Elu 5. veebruar 1940
50.000-kr. meierei hoone Vaabinas
Uues hoones alustati tööd 1. veebruaril.
1.veebruaril algas töö Vaabina Piimaühingu uues meiereihoones. Hoone ehitustööd alustati möödunud kevadel. Ehitusettevõtjaks oli ehitusmeister J. Perv Tsoorust, kes viis oma töö lõpule 1. nov. 1939. a. Tööstus pidi täielikult tegevust alustama juba möödunud aasta 1. novembril, kuid uus võimasin, mis telliti välismaalt, ei jõudnud sõja tõttu õigeks ajaks kohale. Kuna aga nüüd on meiereisisseseade täielikult valmis ja masinad kohale remonteeritud, algaski tööstus tegevust 1. veebr. Seega ühtlasi lõpetasid ka Vaabina piimaühingule kuuluvad Utsali, Haidaku ja Kauksi koorejaamad kooresaatmise ümbertöötamiseks Uue-Antsla meiereisse. Ametisse kutsuti ka end. piimaühingu meier Aug. Terasväli, kes oli ehitustööde ajaks määratud ühingu poolt tööde järelvaatajaks. A. Terasvälja tuntakse väga tubli ja korraliku meierina, kes on valmistanud 100 prots. eksportvõid.
Uus ehitus on üks suuremaid ja ajakohasemaid meiereihooneid Võrumaal ning läks maksma 50.000 kr. ümber, milleks ei kasutatud välislaenu.
Vaabina Piimaühingu juhatusse kuuluvad: esimees K. Ader, raamatup. T. Horn, kassap. J. Reisman ja kirjat. P. Puusar; revisjonikomisjoni A. Perv, J. Hera ja A. Saaremets.
Friday, February 5, 2010
Tuesday, February 2, 2010
Sama uudis ka vabariiklikus lehes
Päevaleht 2. veebruar 1940
Põllumees haridusseltsi auliikmeks.
Urvaste Vastse-Antsla haridusselts valis oma peakoosolekul seltsi auliikmeks kohaliku põllumehe ja vana seltsitegelase Jaan Rohtla. J. Rohtla on Vastse-Antsla haridusseltsis juhtival kohal olnud 30 a. ja tema algatusel on selts saanud endale ka nägusa rahvamaja.
Põllumees haridusseltsi auliikmeks.
Urvaste Vastse-Antsla haridusselts valis oma peakoosolekul seltsi auliikmeks kohaliku põllumehe ja vana seltsitegelase Jaan Rohtla. J. Rohtla on Vastse-Antsla haridusseltsis juhtival kohal olnud 30 a. ja tema algatusel on selts saanud endale ka nägusa rahvamaja.
Monday, February 1, 2010
Vastse-Antsla Haridusselts valis auliikme
Elu 31. jaanuar 1940
Vastse-Antsla Haridusselts valis auliikme
Auliikmeks põllumees ja kauaaegne seltsitegelane Jaan Rohtla.
28. jaanuaril s. a. pidas Vastse-Antsla Haridusselts aasta peakoosoleku, kus seltsi auliikmeks valiti Juhan Rohtla (Rosenthal), kes 30 aastat seisnud Vastse-Antsla Haridusseltsis juhtival kohal, olles kogu aeg juhatuses ja pikemat aega kassapidajaks. Tema algatusel ja energilisel kaastegevusel on Vastse-Antsla seltskond saanud omale praegu väga nägusa rahvamaja.
Haridusseltsi aruandest selgus, et selts on möödunud aastal agaralt tegutsenud, korraldades 7 pidu, millest tulu kokku üle 902 kr. ja ülejääki 522 kr.
Seltsi 1940. a. eelarve võeti vastu juhatuse poolt esitatud kujul tasakaalus 960 kr.
Seltsi juhatusse valiti: J. Rohtla, A. Tuvikene, K. Taal, J. Tali, O. Kõiv, J. Saarmann ja E. Kallion.
Vastse-Antsla Haridusselts valis auliikme
Auliikmeks põllumees ja kauaaegne seltsitegelane Jaan Rohtla.
28. jaanuaril s. a. pidas Vastse-Antsla Haridusselts aasta peakoosoleku, kus seltsi auliikmeks valiti Juhan Rohtla (Rosenthal), kes 30 aastat seisnud Vastse-Antsla Haridusseltsis juhtival kohal, olles kogu aeg juhatuses ja pikemat aega kassapidajaks. Tema algatusel ja energilisel kaastegevusel on Vastse-Antsla seltskond saanud omale praegu väga nägusa rahvamaja.
Haridusseltsi aruandest selgus, et selts on möödunud aastal agaralt tegutsenud, korraldades 7 pidu, millest tulu kokku üle 902 kr. ja ülejääki 522 kr.
Seltsi 1940. a. eelarve võeti vastu juhatuse poolt esitatud kujul tasakaalus 960 kr.
Seltsi juhatusse valiti: J. Rohtla, A. Tuvikene, K. Taal, J. Tali, O. Kõiv, J. Saarmann ja E. Kallion.
Saturday, January 30, 2010
Oi selle Steiniga oli ikka jamamist
Hommikune Postimees 30. jaanuar 1920
Kodumaa ringvaade.
Urvastest. Õpetaja Alfred Stein, kes Urvastest detsembrikuul 1918. a, okupatsiooni võimudega ühes läks ja kuni viimase ajani teadmata kus ära oli, ilmus pühapäeval 25. jaan kirikusse, et jumalateenistust pidada. Et ta aga konsistooriumi poolt koha pealt tagandatud ja kogudusel uue õpetaja valimine välja kuulutatud, nõudis üks koguduse esitajatest Steinilt konsistooriumi luba jumalateenistuse pidamiseks. Seda ta ei öelnud enesel olevat. Jumalateenistus jäi pidamata. Stein oli esiti nagu kohkunud selle üle, et kogudus temale selga pöörab. Pärast aga esines temas endine rüütlilik kõrk vaim; ta valis juuresolijatest enesele mõned „tunnistajateks“, keda tal tarvis tulla. Steini vahekorda kogudusega kirjeldama hakata viiks pikale. Loodame, et konsistoorium oma otsuse juure jääb ja kogudusele võimaluse jätab õpetaja valimise asjus oma paremate tunnete järele käia.
