Igati tore uudis ju

Elu 11. aprill 1931
Uue-Antsla kaitseliidu kompanii asutab puhkpillide orkestri.
Juba ammu tundis Uue-Antsla kaitseliidu kompanii tõsist tarvidust oma orkestri järele, aga tarvilise kapitali puudusel ei nihkunud asi kavatsusest kaugemale. Nüüd annetas Uue-Antsla piimaühisus instrumentide muretsemiseks 250 kr. ja lähemal algab Uue-Antsla kompaniil uus orkester oma tegevust.

Pidu näidendiga taas

Elu 11. aprill 1931
„Onu Räpamokk“ Kuldres.
Uue-Antsla haridusselts Kuldres korraldas teisel Ülestõusmise pühal Kuldre koolimajas peo-õhtu, kus kavas kolmevaatusline naljamäng „Onu Räpamokk,“ mis vahetpidamata naeru saatel üle lava libises. Mäng oli hää ja hoogne, nagu see Kuldres tavaliseks nähtuseks. Ka rahvast oli rohkem kokku tulnud, kui ruumid mahutada suutsid.

Laulupidu tulemas!!!

Võru Teataja 9. aprill 1931
Urvaste laulupidu teoksil.
Korraldab Urvaste „Siirius“.
Urvaste noorsoo-ühing „Siirius“ korraldab suvel juulikuu esimesel poolel I Urvaste kihelkonna laulupeo. Sellekohased üleskutsed on korraldajatel juba sega-, laste ja pasunakooridele välja saadetud.
Laulupidu peetakse Urvaste kiriku lähikonnas.
Kuna selletaoline laulupidu Urvaste kihelkonnas esimene, siis tuleb seda kõigiti ilusaks mõtteks pidada, ning sellest laulupeost peaks iga Urvaste kihelkonda ja selle ümbruskonda kuuluv laulukoor ja pasunakoor tingimata osa võtma. Laulupidu tegeliku läbiviimise hõlbustamiseks on „ühendatud“ laulukooridele ja pasunakooridele varem ära õpitud palad üldlaulupidude kavast valitud.
Laulupeost osavõtu üleskutseid on välja saadetud 19 segakoorile, 18 lastekoorile ja 9 pasunakoorile. Neist on kolm segakoori juba osavõtuks ülesse annud. Laulukoorid ja pasunakoorid, kes soovivad Urvaste laulupeost osa võtta, saatku võimalikult rutem sellekohased teated aadressil „Siirius“, Urvaste p.-ag.

Enne kevadkülvi

Töörahva Elu 7. aprill 1981
ENNE KEVADKÜLVI
Edu eest kümnenda viisaastake ülesannete ning põllu- ja karjasaaduste tootmise ja riigile müümise suurendamiseks võetud sotsialistliku kohustuse täitmisel autasustati teiste hulgas ordenitega seitset meie rajooni tublit traktoristi. Need on mehed, kelle töö kodumajandeis märkamata pole jäänud. Mehed, kes kevadel vilja- või kartulipõllul oma aastaringi alustavad, suviti heinatöödele käed külge panevad, sügisel kombainirooli keeravad, pärast koristust maakamara taas pahupidi pööravad, talvel töökojas masinaid remondivad … Vahepeal mahub veel hulk suuremaid või väiksemaid töid, mis majandites olenevalt aastaajast teha tuleb.
Universaalsed mehed, omaette meistrid, töökad, distsiplineeritud. Sellise ühise nimetaja alla võiks kanda kõik need ordenikandjad, kellest tänases leheloos juttu.
/--/
Teel Kuldre kolhoosi Restu osakonda peatasime traktori. Roolis istus ARVO PARING. Mees,kes kümmekond aastat majandis tõsise ja tööka traktoristina tuntud.
Sel päeval vedas ta sigalasse sööta. „Igat kanti töömees,“ iseloomustasid agronoomid, „kui tööle läheb, siis peab selle töö ka ära tegema, teisiti pole tal kombeks. Teda jätkub külvitöödele, kartulikombainile, heinapressimise juurde. Ja mis peamine – masinad on tal alati korras. „
/---/
Pildiallkiri: ARVO PARING, autasustatud Töökuulsuse III järgu ordeniga.
MAIRE KRIIS

Rikaste leigus heategevuse vastu?

