30. oktoober 1958
Toimetuse postist
Informatsioonivõistlus
Uus petrooleumi hoiuruum
Pikemat aega ei olnud Visela harukaupluses müügil petrooleumi. Miks? Vastavalt kehtestatud tuletõrje eeskirjadele ei ole lubatud enam kaupluse lähedale ehitatud petrooleumi hoiuruumi kasutada. Nüüd ehitati uus petrooleumi hoiuruum kaugemale kauplusest ja teistest hoonetest. Varsti võivad kohalikud elanikud petrooleumi oma kauplusest pidevalt osta.
E. JÕESAAR
Esimesed linavarred linavabrikusse
Teisipäeval saadeti K. Marxi nimelisest kolhoosist esimesed autokoormad linavarsi Antsla Toorlinavabrikusse. Ümbertöötlemiseks anti ära ligi 3 tonni heakvaliteedilisi linu.
V. JALAS
K. Marxi nimelise kolhoosi esimees.
Wednesday, October 29, 2008
Tuesday, October 28, 2008
Heibergi kuju plaanis
Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
Sõna on kunstnikel:
Ajalehele on mul niipalju öelda, et lõpetasin 1905. a. monumendi savis modelleerimise. Töö võttis komisjon vastu ja nüüd läheb see kipsi valamisele, edasi aga pronksi. Kuju kõrgus on 4,5 m ja see tuleb graniitalusele.
Põlise Urvaste mehena tahan lähemal ajal luua kodukandi kuulsama inimese, Marie Heibergi kuju. Kui Urvaste rahvas soovib, võiks selle püstitada monumendina Uhtjärve kaldale.
LEMBIT PALUTEDER, kujur
Sõna on kunstnikel:
Ajalehele on mul niipalju öelda, et lõpetasin 1905. a. monumendi savis modelleerimise. Töö võttis komisjon vastu ja nüüd läheb see kipsi valamisele, edasi aga pronksi. Kuju kõrgus on 4,5 m ja see tuleb graniitalusele.
Põlise Urvaste mehena tahan lähemal ajal luua kodukandi kuulsama inimese, Marie Heibergi kuju. Kui Urvaste rahvas soovib, võiks selle püstitada monumendina Uhtjärve kaldale.
LEMBIT PALUTEDER, kujur
Tublisid 50 aasta tagant
Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
MEIE EESRINDLASI
ALLI HÕBESAAR „Edasi” kolhoosi lüpsja-karjatalitaja
Töötab „Edasi” kolhoosi veisefarmis alates 1953. aastast. Sammub pidevalt sotsialistliku võistluse esirinnas. 1. oktoobril lüpsis oma grupi lehmadelt keskmiselt 2834 kg piima lehma kohta.
VALTER LUSTI
Stalini-nimelise kolhoosi kombainer
Teist aastat rajooni parim kombainer. Andis lubaduse koristada 10 päeva jooksul temale planeeritud teravilja koristuspindala Stalini-nimelises kolhoosis. Oma lubaduse täitis. Kodukolhoosi noorte hulgas armastatud pillimees.
Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
Tubli agitaator
Vaabina 7-kl. Kooli vanempioneerijuht, kommunistlik noor H. Alvela on tubli agitaator. Oma piirkonnas on ta oodatud külaliseks. Hiljuti vestles ta „Pioneeri” kolhoosi karjafarmi töötajatega. Palumõisa ühiselamusse oli tulnud hulk inimesi. Agitaatori vestlus oli seekord pühendatud aatomi- ja vesinikurelva katsetuste keelamisele.
„Massilise hävituse relvad tuleb riikide relvastusest välja jätta. Ühineme kogu maailma eesrindlike inimeste püüdlustega, kellele on kallis rahu!” Need siirast tundest kantud sõnad leidsid kuulajate hulgas elavat vastukaja. Nii on see iga kord, kui vestleb agitaator, kommunistlik noor H. Alvela.
O. AROP
MEIE EESRINDLASI
ALLI HÕBESAAR „Edasi” kolhoosi lüpsja-karjatalitaja
Töötab „Edasi” kolhoosi veisefarmis alates 1953. aastast. Sammub pidevalt sotsialistliku võistluse esirinnas. 1. oktoobril lüpsis oma grupi lehmadelt keskmiselt 2834 kg piima lehma kohta.
VALTER LUSTI
Stalini-nimelise kolhoosi kombainer
Teist aastat rajooni parim kombainer. Andis lubaduse koristada 10 päeva jooksul temale planeeritud teravilja koristuspindala Stalini-nimelises kolhoosis. Oma lubaduse täitis. Kodukolhoosi noorte hulgas armastatud pillimees.
Kolhoosi Elu 28. oktoober 1958
Tubli agitaator
Vaabina 7-kl. Kooli vanempioneerijuht, kommunistlik noor H. Alvela on tubli agitaator. Oma piirkonnas on ta oodatud külaliseks. Hiljuti vestles ta „Pioneeri” kolhoosi karjafarmi töötajatega. Palumõisa ühiselamusse oli tulnud hulk inimesi. Agitaatori vestlus oli seekord pühendatud aatomi- ja vesinikurelva katsetuste keelamisele.
„Massilise hävituse relvad tuleb riikide relvastusest välja jätta. Ühineme kogu maailma eesrindlike inimeste püüdlustega, kellele on kallis rahu!” Need siirast tundest kantud sõnad leidsid kuulajate hulgas elavat vastukaja. Nii on see iga kord, kui vestleb agitaator, kommunistlik noor H. Alvela.
O. AROP
Monday, October 27, 2008
Peamurdmist - kus asub Sea-Jüri männik?
Elu 27. oktoober 1928
Urvaste õpetaja rehepapp
Rahva mälestused Sea-Jürist ja tema viguritest
Jüri mängis sakstega vingerpussi
Urvaste kihelkonnas, Kanepi ja Võru teede lahkmel asub maa-ala, mida rahvas Sea-Jüri männikuks kutsub. Männikut sääl küll enam ei ole, vaid ainult noor lepik, sest üks Urvaste koguduse õpetajaist oli lasknud männiku juba aastat kolmkümmend tagasi maha võtta, kuid vaatamata selle pääle on Sea-Jüri männiku nimi siiski veel siiaajani püsima jäänud. Millest sai männik omale sarnase nime?
Paar põlve tagasi oli Urvaste õpetajaks S. ja S. rehepapiks oli Sea-Jüri. Mikspärast Jürit Sea-Jüriks hõikama hakati, seda ei teata, kuid männik on omale Sea-Jüri männiku nime sellest omandanud, et aja, milles Sea-Jüri elas, sääl männikus asunud.
Sea-Jüri oli väga kaval mees olnud ja armastanud tihti õpetajahärrale vingerpussi mängida. Et S. saksasoost mees oli, siis rahvale Sea-Jüri vingerpussid muidugi meeldisid ja selle tõttu püsib siiaajani Sea-Jüri nimi rahvasuus edasi.
Sea-Jüri pole teise omandust just pühaks pidanud. Sügisel reheajal libisenud õpetaja viljast tihti mõni vakk teri Jüri kotti, ilma et õpetaja seda ise oleks teadnud. Viimaks hakanud S. oma rehepapi ausameelsuse juures kahtlema ja tähendanud mõnigi kord Jürile, et tema arvates peaks vili palju rohkem välja andma, kuid seda saavat hirmus vähe. Jüri saanud aru küll, kust poolt tuul puhub, kuid pole õpetajale sõnagi vastu lausunud. Ühel hommikul, kui Jüri jälle õpetaja teri pidanud tuulama, võtnud ta kodust paar tühja kotti ligi ja asunud harilikust ajast varem tööle. Ruttu tuulanud ta oma kotid vilja täis ja pannud nad siis ukse äärde nähtavasse kohta maha. Õpetaja tulnud rehe juurde, näinud kotte ja küsinud: “Kuule, Jüri, mis kotid need siin on?” Jüri vastu: Õpetajahärra kaebab alati, et vili ikka vähe välja andvat, tõin nüüd oma natukese ka siia, et õpetajahärrale ikka rohkem vilja saaks.” Õpetaja saanud pahaseks ja öelnud Jürile: “Kuule Jüri, sinu vilja ma ei tahtma. Votma kohe oma kotid ja viima nad siit ära!” Seda käsku ei lasknud Jüri omale muidugi kahte korda anda.
S. olnud väga kitsi mees. Kui Jüri suvel Kaansoo mail õpetaja heina tegemas käinud, siis läinud piim lähkris alati nii kibehapuks, et seda suhu pole võinud võtta. Kuid kodus lasknud õpetaja sellele vett ja uut piima juurde valada ning andnud siis Jürile heinamaale jällegi kaasa. Jüri oleks häämeelega lähkri heinamaal ümber kallanud, kuid kartnud, et õpetaja sellest teada võib saada ja siis oleks kuri muidugi jälle karjas. Ühel laupäeva õhtul heinamaalt koju sõites (lähker kibehaput piima peaaegu täis) näeb Jüri, et mõnesaja sammu tagant vana S. järele sõidab. Järsku tulnud Jürile hää mõte pähe: nõkutanud tasakesi lähkri punni eest ära ja lasknud pisikesi sörki edasi. Õpetaja näeb, et Jüril piimarada järel on ja pistab karjuma: “Jüri ae, Jüri ae, piima butter jooksma maha!” Jüri hakkab aga hobusele hoogu andma ja laseb nii, kuidas ruun võtab. Kui arvab, et lähker juba tühjaks jooksnud, peatab hobuse kinni ja vaatab tagasi. Õpetaja on väga vihane, ja käratab: “Kas sa Jüri ei kuulma, kui ma sulle ütlema, et see piim butter maha jooksma!”
Jüri teeb õige kohkunu näo ette ja vastab: “Mina mõtlesin, et õpetaja härra ütlevad: “Jüri, lase kõvemini!”
Kord, kui Jüri õpetaja väljal kündnud, sõitnud õpetaja säält mööda ja hõiganud eemalt Jürile, et see hobust sunniks rutemini käima. Jüri teinud välja, nagu ei saaks ta õpetaja jutust kauge maa tõttu aru ja roninud hobusega endist viisi üle välja rehtede poole. Kui ta uue künnivaoga tee ääre tagasi jõudnud, rakendanud ta hobuse ruttu lahti, hüpanud selga ja hakanud õpetajale Võru poole järele kihutama. Viis kilomeetrit siinpool Võrut jõudnud ta S. järgi ja küsinud: “Mis õpetajahärra minuga ennist rääkis?”