Kohalik köster Vassil esineb Steini volinikuna ja nõuab valdadelt regulatiivi maksu Steini heaks ka 1919. a. eest, kus ta ühte tundigi ametis ei ole olnud, sisse. Nähtavasti ei ole põllupidajatel, kes igasuguste rekvisitsioonidega koormatud, vilja enam kuhugi mahutada. Asjast huvitatud peaksid kuhugile kaugemale samme astuma. d.
Kodumaa ringvaade.
Urvastest. Õpetaja Alfred Stein, kes Urvastest detsembrikuul 1918. a, okupatsiooni võimudega ühes läks ja kuni viimase ajani teadmata kus ära oli, ilmus pühapäeval 25. jaan kirikusse, et jumalateenistust pidada. Et ta aga konsistooriumi poolt koha pealt tagandatud ja kogudusel uue õpetaja valimine välja kuulutatud, nõudis üks koguduse esitajatest Steinilt konsistooriumi luba jumalateenistuse pidamiseks. Seda ta ei öelnud enesel olevat. Jumalateenistus jäi pidamata. Stein oli esiti nagu kohkunud selle üle, et kogudus temale selga pöörab. Pärast aga esines temas endine rüütlilik kõrk vaim; ta valis juuresolijatest enesele mõned „tunnistajateks“, keda tal tarvis tulla. Steini vahekorda kogudusega kirjeldama hakata viiks pikale. Loodame, et konsistoorium oma otsuse juure jääb ja kogudusele võimaluse jätab õpetaja valimise asjus oma paremate tunnete järele käia.
Kohalik köster Vassil esineb Steini volinikuna ja nõuab valdadelt regulatiivi maksu Steini heaks ka 1919. a. eest, kus ta ühte tundigi ametis ei ole olnud, sisse. Nähtavasti ei ole põllupidajatel, kes igasuguste rekvisitsioonidega koormatud, vilja enam kuhugi mahutada. Asjast huvitatud peaksid kuhugile kaugemale samme astuma. d.
Thursday, January 28, 2010
Kaloss oli vanasti kõva sõna!
Võru Teataja 28. jaanuar 1930
Kalossi vargused Uue-Antslas
Väga tihti tuleb U.-Antslas kalossivargusi ette. Mõni nädal tagasi peeti Henuri talus simmann, kus ühel preilil kalossid varastati. Ühel teisel preilil varastati potikud ja kindad.
Kalossi vargused Uue-Antslas
Väga tihti tuleb U.-Antslas kalossivargusi ette. Mõni nädal tagasi peeti Henuri talus simmann, kus ühel preilil kalossid varastati. Ühel teisel preilil varastati potikud ja kindad.
Postkastid liiga ligistikku?
Võru Teataja 28. jaanuar 1930
Postkast postkasti juurde
Uue-Antsla asunduses härra Samarüütli ruumes oli juba varemast ajast postkast. Nüüd asetati umbes kilomeeter eemale piimaühisuse ruumidesse ka teine postkast.
Postkast postkasti juurde
Uue-Antsla asunduses härra Samarüütli ruumes oli juba varemast ajast postkast. Nüüd asetati umbes kilomeeter eemale piimaühisuse ruumidesse ka teine postkast.
Monday, January 25, 2010
Järjekordne näidendi ettekanne
Võru Teataja 25. jaanuar 1930
Rummu Jüri Urvastes
Pühapäeval korraldab Urvaste „Siirius“ Urvastes peoõhtu. Kavas on „Jüri Rumm“ 2. osa. Näidendi lavastab näitejuht O. Martin.
Rummu Jüri Urvastes
Pühapäeval korraldab Urvaste „Siirius“ Urvastes peoõhtu. Kavas on „Jüri Rumm“ 2. osa. Näidendi lavastab näitejuht O. Martin.
Tulekahjusid oli vanasti väga palju
Võru Teataja 25. jaanuar 1930
Tulekahju Uue-Antslas
Hooned põlesid maani maha,
tules hukkusid talu põllutööriistad.
Antslast 24. Täna lõuna ajal, umbes kella ½ 2 paigu süttisid Uue-Antsla vallas, Tuule talus O. Taali hooned põlema. Tuli võttis kohutava kiirusega võimust, nii et Uue-Antsla tuletõrje, kes kohale tuli, seda kustutada ja varandust kuigi palju päästa ei saanud. Tules hukkusid mitmesugused põllutöö masinad, ainult riisumise reha suudeti päästa.
Tuli sai alguse arvatavasti reheahju juurest, kus keegi võõras tööline linu ropsis.
Lühikese ajaga põlesid hooned kõik maha, nii et ainult ahervarred püsti jäid. Üldise kahju suurus on senini teadmata, sest omanik on niivõrd põrutatud sündmusest, et esialgu arvatagi ei teadnud kahju kogusummast.
Tulekahju alul viibis omanik eemal, metsas.
Tulekahju Uue-Antslas
Hooned põlesid maani maha,
tules hukkusid talu põllutööriistad.
Antslast 24. Täna lõuna ajal, umbes kella ½ 2 paigu süttisid Uue-Antsla vallas, Tuule talus O. Taali hooned põlema. Tuli võttis kohutava kiirusega võimust, nii et Uue-Antsla tuletõrje, kes kohale tuli, seda kustutada ja varandust kuigi palju päästa ei saanud. Tules hukkusid mitmesugused põllutöö masinad, ainult riisumise reha suudeti päästa.
Tuli sai alguse arvatavasti reheahju juurest, kus keegi võõras tööline linu ropsis.
Lühikese ajaga põlesid hooned kõik maha, nii et ainult ahervarred püsti jäid. Üldise kahju suurus on senini teadmata, sest omanik on niivõrd põrutatud sündmusest, et esialgu arvatagi ei teadnud kahju kogusummast.
