See teema muudkui püsib!

Võru Teataja 10. jaanuar 1931
Urvaste Haridusselts ei taha ühineda.
Nädala algul pidas Urvaste Haridusselts oma korralist pääkoosolekut. Aruandest selgus, et aastane läbikäik seltsil on olnud väikene. Pidusid on korraldatud vähe, üldine sissetulek vähenenud ja seltsi tegevuses pole mingit intensiivsust olnud. Võiks arvata, et Urvaste Haridusselts on oma asja igatpidi põhjalikult läbi kaalunud ja mõtleb Eesti Noorsooliit „Siiriusega“ ühinemisele. Aga ei! Urvaste Haridusselts ei mõtlegi sellele. Otse selle vastu. Selts mõtleb isegi omale maja ehitada. Siin ei jää muud midagi öelda, kui et see on mõningate meeste utoopia, mida arvatavasti kunagi täita ei suudeta. Nagu pääkoosoleku meeleolust näha, ollakse arvamisel, et seltsil on isegi küllalt varandust ja milleks siis veel ühineda. Kuid milles aga seisab see varandus? – Ei midagi muud, kui tosin vaskpille, mis hooletu ümberkäimise läbi juba poole oma väärtusest kaotanud.
Kadugu ometi kord Urvastest seltside vaheline jonn ja kisklemine ning andku maad üldhüvedele ning üksmeelele!

Kiriku rahaasjad segased - kas kirik lehmalaudaks?

Võru Teataja 10. jaanuar 1931
Urvaste kiriku rahaasjad ei parane.
Õpetaja Steini volinikul on täiteleht välja võetud.
Urvastes puudus segastel aegadel kirikuõpetaja. Hra Stein oli lahkunud, kuid lootis ikka vaeel tagasi saada, aga need lootused jäid täide minemata ja uueks kirikuõpetajaks kutsuti hra Valk.
Neil ajul, kui õpetajat ei olnud, oli maksvusel veel regulatiiv-maksude seadus, mille järele vallad olid kohustatud kirikule tasuma teatava normi puid, vilja, linu, heinu, õlgi ja igasugu muid asju. Neid kohustusi ikka tasuti ka osaliselt, kuid vastuvõtjad, tookordne köster ja kirikunõukogu liikmed, andsid vastu kviitungid valgeil paberilipakatel.
Kuhu nood maksud edasi läksid, on teadmata. Kui palju neid üldse sisse tulnud, seda ei teata samuti, sest kviitungi kontse pole järele jäänud. Kes veel kohustatud on neid tasuma, ka seda ei teata, sest iga vallavalitsus vastab, et neil olevat maksud tasutud ja igal vallavalitsusel on kviitunge ettenäitamiseks.
Vaheajal on aga kohus hra Steinile tema saamata palga (üle 200.000 sendi) välja mõistnud ja nüüd on seisukord sellane, et Steini volinikul on kohtust täitmiseleht välja võetud ja seda arvatakse veel vaid ajaküsimuseks, millal kirik ehk õpetajamaja müügile kuulutatakse (äravedamiseks!)
Igatahes üks huvitavamaid oksjone pankrotiküllasel ajal.
Koguduse liigetel näib asi olevat täiesti ükskõikne. Keegi ei rutta oma liikmemaksuga ja mõnel tähtsamal pühal, kui vanasti oli kirikus 10-12 „lauatäit“ armulaualisi, on nüüd kõigest 10-12 inimest.
Kaugemad vallad, Kärgula, Sõmerpalu, ei lähe kiriku poolegi. Õiendavad kõik perekondlikud asjad vallamajades, matavad oma surnud „Prassipallu“, mõni kohalik kooliõpetaja matab ära, ilma et nõuaks kirikutähte. Isegi laulatustest hiilitakse mööda, toimitakse neid sageli Võrus, või Kanepis, õige harva aga Urvastes.
Kui kaugele see kitsikus läheb ja kas tõesti vana, katoliku-aegne kirik äravedamiseks maha müüakse ja mõneks laudaks ümber ehitatakse – ei tea.