Võru Teataja 4. aprill 1921
Vaabinast.
Palmipuude pühal s.a. panid kohalikud asjaarmastajad mõisa herrastemajas pidu toime. Eeskavas olid laulud ja kaks ühevaatuslist näitemängu, mis kaunis rahuloldavalt ette kanti, niipalju kui see kitsastes oludes maal üleüldse võimalik. Rahvast oli võrdlemisi vähe. Et puhas sissetulek kehvemate õpilaste toetamiseks oli määratud, siis ei oleks tohtinud küll nii leiget osavõtmist olla. Iseäranis silmapaistev oli see, et meie jõukam klass pea täiesti puudus. Põhjust selleks ei võinud küll kevadine tee anda, sest pidul olid mitmed naabri valla elanikud näha. On küll päris kurb meelde tuletada, et uuriloosimistest ja simmanitest, mida siin tihti toime pannakse, rahvas murruna osa võtab. Allakriipsutada tuleb siin seda asjaolu, et sarnastest simmanitest kõige elavamalt osa võtavad just jõukama klassi esitajad.
Umbusklikkudele, kes kartsid, et tegelased oma kasuks pidu toime panevad, olgu öeldud, et puhas sissetulek, 2430 marka, on juba kohalise koolihoolekogu kassasse üle antud. Pidulolija.

Uus postivedaja Urvastes

Postimees 2. aprill 1931
Uus postivedaja Urvastes.
28. skp. oli Urvastes postivedaja ameti väljapakkumine vähempakkumisel. Pakkujaid oli kaunis palju kokku tulnud. Uueks postivedajaks sai hra Reedi, kes postivedamise võttis enda peale 2690 kr. eest – seega pea 100 kr. odavamalt kui senine postivedaja.

See näib veel vana aja moodi sõnum

Töörahva Elu 2. aprill 1941
Lühiteateid Võrumaalt
-Vaabina pidudel võib tihti märgata rahurikkumisi joobnud isikute poolt, kes tülitavad kõlbmatute sõnadega kaaspeolisi, norivad tüli ning segavad peo ettekandeid.
Niisuguste väärnähete ärakaotamiseks peaks vastavad ametivõimud ja kohapealsed organisatsioonid samme astuma.

Ühiskonnakriitiline tükk "Siiriuselt"

Võru Teataja 2. aprill 1931
„Sinine veri“ Urvastes.
Esimesel ülestõusmise Pühal korraldab Urvaste „Siirius“ omas saalis peo. Kavas on segakoori laule hra J. Kolk’i juhatusel ja Aleksander Engeli ja August Neidharti 3-vaat. jant „Sinine veri“, mis tugevasti piitsutab ametasutusi ja nende asjaajamist. Külalisena mängib kaasa endine „Siiriuse“ näitejuht Märtin.

Kapp toetuseks

Võru Teataja 2. aprill 1931
Toetus Urvaste haridusseltsile.
Urvaste vallavolikogu määras Urvaste rahvaharidusseltsile toetuseks raamatukapi 40 kr. väärtuses.

1941 ... pioneeritöö ...