Tulekahju alul viibis omanik eemal, metsas.
Thursday, January 21, 2010
1960. aastal oldi metsatööga juba tublimad kui 1949.
Töörahva Elu 21. jaanuar 1960
„Siiriuse“ rahvas metsatööl
Tänavu otsustati „Siiriuse“ kolhoosis iga mehe poolt üles töötada 3 tihumeetrit metsamaterjali. Kõige agaramad olid metsatöödel kolhoosi esimees Valter Konksi, autojuht V. Saar, traktoristid V. Rõõm ja E. Kaur, kolhoosnikud F. Külaots, J. Tomp, J. Alop jt. Raie- ja väljaveo kohustuse täitmisega tuldi toime palju kiiremini kui mullu. Laupäeval lõpetati töö metsas.
S. JÕGI
„Siiriuse“ rahvas metsatööl
Tänavu otsustati „Siiriuse“ kolhoosis iga mehe poolt üles töötada 3 tihumeetrit metsamaterjali. Kõige agaramad olid metsatöödel kolhoosi esimees Valter Konksi, autojuht V. Saar, traktoristid V. Rõõm ja E. Kaur, kolhoosnikud F. Külaots, J. Tomp, J. Alop jt. Raie- ja väljaveo kohustuse täitmisega tuldi toime palju kiiremini kui mullu. Laupäeval lõpetati töö metsas.
S. JÕGI
Suusakross
Töörahva Elu 21. jaanuar 1950
Lühisõnumeid talispordisündmustest
Möödunud pühapäeval alustati mitmes Võrumaa vallas suusakrossi. Rööbiti krossiga viidi läbi ka valdade esivõistlused suusatamises. Urvaste vallas toimunud võistlustel tuli meeste 10 km suusatamises esikohale Harri Neem ajaga 38.43 min., teiseks jäi Aksel Kosman ajaga 43.03 min ja kolmandaks Herbert Rand ajaga 43.12 min. Mäehüpped võitis samuti H. Neem, jättes teiseks H. Ranna ja kolmandaks A. Märtoni. Naiste 5 km murdmaasuusatamise võitis Loreida Ilp ajaga 25.19 min.
Suusatamisvõistlusi toimus ka Vastseliinas, Antslas ja mujal.
H. Kuusik
Lühisõnumeid talispordisündmustest
Möödunud pühapäeval alustati mitmes Võrumaa vallas suusakrossi. Rööbiti krossiga viidi läbi ka valdade esivõistlused suusatamises. Urvaste vallas toimunud võistlustel tuli meeste 10 km suusatamises esikohale Harri Neem ajaga 38.43 min., teiseks jäi Aksel Kosman ajaga 43.03 min ja kolmandaks Herbert Rand ajaga 43.12 min. Mäehüpped võitis samuti H. Neem, jättes teiseks H. Ranna ja kolmandaks A. Märtoni. Naiste 5 km murdmaasuusatamise võitis Loreida Ilp ajaga 25.19 min.
Suusatamisvõistlusi toimus ka Vastseliinas, Antslas ja mujal.
H. Kuusik
Loodetavasti mitte Urvaste vald
Võru Teataja 21. jaanuar 1930
Vallavalitsuse päev
Näide ühest vallavalitsusest enne sekretäri tagandamist
„Vanamees! Vanamees, kas oled kurt või? Sinu kord! Palju maksad?“
„Issand jumal,“ ehmatab vanamees, siis kiiresti: „Maksan kõik.“
„Lontrus! Kas ma tean, palju su „kõik“ on! Ütle summa!“
„Maamaks ja…“ kogeleb vanamees.
„Lä-lä-läh, maamaks jah…“ osatab sekretär ning hakkab otsima maksjate nimekirja. Küsib:
„Nimi?“
„Peeter Must.“
„Ah, Peeter Must… Pjotr Tsorrnõi… Peeter Porine…“ hoiab sekretär nime meeles, kuid raamatut ei leia. Otsib kapist, kapi pealt ta alt, sahtlist, riiulist, nurgast; liigutab prügikorvis pudeleidki paberite all, kuid raamatuid ei leia. Alles siis, kui vallavalitsus terves koosseisus otsima on hakanud kui sekretär oma toagi on pahupidi keeranud, tuleb sekretäri teiselpoolel meelde, et ta viis ühe paksu raamatu sahvrisse piimapoti kaaneks, sest rotid, kes hääd ei tähendavat, lükkavad kerge kaane kõrvale. Minnakse sahvrisse – ongi raamat käes. Ja töö läheb endises hoos ja usinuses.
Aeg venib. Rahvas ootab.
Maksumaksjad on läbi.
„Tunnistust! Olen oodanud juba 8 tundi.“
Mees on võõras.
„Oodake!“
„Mulle kah tunnistust. Üks tunnistus on taskus kah…“ ja teeb paljutähendava liigutuse tasku juurest suu juurde.
„Tule esimesena! Aga sina mine esialgu ooteruumi,“ tähendatakse 8 tunnilisele ootajale „näed isegi, et ei saa nii äkki.“
Kui see on tõrkuvalt kadunud ukse taha, koguvad kõik tunnistuse tahtja ümber.
„Palju sul on?“ Kõigi näod on pinevil.
„Terve liiter!“
„Tubli! Keerakem uks lukku!“
Koputatakse parajasti.
Sekretär haarab pakkujalt liitri ja pistab prügikorvi.
„Sisse“.
Tuleb noor kooliõpetaja.
Selle vastu kantakse viha, kuid seda ka kardetakse, sest see võib kõiki ajalehte panna.
„Noh, härra õpetaja?“
„Tulin omas vanas asjas. Palun vallavalitsuselt korterirahana 10% mu palgast, sest olen pidanud elama erakorteris. „
„Vaadake, härra õpetaja, see on ikka keeruline asi. See on nüüd meie otsustada… Palju te siis õieti soovite? Teie viimane mõistlik sõna?“
„Vastavalt seadusele – 10%“
„Aga kui me seda ei maksa.“
„Nii ütlesite ka eelmisel korral ja selle tõttu pidin teatama maavalitsusele. Säält on teile vastav korraldus juba tehtud.“
Otsitakse maavalitsuse kirja. Kuid ei leita.