Sea-Jüri on oma vigurite abil elus nii mõnigi kord kergemini läbi tulnud. Kord talvel tuisusel ajal hakanud tulema Jüri soost heinakoormaga koju poole. Hobune ees aga nii vaene, et küljekonte vakamaa kaugelt võib ära lugeda. Sääl märkab Jüri järsku, et saks mitme hobusega vastu sõidab: “Mööda ju pääseks ka, kui saks ka natuke teed poolitaks,” mõtleb Jüri, kuid säädus on niisugune, et metsas peab saksale tee täielikult vabaks tegema kuna saks juba nõuab sääduse täitmist ja austamist. Lumehanged aga tee kõrval nii sügavad, et sinna mitte ainult Jüri koorem, vaid ka Jüri kondine hobune sisse jääksid. Seda arusaades kisub Jüri ruttu oma seljast kuue, viskab selle hobusele selja pääle, samuti riputab oma mütsi hobusele puusakondi otsa ja asub ise, särgiväel ning palja pääga aisa kõrvale hobusele appi vedama. Kui saks ligi jõudes näinud meest tuisuse ilmaga särgiväel hobusel abiks koormat vedamas, arvanud ta selle hullumeelse olevat ja käskinud kutsarit mõistlikult mööda sõita.
Sea-Jüri vigureid on palju. Pääle ülevaltoodute teab rahvas nii mõndagi veel jutustada, kuid paljud on muidugi ka unustuse hõlma vajunud. Räägitakse, et Sea-Jüri enne surma siiski oma vigureid on kahjatsenud ja ütelnud, et kui temal seda kõike teises ilmas süüks pannakse, siis küll enam pääsemist ei ole.
Urvaste õpetaja rehepapp
Rahva mälestused Sea-Jürist ja tema viguritest
Jüri mängis sakstega vingerpussi
Urvaste kihelkonnas, Kanepi ja Võru teede lahkmel asub maa-ala, mida rahvas Sea-Jüri männikuks kutsub. Männikut sääl küll enam ei ole, vaid ainult noor lepik, sest üks Urvaste koguduse õpetajaist oli lasknud männiku juba aastat kolmkümmend tagasi maha võtta, kuid vaatamata selle pääle on Sea-Jüri männiku nimi siiski veel siiaajani püsima jäänud. Millest sai männik omale sarnase nime?
Paar põlve tagasi oli Urvaste õpetajaks S. ja S. rehepapiks oli Sea-Jüri. Mikspärast Jürit Sea-Jüriks hõikama hakati, seda ei teata, kuid männik on omale Sea-Jüri männiku nime sellest omandanud, et aja, milles Sea-Jüri elas, sääl männikus asunud.
Sea-Jüri oli väga kaval mees olnud ja armastanud tihti õpetajahärrale vingerpussi mängida. Et S. saksasoost mees oli, siis rahvale Sea-Jüri vingerpussid muidugi meeldisid ja selle tõttu püsib siiaajani Sea-Jüri nimi rahvasuus edasi.
Sea-Jüri pole teise omandust just pühaks pidanud. Sügisel reheajal libisenud õpetaja viljast tihti mõni vakk teri Jüri kotti, ilma et õpetaja seda ise oleks teadnud. Viimaks hakanud S. oma rehepapi ausameelsuse juures kahtlema ja tähendanud mõnigi kord Jürile, et tema arvates peaks vili palju rohkem välja andma, kuid seda saavat hirmus vähe. Jüri saanud aru küll, kust poolt tuul puhub, kuid pole õpetajale sõnagi vastu lausunud. Ühel hommikul, kui Jüri jälle õpetaja teri pidanud tuulama, võtnud ta kodust paar tühja kotti ligi ja asunud harilikust ajast varem tööle. Ruttu tuulanud ta oma kotid vilja täis ja pannud nad siis ukse äärde nähtavasse kohta maha. Õpetaja tulnud rehe juurde, näinud kotte ja küsinud: “Kuule, Jüri, mis kotid need siin on?” Jüri vastu: Õpetajahärra kaebab alati, et vili ikka vähe välja andvat, tõin nüüd oma natukese ka siia, et õpetajahärrale ikka rohkem vilja saaks.” Õpetaja saanud pahaseks ja öelnud Jürile: “Kuule Jüri, sinu vilja ma ei tahtma. Votma kohe oma kotid ja viima nad siit ära!” Seda käsku ei lasknud Jüri omale muidugi kahte korda anda.
S. olnud väga kitsi mees. Kui Jüri suvel Kaansoo mail õpetaja heina tegemas käinud, siis läinud piim lähkris alati nii kibehapuks, et seda suhu pole võinud võtta. Kuid kodus lasknud õpetaja sellele vett ja uut piima juurde valada ning andnud siis Jürile heinamaale jällegi kaasa. Jüri oleks häämeelega lähkri heinamaal ümber kallanud, kuid kartnud, et õpetaja sellest teada võib saada ja siis oleks kuri muidugi jälle karjas. Ühel laupäeva õhtul heinamaalt koju sõites (lähker kibehaput piima peaaegu täis) näeb Jüri, et mõnesaja sammu tagant vana S. järele sõidab. Järsku tulnud Jürile hää mõte pähe: nõkutanud tasakesi lähkri punni eest ära ja lasknud pisikesi sörki edasi. Õpetaja näeb, et Jüril piimarada järel on ja pistab karjuma: “Jüri ae, Jüri ae, piima butter jooksma maha!” Jüri hakkab aga hobusele hoogu andma ja laseb nii, kuidas ruun võtab. Kui arvab, et lähker juba tühjaks jooksnud, peatab hobuse kinni ja vaatab tagasi. Õpetaja on väga vihane, ja käratab: “Kas sa Jüri ei kuulma, kui ma sulle ütlema, et see piim butter maha jooksma!”
Jüri teeb õige kohkunu näo ette ja vastab: “Mina mõtlesin, et õpetaja härra ütlevad: “Jüri, lase kõvemini!”
Kord, kui Jüri õpetaja väljal kündnud, sõitnud õpetaja säält mööda ja hõiganud eemalt Jürile, et see hobust sunniks rutemini käima. Jüri teinud välja, nagu ei saaks ta õpetaja jutust kauge maa tõttu aru ja roninud hobusega endist viisi üle välja rehtede poole. Kui ta uue künnivaoga tee ääre tagasi jõudnud, rakendanud ta hobuse ruttu lahti, hüpanud selga ja hakanud õpetajale Võru poole järele kihutama. Viis kilomeetrit siinpool Võrut jõudnud ta S. järgi ja küsinud: “Mis õpetajahärra minuga ennist rääkis?”
Sea-Jüri on oma vigurite abil elus nii mõnigi kord kergemini läbi tulnud. Kord talvel tuisusel ajal hakanud tulema Jüri soost heinakoormaga koju poole. Hobune ees aga nii vaene, et küljekonte vakamaa kaugelt võib ära lugeda. Sääl märkab Jüri järsku, et saks mitme hobusega vastu sõidab: “Mööda ju pääseks ka, kui saks ka natuke teed poolitaks,” mõtleb Jüri, kuid säädus on niisugune, et metsas peab saksale tee täielikult vabaks tegema kuna saks juba nõuab sääduse täitmist ja austamist. Lumehanged aga tee kõrval nii sügavad, et sinna mitte ainult Jüri koorem, vaid ka Jüri kondine hobune sisse jääksid. Seda arusaades kisub Jüri ruttu oma seljast kuue, viskab selle hobusele selja pääle, samuti riputab oma mütsi hobusele puusakondi otsa ja asub ise, särgiväel ning palja pääga aisa kõrvale hobusele appi vedama. Kui saks ligi jõudes näinud meest tuisuse ilmaga särgiväel hobusel abiks koormat vedamas, arvanud ta selle hullumeelse olevat ja käskinud kutsarit mõistlikult mööda sõita.
Sea-Jüri vigureid on palju. Pääle ülevaltoodute teab rahvas nii mõndagi veel jutustada, kuid paljud on muidugi ka unustuse hõlma vajunud. Räägitakse, et Sea-Jüri enne surma siiski oma vigureid on kahjatsenud ja ütelnud, et kui temal seda kõike teises ilmas süüks pannakse, siis küll enam pääsemist ei ole.
Saturday, October 25, 2008
Tee parandusega ikka päris jama
Võru Teataja 25. oktoober 1928
Tee paranduse asemel tee rikkumine
Võru maavalitsuse halb teetegemine Uue-Antslas
Mõni kuu tagasi hakkas maavalitsus Antsla-Urvaste teed parandama 5 ja 7 kilomeetri peal umbes ¾ kilomeetri pikkuselt. Kas eksikombel või meelega on tee parandamise asemel tee rikkumine ette tulnud, mille tagajärjel elanikkudel läbipääsemine võimatuks muutus ja mispärast nad on sunnitud umbes 3 klm. ringi sõima. Imelik on vaadeta, kuidas sünnib niisuguse suure liikumise teeosa parandamine ja kelle initsiatiivi järele pilluti pori kraavist keset teed. Kas tee tõstmise suhtes või muu otstarbe pärast?
Praegu näeb välja nagu oleks soovitud teed pori mülkaks muuta ja tarvitamiseks kõlbmatuks teha. Oleks asjakohane, kui sarnasel juhusel teele hoiatused üles pandakse, et telanikud teadmata kombel säält ei sõidaks ja asjata oma liikumise vahendeid ei purustaks ja vaevaks hobuseid.Oli isegi juhus, kus põllutööministri auto nimetatud tee osale pori sisse jäi ja ümbruskonna elanikkude poolt välja veeti.
Olevate andmete järele on ka politseivõimud samme astunud, selle väärnähtuse kõrvaldamiseks, kuid nähtavasti pole ka see senini tagajärgi andnud.
Hg
Tee paranduse asemel tee rikkumine
Võru maavalitsuse halb teetegemine Uue-Antslas
Mõni kuu tagasi hakkas maavalitsus Antsla-Urvaste teed parandama 5 ja 7 kilomeetri peal umbes ¾ kilomeetri pikkuselt. Kas eksikombel või meelega on tee parandamise asemel tee rikkumine ette tulnud, mille tagajärjel elanikkudel läbipääsemine võimatuks muutus ja mispärast nad on sunnitud umbes 3 klm. ringi sõima. Imelik on vaadeta, kuidas sünnib niisuguse suure liikumise teeosa parandamine ja kelle initsiatiivi järele pilluti pori kraavist keset teed. Kas tee tõstmise suhtes või muu otstarbe pärast?
Praegu näeb välja nagu oleks soovitud teed pori mülkaks muuta ja tarvitamiseks kõlbmatuks teha. Oleks asjakohane, kui sarnasel juhusel teele hoiatused üles pandakse, et telanikud teadmata kombel säält ei sõidaks ja asjata oma liikumise vahendeid ei purustaks ja vaevaks hobuseid.Oli isegi juhus, kus põllutööministri auto nimetatud tee osale pori sisse jäi ja ümbruskonna elanikkude poolt välja veeti.
Olevate andmete järele on ka politseivõimud samme astunud, selle väärnähtuse kõrvaldamiseks, kuid nähtavasti pole ka see senini tagajärgi andnud.
Hg
Thursday, October 23, 2008
Propagandanurgake
Kolhoosi Elu 23. oktoober 1958
Sõna on PROPAGANDISTIDEL
Muudatused kuulajate nimekirjas
Hiljuti toimus “Edasi” kolhoosi poliitkoolis esimene õppus, kus arutati õppetöö
orgamisatsioonilisi küsimusi ja kuulati ära propagandisti ettekanne esimese teema kohta: “Marksism-leninism klassidest ja klassivõitlusest”.
