjad koosolekul rõhuvas enamuses seisid, siis lükati ka koguduse eelarve tagasi, milles oli kärbitud tublisti õpetaja palka. Koosolekul otsustati koguduse teenistusse palgata uus organist. Näib, et pühadekski Urvaste koguduses rahu majja saab.

Sahkermahker aastal 1921

Eesti Politseileht 24. detsember 1921
Riigimõisa valitseja süüpingil.
1919. aasta lõpul riigistatud Vana- ja Uue-Antsla mõisate revideerimise-käigul leidis sellekohane kommisjon, et mõisa hoolekande-valitseja Jaan Rõõmus mõisa varandust kõrvale oli toimetanud ja oma kasuks tarvitanud. Tunnistajate läbi tehti kindlaks, et Rõõmus augusti lõpul mõisa aidast 39 puuda nisu võtnud, püüliks jahvatada lasknud, millest osa kellelegi pagarile müünud; mõisa linnastest oli ta 16 ½ puuda omale õlletegemiseks tarvitanud ning Kersna karjamõisa rentniku poolt tema kätte makstud puhtakasu maksusumma kassaraamatusse sissekirjutamata jätnud. Peale selle oli Rõõmus mõisa tarviduseks kolm pargitud loomanahka ostnud ja need väljaminekuna hobuseriistade parandamiseks raamatutesse kanda lasknud, kuna tõepoolest ainult pool nahka ära oli tarvitatud ja ülejäänud osa Rõõmuse erakorterisse paigutatud. Peale kuritarvituste avalikukstulekut tasus Rõõmus tema läbi sündinud kahju mõisa kassasse ära, peale linnaste, mille väärtus 1650 marka.
Asja kohtulikul arutusel 21. juunil s.a. mõistis Tartu-Võru rahukogu, karistusi koostades, kaebealuse Jaan Rõõmuse üheks aastaks vangi, 1000 marka kohtumaksu ja põllutööministeeriumi heaks 660 marka kahjutasu maksma.
Otsuse peale kohtupalati apelleerides, seletab Rõõmus, et mõisa aida võtmed tema käes pole olnud ja tema linnaste kadumisest midagi ei tea; tema poolt ära müüdud jahu olnud tema eraomandus, sama ka linnaksed, millest ta omale kalja teinud; ka olnud temal kui mõisa valitsejal täieline õigus mõisa varandust neis ruumes pidada, kus see temale kõigekohasem paistnud.
Kohtupalat muutis rahukogu otsuse ja mõistis Rõõmuse 9 kuuks vangi ning 500 marka teiseastme kohtumaksu maksma; põllutööministeeriumi tsiviilnõudmine jäeti rahuldamata. -

