Kes nüüd enam kindlaks teeb

Elu 5. jaanuar 1940
Müüs renditud heinad ära.
Urvaste meeste sekeldus sangastelasega.
Urvaste vallas elavad A. Zilenski ja E. Rüga käesoleval suvel rentisid endile Sangaste v. Teemaski talu juurest tüki heinamaad, tehes suulise lepingu Jaan Kirkiga.
Nüüd avaldas politseile A. Zilinski, et J. Kirk pole pidanud varemsõlmitud lepingut ja on müünud temale kuuluvad heinad ära. Heinu olnud renditud heinamaalapil ümmarguselt 160 puuda 192 kr. väärtuses. Palub J. Kirki lepingumurdmise pärast vasttutusele võtta.
J. Kirk seletab, et ta müünud tõepoolest renditud heinad ära, aga teinud seda sellepärast, et Zilenski oli jätnud tasumata heinamaa üüri hinnast 5 krooni.
Heinad müünud ta Kuigatsi meestele ja 35 kr. saatnud ka A. Zilenskile tagasi. Asja juurdleb politsei.

Külm arve

Elu 5. jaanuar 1940
Neiud sõitsid rahata Tartust Urvastesse.
Sõiduvoorimees Peeter Reilson avaldas, et 28. dets. olevat Tartus Uueturu tänavas asuvasse sõiduvoorimehe seisukohta tulnud kaks tütarlast ja kaubelnud tema Urvastesse sõiduks. Sõidu tasuks pidanuks ta saama 25 kr., mille sõidutellija, kes hiljem osutus Leili Käisiks, lubanud koha peale saabudes kohe ära tasuda. Urvastes põgenenud aga K. voorimehelt, jättes selle koos kaasasõitjaga maanteele. Voorimees olnud siis sunnitud Urvastes ööbima, sest sinna on Tartust 62 km.

Vanasti läksid majad lihtsamalt põlema

Võru Teataja 4. jaanuar 1930
Suur tuleõnnetus Uue-Antslas
Vana-aasta õhtul põles maani maha talu kuivatis.
Vana-aasta ööl, vastu uut aastat, umbes kella poole kolme paigu süttus Uue-Antsla vallas Tiku talus Kr. Prisko päralt olev kuivatis ja küün, mis asusid ühise katuse all, põlema. Kustutuskatsete peale vaatamata langesid hooned mõlemad tuleroaks, põledes maani maha, nii et hommikuks ainult ahervared alles jäid. Ühes hoonega hukkus tules ka kõik seesolev kraam nagu mitmesugused põllutööriistad, masinad, vankrid, heinad, linad ja õled. Omaniku hinnangu järele tõuseb kahju 5749 kroonini. Maani maha põlenud hooned olid kinnitatud Uue-Antsla vastastikuses tulekahjude kordadeabiandmise seltsis 1500 kr. eest, hoonte tegelik väärtus aga tõuseb kahjusaaja arvamist mööda 4000 kroonini. Tules hukkunud põllutööriistad, masinad ja muu kraam olid kõik kinnitamata.
Tuli on alguse saanud arvatavasti vana-aasta õhtul kuivatises köetud ahjust. Ahju lähedusse olla jäetud kuivi linu, mis nähtavasti soojusest põlema läksid ja suure osa talu varandust hävitasid.
Omanik ei tea enesel vihavaenlasi olevat, mispärast ta vaevalt arvata võib, et siin kuritahtliku süütamisega tegemist võib olla. Ka juurdlus pole selle arvamiseks mingit põhjust annud.