Õppuse alguseks olid kohale ilmunud ainult pooled kooli nimekirja võetud kuulajatest. Viga seisis siin selles, et nimekiri oli koostatud läbimõtlematult ja kõigi kuulajatega kindlalt kooskõlastamata. Toimuvast õppusest teatati kuulajatele liiga hilja, ainult üks päev varem. Et parandada sellist olukorda, otsustati ühiselt poliitkooli nimekirja võtta ainult need seltsimehed, kes on õppustest tõsiselt huvitatud ja on kindlalt otsustanud sellest regulaarselt osa võtta. Nii jääks senise 26 kuulaja asemel kooli koosseisu umbes 15.
Ebaõigesti valiti ka õppuse aeg. Selgus, et karjafarmi töötajad ei suutnud kella 20-ks oma tööd lõpetada ja ilmuda õigeks ajaks kohale. Teised kuulajad aga pidasid seda aega hiliseks, mis maaoludes on ka tõsi. Otsustati edaspidi hakata õppusi läbi viima iga kahe nädala tagant reedeti algusega kell 15.00. Sellise korraga olid kõik kuulajad nõus. Kindlasti hakkab õppetöö edaspidi kulgema regulaarselt ja häireteta.
Poliitkooli töö toimub hiljuti avatud algkooli ruumides. Siin on olemas korralik valgustus ja kirjutamise võimalused. Propagandist võib kasutada tahvlit ja näitlikke õppevahendeid.
Hea on see, et enamik poliitkooli kuulajatest omab keskhariduse, mille tõttu on propagandistil võimalik käsitleda ainet sügavamalt ja laiemalt, kui see on antud õpikus.
K.ANDLA,
“Edasi” kolhoosi poliitkooli propagandist.
Kolhoosi Elu 23. oktoober 1958
KÜSIMUSTE-VASTUSTE ÕHTU
Rahvusvaheliste probleemide kõrval huvitab meie kolhoosiküla töötajaid laialdane küsimuste ring kohalikust elust. Miks kolhoosi juhatus ei võta tarvitusele abinõusid kolhoosi põhikirja rikkujate vastu, miks kaupluses pole alati vajalikke kaupu, miks puudub rajoonis hambatehnik jt. sellised küsimused huvitavadpeaaegu iga kolhoosnikut.
Õigesti toimivad parteiorganisatsioonid, kui nad püüavad anda vastuse kõigele, mis töötajat huvitab. Loengute ja vestluste kõrval teenivad seda eesmärki ka küsimuste-vastuste õhtud.
Esimene selletaoline üritus toimus laupäeval “Võidulipu” kolhoosis. Küsimuste-vastuste õhtu organiseerijaks oli “Võidulipu” kolhoosi partei-algorganisatsioon koos Urvaste rahvamajaga. Õhtu oli hästi ette valmistatud ja möödus huvitavalt ning elavalt. ürituse õnnestumist võis järeldada ligi saja kuulaja reageerimisest.
Mitmesugustele kirjalikele ja suusõnalistele küsimustele vastasid tarbijate kooperatiiviaseesimees sm. Kuusik, rajooni rahvakohtunik sm. Tamm, rahandusosakonna esindaja sm. Hütt, partei rajoonikomitee instruktor sm. Kaur ja ELKNÜ keskkomitee esindaja sm. Haapsal.
Küsimuste ring, mis üles kerkis, oli küllaltki lai. Pineva olukorra lahendamise perspektiivid Kaug-Idas, perekonna ning abielu küsimused, nõukogude valitsuse maksupoliitika, kas Kristus oli ajalooline isiksus, mida kujutab enesest aatomi-jäälõhkuja “Lenin”, millised on noorte uued traditsioonid ning kombed jne. jne.
Küsimuste-vastuste õhtud aitavad partei- nõukogude ja majandusorganitel sügavamalt tundma õppida inimeste vajadusi, aitavad avastada puudusi ühes või teises töölõigus. Nii toodi mainitud õhtul päevavalgusele rida olulisi puudusi kolhoosi põhikirja täitmises. Siin on tarvilik külanõukogu abi. Kahju, et külanõukogu esimees sm. Lukka ei suvatsenud ilmuda õhtule.
Puudutati ka kino demonstreerimist Urvastes ja rõhutati, et Antslas on vaja tööle rakendada hambatehnik.
Partei-algorganisatsioonil on tarvis hoolitseda selle eest, et küsimuste-vastuste õhtul tehtud ettepanekud ja puudused saaksid lahendatud ja likvideeritud. See mõjub kahtlemata positiivselt edaspidi selletaoliste ürituste läbiviimisele.
L. KÜLA
Sõna on PROPAGANDISTIDEL
Muudatused kuulajate nimekirjas
Hiljuti toimus “Edasi” kolhoosi poliitkoolis esimene õppus, kus arutati õppetöö
orgamisatsioonilisi küsimusi ja kuulati ära propagandisti ettekanne esimese teema kohta: “Marksism-leninism klassidest ja klassivõitlusest”.
Õppuse alguseks olid kohale ilmunud ainult pooled kooli nimekirja võetud kuulajatest. Viga seisis siin selles, et nimekiri oli koostatud läbimõtlematult ja kõigi kuulajatega kindlalt kooskõlastamata. Toimuvast õppusest teatati kuulajatele liiga hilja, ainult üks päev varem. Et parandada sellist olukorda, otsustati ühiselt poliitkooli nimekirja võtta ainult need seltsimehed, kes on õppustest tõsiselt huvitatud ja on kindlalt otsustanud sellest regulaarselt osa võtta. Nii jääks senise 26 kuulaja asemel kooli koosseisu umbes 15.
Ebaõigesti valiti ka õppuse aeg. Selgus, et karjafarmi töötajad ei suutnud kella 20-ks oma tööd lõpetada ja ilmuda õigeks ajaks kohale. Teised kuulajad aga pidasid seda aega hiliseks, mis maaoludes on ka tõsi. Otsustati edaspidi hakata õppusi läbi viima iga kahe nädala tagant reedeti algusega kell 15.00. Sellise korraga olid kõik kuulajad nõus. Kindlasti hakkab õppetöö edaspidi kulgema regulaarselt ja häireteta.
Poliitkooli töö toimub hiljuti avatud algkooli ruumides. Siin on olemas korralik valgustus ja kirjutamise võimalused. Propagandist võib kasutada tahvlit ja näitlikke õppevahendeid.
Hea on see, et enamik poliitkooli kuulajatest omab keskhariduse, mille tõttu on propagandistil võimalik käsitleda ainet sügavamalt ja laiemalt, kui see on antud õpikus.
K.ANDLA,
“Edasi” kolhoosi poliitkooli propagandist.
Kolhoosi Elu 23. oktoober 1958
KÜSIMUSTE-VASTUSTE ÕHTU
Rahvusvaheliste probleemide kõrval huvitab meie kolhoosiküla töötajaid laialdane küsimuste ring kohalikust elust. Miks kolhoosi juhatus ei võta tarvitusele abinõusid kolhoosi põhikirja rikkujate vastu, miks kaupluses pole alati vajalikke kaupu, miks puudub rajoonis hambatehnik jt. sellised küsimused huvitavadpeaaegu iga kolhoosnikut.
Õigesti toimivad parteiorganisatsioonid, kui nad püüavad anda vastuse kõigele, mis töötajat huvitab. Loengute ja vestluste kõrval teenivad seda eesmärki ka küsimuste-vastuste õhtud.
Esimene selletaoline üritus toimus laupäeval “Võidulipu” kolhoosis. Küsimuste-vastuste õhtu organiseerijaks oli “Võidulipu” kolhoosi partei-algorganisatsioon koos Urvaste rahvamajaga. Õhtu oli hästi ette valmistatud ja möödus huvitavalt ning elavalt. ürituse õnnestumist võis järeldada ligi saja kuulaja reageerimisest.
Mitmesugustele kirjalikele ja suusõnalistele küsimustele vastasid tarbijate kooperatiiviaseesimees sm. Kuusik, rajooni rahvakohtunik sm. Tamm, rahandusosakonna esindaja sm. Hütt, partei rajoonikomitee instruktor sm. Kaur ja ELKNÜ keskkomitee esindaja sm. Haapsal.
Küsimuste ring, mis üles kerkis, oli küllaltki lai. Pineva olukorra lahendamise perspektiivid Kaug-Idas, perekonna ning abielu küsimused, nõukogude valitsuse maksupoliitika, kas Kristus oli ajalooline isiksus, mida kujutab enesest aatomi-jäälõhkuja “Lenin”, millised on noorte uued traditsioonid ning kombed jne. jne.
Küsimuste-vastuste õhtud aitavad partei- nõukogude ja majandusorganitel sügavamalt tundma õppida inimeste vajadusi, aitavad avastada puudusi ühes või teises töölõigus. Nii toodi mainitud õhtul päevavalgusele rida olulisi puudusi kolhoosi põhikirja täitmises. Siin on tarvilik külanõukogu abi. Kahju, et külanõukogu esimees sm. Lukka ei suvatsenud ilmuda õhtule.
Puudutati ka kino demonstreerimist Urvastes ja rõhutati, et Antslas on vaja tööle rakendada hambatehnik.
Partei-algorganisatsioonil on tarvis hoolitseda selle eest, et küsimuste-vastuste õhtul tehtud ettepanekud ja puudused saaksid lahendatud ja likvideeritud. See mõjub kahtlemata positiivselt edaspidi selletaoliste ürituste läbiviimisele.
L. KÜLA
Tuesday, October 21, 2008
Kolhoosnikud ütlesid kõva sõna
21. oktoober 1958
Lõpetada aatomi- ja vesinikurelva katsetamine
Sõna on Antsla rajooni töötajail
VALTER JALAS, K. Marxi nimelise kolhoosi esimees:
Kolhoosis lõpevad varsti sügisesed tööd. Tänavune suvi näitas põlluharijaile head nägu. Nüüd käib igas peres väiksel plaanipidamine, mida suve tulude ja jääkide eest muretseda ja kuhu neid kõige paremini kulutada. Meie inimesed on kindlad rahulikule ja edasiviivale tulevikule ning vastavalt sellele rajavad oma elu ja tegevuse.
Rahu ja töö – need kaks sõna on suure õnne pandiks. Sellepärast protesteerib meie kolhoosi pere vihaselt kapitalistlike maade sõjaõhutamise plaanide ja tuumarelvade katsetamise vastu. Kõikide inimeste elu on liiga kallis, et seda mõttetult väikese rahamagnaatide kildkonna huvides hävitada.
Aatomienergiat kasutatakse meie kodumaal suure eduga rahulikuks, ülesehitavaks otstarbeks. Seda võib teha kogu maailmas heade tulemustega.
Lõpetada aatomi- ja vesinikurelva katsetamine
Sõna on Antsla rajooni töötajail
VALTER JALAS, K. Marxi nimelise kolhoosi esimees:
Kolhoosis lõpevad varsti sügisesed tööd. Tänavune suvi näitas põlluharijaile head nägu. Nüüd käib igas peres väiksel plaanipidamine, mida suve tulude ja jääkide eest muretseda ja kuhu neid kõige paremini kulutada. Meie inimesed on kindlad rahulikule ja edasiviivale tulevikule ning vastavalt sellele rajavad oma elu ja tegevuse.