Kolumn Uue-Antsla elust aastal 1921

Võru Teataja 24. detsember 1921
Pildike Uue-Antslast.
Uue-Antsla vald, mida kahtlemata üheks rikkamaks, suuremaks ja ärksamaks Võrumaa valdadest peetakse, oli seda ainult kaugemas minevikus – mitte nüüd.
Valla keskpunktiks on nagu mujalgi vallamaja, kus ka valla algkool asub. Kaugelt vaatajale, möödasõitjale pakub see suur, kahekordne kivimaja, mis enne sõda oma kümme tuhat maksma tuli, ilusat vaadet. Astud aga vallamaja õue, muudab pilt ennast täiesti, rõhudes nägemise orgaane: vanad remondi tööde jätised vedelevad hunikus siin ja sela, hobuse sõnniku ja muud mädanema löönud aastate kestel kogunud jätisehunikud laotavad kihvtist õhku laiale.
Sammud koolimaja poole mööda puiestiku taolist maariba, mis viimasel suvel karjamaaks on muudetud: siin ja seal lamavas sõnniku hunikud marjapõõsaste vahel ja tee ääres. Ümber nägusa maja, kus mängu-muru ehk jalutusplats oleks pidanud olema, vedelevad samuti remondi tööde jätite hunikud ja pudeli killud. Koolimajast lõuna-hommiku pool kerkib suur hall hoone taeva poole. See on magasiait, maja, mille pärast suuri sõna sõdasid on peetud.
Juba aastaid seisab ta tarvitamata, ainult mõnikord kihab temas elu. See on siis, kui Vanemuine ilusatel pühapäeva õhtutel selle maja kohal lehvib ja Kungla laste rõõmsat laulu pealt kuulab: siis peab Antsla Rahvaharidusselts oma pidu-õhtut.
Isuga kuulab siis kohalik noorsugu siinsete seltsitegelaste nalja pealt. Maja hallitanud seinad ei jõua seesviibijate meeleolu tumestada, olgugi et näitelava ilma dekoratsioonita ja samuti ka ettekanded aegades hallitanud vaimu esitavad. Kantakse aga midagi tõsisemat ja ajakohast ette, siis on unist olekut märgata, - oodatakse lõppu, millal kuulus „Limm“ ette astub ja kui laulurästas laulab:
„Hi, ha – Antsla – kuulus oled sa, laulukaja, sõimukaja, kaardimooriga.
Siis algab tants seltsi keelpillide orkestri saatel. Tuju ülendab veel rohkesti voolav „vabariik“ ja varstigi on saalis kaks muusikat – kutsutud ja kutsumata.
See on siis selle halli maja saladus XX ne aastasaja kultuuriinimeste teater …
Hallist majast viib ilus puiestee ligi aastasaja vanuste puudega vallamaja trepi ette. Maja sissekäigust pahemat kätt on vallamaja viljapuu aed, ilusate ilupuudega ümber piiratud.
Aed, mis kolm aastat maas, vajunult ja lagunenult vedeles, on nüüd ometi üles tõstetud ja ära parandatud, ainult – et aiapostide ostmiseks mitte raha kulutada, arvasid vallaisad heaks aeda ilupuude külge kinni naelutada.
Meie esiisad said juba sellest aru, olgugi, et neid raske orjus rõhus, kui suur tähtsus on ilul ja nad istutasid vallamaja ümber, mis nende ühine omandus oli, ilupuud. Neil oli ilutunnet! Aga meie aja vallaisad tahavad seda hävitada. Trepp, mis vallamajasse viib, on lagunenud ja võib nii mõnelegi kõrge kontsa kandjale kahju sünnitada … Laiade räästaste alla on vallavalitsuse kuulutused ja teated üles löödud. Siin on aastakümnete naelad seina sees ja räägivad meile endistest aegadest …
Viimaks julged sisse astuda eeskotta, kus aga minutitki seista ei usalda, õigem ei kannata, sest ninasse tungib paha lõhn, mis otse väljakannatamata, iseäranis suvel.
Kus on meie tervishoid? Suvel lugesime seinalt: „Väljakäigu kohad hoitagu puhtad, neid pestagu ja desinfitseeritagu iga päev,“ – aga rohkem lugeda ei saanud, sest hais sundis lahkuma …
Viimaks astume ootamise tuppa. On teine kaunis ruumikas. Põrandalt võib aga julgesti labidaga maad kaevata, - ime, et seda veel köögivilja aiaks ei tarvitata.
Pahemat kätt seina ääres on valge, ilus gaseeritud kividest ahi, seinad aga on piibusuitsust mustemad ja kasimata. Nurgas lamavad nädalate pühkmed, mida välja kasida ei näe kellegil aega olevat. Viimaks võtad mütsi aupaklikult peast ja sammud arvatava kantselei ukse poole, et sisse astuda. Kantselei on ootetoast vähem, kuid oma sisseseade poolest teine:
Keset tuba on suur laud, mis paberitega ja raamatutega üle kuhjatud. Laua katteks on mingisugune must narmendavate äärtega ribul, mille koht küll kolikambris peaks olema. Edasi on kaks kappi ja aktide riiul, mille peal nähtavasti aastate tolm lamab. Kappide otsas on vanad tsaaride kullatud raamidega pildid – nagu oodates, mil hoolikad käed neid ja tolmust puhtaks pühiks ja seintele riputaks.
Ühes nurgas on vana kohtu kull hulga pudelite keskel, pea norgu vajunud, rebitud tiibadega. Mustuse poolest seintel, samuti ka põrandal ja igas kohas ei jää see ootetoast sugugi maha. Tuba ei ole vist küll mõni kuu pesemist näinud, kuna akendel ei tea kui kauaaegne kärbse mustus on. Peab imestama, kuidas temas inimesed töötavad ja sealjuures kõigega rahul on.
Selle asemel, et korda pidada, pannakse vallamajas piibud suitsema, sülitatakse põrandale ja kui keegi arukam nõudvam inimene julgeb tähendust teha, vastatakse hooletult: „See on ju vallamaja, ma võin siin teha mis tahan!“
See on siis selle ärksa valla komblus? Sündimisest saadik tahab siin igaüks tark olla ja asja oma seisukohalt vaadelda, üleüldist korda kõrvale heites. Sellepärast on igaühe kohus, kellel vallamaja puhtuse ja korra üle midagi ütelda on, mõjuvalt selleks välja astuda. Tehku seda uued, mida vanad ei teinud. Kõige rohkem peaks see sekretärisse puutuma, kelle kohus on vallamajas korda pidada – korra reeglid igale poole üles seada. Viimasel ajal on ju asi vähegi muutunud. Vähemalt vanad tsaariaegsed jätised on ära kraamitud ja kantseleid puhastud. Mis puutub aga muusse korrasse, siis ei taha see sugugi muutuda: tõmmataks piipu endiselt.
Loodame, et ka teised pahed kord kaovad ja et vallamajas kui ka ta ümbruses täieline kord ja puhtus saab valitsema.
-rg -