Vaabina meeste palvekiri maavalitsusele.

Elu 8. jaanuar 1931
Vaabina meeste palvekiri maavalitsusele.
Vaabina mehed on saatnud maavalitsusele palvekirja, mil ligi 600 allkirja, paludes Vaabina algkoole paigutada Kurenurme ja Peebule, sest vallavolikogu otsusega tahetakse koole paigutada Kurenurme ja mõisasse. Küsimus on seni otsustamata.

Kas toetusi majaehituseks on loota?

Võru Teataja 8. jaanuar 1931
Ootaval seisukohal.
Urvaste haridusselts pidas möödunud esmaspäeval pääkoosoleku. Arutati peaasjalikult majaehitamise küsimust. Krunt selleks on juba olemas. Koosolek jäi esialgu äraootavale seisukohale – kas kuskilt toetusi majaehituseks on loota.

Suusahüppemägi propaganda teenistuses

Töörahva Elu 3. jaanuar 1941
Urvastes avatakse hüppemägi.
5. jaan. kell 11 avatakse Urvastes Uhtjärve kaldal suusahüppemägi. Kõnega esineb EK(b)P esindaja. Demonstratsiooninumbreid esitavad parimad Võrumaa suusahüppajad.

Töörahva Elu 8. jaanuar 1941
Urvastes avati suusahüppemägi.
5. jaan toimus Urvastes Uhtjärve kaldal asuva suusahüppemäe avamine. Avasõnas sms Karmo kutsus kõiki kehakultuurlasi abistama valimiskampaania läbiviimist ja hääletama 100 prots. töötava rahva kanditaatide poolt. Järgnenud suusahüpete demonstratsioonil saavutati võrdlemisi häid tagajärgi, nimelt sms Karmo sooritas 19 meetrilise ja sms Seliste 15 m hüppe. Kui arvestada ebakohase ilmaga ja hooaja algusega, siis võib loota edaspidi veelgi paremaid tagajärgi. 19 m on Võrumaa rekordiks.

Päris tavaline teema tol ajal

Elu 3. jaanuar 1931
Urvaste seltsid peaks ühinema
Väiklane kiratsemine halvab töötahet.
Seltsielu Urvastes näib järjest hoogu võtmas. Kuigi varem kolm ühesuguseid sihte taotlevaid seltsi Urvastes tegutses, on nüüd järele jäänud ainult üks ja noorsoo liit „Siirius“. „Kõla“ hingab juba ammu ning täiesti suikuma on minemas haridusselts, kes oma tegevust ainult puhkpillide orkestriga vähekese üles näitama. „Siirius“ on loonud omale kodu ning majaehitamisvõlgadest vabanemas. Ka seltsi peod on võtmas järjest hoogu. Pühadel peetud pidule oli rahva tung niivõrt suur, et ei mahtunud kõik peosaali, vaid paljud pidid koju tagasi sõitma.
Nüüd peaks haridusseltsi tegelased uuesti ühinemisele mõtlema ning maha jätma vana kuulsa Eesti jonni, oma seltsi likvideerima ning „Siiriusele“ üle tulema. Pole mõtet sarnaselt leigelt kiratseda. Ainult ühinemisel saadakse valla noortesse üksmeel ja omataks suurim töötahe ning jõud.