Rahu ja töö – need kaks sõna on suure õnne pandiks. Sellepärast protesteerib meie kolhoosi pere vihaselt kapitalistlike maade sõjaõhutamise plaanide ja tuumarelvade katsetamise vastu. Kõikide inimeste elu on liiga kallis, et seda mõttetult väikese rahamagnaatide kildkonna huvides hävitada.
Aatomienergiat kasutatakse meie kodumaal suure eduga rahulikuks, ülesehitavaks otstarbeks. Seda võib teha kogu maailmas heade tulemustega.
Monday, October 20, 2008
Actionit omajagu
Elu 20. oktoober 1928
Urvastes tabati murdvaras
Läks tööd otsima, kuid kukkus pokri.
16. okt tulid Urvaste valda tööd otsima kolm Petserimaa meest. Töökohaks valisid nad välja muidugi suurema ja nägusama talu ümbruskonnas, milleks osutus seekord Mäe-Tilso talu. Teatavasti elab samas majas ka Urvaste rajooni konstaabel hra. Peterson, mida mehed nähtavasti ei teadnud.
Töötati rõõmsalt päev kuni õhtupooleni, mil lund sadama hakkas ja töö lõpetati. Veel rõõmsamalt istuti õhtul ümber laua ja mängiti kaarte. Kui siis korra konstaabel nende hulka ilmus ja passe kontrolleerimiseks nõudis, kadus meeste rõõmus tuju. Passidest selgus, et üks nendest oli Feodor Samueli pg. Klukin, pärit Senno vallast Petserimaalt, keda politsei juba kevadest saadik taga otsib. Klukini süüdistatakse murdvarguses.
Nimetatud isikud võttis konstaabel vahialla ja saatis Võru 1. jsk. kohtuuurija korraldusse.
Elu 20. oktoober 1928
Suitsetas naist parsil
Seni oleme kuulnud, et sinki suitsetatakse, vahel aga ka mesilasi ja rukkirehte. Nüüd on aga Võrumaa mehed hakanud naisi suitsetama ja veel koguni parsil. Sellest naisesuitsetamisest kuuleme järgmist:
Urvaste kihelkonna rahvas on oma suures enamuses töökas ja vähe on seal peremehi, kes linnas lällutavad, kõvad pitsid võtavad ja koju tulles oma nõrgema poole vihatujus kohe pihtide vahele haaravad. Aga on siiski ka sarnaseid. Üks niisugune on Urvaste kihelkonna X talu peremees H. Ta pummeldab päevade viisi Võru linnas ja kui koju tuleb, ei siis ta nõrgempool palju hääd kuulda saa, küll aga kirumist. Praegusel ajal ongi nimetatud X taluviimane draama Urvaste kihelkonna ümbruses kõneaineks.
See juhtus hiljuti, et “vana” oli linnast tulles hääs “kuraasis.” Aga et ta oli järjest oma kaks-kolm päeva pummeldanud, siis sai perenaiselt loomulikult oma korraliku pääpesu. Tekkis äge lahing. Nõrgempool jäi muidugi alla, nagu ikka, ja kadus parajal ajal parsile, kus linad kuivamas. Aga ega kangempool tahtnud lubada, et pakku läinud “vaenlane” nii terve nahaga pääseb.
Sulane sai kõva käsu linaluude toomiseks, mis rehe ahju aeti ja tuli otsa pandi, et suitsu saada, mis pakkupugenud perenaise parsilt maha sunniks tulema. Esialgu lootnud “vana” kangesti suitsu pääle, turtsunud rehe all suitsu ees, hää käealune muidugi pihus, et kui pakkupugenud hädaga alla on sunnitud tulema, siis oma nahatäie ka saab. Aga kes tulemata jäi, see oli perenaine. Ta oli pugenud linadesse, võtnud suurrätiku ümber pää ja kuulanud rahulikult, kuni “vana” tuppa oli kadunud.
Urvastes tabati murdvaras
Läks tööd otsima, kuid kukkus pokri.
16. okt tulid Urvaste valda tööd otsima kolm Petserimaa meest. Töökohaks valisid nad välja muidugi suurema ja nägusama talu ümbruskonnas, milleks osutus seekord Mäe-Tilso talu. Teatavasti elab samas majas ka Urvaste rajooni konstaabel hra. Peterson, mida mehed nähtavasti ei teadnud.
Töötati rõõmsalt päev kuni õhtupooleni, mil lund sadama hakkas ja töö lõpetati. Veel rõõmsamalt istuti õhtul ümber laua ja mängiti kaarte. Kui siis korra konstaabel nende hulka ilmus ja passe kontrolleerimiseks nõudis, kadus meeste rõõmus tuju. Passidest selgus, et üks nendest oli Feodor Samueli pg. Klukin, pärit Senno vallast Petserimaalt, keda politsei juba kevadest saadik taga otsib. Klukini süüdistatakse murdvarguses.
Nimetatud isikud võttis konstaabel vahialla ja saatis Võru 1. jsk. kohtuuurija korraldusse.
Elu 20. oktoober 1928
Suitsetas naist parsil
Seni oleme kuulnud, et sinki suitsetatakse, vahel aga ka mesilasi ja rukkirehte. Nüüd on aga Võrumaa mehed hakanud naisi suitsetama ja veel koguni parsil. Sellest naisesuitsetamisest kuuleme järgmist:
Urvaste kihelkonna rahvas on oma suures enamuses töökas ja vähe on seal peremehi, kes linnas lällutavad, kõvad pitsid võtavad ja koju tulles oma nõrgema poole vihatujus kohe pihtide vahele haaravad. Aga on siiski ka sarnaseid. Üks niisugune on Urvaste kihelkonna X talu peremees H. Ta pummeldab päevade viisi Võru linnas ja kui koju tuleb, ei siis ta nõrgempool palju hääd kuulda saa, küll aga kirumist. Praegusel ajal ongi nimetatud X taluviimane draama Urvaste kihelkonna ümbruses kõneaineks.
See juhtus hiljuti, et “vana” oli linnast tulles hääs “kuraasis.” Aga et ta oli järjest oma kaks-kolm päeva pummeldanud, siis sai perenaiselt loomulikult oma korraliku pääpesu. Tekkis äge lahing. Nõrgempool jäi muidugi alla, nagu ikka, ja kadus parajal ajal parsile, kus linad kuivamas. Aga ega kangempool tahtnud lubada, et pakku läinud “vaenlane” nii terve nahaga pääseb.
Sulane sai kõva käsu linaluude toomiseks, mis rehe ahju aeti ja tuli otsa pandi, et suitsu saada, mis pakkupugenud perenaise parsilt maha sunniks tulema. Esialgu lootnud “vana” kangesti suitsu pääle, turtsunud rehe all suitsu ees, hää käealune muidugi pihus, et kui pakkupugenud hädaga alla on sunnitud tulema, siis oma nahatäie ka saab. Aga kes tulemata jäi, see oli perenaine. Ta oli pugenud linadesse, võtnud suurrätiku ümber pää ja kuulanud rahulikult, kuni “vana” tuppa oli kadunud.
Thursday, October 16, 2008
Seda meest ma natuke isegi mäletan
17. oktoober 1978
MEIE KALENDER
RIKAS ELU
Aastat kümme tagasi oli kõik samamoodi. Kiire sammuga, sirge rühiga, portfellis õpikud ja konspektid, astus ta oma igapäevast rada. Nagu nüüdki, rutates koolibussile, sõitmaks kooli oma laste juurde. Ainult tütrepoeg, kes tollal alustas kooliteed, on jõudnud abituuriumi, mis näitab, et hulk aastaid on siiski mööda läinud. Eesti NSV teenelise õpetaja Ruut Liiva kohta maksab täiel määral igihaljas tarkus: noorte keskel oled alati noor.
Kõik sai alguse 1932. a., kui verivärske koolmeister Leevi koolimajas esmakordselt oma õpilaste ette astus. Käisi-kooli seminaristina oli noor kooliõpetajaks pürgija ette valmistatud iga õppeaine jaoks, kuigi süda kiskus rohkem loodusteaduste poole. Õpetajaametit kauaks ei saanudki, sest juba nelja aasta pärast valiti noormees Joosu algkooli juhatajaks.
Võru seminari kasvandikud olid tuntud oma opositsioonilise meelestatuse poolest. 1940. a. juunisündmustega läks noormees innuga kaasa, aitas organiseerida oma, tööinimeste võimu. Propageerides marksistlikke ideid, võttis R. Liiv aktiivselt osa ühiskondlikust elust. Nii valitigi ta Võrumaa 79. valimisringkonnast töörahva vabariigi ülemnõukogu liikmeks, mille tööst võttis osa kuni teise koosseisu valimiseni.
Need olid erutavad ajad. Kohtumistel noortega on tulnud tihti meenutada NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärku Moskvas augustis 1940, kus Ruut Liiv käis vabariigi delegatsiooni koosseisus. Noore nõukogude vabariigi vastuvõtmisel liiduvabariigiks oli ka Võrumaa esindaja, koolijuhataja Ruut Liiv. Õigupoolest oli aeg nõudnud sedagi, et kool tuli ajutiselt maha jätta. Maakonna täitevkomitee juures oli selline ametikoht: poliitharidustöö vaneminspektor. Ruut Liiva juhendamisel kujunesid maakonna rahvamajad ja raamatukogud nõukogude võimu aktiivseteks propageerijateks. Kuni puhkes Suur Isamaasõda. Nüüd, üle kolmekümne aasta hiljem tundub lihtne olevat kirjutada: hävituspataljoni võitleja, rindemees, diviisi poliitosakonna töötaja. Ruut Liiva usaldati, tema organiseerimisvõimele loodeti. Võitis temale omane optimism. Vabastatud Nõukogude Eestis sai endisest koolijuhatajast haridusosakonna inspektor.
Ma ei saa sinna midagi parata, et Ruut Liiv kooliinspektorina meenutas mulle Ernst Ennot, kuigi ma viimast pole kunagi näinud. Ei olnud sõjajärgse koolirevidendi käsutuses autot ega autobussi, hobustki mitte nagu omaaegsel kirjanikust kolleegil E. Ennol. Liikuda tuli aga palju ning indu jätkus. Tolleaegne inspektor ei tegelnud ainult koolidega, vaid oli kogu kultuurharidustöö organiseerija, nagu koolmeistergi oli kindlalt maa soolaks. Sama põhimõttega käis koolide inspekteerimine. Arvesse läks mitte ainult koolitund, aga ka see, mis sündis väljaspool klassiruumi. Nii on sündinud koolide laulukoorid, orkestrid.