„On vist kadunud. Või tarvitas eit hoide ajamiseks. Kuid ühte mäletan kindlasti, et ühtki käsku pole me saanud. Pange tähele: käsku! Kirjas oli öeldud: meie palume10 prots. välja maksta, kuid mitte, et meie käseme. Näete nüüd isegi, et see kõik on meie teha jäetud. Kui aga mõnikord oled ladna mees ja astud vallamajja tulles viinapoest mööda – teil ju taskuid on ja puru kah, eks me siis näe.“
„Sarnasel juhul ei jää muud üle, kui teile hääd päeva öelda.“
Ütles ja läks.
„Ei võta õnge, kurat, pahandab vallavanem.
„Sarnane moltsiška. Job… „pahandab ka sekretär.
Tunnistuse soovija otsib punnivinna.
Igivana seinakell lööb neli. Vallavanem vaatab oma uuri, tõuseb ja läheb ettetuppa.
„Kell on neli. Vallavalitsuse päev on möödas. Uks saab kinni pandud. Jumalaga!“ Tahab minna tagasi.
Keegi näitab salamahti rusikat, teine viinapudelit.
„Tule sa sisse!“ ütleb vallavanem pudeli näitajale. „Ega me ootajaid või ikkagi koju ajada…“
„Aga mina?..“ hädaldab üks.
„Käi kodu, sest ega me tervet ööd siin teie pärast või raisata. Tule teine kord õigel ajal!“ Ütleb ja lukustab ukse. Sees juba kõlisevad klaasid. Suitsusammas tõuseb läbi akna. Vallavalitsuse päev on mööda.
Vallavalitsuse päev
Näide ühest vallavalitsusest enne sekretäri tagandamist
„Vanamees! Vanamees, kas oled kurt või? Sinu kord! Palju maksad?“
„Issand jumal,“ ehmatab vanamees, siis kiiresti: „Maksan kõik.“
„Lontrus! Kas ma tean, palju su „kõik“ on! Ütle summa!“
„Maamaks ja…“ kogeleb vanamees.
„Lä-lä-läh, maamaks jah…“ osatab sekretär ning hakkab otsima maksjate nimekirja. Küsib:
„Nimi?“
„Peeter Must.“
„Ah, Peeter Must… Pjotr Tsorrnõi… Peeter Porine…“ hoiab sekretär nime meeles, kuid raamatut ei leia. Otsib kapist, kapi pealt ta alt, sahtlist, riiulist, nurgast; liigutab prügikorvis pudeleidki paberite all, kuid raamatuid ei leia. Alles siis, kui vallavalitsus terves koosseisus otsima on hakanud kui sekretär oma toagi on pahupidi keeranud, tuleb sekretäri teiselpoolel meelde, et ta viis ühe paksu raamatu sahvrisse piimapoti kaaneks, sest rotid, kes hääd ei tähendavat, lükkavad kerge kaane kõrvale. Minnakse sahvrisse – ongi raamat käes. Ja töö läheb endises hoos ja usinuses.
Aeg venib. Rahvas ootab.
Maksumaksjad on läbi.
„Tunnistust! Olen oodanud juba 8 tundi.“
Mees on võõras.
„Oodake!“
„Mulle kah tunnistust. Üks tunnistus on taskus kah…“ ja teeb paljutähendava liigutuse tasku juurest suu juurde.
„Tule esimesena! Aga sina mine esialgu ooteruumi,“ tähendatakse 8 tunnilisele ootajale „näed isegi, et ei saa nii äkki.“
Kui see on tõrkuvalt kadunud ukse taha, koguvad kõik tunnistuse tahtja ümber.
„Palju sul on?“ Kõigi näod on pinevil.
„Terve liiter!“
„Tubli! Keerakem uks lukku!“
Koputatakse parajasti.
Sekretär haarab pakkujalt liitri ja pistab prügikorvi.
„Sisse“.
Tuleb noor kooliõpetaja.
Selle vastu kantakse viha, kuid seda ka kardetakse, sest see võib kõiki ajalehte panna.
„Noh, härra õpetaja?“
„Tulin omas vanas asjas. Palun vallavalitsuselt korterirahana 10% mu palgast, sest olen pidanud elama erakorteris. „
„Vaadake, härra õpetaja, see on ikka keeruline asi. See on nüüd meie otsustada… Palju te siis õieti soovite? Teie viimane mõistlik sõna?“
„Vastavalt seadusele – 10%“
„Aga kui me seda ei maksa.“
„Nii ütlesite ka eelmisel korral ja selle tõttu pidin teatama maavalitsusele. Säält on teile vastav korraldus juba tehtud.“
Otsitakse maavalitsuse kirja. Kuid ei leita.
„On vist kadunud. Või tarvitas eit hoide ajamiseks. Kuid ühte mäletan kindlasti, et ühtki käsku pole me saanud. Pange tähele: käsku! Kirjas oli öeldud: meie palume10 prots. välja maksta, kuid mitte, et meie käseme. Näete nüüd isegi, et see kõik on meie teha jäetud. Kui aga mõnikord oled ladna mees ja astud vallamajja tulles viinapoest mööda – teil ju taskuid on ja puru kah, eks me siis näe.“
„Sarnasel juhul ei jää muud üle, kui teile hääd päeva öelda.“
Ütles ja läks.
„Ei võta õnge, kurat, pahandab vallavanem.
„Sarnane moltsiška. Job… „pahandab ka sekretär.
Tunnistuse soovija otsib punnivinna.
Igivana seinakell lööb neli. Vallavanem vaatab oma uuri, tõuseb ja läheb ettetuppa.
„Kell on neli. Vallavalitsuse päev on möödas. Uks saab kinni pandud. Jumalaga!“ Tahab minna tagasi.
