Aleksander Kornelli sünnipäev

Ugala 14. jaanuar 1932
Aleksander Kornell 40 aastat vana
Tüseda töömehe juubel.
Aleksander Kornell’i nimi rahvaesindajana Riigikogus ja Võru vallavolikogus on hästi tuntud igale võrumaalasele. Seda muidugi oma asjaliku töö ja tegevusega, mis sihitud meie põllupidajate pere raske seisukorra parandamiseks. Kahjuks on temal üksinda raske midagi korda saata, kuna teised rahvasaadikud Võrumaalt kas huvipuudumise, isikliku heaolu või ilmavaatelise lahkumineku tõttu maakonna põllupidajate hädadest ja raskustest suurt muret pole tundnud. Toome ühe näite. Vanast ajast peale on Võrumaa põllumehe suurimaks tulualaks olnud linakasvatamine. Aleksander Kornell oma kaasmõttelistega põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate rühmast on esinenud nõudega allaläinud linahindade kindlustamiseks midagi ette võtta. Samuti on nõutud preemiamaksmist eksportvõi tootjaile, meie naaberriikide eeskujul. Kõik see on jäänud „hüüdjaks hääleks kõrbes“, vaatamata rohkearvulisele „põllumeeste“ nimel tegutsevale rahvasaadikute arvule – ka Võrumaalt.
Aleksander Kornell on põline võrumaalane. Ta on sündinud 15. jaan 1892 a. Võrumaal Uue-Antsla vallas, Uue-Antsla mõisas mõisateenija pojana. Õppis ja lõpetas Tartu õpetajate seminari 1912. a. Nüüd oli ta kaks aastat õpetajaks-juhatajaks Tartumaal Igevere algkoolis. Ilmasõja lahtipuhkemisel ta mobiliseeriti. 1. mail 1916. a lõpetas ta Vladimiri sõjakooli lipnikuna. 1917. a siirdus ta Austria rindelt kodumaale ja astus formeeritavasse Eesti väeossa. Vahepeal sai ta Valgjärve end. ministeeriumi kooli juhatajaks, kuid peatselt kutsus tema lahtipuhkenud Vabadussõda jällegi rindele. Suurema osa lahingutest tegi ta kaasa Kalevi malevas, olles alguses nooremaks ohvitseriks, kuid hiljem sai ta väeosa ülema kohusetäitjaks. Ta oli pikemat aega ka rügemendi kohtu- ja ohvitseridekogu esimeheks.
Mõniste lahingus sai ta haavata 1919. a. Lahinguis ülesnäidatud vahvuse eest omandas ta tasuta maasaamise õiguse. 1921. a lahkus ta reservi kapteni auastmes. Sama aasta kevadel sai ta oma sünnikohast Uue-Antsla as. normaalasundustalu „Vabaduse“, mille kogusuurus 18 ha.
1924. a mässukatse puhul määrati ta kaitseliidu Antsla malevkonna pealikuks, kust ta lahkus 1926. a. novembri kuul. Siis sai ta kutse osa võtta 3. Riigikogu tegevusest. Sellest ajast peale kuulub ta kaitseliidu Antsla malevkonda malevkonna pealiku abina. 1929. a. valiti ta Riigikokku tagasi, kus püsib ka tänaseni põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate koonduse esindajana. Ümbruskonnas on ta tuntud agara omavalitsuse- ja seltskonnategelasena.
Aleksander Kornell on abielus ja 4 lapse isa. Tema hinges põleb tuline isamaa-armastus. See leidis kord väljendust raskes heitluses Vabadussõjas. Haavadest nõrgus verd … vaba kodumaa pinnale.
Mõisateenija, pedagoog, ilma- ja vabadussõjalane, põllumees, kaitseliitlane – pikk rida aalasid, kus aastakümnete jooksul aktiivselt tegutsetud, jõudu ja energiat kulutatud, vähe enese, enam ühiskonna heaks.
See töö on tunnustatud ka rahvaesindajana, millisel kohal Aleksander Kornell püsib kuuendat aastat – mitte kohasoojendajana ja käetõstjana, vaid tõsise töömehena, kellele kallid riigi huvid ja rahva heakäekäik.
Võru maavolikogu liikmena on A. Kornell saanud üldise tähelepanu osaliseks asjaliku arvustuse ja ettepanekutega, milledest enamikus leidnud vastuvõtmist, vaatamata volikogu koosseisu plitilisele kirevusele ja vastasrindsusele.
Põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate Võrumaa järjest kasvav ja tugevnev pere soovib nende ridadega A. Kornell’ile perekonnaga tema 40-a hällipäeva puhul tervist ja jõudu tööks Võrumaa ja Eesti eduks ja õnneks!