Laul on Ruut Liiva meelisharrastus. Võru Meeskoorist laulmisest ei aidanud, mõtted hakkasid liikuma õpetajate oma koori suunas. Vabariigis esimese omalaadsena see loodigi. Organiseerijaks oli ja on praeguseni koorivanemaks jäänud mõtte algataja ise. Hiljem tuli juurde laulmine vabariiklikus koorijuhtide kooris. Kui kõik laulutunnid päevadeks, nädalateks, aastateks liita, tuleb ühtjärge ööd-päevad 4 aastat ainult laulu. Kui mitte rohkem.
Inspektoriameti vaheaegadel on aeg-ajalt õpetajaametit peetud. Kõrghariduse diplom geograafias pole asjata ära toodud. Viimased 8 aastat on läinud jälle juhtival tööl – Urvaste Eriinternaatkooli direktori asetäitjana kasvatusalal. Kuna kool töötab Linnamäel ja Urvastes, siis on ühe maja probleemid suures osas ühe mehe õlgadel. Ruut Liiv on Urvaste kooli peremees. Pikaajalise pedagoogitöö kogemused kuluvad omailmelises koolis marjaks ära.
Koguaeg oleme harjunud nägema teda ühiskondlikel ametipostidel. Ta on olnud haridustöötajate ametiühingu rajoonikomitee esimees, rajooni rahvakontrollikomitee mittekoosseisuline inspektor, 5 aastat ühtjärge oli R. Liiv valitud kooli parteialgorganisatsiooni sekretäriks. Pedagoogil ei ole õigust sulguda kodu nelja seina vahele, piirduda ainult oma ametiga – nii on põhimõte.
Kõike korda saata oleks olnud raske, kui su kõrval poleks mõistvat abikaasat, üksmeelset perekonda, kodu. On üles kasvatatud kaks tublit tütart ja poeg. Vanaisa rõõmudki pole tundmata. Sellest see reipus, armastus töö ja elukutse vastu, rikas elu.
Neil päevil pühitseb Ruut Liiv 70. sünnipäeva. Õnnitleme!
EVI KASESALU
MEIE KALENDER
RIKAS ELU
Aastat kümme tagasi oli kõik samamoodi. Kiire sammuga, sirge rühiga, portfellis õpikud ja konspektid, astus ta oma igapäevast rada. Nagu nüüdki, rutates koolibussile, sõitmaks kooli oma laste juurde. Ainult tütrepoeg, kes tollal alustas kooliteed, on jõudnud abituuriumi, mis näitab, et hulk aastaid on siiski mööda läinud. Eesti NSV teenelise õpetaja Ruut Liiva kohta maksab täiel määral igihaljas tarkus: noorte keskel oled alati noor.
Kõik sai alguse 1932. a., kui verivärske koolmeister Leevi koolimajas esmakordselt oma õpilaste ette astus. Käisi-kooli seminaristina oli noor kooliõpetajaks pürgija ette valmistatud iga õppeaine jaoks, kuigi süda kiskus rohkem loodusteaduste poole. Õpetajaametit kauaks ei saanudki, sest juba nelja aasta pärast valiti noormees Joosu algkooli juhatajaks.
Võru seminari kasvandikud olid tuntud oma opositsioonilise meelestatuse poolest. 1940. a. juunisündmustega läks noormees innuga kaasa, aitas organiseerida oma, tööinimeste võimu. Propageerides marksistlikke ideid, võttis R. Liiv aktiivselt osa ühiskondlikust elust. Nii valitigi ta Võrumaa 79. valimisringkonnast töörahva vabariigi ülemnõukogu liikmeks, mille tööst võttis osa kuni teise koosseisu valimiseni.
Need olid erutavad ajad. Kohtumistel noortega on tulnud tihti meenutada NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärku Moskvas augustis 1940, kus Ruut Liiv käis vabariigi delegatsiooni koosseisus. Noore nõukogude vabariigi vastuvõtmisel liiduvabariigiks oli ka Võrumaa esindaja, koolijuhataja Ruut Liiv. Õigupoolest oli aeg nõudnud sedagi, et kool tuli ajutiselt maha jätta. Maakonna täitevkomitee juures oli selline ametikoht: poliitharidustöö vaneminspektor. Ruut Liiva juhendamisel kujunesid maakonna rahvamajad ja raamatukogud nõukogude võimu aktiivseteks propageerijateks. Kuni puhkes Suur Isamaasõda. Nüüd, üle kolmekümne aasta hiljem tundub lihtne olevat kirjutada: hävituspataljoni võitleja, rindemees, diviisi poliitosakonna töötaja. Ruut Liiva usaldati, tema organiseerimisvõimele loodeti. Võitis temale omane optimism. Vabastatud Nõukogude Eestis sai endisest koolijuhatajast haridusosakonna inspektor.
Ma ei saa sinna midagi parata, et Ruut Liiv kooliinspektorina meenutas mulle Ernst Ennot, kuigi ma viimast pole kunagi näinud. Ei olnud sõjajärgse koolirevidendi käsutuses autot ega autobussi, hobustki mitte nagu omaaegsel kirjanikust kolleegil E. Ennol. Liikuda tuli aga palju ning indu jätkus. Tolleaegne inspektor ei tegelnud ainult koolidega, vaid oli kogu kultuurharidustöö organiseerija, nagu koolmeistergi oli kindlalt maa soolaks. Sama põhimõttega käis koolide inspekteerimine. Arvesse läks mitte ainult koolitund, aga ka see, mis sündis väljaspool klassiruumi. Nii on sündinud koolide laulukoorid, orkestrid.
Laul on Ruut Liiva meelisharrastus. Võru Meeskoorist laulmisest ei aidanud, mõtted hakkasid liikuma õpetajate oma koori suunas. Vabariigis esimese omalaadsena see loodigi. Organiseerijaks oli ja on praeguseni koorivanemaks jäänud mõtte algataja ise. Hiljem tuli juurde laulmine vabariiklikus koorijuhtide kooris. Kui kõik laulutunnid päevadeks, nädalateks, aastateks liita, tuleb ühtjärge ööd-päevad 4 aastat ainult laulu. Kui mitte rohkem.
Inspektoriameti vaheaegadel on aeg-ajalt õpetajaametit peetud. Kõrghariduse diplom geograafias pole asjata ära toodud. Viimased 8 aastat on läinud jälle juhtival tööl – Urvaste Eriinternaatkooli direktori asetäitjana kasvatusalal. Kuna kool töötab Linnamäel ja Urvastes, siis on ühe maja probleemid suures osas ühe mehe õlgadel. Ruut Liiv on Urvaste kooli peremees. Pikaajalise pedagoogitöö kogemused kuluvad omailmelises koolis marjaks ära.
Koguaeg oleme harjunud nägema teda ühiskondlikel ametipostidel. Ta on olnud haridustöötajate ametiühingu rajoonikomitee esimees, rajooni rahvakontrollikomitee mittekoosseisuline inspektor, 5 aastat ühtjärge oli R. Liiv valitud kooli parteialgorganisatsiooni sekretäriks. Pedagoogil ei ole õigust sulguda kodu nelja seina vahele, piirduda ainult oma ametiga – nii on põhimõte.
Kõike korda saata oleks olnud raske, kui su kõrval poleks mõistvat abikaasat, üksmeelset perekonda, kodu. On üles kasvatatud kaks tublit tütart ja poeg. Vanaisa rõõmudki pole tundmata. Sellest see reipus, armastus töö ja elukutse vastu, rikas elu.
Neil päevil pühitseb Ruut Liiv 70. sünnipäeva. Õnnitleme!
EVI KASESALU
Laienev Piimaühing
Elu 30. september 1938
Uue-Antsla Piimaühing laiendas ruume ja täiendas sisseseadet.
Juba möödunud aastal kerkis päevakorrale Uue-Antsla Piimaühingul uue võimasina ostu küsimus, kuna endine võimasin osutus liiga väikeseks suure toodangu juures. Ka olid ruumid liiga kitsaks jäänud, millest nüüd üle saadi seega, et saadi Vana-Antsla mõisalt piirituse ruum, mis niivõrd suur, et koorevannid ja uus võimasin, mahuga 4500 liitrit, uude ruumi üles seati. Mainitud võimasin on üks suuremaid Võrumaal, ka toodangu poolest on Uue-Antsla esikohal Võrumaal. Piimaühingut juhivad hrad: J- Lindsaar, R. Samarütel, J. Tali ja piimatalituse juhatajaks on V. Tiganik.
Uue-Antsla Piimaühing laiendas ruume ja täiendas sisseseadet.
Juba möödunud aastal kerkis päevakorrale Uue-Antsla Piimaühingul uue võimasina ostu küsimus, kuna endine võimasin osutus liiga väikeseks suure toodangu juures. Ka olid ruumid liiga kitsaks jäänud, millest nüüd üle saadi seega, et saadi Vana-Antsla mõisalt piirituse ruum, mis niivõrd suur, et koorevannid ja uus võimasin, mahuga 4500 liitrit, uude ruumi üles seati. Mainitud võimasin on üks suuremaid Võrumaal, ka toodangu poolest on Uue-Antsla esikohal Võrumaal. Piimaühingut juhivad hrad: J- Lindsaar, R. Samarütel, J. Tali ja piimatalituse juhatajaks on V. Tiganik.
Ai-ai-ai masinaühistule. Ilmselt kolhoosipropaganda või ...
Töörahva Elu 7. september 1948
Mis on lahti Kuldre masinaühistus?
Kuldre masinaühistu töö talupidajate abistamisel viljapeksul on olnud seni äärmiselt puudulik. Rehepeksumasinate puuduliku remondi tõttu agregaadid seisavad pahatihti päevade viisi. Nõnda ei tööta juba paar nädalat masinist K. Kallioni agregaat. Masinist F. Aarma käsutuses olevale traktorile tehti kevadel kapitaalremont, kuid praegu seisab traktor juba nädalapäevad.
Teiseks tõsiseks takistuseks on kütte- ja määrdeõlide nappus. Masinistide tungivad nõudlused õlide saamiseks on ühistu juhatus tähelepanemata jätnud.
Praegusel saagikoristamise ja viljapeksu perioodil on eriti teravalt ilmnenud, kuivõrd mahajäetud olukorras on ühistu ühiskondlik majand. Ühistu liikmed aitavad tööle ühismajandis vähe kaasa, seepärast seisis suvivili kaua koristamata. Ühistu majandi viljakuivati on lagunenud. Kui mõni aeg tagasi ühistu esimehele A. Küpparile valla täitevkomiteest tehti ettepanek osta 30 plaati plekki kuivati remontimiseks, siis keeldus ta sellest. Halvasti arenevad sügisesed maaharimistööd ühismajandi põllul, teostatud sügiskünd on väga madalakvaliteediline. Aga puudulikust tootmistegevusest on tingitud ühistu majanduslikud raskused.
Urvaste valla täitevkomitee peab ülaltoodud vigade ja puuduste kõrvaldamiseks Kuldre masinaühistu töös otsustavaid samme astuma. Samuti peab Kuldre ühistu juhatus eesotsas esimehega senisest rohkem vastutustunnet näitama tähtsa rahvamajandusliku töö – viljapeksu organiseerimisel.
A. Okas
Mis on lahti Kuldre masinaühistus?