Töörahva Elu 31. märts 1941
Urvaste algkooli pioneeridest
Urvaste v. Urvaste algkoolis on pioneere 53. Pioneeride tööd juhivad sms Erna ja Herbert Abel. Pioneeride rühma juures töötab 10-liimeline naisvõimlejate rühm, mudellennu rühm ja on oma mandoliinide orkester. Mudellennu rühmal on valmistatud 2 esimest mudelit „Plaaner“ ja „Lendav mudilane“.
Iga salk korraldab nädalas 1 koosoleku, kus käsitatakse poliitilisi sündmusi ja õpitakse töölisliikumiste tegelaste Marksi, Engelsi, Lenini, Stalini ja teiste elulugusid. Muu ajal tehakse seinalehte, mängitakse jne.
Koolis korraldatud õppetöö võitluses olid pioneerid parimad. Rühma nõukogu esimehel Loreida Ilpi keskmine hinne oli 5, paljudel pioneeridel 4-5.
Suurimaks tegevust takistavaks põhjuseks on majanduslikud raskused. Seni on toetanud majanduslikult ainult kommunistlikud noored, kuna ametühingud ja teised organisatsioonid pole vastu tulnud.
Pioneeridel on ka omal kasutada tuba. Pioneeride tööst tehakse väljalõiked ajalehest „Noorte Hääl“.
Eriti levinenud on kehakultuur ja talvel esmajoones suusatamine. Pioneeridel kõikidel on eranditult suusad, mis näitab selle spordiala laialdast levikut.

Vaabina määras toetusi

Võru Teataja 31. märts 1931
Vaabina määras toetusi.
Vaabina vallavolikogu oma viimasel koosolekul määras toetust vigastatud sõjameeste ühingu Võru osakonnale 10 kr. ja vabadussõja invaliidide koondisele 5 kr.

Vaabinlased ikka kangutavad kedagi

Võru Teataja 31. märts 1931
Vaabina tülitseb metsaülema abiga.
Nõutakse kategooriliselt ta ümberpaigutamist.
Vaabina kestavad hõõrumised Sõmerpalu metskonna metsaülema abi Mangelsoniga täiel hool. Viimasel vallavolikogu koosolekul oli küsimus jällegi arutusel, kus leiti, et metsaülema abi olla väga üleolevalt ja haavavalt Vaabina valla kodanike vastu üles astunud. Seda asjaolu võivat paljud vallavolikogu liikmetest tõendada.
Vallavolikogu otsustas paluda põllutööministeeriumilt korraldust, et metsaülema abi Mangelsoni üleolev ja haavav väljaastumine rahva vastu saaks politseilisel juurdlusel kindlaks tehtud ja vastutulematu ametnik selle järele uuele ametikohale ümber paigutatud. Vallavolikogu rõhutab, et see nõudmine on kategooriline.

Heh, päris ülbe vastus.

Võru Teataja 31. märts 1921
Kirjavastused.
-J. Jaek – Kassimõisa metsahoidja – teie ei õienda midagi. 2 krunti on ikkagi Teie kätte antud ja 2000 mk. on teid trahvitud - , need jäävad tõeasjuks, ja mis seal siis veel enam?

Vastus on kirjutatud sellele artiklile:

Agitaatori mõtisklus

Kolhoosi Elu 30. märts 1951
Puuduvad veel kogemused
Töötan Kuldre külanõukogu Karl Marxi nimelises kolhoosis arvestajana. Peale oma otsese tööala olen huvitatud kõigist ümbritseva elu nähtustest. Paljugi on mulle uut ja mõnevõrragi arusaamatut. Puudulikult tundsin valimismäärustikku. Mul soovitati osa võtta külanõukogu juures toimuvaist agitaatorite seminarist. Nii sai minust agitaator. Pean tunnistama, et mul tuli tublisti pingutada, et järele jõuda kogenud agitaatorite teadmiste tasemele. Teadmiste täiendamiseks kasutasin kolhoosi raamatukogu.
Paar kuud tagasi moodustati meie kolhoosis kommunistlike noorte algorganisatsioon. Lootsin, et algorganisatsioon hakkab meie tööd juhtima, kuid olen pettunud. Algorganisatsiooni sekretär sm. Mets on väheste kogemustega töötaja. Rajooni komsomoli komiteest aga ei ole keegi töötaja meid külastanud ega abistanud. Nii peaaegu meie töö seisab.
Omaalgatuse korras olen hakanud õppima partei ajalugu. Töötan praegu kolmanda peatüki juures. Agitaatoritöö huvitab mind. Puuduvad ainult kogemused.
E. LUIK

Ja muidugi lasevad riiki põhja meditsiinitöötajad, kes nõukogude inimesed ravita jätavad!