Rõõmude pere rõõmud

Töörahva Elu 31. detsember 1970
Rõõmude pere rõõmud
Maja on päeval vaikne. Ainult uhke pikakarvaline Laika on koduhoidjaks jäetud. Möödaminejaid tervitab ta, nagu korralikul majavalvuril kombeks, ikka erksa haukumisega.
„Tere Laika! Kus perenaine?“
Kus? Eks ikka traktoril. Sõnnikut veab põllule. Et „Edasi“ kolhoosi saagirikas kartul ei muutuks mitte „kunstväetise siniseks“, nagu seal, kus ainult saaki taga aetakse, aga sellest ei küsita, kas kartul ka sööjale maitseb. Koju tuleb alles õhtul. Siis saabub töökojast ka pereisa, jõuab võimlemisringist või muusikakoolist tütretirts. Poissi näeb harvemini. Temal Antslast keskkoolist pikem tee tulla ja iga päev kodus ei käigi.
Kui palju rõõmusid ühel perel võib olla? Loendamatul hulgal. Töörõõm. Ühised hubased tunnid muusikaga. Rõõm laste kordaminekutest ja headest hinnetest koolis. Kui tütar õpetab ema tiigijääl uisutama … Kui kõik on pidupäeval koos. See, et vana maja seina ääres valendavad uue maja palgid ja ehitamine võetakse varsti ette. Näärieelne härmaehtes mets õhtupäikeses punetamas. Tulevaks aastaks võib selle järgi kõrgeid viljasaake ennustada.
Ongi tõeline Rõõmude pere. Neid, kelle perekonnanime nii kirjutatakse, on kokku neli. Voldemar Rõõm, üle paarikümne aasta juba mehhanisaatoriametit pidanud. Traktorist, kombainer, remondimees – nagu majandile parasjagu tarvis. Ise alles noorevõitu mees.
Abikaasa Erika Rõõmu (tema see igal tööpäeval traktoriga põllul müttabki) õpetab mees välja. Hiljem läks hakkaja naine eksamitele, sai ka paberid kätte. Nüüd saab temalgi seda tööd juba kuus aastat tehtud. Raskeks ei ole ametit seni pidanud.
„Ega praeguselgi „Belarussil“ viga ole, aga varsti lubati anda uus masin, kus iste mugavam ja raputamist vähem. Siis on päris hästi,“ räägib Erika Rõõm.
Tänavu tuli suur kuulsus – esikoht, rändauhind ja preemia – külmutuskapp – vabariiklikul künnivõistlusel. Kodus on uhke karikas, rahvariides nukk pingelisi võistluspäevi meenutamas. Eriauhind anti veel parima lõppvao eest. Tammepärgagi hoitakse kuivatatult alles …
„Ei tahtnud võistlema minna, esikoht tuli päris ootamatult,“ arvab laureaat. Mees aga kinnitab:
„Erikal on üks mehhanisaatorile väga oluline omadus – sirge käsi, nagu öeldakse. Kündnud on ta üldse vähe, aga omandas õiged võtted ja võistlustingimused hästi kiiresti. „
Sirge käsi. Hool ja tähelepanu ka. Ega Voldemar Rõõmgi lohakat tööd kannata, olgu siis künnil või külvil.
„Tehtud töö peab olema ka silmale ilus vaadata.“
Siin, Urvaste küngastel ja orgudel, on nende mõlema kodupaik ja esivanemate häll. Erika Rõõmu kodutalus Tamme-Lauril nad elavad. Voldemar Rõõm sündis küll Leningradi oblastis, kuhu vanaisa oli mõisaorjuse eest välja rännanud. Siitsamast, Urvastest. Mis salasidemed need küll on, mis teda ikka ja ainult selle paigaga seovad?
On’s see Tamme-Lauri tamm, iidne esivanemate elu ja võitluse tunnistaja, mis siinsamas seisab? Igal kevadel jälgivad Rõõmud hiiglase lehtimist. Kahju on kõige ilusamast suurest oksast, mille restaureerijad maha pidid võtma – oli mädanenud. Aga nüüd ehk püsib tamm veel kaua.
Kodukoht on kõige kallim. Mujal võib paremgi olla, aga kodukohas on edasiminekutundel eriline väärtus.
Kui Erika Rõõm oli kolhoosis traktoristiks hakanud, töötas seal mehaanikuna mees, kellele ei meeldinud, et naisedki koduse supipaja või loomade juurest meestetööle kipuvad. Oli naeruvääristamist, isegi töö takistamist tuli ette. Rõõmude pere läks Tartu rajooni Võrtsjärve kolhoosi. Seal olid siledamad põllud, suuremad saagid, tasugi suurem. Kergem oli. Esimees Kalev Raave lubas, et töökale perele ehitatakse kohe uus maja, jäägu nad aga paikseteks.
Ikka tõmbas tagasi Urvastesse. Nüüd on siingi suur tugev ühismajand – „Edasi“ kolhoos, on preemiad, lisatasud neile, kes pidevalt tööl käinud.
Uuel aastal peaks Rõõmudeni jõudma autoostmise järjekord. Autot oodatakse väga, mitte lõbusõitudeks, vaid tarbeesemena, laste pärast. Maire, praegu veel nääpsuke V klassi õpilane, käib Urvastest Võrru muusikakooli. Õpib akordioni. Tagasipääsemine on õhtul keeruline, bussiühendus on veel halb, vahel tuleb sõita suure ringiga, vahel taksoga. Õppimist aga pooleli jätta ei saa ega tohi. Poisil, Johannesel, ka siis kergem Antslast koju saada. Tema mõtleb maaelule truuks jääda, tahab mitte küll mehhanisaatoriks, aga agronoomiks õppida.
Voldemar Rõõmu kõige suuremaks rõõmuks vabal ajal on pillimäng. Kandlemehena üle vabariigi tuntud, aga pille on kodus võib-olla tosina jagu. Akordion, bajaan, kitarr, mandoliin, kontrabass. Ka viiulit on mängitud ja klaverihäälestamisega saab hakkama.
Tütrega tehakse peaaegu igal õhtul muusikat, kui vähegi mahti. Kogu pere võtab korraga pillid kätte muidugi harvemini. Need on erilised pidupäevad. Pereema mängis omal ajal orkestris, võimles, tantsis 14 aastat rahvatantsu. Kodu on ta ise mugavaks teinud. Omakootud vaibad, eesriided, padjad. Nii kauneid värvikombinatsioone ja üleminekuid saab kätte ainult siis, kui lõngadki ise värvida. Varsti jälle tarvis teljed pööningult tuppa tuua ja kangas üles seada.
Näärid on käes. Need toovad igale perele veel rohkesti pidulikkust, õnnesoove, äratavad uusi lootusi. Ka Rõõmudele.
L. RINNE