Keegi näitab salamahti rusikat, teine viinapudelit.
„Tule sa sisse!“ ütleb vallavanem pudeli näitajale. „Ega me ootajaid või ikkagi koju ajada…“
„Aga mina?..“ hädaldab üks.
„Käi kodu, sest ega me tervet ööd siin teie pärast või raisata. Tule teine kord õigel ajal!“ Ütleb ja lukustab ukse. Sees juba kõlisevad klaasid. Suitsusammas tõuseb läbi akna. Vallavalitsuse päev on mööda.
Tuesday, January 19, 2010
Urvaste pidurdas - tublid, mõtleme praegu
Töörahva Elu 19. jaanuar 1950
Võidelgem au eest olla metsavarumise eesrindlastena kantud maakondlikule autahvlile!
Urvaste valla hoiatav eeskuju
Käesoleval sügis-talvisel metsavarumise hooajal on paremini organiseeritud metsatöid Võru, Mõniste, Mooste, Leevi ja Mäe valdades, kus on jõutud hooaja raieplaani täitmise lähedale ja teistest valdadest märgatavalt ette ka veotööde alal.
Samal ajal aga ei edene metsatööd paljudes valdades sellise tempoga, nagu see oleks vajalik metsatööde õigeaegseks läbiviimiseks. Nii on äärmiselt vastutustundetu metsatöödesse suhtumine Urvaste ja Misso valla täitevkomitee poolt jätnud need vallad maakonna paremusjärjestuses häbiväärsetele viimastele kohtadele. 8. jaanuariks oli Urvaste vallal hooaja veoplaanist täidetud ainult 46 tm, s.o. 1,1protsenti vallale ettenähtud veoplaanist. Veelgi halvem lugu oli Misso vallas – samaks ajaks oli seal välja veetud 6 tm metsamaterjali. Kuigi viimastel päevadel on neis valdades märgata veotöödel mõningat paranemistendentsi, ei saa kaugeltki veel kõnelda mingist olulisest murrangust. Muretule enesega rahulolu seisukohal on ka täiesti põhjendamatult asunud ka Vastseliina, Lepistu ja Haanja valdade täitevkomiteede esimehed. Olemasoleva töötempo juures kulub neis valdades hooajaplaani täitmiseks ligemale pool aastat.
Jämedalt on rikkunud antud eeskirju Urvaste valla täitevkomitee esimees Külase, jättes kolhoosnikutele töökohustuslehed välja andmata. Tööjõu poolest on Urvaste vald maakonnas ühes paremas olukorras. Nii on töökohustuse alla kuuluvaid inimesi ainuüksi üksiktalupoegade hulgas 53, kellede kõikide töölerakendamisest oleks juba üksinda jätkunud valla plaani täitmiseks. Kuid valla täitevkomitee täieliku passiivsuse tõttu on neist seni tööle ilmunud ainult 15 inimest. Saboteerijate ja tööle mitteilmunute vastutuselevõtmiseks pole valla täitevkomitee koos Mõniste metsapunktiga (juhataja sm. Hanimägi) ainustki akti vormistanud, jämedalt rikkudes Eesti NSV ministrite nõukogu vastavat määrust ja luues tööpõlgureid soodustava olukorra. Täitevkomitee pole poliitilise selgitustööga kindlustanud töökohuslaste massilist metsatööle suunamist. Kordagi pole valla juhtivad töötajad ise käinud töökohtadel . Eelmainitud puudusi arvestades otsustas maakonna täitevkomitee anda Urvaste valla täitevkomitee esimehe Külase kohtuorganite korraldusse tema vastutuselevõtmiseks.
Nüüd, kus üle kogu maa käib otsustav võitlus metsavarumisplaanide täitmise eest, ei saa lubada valdade täitevkomiteede ja külanõukogude esimeeste ükskõikset suhtumist sellesse tähtsasse majanduslik-poliitilisse kampaaniasse. Urvaste valla täitevkomitee esimehe Külase halb töö metsavarumisel olgu hoiatavaks eeskujuks kõigi valdade vastutavaile töötajaile, eriti aga Sõmerplau, Meremäe ja Kanepi valla täitevkomitee esimeestele, kes lubamatult ebarahuldava metsavarumistöö vabandamiseks otsivad igasuguseid põhjusi, püüdes kõik hädad metsapunkti töötajate süüks ajada.
M. Vihur
Võrumaa Metsatööstuskeskuse direktori asetäitja kaadrite alal
Võidelgem au eest olla metsavarumise eesrindlastena kantud maakondlikule autahvlile!
Urvaste valla hoiatav eeskuju
Käesoleval sügis-talvisel metsavarumise hooajal on paremini organiseeritud metsatöid Võru, Mõniste, Mooste, Leevi ja Mäe valdades, kus on jõutud hooaja raieplaani täitmise lähedale ja teistest valdadest märgatavalt ette ka veotööde alal.
Samal ajal aga ei edene metsatööd paljudes valdades sellise tempoga, nagu see oleks vajalik metsatööde õigeaegseks läbiviimiseks. Nii on äärmiselt vastutustundetu metsatöödesse suhtumine Urvaste ja Misso valla täitevkomitee poolt jätnud need vallad maakonna paremusjärjestuses häbiväärsetele viimastele kohtadele. 8. jaanuariks oli Urvaste vallal hooaja veoplaanist täidetud ainult 46 tm, s.o. 1,1protsenti vallale ettenähtud veoplaanist. Veelgi halvem lugu oli Misso vallas – samaks ajaks oli seal välja veetud 6 tm metsamaterjali. Kuigi viimastel päevadel on neis valdades märgata veotöödel mõningat paranemistendentsi, ei saa kaugeltki veel kõnelda mingist olulisest murrangust. Muretule enesega rahulolu seisukohal on ka täiesti põhjendamatult asunud ka Vastseliina, Lepistu ja Haanja valdade täitevkomiteede esimehed. Olemasoleva töötempo juures kulub neis valdades hooajaplaani täitmiseks ligemale pool aastat.