Kolhoosi Elu 28. märts 1951
Meile kirjutatakse
Käige minema!
Mõned päevad tagasi sai Karl Marksi nimelise kolhoosi liige Aino Karu sõnnikuveol tõsiselt vigastada. Sama päeva õhtul tekkisid haige juures veremürgituse tunnused ja sm. Karu tuli kiiresti toimetada esmaabi punkti.
Antslas aga ei läinud kõik nii nagu loodeti. Haigla töötajad soovitasid haigel koju tagasi pöörduda, sest haiglas ei leitud tema jaoks vaba kohta. „Meil ei ole teie jaoks vaba ruumi ja ka arsti ei ole. Meie ei saa teid vastu võtta ja minge tagasi,“ vastas üks haigla töötajaist.
Viimaks pärast pikaajalist kauplemist tuli juhuslik möödamineja, andes arsti koduse aadressi, soovitas otsekohe viimase poole pöörduda.
Kuid sellega ei lõppenud veel kauplemised. Saanud lõpuks arstilt rohuretsepti, siirdus sm. Karu apteeki.
Apteegis ei käinud haige käsi sugugi paremini kui haiglas. Tunniajalise kloppimise ja kolistamise peale ilmus apteegi uksele tulivihane apteeker, kes kuulanud haige abipalve, käratas: „Kasige minema! Ma ei ole kohustatud teile öösel arstimeid andma.“ Kulus veel ligi tund kuni apteeker rahunes, mõtles asja üle järele ja andis nõutud ravimid.
Meditsiintöölised, kellele on usaldatud nõukogude inimeste tervise eest hoolitsemine, ei tohiks käituda selliselt. Nii võisid käituda ainult kodanliku Eesti aegsed vürtspoodnikud ja kopikate eest ostetavad meditsiintöölised. Kas rajooni tervishoiu osakond lubab veel kaua jätkuda sellisel kolhoosnike ravimisele käega heitmisel?
L. KARU
A. TOMPEL

Kes see praegugi muu riigi hädades süüdi muud kui tõrksad maksnikud

Kolhoosi Elu 28. märts 1951
Viivitamatult tasuda riigimaksud
Kui põhiline osa meie rajooni talupidajaist on aru saanud sotsialistliku suurmajapidamise eelistest ja on astunud ainu-õigele teele – kolhoosi teele, siis esineb veel ka terve rida talupoegi, kes ei taha sellest veel aru saada. Oma tegevusega nad takistavad meie sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist ja arengut.
Nii näiteks on Urvaste külanõukogu üksiktalupidaja Eduard Jõesaar kohustatud kehtiva seaduse kohaselt tema kasutuses olevatelt tuluobjektidelt tasuma põllumajandusmaksu 13. 453 rubla ulatuses. Käesoleva ajani on ta sellest tasunud vaid ainult 210 rubla. Riigi ees on võlglasteks veel sama külanõukogu üksiktalupidaja E. Zimmer, kellel on tasumata põllumajandusmaks 12.397 rubla ulatuses. Kuldre külanõukogu talupidajal R. Palutederil on võlgnevus 3868 rubla, L. Krassil 1365-rubla.
/---/
Mainitute süü läbi on suured summad laekumata riigieelarve tuludesse, mille tõttu on ohustatud rajooni eelarveliste tulude I kvartali plaani täitmine. On viimane aeg ülalnimetatud ja ka kõigil teistel maksnikel, kes siiani pole oma maksukohustusi riigi vastu õiendanud, aru saada oma eksimusest ning viivitamata tasuda oma maksuvõlad, mitte oodates kuni neid võetakse vastutusele kriminaalkorras riiklike maksude tasumata jätmise eest.

Kas teie olete juba kevadkülviks valmis?