Kuldre masinaühistu töö talupidajate abistamisel viljapeksul on olnud seni äärmiselt puudulik. Rehepeksumasinate puuduliku remondi tõttu agregaadid seisavad pahatihti päevade viisi. Nõnda ei tööta juba paar nädalat masinist K. Kallioni agregaat. Masinist F. Aarma käsutuses olevale traktorile tehti kevadel kapitaalremont, kuid praegu seisab traktor juba nädalapäevad.
Teiseks tõsiseks takistuseks on kütte- ja määrdeõlide nappus. Masinistide tungivad nõudlused õlide saamiseks on ühistu juhatus tähelepanemata jätnud.
Praegusel saagikoristamise ja viljapeksu perioodil on eriti teravalt ilmnenud, kuivõrd mahajäetud olukorras on ühistu ühiskondlik majand. Ühistu liikmed aitavad tööle ühismajandis vähe kaasa, seepärast seisis suvivili kaua koristamata. Ühistu majandi viljakuivati on lagunenud. Kui mõni aeg tagasi ühistu esimehele A. Küpparile valla täitevkomiteest tehti ettepanek osta 30 plaati plekki kuivati remontimiseks, siis keeldus ta sellest. Halvasti arenevad sügisesed maaharimistööd ühismajandi põllul, teostatud sügiskünd on väga madalakvaliteediline. Aga puudulikust tootmistegevusest on tingitud ühistu majanduslikud raskused.
Urvaste valla täitevkomitee peab ülaltoodud vigade ja puuduste kõrvaldamiseks Kuldre masinaühistu töös otsustavaid samme astuma. Samuti peab Kuldre ühistu juhatus eesotsas esimehega senisest rohkem vastutustunnet näitama tähtsa rahvamajandusliku töö – viljapeksu organiseerimisel.
A. Okas
Kuldre valda vist tookord ikka ei tulnud
Elu 2. september 1938
Kas Uhtjärve või Urvaste?
Valdade ümberkorraldamise kava kohaselt Urvaste ja Vastse-Antsla valla ühiseks nimeks soovitati Kuldre. Uus nimi aga ei taha kohapeal pinda leida, soovitaks euue valla nimeks kas Urvaste või Uhtjärve. Võru Maavalitsus vaatas sooviavaldused läbi ning otustas need esitada siseministeeriumile sealseks otsustamiseks.
Kas Uhtjärve või Urvaste?
Valdade ümberkorraldamise kava kohaselt Urvaste ja Vastse-Antsla valla ühiseks nimeks soovitati Kuldre. Uus nimi aga ei taha kohapeal pinda leida, soovitaks euue valla nimeks kas Urvaste või Uhtjärve. Võru Maavalitsus vaatas sooviavaldused läbi ning otustas need esitada siseministeeriumile sealseks otsustamiseks.
August 1948: eesrindlik talupoeg ja võimas laulupidu
Töörahva Elu 24. august 1948
Tubli talupoeg
Urvaste külanõukogu kesktalupoeg Villem Lumi on tuntud eesrindliku riiklike kohustuste täitjana. Käesoleva aasta karjasaaduste müügikohustused täitis tubli talupoeg juba Eesti NSV 8. aastapäevaks, neil päevil õiendas ta oma kohustuse riigi ees ka teraviljanormi alal. Kohe pärast viljapeksu tõi V. Lumi vastuvõtupunkti kaks koormat kõrgeväärtuslikku vilja, ületades tänavuse viljavarumiskohustuse mitmekümne kilogrammi võrra.
Urvaste valla talupojad, võtke eeskuju V. Lumest ning täitke kiiresti oma viljamüüginormid.
E. Kähr
Töörahva Elu 24. august 1948
Urvaste laulupäevalt
Pühapäeval, 22. augustil kõlas Urvaste kauni Uhtjärve kaldal võimas laul ning orkestrimäng. Siin toimus Urvaste III laulupäev.
Laulupäev avakõne pidas valla kultuurharidustöö instruktor sm. E. Kähr, lõpetades sõnadega: „Olgu vaba laul meie innustajaks sõjajärgse viisaastaku suurte ülesannete ennetähtaegselt täitmisel! !“
Üle tuhande inimese oli kogunenud kuulama kollektiivide ettekandeid. Segakooride 300-liikmleises ühisperes laulsid peale Urvaste valla kooride kaasa veel Lasva, Linnamäe ja Kurenurme rahvamajade koorid. Urvaste koorijuhi J. Rööbi üldjuhtimisel õnnestusid laulud hästi ning mitmed neist tulid publiku soovil kordamisele. Eriti kunstiküpselt kõlasid E. Kapi „Töö ja võitlus“ ning M. Härma „Pühendan kõik kallile“. Ühendatud puhkpilliorkestreid juhatas kindlalt Sõmerpalu puhkpilliorkestri juhataja sm. F. Mark. Laulupäeva lõpul esines veel Urvaste rahvamaja rahvatantsurühm.
Üldiselt võib Urvaste laulupäeva nii osavõtjate arvu poolest kui ka kunstiliselt igati õnnestunuks lugeda.
A. Käärik
Tubli talupoeg
Urvaste külanõukogu kesktalupoeg Villem Lumi on tuntud eesrindliku riiklike kohustuste täitjana. Käesoleva aasta karjasaaduste müügikohustused täitis tubli talupoeg juba Eesti NSV 8. aastapäevaks, neil päevil õiendas ta oma kohustuse riigi ees ka teraviljanormi alal. Kohe pärast viljapeksu tõi V. Lumi vastuvõtupunkti kaks koormat kõrgeväärtuslikku vilja, ületades tänavuse viljavarumiskohustuse mitmekümne kilogrammi võrra.
Urvaste valla talupojad, võtke eeskuju V. Lumest ning täitke kiiresti oma viljamüüginormid.
E. Kähr
Töörahva Elu 24. august 1948
Urvaste laulupäevalt
Pühapäeval, 22. augustil kõlas Urvaste kauni Uhtjärve kaldal võimas laul ning orkestrimäng. Siin toimus Urvaste III laulupäev.
Laulupäev avakõne pidas valla kultuurharidustöö instruktor sm. E. Kähr, lõpetades sõnadega: „Olgu vaba laul meie innustajaks sõjajärgse viisaastaku suurte ülesannete ennetähtaegselt täitmisel! !“
Üle tuhande inimese oli kogunenud kuulama kollektiivide ettekandeid. Segakooride 300-liikmleises ühisperes laulsid peale Urvaste valla kooride kaasa veel Lasva, Linnamäe ja Kurenurme rahvamajade koorid. Urvaste koorijuhi J. Rööbi üldjuhtimisel õnnestusid laulud hästi ning mitmed neist tulid publiku soovil kordamisele. Eriti kunstiküpselt kõlasid E. Kapi „Töö ja võitlus“ ning M. Härma „Pühendan kõik kallile“. Ühendatud puhkpilliorkestreid juhatas kindlalt Sõmerpalu puhkpilliorkestri juhataja sm. F. Mark. Laulupäeva lõpul esines veel Urvaste rahvamaja rahvatantsurühm.
Üldiselt võib Urvaste laulupäeva nii osavõtjate arvu poolest kui ka kunstiliselt igati õnnestunuks lugeda.
A. Käärik
August 1938: sport, ehitustöö, ja traagilised sündmused
Elu 17. august 1938
Ujumiskursus Vastse-Antslas
Noorte Kotkaste Kuldre rühm korraldab ujumiskursused Vastse-Antsla Uhtjärves 22. aug. s. a. kell 2 p. l. alates, mis kestavad kolm päeva.
Kursustel on lektoriteks Võrumaa spordiinstruktor N. Sillar ja Kuldre algkooli õpetaja Ervin Siller.
Kursusest võtavad osa kõik noored ja vanad.
On arvata, et kursusest tuntakse huvi ka Urvaste inimeste hulgas, kuna osavõtt on vaba kõigile.
Elu 24. august 1938
Lõi tüdrukul silma välja.
Vastse-Antsla vallas leidis aset omapärane kuritegu ettevaatamatusest, mis lõppes tüdrukule sellega, et jäi silmast ilma. Juhtum sündis Jakobi talus, kus peremees tuntud lõõtsmooniku mängijana hakkas õuele kogunenud noortele mängima tantsulugusid. Noored lõid kohe tantsu lahti.
Teiste hulgas tuli külast pillihelide peale Jakobi tallu ka 39-aastane abielumees Julius Hahn. Mees oli viinastatud olekus. Ta kutsus tantsima Jakobi talus teenivat tüdrukut Olga Saaronit, vana 31 aastat. Neiu ei läinud. See vihastas niivõrd viinastatud meest, et viimane lõi neiule näkku. Hoop tabas O. Saaronit nii õnnetult, et ta kaotas samas silma. J. Hahn võetakse vastutusele.
Urvastes anti koolimaja ehitustöö välja.
Esmaspäeval toimus Urvaste vallavolikogu ees Urvaste vallavolikogu ees Urvaste uue algkoolihoone ehitustööde väljaandmine. Töövõtjaid oli 8, kelledest volikogu valis välja ehitusettevõtja Wulfi, kes võttis töö 15.700 krooni eest. Ehitusettevõtja Wulf ehitas ka endise Urvaste koolimaja.
Spordipäev Urvastes
Urvaste haridusselts „Siirius“ korraldas pühapäeval kergejõustikuvõistlused. Tagajärjed kujunesid alla keskpäraste. Tehnilisi tulemusi: 100 m E. Mölder ÜENÜVo 12.3; kaugus E. Mölder 6.02.. kõrgus E. Mölder 149, kuul E. Mölder 10,04, ketas Kuldbek 28,95, oda Lukering 43,21, 1500 m Vill 5.10,0 m. Võrkpallivõistlused võitis Kuldre meeskond.
Elu 26. august 1938
Urvastes uppus neiu
Kahe tuntud naistegelase surm.
Kolmapäeval, 24. aug. õhtupoolikul läks Vastse-Antsla vallas elav Liidie peetri tütar Lanno suplema Uhtjärve. Neiuga läksid koos järve äärde kaks naist ning mees, kes ujuda ei osanud. Liidie Lanno oli tuntud hea ujujana. Ta ujus umbes Uhtjärve keskpaika, kus keeras ringi ning alustas ujumist tagasi. Umbes 20 meetrit kaldast, vajus Lanno põhja. Kuigi sündmust kaldal olijad nägid, ei saanud nad uppunut abistada, kuna ei osanud ujuda. L. Lanno, vana 32 aastat, uppus, ning hiljem saadi surnukeha kätte. Elluäratamiskatsed ei annud tulemusi.
Samal päeval sai Urvastes õnnetult surma Elfriede Saar, vana 25 aastat. Nimetatu, kui ka L. Lanno olid tuntud seltsitegelased kohal. E. Saar oli „Siiriuse“ naisringi juhatusliige, kuna L. Lanno oli tuntud näitleja.
Ujumiskursus Vastse-Antslas
Noorte Kotkaste Kuldre rühm korraldab ujumiskursused Vastse-Antsla Uhtjärves 22. aug. s. a. kell 2 p. l. alates, mis kestavad kolm päeva.