Meenutades 1960. a

Töörahva Elu 31. detsember 1960
TEIE MEELDEJÄÄVAIM SÜNDMUS 1960. A.
1. ALIDE LUSBO, „Edasi“ kolhoosi noorkarjatalitaja.
„Möödunud aasta oli meie kolhoosi elus väga sündmusterikas. Kõige meeldejäävaim neist oli kolhoosi kultuurimaja avamine. Oma tööst kõneldes … noh, püüdsin kõigest väest iga asja teha nii korralikult kui vähegi võimalik. See oligi minu edu saladus.“

Hm, ikka paljuvõitu neid tulekahjusid

Võru Teataja 23. detsember 1930
Jällegi tulekahju Urvastes.
Rebase asunduses põles tühi laut ja küün maani maha.
Ööl vastu 20. detsembrit süttis Urvaste vallas Rebase asunduses Anton Traagel’i ühise katuse all olev laut ja küün põlema ja põles maani maha. Kahju arvatakse 300 kroonile.
Tuld märgati vastu laupäeva hommikut kell 3. Kohalejõudnud inimestel ei jäänud midagi teha, sest hoone oli üleni leekides ja varises peagi kokku. Hoone oli tühi ja temas midagi polnud. Tulekahju tekkimise kohta liiguvad ümbruskonnas kahtlased jutud. Ollakse kindlal arvamisel, et kuritahtlise süütamisega tegemist, sest põlenud hoone väärtust hinnataks kõige rohkem 300 kr. pääle, kuna ta k/s „Omas“ 500 kr. eest kindlustatud oli.

Kirikumõisa rendile

Võru Teataja 20. detsember 1930
Urvaste kirikumõisa
maa antakse 1. maist 1931. a. aääle rendile. Lähemaid teateid annab koha pääl õp. J. Valk, Telef. Antsla 10-b

Kaardipõrgu Urvastes

Võru Teataja 20. detsember 1930
„21“ Urvastes.
Pikkade talveõhtutega on Urvastes noorte keskel moodi läinud „21“ mäng. Tullakse harilikult kuhugi kokku, enamasti laupäeva ja pühapäeva õhtuti ning mäng läheb lahti. Lüüakse enamasti kompvekkide ja paberosside pääle. Mängust ei võta mitte üksi osa nooremad, vaid ka naisemehed on platsis. Tihti kogunevad kaardimängijad samasse kohta, kus on koos näidendi harjutajad, segades niiviisi näitemänguharjutusi.