Kolhoosi Elu 28. märts 1951
Kui kolhoosi juhatus on muretu
Kuigi juba enamikus kolhoosides on kevadkülvi ettevalmistustööd lõppemas ning mitmed, nagu Edasi ja Sverdlovi-nimeline kolhoos on juba tööd lõpetanud, on Vaabina külanõukogu Pioneeri kolhoosis, kus esimeheks on Gustav Timberg, kevadkülvi ettevalmistustööde osas olukord halb. Kolhoosi juhatus on muretu ega teagi, et kõikjal üle vabariigi raporteerivad kolhoosid juba kevadtöödeks valmisolekust. Ometi ei õigusta ükski Pioneeri töönäitaja seda muretust.
Nii on kolhoosil linaseemet olemas ainult üks kolmandik plaanist. Kas siis kolhoosi juhatus mõtleb tänavu jätta ülejäänud kaks kolmandikku linapõldu sööti? Ka teraviljaga pole olukord parem. Kuigi teraviljaseemne fond on moodustatud – kuid sellest on jälle ligi pool puhastamata, ning idanevusproovide tulemusi pole veel kätte saadud, kuigi enamikul kolhoosidel need on juba teada.
61 külvimasinast on remonditud ainult 51 – kuid 10 ning ka veel teiste masinate inventariga pole kõik korras. Kes on selles süüdi? Muidugi esimesena kolhoosi juhatus, teiseks aga sm-d Sisask ja Põder, kes on lasknud end kaasatõmmata juhatuse muretust tööstiilist.
Sõnnikuvedu – kui üks tähtsaim töölõik kevadkülvi eelsel tööperioodil lonkab siin samuti kahe jalaga. Vaevalt 40 protsenti ettenähtud kogusest on veetud põllule. Kuid ülejäänud 1850 tn, millal mõteldaks lõpetada selle vedu? Ka mineraalväetistega pole olukord parem.
Kolmest brigaadist, millistest muidugi kedagi ei saa kiita , torkab oma halva töökorraldusega eriti silma II brigaad (endine brigadiir sm. Pruuli) ning kuigi uus brigadiir sm. Kirsimäe on töötanud kuu aega, pole senini ikkagi paranenud brigaadi töö. Üks tähtsamaist uue ühinenud kolhoosi ülesannetest – tootmisplaani koostamine ja kinnitamine on veel tegemata.
Agro- ja zootehnilisi loenguid ja vestlusi kolhoosnikega peetakse ka ebakorrapäraselt, nii nagu juhtub ja vastavalt sellele on ka osavõtt nendest vähene.
Mida võib siis järeldada, võttes kokku kõik eelpoolmainitud puudused? Võib järeldada seda, et Pioneeri kolhoosi juhatus pole suhtunud tõsiselt kõigisse neisse kohustustesse ja ülesannetesse, mida paneb talle uus ühinenud kolhoos kevadkülvi eelsel tööde perioodil, ning pole kahtlust, et kui ei parandata senist tööstiili ja tempot, Pioneeri kolhoos ei saa korralikult ja õigeaegselt läbiviia kevadkülvitöid ning olenevalt sellest on sügisel saagid madalamad, mis aga on täiesti lubamatu. Sellepärast tuleb kolhoosi juhatusel veel täna rakendada kõik jõud eelmainitud puuduste kiiremaks kõrvaldamiseks.
P. VALVE

1941. aastaks ei oldud veel ekspluateerimist välja juuritud?

Töörahva Elu 24. märts 1941
Külvikampaania selgituskoosolek Urvastes
19. märtsil toimus Urvaste täitevkomitee korraldusel külvikampaania läbiviimiseks informatsioonikoosolek Urvaste asunduses, kus refereeris loomade toitmisest ja külviplaani taludes täideviimisest agr. personaalist sms R. Vaigo. Elavalt võeti sõna koosolijate poolt ja juhiti täitevkomitee tähelepanu mitmele puudusele. Nurinat tekitab kohapeal kaerte ja kliide puudus, kuigi täitevkomitee seletuse järele koresöödaga loodetavat läbi tulla. Ei olda ka rahul praeguste saeveskite tööhindadega, millised tõusvat rbl. 8.00 tihumeetrilt, mis on peaaegu võrdne ostuhinnaga. Paljud uute kohtade saajad vaatavad selliste töötasude juures murega tulevikku, sest kuigi meil kaotati ekspluateerimine, on siiski saeveski omanike töötasud suured, kuna veejõud ei oma nimetamisväärilist maksumust. Eriti aga oldi rahul muude eluliste korraldustega, nagu lubja-tsemendi hinna alandamine, magistraalkraavide riigi kulul kaevamine jne. Koosolekust võttis osa umbes 90 inimest. E. P.