Kursustel on lektoriteks Võrumaa spordiinstruktor N. Sillar ja Kuldre algkooli õpetaja Ervin Siller.
Kursusest võtavad osa kõik noored ja vanad.
On arvata, et kursusest tuntakse huvi ka Urvaste inimeste hulgas, kuna osavõtt on vaba kõigile.
Elu 24. august 1938
Lõi tüdrukul silma välja.
Vastse-Antsla vallas leidis aset omapärane kuritegu ettevaatamatusest, mis lõppes tüdrukule sellega, et jäi silmast ilma. Juhtum sündis Jakobi talus, kus peremees tuntud lõõtsmooniku mängijana hakkas õuele kogunenud noortele mängima tantsulugusid. Noored lõid kohe tantsu lahti.
Teiste hulgas tuli külast pillihelide peale Jakobi tallu ka 39-aastane abielumees Julius Hahn. Mees oli viinastatud olekus. Ta kutsus tantsima Jakobi talus teenivat tüdrukut Olga Saaronit, vana 31 aastat. Neiu ei läinud. See vihastas niivõrd viinastatud meest, et viimane lõi neiule näkku. Hoop tabas O. Saaronit nii õnnetult, et ta kaotas samas silma. J. Hahn võetakse vastutusele.
Urvastes anti koolimaja ehitustöö välja.
Esmaspäeval toimus Urvaste vallavolikogu ees Urvaste vallavolikogu ees Urvaste uue algkoolihoone ehitustööde väljaandmine. Töövõtjaid oli 8, kelledest volikogu valis välja ehitusettevõtja Wulfi, kes võttis töö 15.700 krooni eest. Ehitusettevõtja Wulf ehitas ka endise Urvaste koolimaja.
Spordipäev Urvastes
Urvaste haridusselts „Siirius“ korraldas pühapäeval kergejõustikuvõistlused. Tagajärjed kujunesid alla keskpäraste. Tehnilisi tulemusi: 100 m E. Mölder ÜENÜVo 12.3; kaugus E. Mölder 6.02.. kõrgus E. Mölder 149, kuul E. Mölder 10,04, ketas Kuldbek 28,95, oda Lukering 43,21, 1500 m Vill 5.10,0 m. Võrkpallivõistlused võitis Kuldre meeskond.
Elu 26. august 1938
Urvastes uppus neiu
Kahe tuntud naistegelase surm.
Kolmapäeval, 24. aug. õhtupoolikul läks Vastse-Antsla vallas elav Liidie peetri tütar Lanno suplema Uhtjärve. Neiuga läksid koos järve äärde kaks naist ning mees, kes ujuda ei osanud. Liidie Lanno oli tuntud hea ujujana. Ta ujus umbes Uhtjärve keskpaika, kus keeras ringi ning alustas ujumist tagasi. Umbes 20 meetrit kaldast, vajus Lanno põhja. Kuigi sündmust kaldal olijad nägid, ei saanud nad uppunut abistada, kuna ei osanud ujuda. L. Lanno, vana 32 aastat, uppus, ning hiljem saadi surnukeha kätte. Elluäratamiskatsed ei annud tulemusi.
Samal päeval sai Urvastes õnnetult surma Elfriede Saar, vana 25 aastat. Nimetatu, kui ka L. Lanno olid tuntud seltsitegelased kohal. E. Saar oli „Siiriuse“ naisringi juhatusliige, kuna L. Lanno oli tuntud näitleja.
Urvaste loteriivõitja - või Kiviõli?
Elu 3. august 1938
Urvaste loteriivõitja vabastati.
Kiviõli omamoodi kuulus loteriivõitja Kalju Mölder, kes mõne aja eest kohtuvõimude poolt võeti vahi alla, on nüüd 1000-krooni kautsjoni vastu vabastatud kohtuotsuseni. K. Mölder viibib praegu oma kodukohas Urvastes. Asi tuleb läheb lähemail päevil kohtus arutusele.
Urvaste loteriivõitja vabastati.
Kiviõli omamoodi kuulus loteriivõitja Kalju Mölder, kes mõne aja eest kohtuvõimude poolt võeti vahi alla, on nüüd 1000-krooni kautsjoni vastu vabastatud kohtuotsuseni. K. Mölder viibib praegu oma kodukohas Urvastes. Asi tuleb läheb lähemail päevil kohtus arutusele.
Juuni 1938: Sport, värvimiskursus ja uus orel
Elu 10. juuni 1938
Kuldre valmistub spordivõistlusteks
ÜENÜ Kuldre osakonna korraldusel toimuvad Vastse-Antsla Kuldres ringkonna kergejõustiku võistlused 19. juunil k. a. Võistluste kavas on noortele 60 ja 1000 meetri jooksud ning kaugushüpe. Meestele – jooksud 100, 800 ja 3000 meetrit ning 100-200-300-400 meetrit, hüpped ja heited. Naistele on 60 m. jooks ja kõrgushüpe. Võrkpall.
Õhtul toimub Vastse-Antsla rahvamajas ball ning leiab aset auhindade kätteandmine.
Elu 17. juuni 1938
Vastse-Antslas tuleb värvimiskursus
Keldrit ja autokuuri asutakse värvima.
Vastse-Antsla kodukaunistamise hoogtöö komitee juhatus pidas neil päevil oma järjekordse töökoosoleku, kus otsustati korraldada kohapeal värvimise kursus.
Kursuse alguseks määrati teisipäev 28. juuni kell 10.00 ja lõpp kell 19.00.
Kursuse juhatajaks otsustati kutsuda väljastpoolt, kuna kohapeal sarnast isikut ei leidu.
Kursuse praktilise tööna tuleb värvimisele Kuldre kaupmees Kristjan Tali vastehitatud kelder ja autokuur.
Üldiselt on tänavune kevade oma hääde ilmadega tublisti kaasaaidanud Vastse-Antsla ilme muutmisel rohkem ja rohkem ajakohaseks.
Sellele aitasid kaasa ka tasuta antud värvimulla preemiad, millised said Valter Rästas, Alfred Kangro ja Karl Jääras, igaüks 50 klg.
Võib juba ette arvata, et korraldamisele tulev kursus äratab laialdast tähelepanu, kuna seal antakse põhjalikud seletused kaasa kursuslastele, et igaüks võiks need teadmised rakendada oma kodu kaunistamiseks.
Ringisõites Vastse-Antslas, võib märgata siin-seal uute lipuvarraste kerkimist.
Neil päevil tõuseb ka Kuldre õuele võimas lipuvarras, milline olgu eeskujuks kõigile, et eelolevaks Võidupühaks neid kerkiks mitmeid kümneid.
Elu 27. juuni 1938
Ajalooline suurpäev Urvastes
Urvaste kogudus sai uue oreli.
Pühapäeval, 19. juuni, s. a. leidis aset Urvaste kirikus uue ajakohase ja nii-öelda moodsa oreli pühitsemine ja avamine.
Oreli valmistasid kuulsad orelimeistrid Kriisad Haanjast ja see läks maksma Kr. 11000.
Pühitsemise päevaks oli kutsutud ka paljud vaimulikud külalistena jutlustama ja nimelt: piiskoplik vikaar praost Lauri Otepäält, endine Urvaste õpetaja Valk Elvast ja õpetaja Ilves Tartust.
Orelil mängis orelikunstnik Leppnurm Tallinnast.
Hommikusel jumalateenistusel ja sellele järgneval hinnalisel kontserdil oli ennenägematult palju rahvast.
Kontsert jumalateenistusel olid kaastegevad Vana-Antsla kodumajanduskooli naiskoor, Vaabina segakoor, Urvaste koguduse krikukoor ja solistina Leida Jaanimägi Urvastest.
Orelil esitas mitmed palad kunstnik Leppnurm, näidates selle suure pilli mitmekülgseid võimeid ja võimsust.
Hommikusel jumalateenistusel jutlustas endine Urvaste õp. Valk.
Nüüd siis on täitunud ammuigatsetud unistus ja Urvaste võib olla uhke oma uue oreliga teiste koguduste kõrval, sest see on moodne ja ajakohane pill, valmistatud meie kodumaal tuntumate ja kuulsate orelimeistrite vennad Kriisade poolt.
Kuldre valmistub spordivõistlusteks
ÜENÜ Kuldre osakonna korraldusel toimuvad Vastse-Antsla Kuldres ringkonna kergejõustiku võistlused 19. juunil k. a. Võistluste kavas on noortele 60 ja 1000 meetri jooksud ning kaugushüpe. Meestele – jooksud 100, 800 ja 3000 meetrit ning 100-200-300-400 meetrit, hüpped ja heited. Naistele on 60 m. jooks ja kõrgushüpe. Võrkpall.
Õhtul toimub Vastse-Antsla rahvamajas ball ning leiab aset auhindade kätteandmine.
Elu 17. juuni 1938
Vastse-Antslas tuleb värvimiskursus
Keldrit ja autokuuri asutakse värvima.
Vastse-Antsla kodukaunistamise hoogtöö komitee juhatus pidas neil päevil oma järjekordse töökoosoleku, kus otsustati korraldada kohapeal värvimise kursus.
Kursuse alguseks määrati teisipäev 28. juuni kell 10.00 ja lõpp kell 19.00.
Kursuse juhatajaks otsustati kutsuda väljastpoolt, kuna kohapeal sarnast isikut ei leidu.
Kursuse praktilise tööna tuleb värvimisele Kuldre kaupmees Kristjan Tali vastehitatud kelder ja autokuur.
Üldiselt on tänavune kevade oma hääde ilmadega tublisti kaasaaidanud Vastse-Antsla ilme muutmisel rohkem ja rohkem ajakohaseks.
Sellele aitasid kaasa ka tasuta antud värvimulla preemiad, millised said Valter Rästas, Alfred Kangro ja Karl Jääras, igaüks 50 klg.
Võib juba ette arvata, et korraldamisele tulev kursus äratab laialdast tähelepanu, kuna seal antakse põhjalikud seletused kaasa kursuslastele, et igaüks võiks need teadmised rakendada oma kodu kaunistamiseks.
Ringisõites Vastse-Antslas, võib märgata siin-seal uute lipuvarraste kerkimist.
Neil päevil tõuseb ka Kuldre õuele võimas lipuvarras, milline olgu eeskujuks kõigile, et eelolevaks Võidupühaks neid kerkiks mitmeid kümneid.
Elu 27. juuni 1938
Ajalooline suurpäev Urvastes
Urvaste kogudus sai uue oreli.
Pühapäeval, 19. juuni, s. a. leidis aset Urvaste kirikus uue ajakohase ja nii-öelda moodsa oreli pühitsemine ja avamine.
Oreli valmistasid kuulsad orelimeistrid Kriisad Haanjast ja see läks maksma Kr. 11000.
Pühitsemise päevaks oli kutsutud ka paljud vaimulikud külalistena jutlustama ja nimelt: piiskoplik vikaar praost Lauri Otepäält, endine Urvaste õpetaja Valk Elvast ja õpetaja Ilves Tartust.