Liiga palju pidusid?

Võru Teataja 20. detsember 1930
Iga kolme kilomeetri kohta üks pidu.
Pidude rohkus Restu-Antslas ja Urvastes.
Eelolevad jõulud on Urvastes ja ümbruskonnas eriti rikkad pidude poolest. Nii korraldab „Siirius“ omas majas esimesel jõulupühal, 25. detsembril peo, kus ettekantakse G. Kadelburgi näidend „Põrgu tee“.
Samal ajal on aga umbes kolme kilomeetri kaugusel asuvas Restu-Antsla piimaühisuse saalis pidu Restu Haridusselts „Kultuuri“ korraldusel, kus lavastamisele tuleb lustmäng „Hüpe abiellu“.
Teisel jõulupühal on aga peod Uue-Antsla haridusseltsil omas rahvamajas, kus etendusele tuleb A. Trilljärve 3. vaatusline operett „Emajõe lõoke“ ja Ilmjärves, kus lavale tuleb Kunderi „Kroonu onu“.
Nii näeme, et iga kolme kilomeetri kohta tuleb üks pidu, mis muidu maal haruldaseks asjaks. Kui neile kõigile ka rahvast jatkub, siis on asi kõige paremas korras.

Ernst Keller seltside (mitte)liitumisest

Võru Teataja 20. detsember 1930
Kas liituda Urvaste seltsidel?
Mispärast ei mindud „arfa“ lipu alla.
„Siiriuse“ esimees Ernst Keller.
Selle lehe neljapäevases numbris on võtnud keegi Urvaste seltskonna elust huvitatud isik sõna, kus soovitab kohaliste organisatsioonide liitumist, sest nüüd „olla seisukord sarnane,“ et Urvaste seltsid võiksid jälle ühinemisele mõelda.
Samas räägitakse ka, et „Siirius“ on kõige elujõulisem selts Urvastes. Tunned enese sellega ka veidi ülendatud olevat, sest oled ju ise ka kaasa töötanud „Siiriuse“ lipu tõstmiseks kõrgemale.
Sõnad „seisukord sarnane“ , aga lasevad oletada, et artikli on kirjutanud vist mõni Urvaste Haridusseltsi tegelane, juhtides mõtteid jälle tagasi seltside liitumise juurde.
Kui aga nüüd võtta sellest Urvaste seltside liitumisest uuesti kinni, isegi kõvade kätega, siiski võiks vaevalt loota, et sellest midagi välja tuleks. Kuna Urvaste H-Selts esimesel liitumisel ühinemise nurja ajas, loobudes „Kõla“ seltsile varandusi üle andmast ainult sellepärast, et lootis liit „Siiriuse“ lipu alla lükata, siis ei ole vist ime, kui nüüd „Siirius“ ühinemise juures „oma lipukirja“ keeldub maha kustutamast, seda rohkem, et nii mõneltki poolt rahvamaja ehitusvankri kodaratesse on kaikaid pillutud.
Kõige otstarbekohasem oleks, kui asja üldse soovitakse ühinemise sihis tüürida, et Urvaste Haridusselts likvideeruks, ning koonduks „Siiriuse“ lipu alla. Sellega oleks nii esimesed, kui teised vastuvaidlemata palju võitnud ja kõigepäält mõistlik rahu ja üksmeel olemas.

Keegi vaabinlane püüdis lahmida?

Võru Teataja 20. detsember 1920
Kirjavastused.
V. Vaabinas. Vastusel puudub allkiri. Ka muutub seletus polemiseerimiseks, mis teiselt poolt samasuguse polemiseerimise esile võib tuua: selleks puudub aga ruum. Kui vastavad asutused asja on lahendanud, võib tema juure uuesti tagasi tulla.