See uudis sobib ka 90 aastat hiljem - esimesena meenub Restu meierei ...

Postimees 23. märts 1921
Uue-Antsla loss on hoolimatult ära rikutud.
Lugejate ringkonnast saame kirja, milles kaebatakse, et Uue-Antsla tore loss viimasel ajal on hoolimata ümberkäimise all palju kannatanud. Muu seas kirjutatakse tähendatud kirjas: Loss on ilma akendeta ja usteta, ahjud ja põrandad puuduvad. Loss näeb välja, nagu oleks Attila hunnide hulgad või Tammerlani tatarlaste salgad siin võõrsil käinud … O tempora, o mores!
Mõis on juba 1919. a. saadik riigi poolt üle võetud ja peaksid küll ametivõimud hoolt kandma, et rahva varandus toorel kombel ei saaks hävitatud ja miljonid porisse sõkutud. Niiviisi ei saa meie küll iialgi haljale oksale. Lur.

Kes saab maa endale - see küsimus püsib igal ajal

Võru Teataja 23. märts 1921
Uuest-Antslast
Varane hommik. Nõukogu istung pole veel alganud. Juba tungil on täis ootajaid maatahtjaid vallamaja ootetuba. Ikka ja ikkagi valgub juurde, nii et varsti paljud lageda taeva alla peavad jääma. Kohale jõuavad ka kaks korrapidajat politseikordnikku ametlikke nägudega nagu midagi etteaimates. Kella ½ 11 aegu algab nõukogu istang. Kohale ilmunud on ka riigimaade ülema esitaja Hurt ja kohalik ringkonna-valitseja A. Päts.
Kirjutaja eluruumid on sõdurid enestele sekvesteerinud.
Esmalt on kõik rahulik. Oodatakse vaikselt nõukogu otsusi.
Äkitselt, nagu kulutuli, laguneb sõnum laiali, et nõukogu onupoja poliitikat olla ajama hakanud, väljastpoolt sissetulnud sellekohaste tunnistustega varustatud eesõigustatud tasuta maasaajatelegi maad ei luba, põhjendades: Omas vallas on isegi palju sõdurid maatahtjaid, kelledele maa ära kulub.
Õigustatud maasaajad ja teised väljastpoolt tulnud sõdurid seda teada saades, valisid esitaja nõukogu koosolekule. Esitajaks valiti esimese järgu eesõigustatud maasaaja Haralt Holm.
Riigimaade ülema asemik protesteeris nõukogu seadusevastase otsuse vastu eesõigustatud ja sellekohaste tunnistustega varustatud esimese järgu tasuta maasaajatele maa mitteandmise pärast. Et kõik katsed riigimaade ülema poolt nõukoguga ühelmeelel töötada tagajärjetuks jäid – lahkus viimane koosolekult oma otsuse juurde kindlaks jäädes. Sellega lõppes koosolek. Oodatakse jällegi pikil-silmil, mil uus jagamine tuleb. Saab näha, missuguse seisukoha valitsus võtab sarnase nõukogu otsuse kohta, kuidas saab kujunema Uue-Antsla mõisa maajagamine?
Nagu oletada võib, jääb nõukogu oma otsuse juurde kindlaks, et maad ainult oma valla maatahtjate vahel ära jagada.
Kuid maa peab olema selle oma, kes teda on kaitsnud, ja kes teda harib, üks kõik, kas on ta omast või võõrast vallast. –rg.