Orelil mängis orelikunstnik Leppnurm Tallinnast.
Hommikusel jumalateenistusel ja sellele järgneval hinnalisel kontserdil oli ennenägematult palju rahvast.
Kontsert jumalateenistusel olid kaastegevad Vana-Antsla kodumajanduskooli naiskoor, Vaabina segakoor, Urvaste koguduse krikukoor ja solistina Leida Jaanimägi Urvastest.
Orelil esitas mitmed palad kunstnik Leppnurm, näidates selle suure pilli mitmekülgseid võimeid ja võimsust.
Hommikusel jumalateenistusel jutlustas endine Urvaste õp. Valk.
Nüüd siis on täitunud ammuigatsetud unistus ja Urvaste võib olla uhke oma uue oreliga teiste koguduste kõrval, sest see on moodne ja ajakohane pill, valmistatud meie kodumaal tuntumate ja kuulsate orelimeistrite vennad Kriisade poolt.
Suri Gustav Paluteder
Elu 8. juuni 1938
Eile, teisipäeval, 7. juunil sängitati Urvaste kalmistul maamulda kohapeal tuntud põllumees ja omaaegne mitmekordne vallavanem Gustav Paluteder. Kadunu sündis 14. juunil 1868., seega jäi tal pisut puudu 70. eluaastasse jõudmiseks. Ta kandist suurt armastust ja hoolt oma talu ja maa vastu. Oma elutöö ta pühendas talu kordaseadmiseks, mis viimastel aastatel muutuski eeskujulikumaks kogu ümbruskonnas. Oma töö kõrval kadunu ei jätnud unarusse ka seltskonnategevust. Omal ajal ta valiti rahva poolt korduvalt Urvaste vallavanemaks. Saksa okupatsiooni ajal sattus ta eesti mehena tülli kohalikkude sakslastega ja pani ameti maha. Ta võttis osa juhtiva liikmena ka teiste kohapealsete seltside ja ühingute osa. Kõige juures kadunut tunti kui äärmiselt õiglast, sirgjoonelist, ausat ka kindlameelset inimest.
Puhka rahus Urvaste ilusa kalmistu põlispuude all!
Eile, teisipäeval, 7. juunil sängitati Urvaste kalmistul maamulda kohapeal tuntud põllumees ja omaaegne mitmekordne vallavanem Gustav Paluteder. Kadunu sündis 14. juunil 1868., seega jäi tal pisut puudu 70. eluaastasse jõudmiseks. Ta kandist suurt armastust ja hoolt oma talu ja maa vastu. Oma elutöö ta pühendas talu kordaseadmiseks, mis viimastel aastatel muutuski eeskujulikumaks kogu ümbruskonnas. Oma töö kõrval kadunu ei jätnud unarusse ka seltskonnategevust. Omal ajal ta valiti rahva poolt korduvalt Urvaste vallavanemaks. Saksa okupatsiooni ajal sattus ta eesti mehena tülli kohalikkude sakslastega ja pani ameti maha. Ta võttis osa juhtiva liikmena ka teiste kohapealsete seltside ja ühingute osa. Kõige juures kadunut tunti kui äärmiselt õiglast, sirgjoonelist, ausat ka kindlameelset inimest.
Puhka rahus Urvaste ilusa kalmistu põlispuude all!
Monday, October 13, 2008
Uus koolimaja Suureks Oktoobriks
Kolhoosi Elu 14. oktoober 1958
Kolhoosi abiga
UUS KOOL
Nõukogude võim hoolitseb pidevalt rahva haridustaseme tõstmise eest. Ilmekaks tõendiks selle kohta on uue kooli asutamine “Edasi” kolhoosis.
Vaatamata sellele, et kolhoosis käis sügisene koristustöö, rehepeks ka kartulivõtt, toimetas kolhoosi autotransport kohale inventari ja õppevahendid. Ka kibekiirel sõnnikuveo ajal võimaldati koolile hobuseid küttepuude kohaletoomiseks.
“Kas küte on nüüd kohal, küsis sm. Rist ühel päeval heaperemehelikult. “Kui midagi veel on tarvis, helistage!”
Kool alustas 1. septembril tööd ajutises asukohas. Praegu käib remont ühe elumaja ümberkorraldamiseks kooolimajaks. Kolhoosnikud-lastevanemad on lõpetanud välistrepi ehitamise. Kolhoosi töökojas valmistatakse uksi.
Neil päevil algab sisemine sanitaar-hügieeniline remont. Seatakse korda ruum, kus hakatakse õpilasi toitlustama.
Koolinoored rõõmustavad, et nad Suurt Oktoobrit võivad vastu võtta oma uues koolimajas.
J. JAKOBI
Vastse-Antsla Algkooli juhataja
Kolhoosi abiga
UUS KOOL
Nõukogude võim hoolitseb pidevalt rahva haridustaseme tõstmise eest. Ilmekaks tõendiks selle kohta on uue kooli asutamine “Edasi” kolhoosis.
Vaatamata sellele, et kolhoosis käis sügisene koristustöö, rehepeks ka kartulivõtt, toimetas kolhoosi autotransport kohale inventari ja õppevahendid. Ka kibekiirel sõnnikuveo ajal võimaldati koolile hobuseid küttepuude kohaletoomiseks.
“Kas küte on nüüd kohal, küsis sm. Rist ühel päeval heaperemehelikult. “Kui midagi veel on tarvis, helistage!”
Kool alustas 1. septembril tööd ajutises asukohas. Praegu käib remont ühe elumaja ümberkorraldamiseks kooolimajaks. Kolhoosnikud-lastevanemad on lõpetanud välistrepi ehitamise. Kolhoosi töökojas valmistatakse uksi.
Neil päevil algab sisemine sanitaar-hügieeniline remont. Seatakse korda ruum, kus hakatakse õpilasi toitlustama.
Koolinoored rõõmustavad, et nad Suurt Oktoobrit võivad vastu võtta oma uues koolimajas.
J. JAKOBI
Vastse-Antsla Algkooli juhataja
Kohati päris armas jutt Urvaste elust-olust
Urvaste all on siin ilmselt mõeldud Urvaste valda, mille alla siis peaksid kuuluma Urvaste mõis, Koigu, Truuta, praegune Kirikuküla ja Urvaste keskus mõistagi. (MK.)
Elu 13. oktoober 1928
Märkeid Urvastest
Võru maakonna põhjapoolses osas piiratuna metsatukkadest, niitudest ja järvedest - asub Urvaste oma 1600 elanikuga ja umbes 300 majapidamisega. Maapind, nagu üldse Põhja-Võrumaal – mägestik, täis niitusid ja metsatukkasid, kuid kohati on ka väga hää saagianniga maid. Igasuguseid kõrgustikka ja muud, mis maa looduslist ilu aitavad tõsta ja matkajaid enda pool suudaks tõmmata, on igal pool. Kuid siiski ei puudu Urvaste maastikul teatav omapärasus, millega urvastlane hingeliselt ühte on kasvanud: need on rikkalikult kividega kaetud viljaväljad, peidetuna lepapuhmastikkudesse ja ikka ja ikka korduvad niidud, künkad ja mäeahelikud. Kuid kivid – neid põlgab urvastlane, sest neid on paiguti vanapagan liig paksult külvanud ja ta püüab neid kõigi abinõudega kõrvaldada, milleks kõik kevadine ja sügisene vaba aeg kulub. Üldse pole Urvastes põllu- ja karjakultuur just kõige kõrgemal; on paiku, kus põlde kõige uuema aja nõute järele haritakse, kuid on ka talusid, kus igasuguste uuenduste pääle skeptiliselt vaadatakse ja asju liig primitiivsete abinõudega aetakse.
Rõõmustavalt mõjub nähtus, et noor, edumeelne põllumeeste klass aga hoopis teist rada püüab sammuda ja vanadele isa-isa põlluharimise ja karjakasvatuse viisidele selja pöörab. Eriti võiks Urvaste karjamajandusel hää tulevik olla, mis aga senini üks meie valusam külg on olnud.
Seltskondlik elu on Urvastes kaunis hoogne, mida tunnistab suur ühingute ning nende perekas liikmete arv.
Võib julgesti ütelda, et Urvastest leidub vähe alasid nii ühiskondlise, kui ka põllumajanduse alal, mis poleks organiseeritud. Ka haridusline tasapind on Urvastes kõrge: väga tihti leidub talusid, kus poeg ehk tütar kesk- ehk ülikooli lõpetanud. Küla simmanid, kus noorsugu ohtralt alkoholi tarvitab ja pussitamise sporti harrastab – on Urvastes kadumise ajajärgus, mille aset täidavad ettekannetega peod seltsi- ja koolimajades.
Elu 13. oktoober 1928
Märkeid Urvastest
Võru maakonna põhjapoolses osas piiratuna metsatukkadest, niitudest ja järvedest - asub Urvaste oma 1600 elanikuga ja umbes 300 majapidamisega. Maapind, nagu üldse Põhja-Võrumaal – mägestik, täis niitusid ja metsatukkasid, kuid kohati on ka väga hää saagianniga maid. Igasuguseid kõrgustikka ja muud, mis maa looduslist ilu aitavad tõsta ja matkajaid enda pool suudaks tõmmata, on igal pool. Kuid siiski ei puudu Urvaste maastikul teatav omapärasus, millega urvastlane hingeliselt ühte on kasvanud: need on rikkalikult kividega kaetud viljaväljad, peidetuna lepapuhmastikkudesse ja ikka ja ikka korduvad niidud, künkad ja mäeahelikud. Kuid kivid – neid põlgab urvastlane, sest neid on paiguti vanapagan liig paksult külvanud ja ta püüab neid kõigi abinõudega kõrvaldada, milleks kõik kevadine ja sügisene vaba aeg kulub. Üldse pole Urvastes põllu- ja karjakultuur just kõige kõrgemal; on paiku, kus põlde kõige uuema aja nõute järele haritakse, kuid on ka talusid, kus igasuguste uuenduste pääle skeptiliselt vaadatakse ja asju liig primitiivsete abinõudega aetakse.
Rõõmustavalt mõjub nähtus, et noor, edumeelne põllumeeste klass aga hoopis teist rada püüab sammuda ja vanadele isa-isa põlluharimise ja karjakasvatuse viisidele selja pöörab. Eriti võiks Urvaste karjamajandusel hää tulevik olla, mis aga senini üks meie valusam külg on olnud.
Seltskondlik elu on Urvastes kaunis hoogne, mida tunnistab suur ühingute ning nende perekas liikmete arv.
Võib julgesti ütelda, et Urvastest leidub vähe alasid nii ühiskondlise, kui ka põllumajanduse alal, mis poleks organiseeritud. Ka haridusline tasapind on Urvastes kõrge: väga tihti leidub talusid, kus poeg ehk tütar kesk- ehk ülikooli lõpetanud. Küla simmanid, kus noorsugu ohtralt alkoholi tarvitab ja pussitamise sporti harrastab – on Urvastes kadumise ajajärgus, mille aset täidavad ettekannetega peod seltsi- ja koolimajades.
Friday, October 10, 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)