Aksel Kohvi sõnavõtt konverentsil

Töörahva Elu 16. detsember 1980
EKP VÕRU RAJOONIORGANISATSIOONI XXI KONVERENTSILT
SÕNAVÕTTUDEST
AKSEL KOHV, Kuldre kolhoosi traktorist:
NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu põhisuundades eelolevaks aastaks on märgitud, et tuleb tõsta elamuehituskooperatsiooni osa elanike korteritingimuste edasisel parandamisel ja laiendada individuaalelamute ehitamise võimalusi, eriti maal.
Kuldres loodi elamuehituskooperatiiv 1975. aastal. Ehitamist alustas Võru KEK 1978. aasta suvel ja elamud antakse käiku käesoleva aasta lõpul, kuid ilma heakorrastuseta. See jääb teha 1981 aastaks. Võru KEK toob ehitusega venitamise põhjuseks ehitusmaterjalide puudumise ja tööjõu vähesuse. Selline pikalevenitatud ehitamine ei ole majandile aga vastuvõetav.
Maale projekteeritavate individuaalelamute puuduseks on see, et nad projekteeritakse ilma loomapidamishooneteta. Kõik viis peret, kes aastavahetusel vastvalminud kodudesse kolivad, peavad loomapidamise lõpetama, sest loomi pole enam kuhugi panna. Korduvalt on pöördutud lautade ehitamise pärast asjaosaliste organite poole, seni aga tulemuseta.

Kriimsilm

Võru Teataja 16. detsember 1930
Kriimsilm Urvastes
Möödunud nädalal viis hunt Urvastest Siimu talust Arnold Veidenbaumil ühe lamba ära.

Päris põhjalik tulekahi:(

Võru Teataja 16. detsember 1930
Tulekahju Urvastes
Lagunenud ahi põhjustas õnnetuse. Kogu kahju 2995 kr.
Kustutamisel sai üks mees raskeid tulehaavu.
12. detsembril põles Urvastes Ala-Kerge talus Karl Kerge päralt olev rehi maani maha. Tuli sai alguse arvatavasti küdevast reheahjust. Omaniku kahju tõuseb 2995 kroonini.
Nimetatud talus oli parajasti linu kuivatamas P. Zimmer, kel omal rehte pole. Ta oli reheahju kütmise lõpetanud ja rehest lahkunud, ilma et midagi kahtlast oleks märganud ja toa juurde läinud, mis sammu sada või rohkem rehetoast kaugemal.
Tuld märgati niivõrt hilja, et päästa ei suudetud peaaegu mitte midagi.
Nii põles ära omanik Karl Kergel mitmesugust kraami 400 krooni väärtuses. Samuti põlesid ära Arnold Jeeretsi, Jaan Hõraku ja Peeter Zimmeri päralt olevad linad, kogusumaas, 95 krooni väärtuses.
Tule kustutamisel on saanud raskeid põletishaavu Peeter Zimmer, kes mitmesugust inventari katsus päästa. Kuidas tuli just küdevast ahjust alguse sai, on selgitamata, sest kedagi pole silmapilgul rehetoas viibinud. Rehe ahi oli niivõrt lagunenud, et säält leegid välja pääsesid ja tulekahju põhjustasidki.
Hoone oli tulekahju vastu kinnitatud Urvaste tulekahju juhtumiste vastastiku avitamise seltsis 750 krooni eest, kuna muu vallasvara ja inventar, mis tules hukkus, olid kinnitamata.

Võru Teataja 18. detsember 1930
Tuli nõudis ohvri.
Eelmises lehes kirjutasime tulekahjust Urvaste vallas, Ala-Kerge talus, kus kustutustööde juures raskeid tulehaavu sai Peeter Zimmer. Nimelt langes Peeter Zimmerile, kui ta põlevast hoonest kraami oli väljatoomas, põlev palk seljale. Ka muidu põletas ta ennast siit-säält. Vigastused olid niivõrt rasked, et ta hiljem suri.
Kadunu oli pärit Urvaste vallast, Luuke talust.