Jämedalt on rikkunud antud eeskirju Urvaste valla täitevkomitee esimees Külase, jättes kolhoosnikutele töökohustuslehed välja andmata. Tööjõu poolest on Urvaste vald maakonnas ühes paremas olukorras. Nii on töökohustuse alla kuuluvaid inimesi ainuüksi üksiktalupoegade hulgas 53, kellede kõikide töölerakendamisest oleks juba üksinda jätkunud valla plaani täitmiseks. Kuid valla täitevkomitee täieliku passiivsuse tõttu on neist seni tööle ilmunud ainult 15 inimest. Saboteerijate ja tööle mitteilmunute vastutuselevõtmiseks pole valla täitevkomitee koos Mõniste metsapunktiga (juhataja sm. Hanimägi) ainustki akti vormistanud, jämedalt rikkudes Eesti NSV ministrite nõukogu vastavat määrust ja luues tööpõlgureid soodustava olukorra. Täitevkomitee pole poliitilise selgitustööga kindlustanud töökohuslaste massilist metsatööle suunamist. Kordagi pole valla juhtivad töötajad ise käinud töökohtadel . Eelmainitud puudusi arvestades otsustas maakonna täitevkomitee anda Urvaste valla täitevkomitee esimehe Külase kohtuorganite korraldusse tema vastutuselevõtmiseks.
Nüüd, kus üle kogu maa käib otsustav võitlus metsavarumisplaanide täitmise eest, ei saa lubada valdade täitevkomiteede ja külanõukogude esimeeste ükskõikset suhtumist sellesse tähtsasse majanduslik-poliitilisse kampaaniasse. Urvaste valla täitevkomitee esimehe Külase halb töö metsavarumisel olgu hoiatavaks eeskujuks kõigi valdade vastutavaile töötajaile, eriti aga Sõmerplau, Meremäe ja Kanepi valla täitevkomitee esimeestele, kes lubamatult ebarahuldava metsavarumistöö vabandamiseks otsivad igasuguseid põhjusi, püüdes kõik hädad metsapunkti töötajate süüks ajada.
M. Vihur
Võrumaa Metsatööstuskeskuse direktori asetäitja kaadrite alal
Ilmselt rõhk sõnal "rahvuslik"
Elu 19. jaanuar 1940
Suusapäev Urvastes.
Kaitseliidu Urvaste kompani korraldusel peetakse pühapäeval, 28. jaanuaril 1940. a. kell 11 hom Urvaste algkoolimaja juures rahvuslik suusapäev, millest osavõtt kõigile on vaba. Võistlustest osavõtta soovijail palutakse teatada kompani sekretärile Herbert Abel’ile, telefon Antsla 10 I
Suusapäev Urvastes.
Kaitseliidu Urvaste kompani korraldusel peetakse pühapäeval, 28. jaanuaril 1940. a. kell 11 hom Urvaste algkoolimaja juures rahvuslik suusapäev, millest osavõtt kõigile on vaba. Võistlustest osavõtta soovijail palutakse teatada kompani sekretärile Herbert Abel’ile, telefon Antsla 10 I
Vallavolikogu lootis lihtsalt pääseda - muide, sama on ka lähiajaloos üritatud
Postimees 19. jaanuar 1930
Uue-Antsla vallavaese abiraha.
Elamiseks vähe, suremiseks palju.
Läinud aasta kevadel pööras 73 aastane Liisa Pundetokk, kes arsti poolt juba kümne aasta eest täiesti tööjõuetuks tunnistatud, Uue-Antsla vallavolikogu poole abisaamise palvega. Vallavolikogu oli „suuremeelne“ ja määras palujale terve krooni kuus. Seda oli elamiseks vähe, suremiseks aga palju ja sellepärast ei jäänud eidel muud üle, kui abipalvega kohtu poole pöörata. Rahukohtunik aga leidis, et vallavolikogu on muutnud vahepeal oma otsust ja määranud abipalujale 1,50 kr. kuus. Sellepärast jättis ta kaebuse tagajärjeta.
Riigikohus aga tühistas selle otsuse, leides, et rahukohtunik oleks pidanud kaaluma, kas 50 sendi võrra kuus tõstetud abirahaga, on vanaeide palve niivõrd rahuldatud, et kaebuse alus on ära langenud. Ainult see asjaolu, et kaevatud otsuses on pärastpoole mõnesugune muutus ette võetud, ei anna veel küllaldast alust kaebuse tagajärjeta jätmiseks.
Uue-Antsla vallavaese abiraha.
Elamiseks vähe, suremiseks palju.
Läinud aasta kevadel pööras 73 aastane Liisa Pundetokk, kes arsti poolt juba kümne aasta eest täiesti tööjõuetuks tunnistatud, Uue-Antsla vallavolikogu poole abisaamise palvega. Vallavolikogu oli „suuremeelne“ ja määras palujale terve krooni kuus. Seda oli elamiseks vähe, suremiseks aga palju ja sellepärast ei jäänud eidel muud üle, kui abipalvega kohtu poole pöörata. Rahukohtunik aga leidis, et vallavolikogu on muutnud vahepeal oma otsust ja määranud abipalujale 1,50 kr. kuus. Sellepärast jättis ta kaebuse tagajärjeta.
Riigikohus aga tühistas selle otsuse, leides, et rahukohtunik oleks pidanud kaaluma, kas 50 sendi võrra kuus tõstetud abirahaga, on vanaeide palve niivõrd rahuldatud, et kaebuse alus on ära langenud. Ainult see asjaolu, et kaevatud otsuses on pärastpoole mõnesugune muutus ette võetud, ei anna veel küllaldast alust kaebuse tagajärjeta jätmiseks.
Monday, January 18, 2010
Mis hobusega juhtus?
Elu 18. jaanuar 1930
Oravakeste äpardanud pulmasõit Urvastesse
4. skp. sõitis Orava asunik J. Petri ühes oma kahe õega sugulaste poole Urvastesse pulma. Sõitis nagu pulmamees kunagi – kaks hobust ees ja tuju hää.