Taas nii tänapäevane teema!!

Võru Teataja 16. detsember 1930
Varjualust on vaja.
Vaabina vallavolikogu otsustas teedeministeeriumile esitada palve, et Vaabina peatuskohta reisijate jaoks varjualune ehitataks.

Saega said pätid nii mõndagi teha

Võru Teataja 13. detsember 1930
Suurem murdvargus Vaabinas
Hansi taluaidad tehti kraamist puhtaks.
Ööl vastu 12. detsembrit s. a. murti Vaabina vallas Hansi talu aitadesse sisse ja viidi ära mitmesuguseid riideid, lina ja muud toiduaineid ligi 500 krooni väärtuses.
Sissemurdmine on varaste poolt toime pandud ühe aida lae lahtikangutamise teel, kust äraviidi valmisriideid ja paar kangast. Sellega vargad aga ei leppinud, vaid läksid teise aida põranda alla. saagisid põranda läbi, missuguse avause kaudu välja viisid suurema hulga sealiha, nisupüülit, rukkijahu ja muud toidukraami.
Et öö tuuline oli, siis ei kuuldud ööl midagi kahtlast. Vargad on oma saagi hobusega ära viinud.
Jõulude lähenemisega hakkavad ka aidavargused sagenema. On ju tarvis pikanäpumeestel jõulukraami.
Kogu kahju hindab taluomanik August Ottan ligi 500 kroonile. Vargad on teadmata.

Mõistlik jutt seltside teemal, raskesti teostatav küll

Võru Teataja 11. detsember 1930
Urvaste seltskondlik tegevus.
Igasuguseid seltse on palju. Ühinemine seltside vahel tarvilik.
Ei või just öelda, et Urvaste oleks kultuuriliselt mahajäänum. Siin on organisatsioone ja ühinguid enam kui küll. Võtame näiteks kõige elujõulisema seltsi Eesti Noorsoo liit „Siiriuse“, kellel juba omal väike majake n. n. „rahvamaja“. Temale järgneb tegevuse poolest Urvaste Rahvahariduse selts, kellel on olemas puhkpillide orkester. Edasi oleks „surnult sündinud“ laulu-mängu selts „Kõla“, „Siiriuse“ ja Haridusseltsi ja segapaarituse tagajärg. Nimeliselt on see „sohilaps“ praegu veel olemas, kuid tegelikult surnud ja varandusegi „Siiriusele“ kinkinud.
Need oleks nõnda ütelda hariduslised organisatsioonid. Nende kõrval on terve rida majanduslisi ühinguid, nagu: Urvaste turbaühisus, kaks masinatarvitajate ühisust j. t.
Arvestades aga valla suurusega, näib nii, et neid ühinguid ja seltse on liiga palju, eriti hariduslisi, kelle sihid ühed ja samad. Sellest seisukohast väljaminduna tuldi otsusele, et oleks vaja seltsid ühendada ja viidigi „Siiriuse“ ja Haridusseltsi liitumine läbi, asutades uus organisatsioon laulu-mängu selts „Kõla“.
Mõned tegelased aga arvasid uue „arfa“ lipu alla mitte astuda, vaid pidasid paremaks uuesti asutatud ühing lõhkuda, mis teostuski. Sellega saadi kahele ühingule veel kolmas juurde!
Nüüd on seisukord sarnane, et Urvaste seltsid võiks jälle ühendamise pääle mõelda. Nimelt põles möödunud suvel Urvaste algkoolimaja ära, mis oli Haridusseltsi pidude pidamise kohaks ja sellega on viimane täiesti lagedal. Siin võiks ruumide suhtes vastu tulla liit „Siirius“, kuid et siis aga pidude rohkus suureneks, mis rahval üle jõu käiks, siis oleks soovitav, et mõlemad ühineks. „Siiriusel“ on seltsimaja, Haridusseltsil puhkpillid ja mitmeid sorti lavatarbeid, nii et kumbki selts ei kaotaks midagi, vaid sellega võidaks kogu Urvaste …