Pulmamajja saabudes jäi üks hobustest haigeks ja suri järgmisel päeval, hoolimata mitmesugustest abinõudest ja arstirohtudest, mida kalli sõidulooma päästmiseks tarvitati. Hobuse lahkamisel selgus, et hobune oli rabatud. Asuniku kahju on võrdlemisi suur, kuna surnud hobuse väärtus on vähemalt 400 krooni.
Oravakeste äpardanud pulmasõit Urvastesse
4. skp. sõitis Orava asunik J. Petri ühes oma kahe õega sugulaste poole Urvastesse pulma. Sõitis nagu pulmamees kunagi – kaks hobust ees ja tuju hää.
Pulmamajja saabudes jäi üks hobustest haigeks ja suri järgmisel päeval, hoolimata mitmesugustest abinõudest ja arstirohtudest, mida kalli sõidulooma päästmiseks tarvitati. Hobuse lahkamisel selgus, et hobune oli rabatud. Asuniku kahju on võrdlemisi suur, kuna surnud hobuse väärtus on vähemalt 400 krooni.
Näe sulikuid!
Võru Teataja 18. jaanuar 1930
Omapärane metsamüümine Urvastes
Vana Jaan müüs noore Jaani metsa kolmekordselt maha.
Urvaste Havandu-Peetril elutsevad kaks Jaan Kerget, isa ja poeg. Vanal Kergel oli võlgadega tegemist ja ta andis talu pojale, noorele Jaanile, üle.
Kuid vist läks senisel peremehel meelest ära, et talu enam tema oma pole ja ta müüs talu metsa Samarüütlile ära, võttis sellelt käsirahagi vastu ja Samarüütel asus juba metsa raiuma. Kuna vana Kerge väga kerge mäluga näib olevat, läks tal ka see meelest ära, et ta poja metsa juba kord oli müünud ja müüs selle veel teistkordselt ühele teisele mehele, ka käsiraha vastu võttes. Vähe aja pärast müüdi sama mets veel kolmandat korda maha.
Kui Samarüütel 300-400 puud juba maha oli raiunud, pandi tal metsaraiumine seisma ja praegu on see mitmekordselt võõra metsa müümine kohtus.
Omapärane metsamüümine Urvastes
Vana Jaan müüs noore Jaani metsa kolmekordselt maha.
Urvaste Havandu-Peetril elutsevad kaks Jaan Kerget, isa ja poeg. Vanal Kergel oli võlgadega tegemist ja ta andis talu pojale, noorele Jaanile, üle.
Kuid vist läks senisel peremehel meelest ära, et talu enam tema oma pole ja ta müüs talu metsa Samarüütlile ära, võttis sellelt käsirahagi vastu ja Samarüütel asus juba metsa raiuma. Kuna vana Kerge väga kerge mäluga näib olevat, läks tal ka see meelest ära, et ta poja metsa juba kord oli müünud ja müüs selle veel teistkordselt ühele teisele mehele, ka käsiraha vastu võttes. Vähe aja pärast müüdi sama mets veel kolmandat korda maha.
Kui Samarüütel 300-400 puud juba maha oli raiunud, pandi tal metsaraiumine seisma ja praegu on see mitmekordselt võõra metsa müümine kohtus.
Jätke maatüdrukud maale õppima!
Olevik 18. jaanuar 1900
Kodu. Kool. Kirik.
P. Urvaste kihelk. Uuest Antslast. Meil oleks tütarlaste kooli hädaste tarvis. Rahvas saadab lapsed ümberkaudsetesse linnadesse õmblust õppima, muidugi hariduse saamise mõttes. Tuleb ka hulk naisrätsepaid koju, „shnitid“ koolitunnistuse asemel käes, mõnel õige tubliste ehmatamist juurde õpitud, ja ainuke tagajärg on suur moodiuhkus ja edevus. Koguni teine lugu oleks, kui oma valda kool asutatakse, kus tütarlapsed pärast vallakooli lõpetamist võivad edasi õppida, nagu see poislastel kihelkonna koolis võimalik on.
Kodu. Kool. Kirik.
P. Urvaste kihelk. Uuest Antslast. Meil oleks tütarlaste kooli hädaste tarvis. Rahvas saadab lapsed ümberkaudsetesse linnadesse õmblust õppima, muidugi hariduse saamise mõttes. Tuleb ka hulk naisrätsepaid koju, „shnitid“ koolitunnistuse asemel käes, mõnel õige tubliste ehmatamist juurde õpitud, ja ainuke tagajärg on suur moodiuhkus ja edevus. Koguni teine lugu oleks, kui oma valda kool asutatakse, kus tütarlapsed pärast vallakooli lõpetamist võivad edasi õppida, nagu see poislastel kihelkonna koolis võimalik on.
Sunday, January 17, 2010
Kolhooside efektiivsemaks muutmine suurendamise teel
Töörahva Elu 17. jaanuar 1970
JÄID „EDASI“ JA VÕHANDU
Uus aasta tõi rajooni põllumajandusse uusi tuuli. Kui varem ainult räägiti majandite ühinemise vajadusest, siis nüüd on kaks majandit kätte saanud optimaalsed piirid. Põllumajandusvalitsuse andmeil on rajoonis nüüd 14 majandit juba teaduslikult ja majanduslikult põhjendatud suuruses ja piirides.
Esimesena ühinesid „Edasi“ ja Urvaste kolhoos. Palusin uue suure kolhoosi esimeest K. Risti mõne sõnaga kommenteerida seda sündmust.
Kõige tähtsamaks pidas K. Rist võimalust asuda majandisisesele spetsialiseerumisele ja maad optimaalsele kasutamisele. Väikese majandi piires oli osakondade töö killustatud mitmete tootmislõikudega. Suures majandis on võimalik terved osakonnad spetsialiseerida kindlale tootmisharule. Nii hakatakse tulevikus Urvaste osakonnas kasvatama noorkarja ja lüpsikarja. Sinna rajatakse kultuurheina- ja –karjamaad, sest põllumaana on Urvaste maad tagasihoidlikuma viljakusega kui Keskuse ja Vaabina osakonna põllud. Lõplikesse piiridesse välja jõudnud „Edasi“ kolhoosi üldsuurus on üle 5600 hektari, sellest üle 2400 hektari põllumaad.
Kolmapäeval arutasid ühise te jätkamist Võhandu ja „Tõusva Koidu“ kolhooside pered. Tõsise arutelu käigus võeti vastu asjalik otsus juba aasta algusest ühises peres edasi minna. Uue kolhoosi nimeks otsustati jätta Võhandu. Voolab ju samanimeline jõgi läbi mõlema endise väikese kolhoosi maadest ja oleks nagu ühiseks sidemeks. Esimeheks valiti „Tõusva Koidu“ kolhoosi esimees Kalju Paal. Uue ühismajandi kogupind on üle 6300 hektari, millest põllumaana kirjas üle 2400 hektari. Kuidas planeerib uus juhatus majandi edasiarendamise, milliseks kujunevad osakondade ülesanded, selgub õige pea. Suund on samuti täielikule spetsialiseerumisele ja maade paremale kasutamisele.
Ühinemise mõtteid mõlgutatakse veel päris mitmes majandis, sest põllumajanduse edasise arengu huvides on hädavajalik, et ka kolhooside ettevõtmised kujuneksid veelgi ulatuslikumaks kui seni. Ühise perena on nende ülesannete lahendamine veelgi kergem.
E. ESKO
JÄID „EDASI“ JA VÕHANDU
Uus aasta tõi rajooni põllumajandusse uusi tuuli. Kui varem ainult räägiti majandite ühinemise vajadusest, siis nüüd on kaks majandit kätte saanud optimaalsed piirid. Põllumajandusvalitsuse andmeil on rajoonis nüüd 14 majandit juba teaduslikult ja majanduslikult põhjendatud suuruses ja piirides.
Esimesena ühinesid „Edasi“ ja Urvaste kolhoos. Palusin uue suure kolhoosi esimeest K. Risti mõne sõnaga kommenteerida seda sündmust.
Kõige tähtsamaks pidas K. Rist võimalust asuda majandisisesele spetsialiseerumisele ja maad optimaalsele kasutamisele. Väikese majandi piires oli osakondade töö killustatud mitmete tootmislõikudega. Suures majandis on võimalik terved osakonnad spetsialiseerida kindlale tootmisharule. Nii hakatakse tulevikus Urvaste osakonnas kasvatama noorkarja ja lüpsikarja. Sinna rajatakse kultuurheina- ja –karjamaad, sest põllumaana on Urvaste maad tagasihoidlikuma viljakusega kui Keskuse ja Vaabina osakonna põllud. Lõplikesse piiridesse välja jõudnud „Edasi“ kolhoosi üldsuurus on üle 5600 hektari, sellest üle 2400 hektari põllumaad.
Kolmapäeval arutasid ühise te jätkamist Võhandu ja „Tõusva Koidu“ kolhooside pered. Tõsise arutelu käigus võeti vastu asjalik otsus juba aasta algusest ühises peres edasi minna. Uue kolhoosi nimeks otsustati jätta Võhandu. Voolab ju samanimeline jõgi läbi mõlema endise väikese kolhoosi maadest ja oleks nagu ühiseks sidemeks. Esimeheks valiti „Tõusva Koidu“ kolhoosi esimees Kalju Paal. Uue ühismajandi kogupind on üle 6300 hektari, millest põllumaana kirjas üle 2400 hektari. Kuidas planeerib uus juhatus majandi edasiarendamise, milliseks kujunevad osakondade ülesanded, selgub õige pea. Suund on samuti täielikule spetsialiseerumisele ja maade paremale kasutamisele.
Ühinemise mõtteid mõlgutatakse veel päris mitmes majandis, sest põllumajanduse edasise arengu huvides on hädavajalik, et ka kolhooside ettevõtmised kujuneksid veelgi ulatuslikumaks kui seni. Ühise perena on nende ülesannete lahendamine veelgi kergem.
E. ESKO
Niimoodi kajastas 1950. a elu toonane ajaleht
Töörahva Elu 17. jaanuar 1950
Õpime saavutama kõrgeid viljasaake
Urvaste valla kolhoosidesse organiseeriti sügisel põllumajanduslikud õpiringid, mida asusid juhatama valla lektoritegrupi liikmed, agronoomid, kooliõpetajad ja teised teadlikumad liikmed. Eesrindlikult juhivad õppust 7-kl. kooli õpetajad Noorväli ja Hanimägi, kes oma loengute selgitamiseks joonistavad kolhoosidele mitmesuguseid näitlikke tabeleid ja graafikuid. Nende loengud on elavad ja põhjalikult ette valmistatud.
Kolhoosnikud suhtuvad agrotehniliste teadmiste omandamisse suure tähelepanuga. Nad mõistavad, et õpitud teadmiste ellurakendamisega avaneb neil võimalus luua uusi rikkusi kolhoosis.
A. Väli
Õpime saavutama kõrgeid viljasaake
Urvaste valla kolhoosidesse organiseeriti sügisel põllumajanduslikud õpiringid, mida asusid juhatama valla lektoritegrupi liikmed, agronoomid, kooliõpetajad ja teised teadlikumad liikmed. Eesrindlikult juhivad õppust 7-kl. kooli õpetajad Noorväli ja Hanimägi, kes oma loengute selgitamiseks joonistavad kolhoosidele mitmesuguseid näitlikke tabeleid ja graafikuid. Nende loengud on elavad ja põhjalikult ette valmistatud.
Kolhoosnikud suhtuvad agrotehniliste teadmiste omandamisse suure tähelepanuga. Nad mõistavad, et õpitud teadmiste ellurakendamisega avaneb neil võimalus luua uusi rikkusi kolhoosis.
A. Väli
Subscribe to:
Posts (Atom)