Päris hirmus lugu

Postimees 3. jaanuar 1920
Kohtukojast.
Külaelu draama kohtulikul harutusel.
Urvaste valla kodanik Elisabeth T oli Ado T-ga abielusse astunud. Et aga noore abielurahva vahekord peagi halvaks muutus, siis läksid nad lahku ja okupatsiooniaegse kohtu otsuse järele oli Ado T kohustatud oma lahuselavale naisele Elisabeth T-le ülespidamiseraha maksma. Mineval sügisel oli aga Ado T naise Elisabethi uuesti oma juure elama kutsunud, et mitte ülespidamiseraha maksa.
26. nov. 1918. a. oli Elisabeth T oma vanematepool käinud ja tagasi tulles oli ta oma meest Adot palunud ja kiusanud, et see temaga ühe metsa läinud puid vargile, seletades et nüüd selleks paras aeg olevat, kuna veel lund ei ole ja sellepärast ka jälgi ei jää. Ado oli küll alguses selle vastu olnud, et aga naine järele ei jätnud pealekäimast, kui ka seletamast, et isa selleks hobuse andvat, siis olnudki mees viimati nõus ja mõlemad läinud üheskoos minema.
Umbes kella 9 paiku tulnud Ado T puukoormaga koju. Majarahvale ütelnud ta, et naine jäänud vanemate poole ja palunud teda veel kord metsa sõita. Et aga Ado kodurahvas selle vastu olnud, siis lubanud ta viimaks metsasõitmist jätta ja ainult hobust naisevanemate poole ära viia ja siis ühes naisega koju tulla.
Ado sõitnud hobusega minema, aga tagasi ei tulnud enam … ta leiti metsas surnult.
Kohtulikult uurimisel seletasid Elisabeth T, selle vend August T ja vanemad Peeter ja Maarja T, et Ado T esiti August T-ga metsas käinud. Teise koorma järele sõitnud ta aga oma naise Elisabethiga, sest et August T voodiusse on heitnud. Viimane ütelnud oma pea valutavat.
Edasi seletas Elisabeth T: Metsa jõudes on tema mees Ado T vankri pealt maha hüpanud, käskinud teda hobust kinni siduda ja järele tulla. Vaevalt saanud aga tema hobuse kinni siduda ja mõne sammu metsa poole teha, kui pauk kõlanud ja tuli näha olnud.
Teme kukkunud ehmatuse pärast maha ja minestanud ära.
Kui ta meelemärkusele tulnud, läinud ta koju, arvates, et ehk mees koju on läinud. Kodus seletanud tema loo, mis metsas sündinud ära ja läinud ühes vennaga Liiva talusse abi otsima, kuid sealt ei ole julgenud keegi kaasa tulla. Selle järele läinud August T Ado T-i ema Lääniku poolejuhtumisest teatama. Kui Ado T-i ema T-te poole tulnud, oli Elisabeth T voodis. Ema kutsumise peale otsima tulla vastasid kõik T perekonna liikmed, et nad on haiged ja ei saa metsa minna. Alles pärast seda, kui T-ite läheduses elav Laatsarus ema kutsumise peale valmis oli ühes metsa otsima minema, läksid August ja Peeter T kaasa, kuid Elisabeth T tõrkus minemast, seletades, et August teab, kus see koht on. Metsas leidis ema poja surnukeha Elisabeth T-i juhatamise järele varsti kätte, kuna August T ühes Laatsarusega teisele pool hakkasid otsima.
Surnukeha oli hobuse seisukohast umbes 40 kuni 50 sammu kaugel. Sammu 30 surnukehast oli saag ja kirves puu juures püsti. Tee, mille peal hobune seisis, oli täiesti kõrvaline ja peaaegu läbipeasemata …
Surnukeha leiti Urvaste valla Kaputsi talu metsast. Kõvajõulise laskeriista kuul oli õnnetule pahemast käest, õla ja küünarnuki vahelt rindu tunginud. Lastud oli arvatavasti 5-10 sammu kauguselt.
Ado T surma järele ei olnud Elisabet T-i juures mingit kurbust märgata, nii et võõrad temale ütlesid: „Sa oled nii rõõmus, nagu läheksid laulatusele.“
Eelpool kirjeldatud asjaolud andsid põhjust Elisabet T-i vastu süüdistust tõsta osavõtmisest Ado Telli tapmises.
Uurimisel ei tunnistanud Elisabet T ennast süüdi.
17. detsembril s. a. tuli asi Võru linnas Tartu-Võru rahukogu istumisel harutusele. Kohtulauas istusid rahtukogu esimehe k. t. Karl Pikk, rahukohtunik Mätlik ja kohtu-uurija Hesse.
Süüpingis istus noor küla naisterahvas, Urvaste valla kodanik Elisabet T, sünd. T, 23 a. vana. Tema näoilme oli rahulik. Teda süüdistati, et tema 26. nov. ööl vastu 27. nov. 1918. a. kellegi seni teadmata isikuga ühise ettekavatsetud plaani järele talitades, oma mehe Ado T-i lasknud ära surmata, keda ta selleks otstarbeks oli metsa meelitanud.
Kohtulik harutus kestis mitu tundi, aga kõigel istumise ajal jäi süüalune täiesti rahulikuks ega tunnistanud ennast süüdlaseks.
Tunnistajate üteluste läbi sai aga süü kindlaks tehtud.
Kohus tunnistas Elisabet T-i kuriteo kordasaatmises süüdi ja tegi otsuseks teda karistada sunnitööle saatmisega ilma tähtaja määramiseta.
Põrutavalt mõjus kohtuotsus rahva peale, kuid Elisabet T jäi rahulikult istuma süüpinki ega muutnud oma näoilmet.


Perekonnanimede lühendused blogi toimetaja poolt. T-tähega algab nii naisterahva abikaasa nimi, kui ka neiupõlvenimi (mis siis ka tema loos mainitud vendade nimi). toim.

Lihtsalt valimiseelne

Töörahva Elu 1.jaanuar 1980
Valimiste eel
Valimiseelselt koosolekult Kuldres
Valimiseelne koosolek peeti laupäeva hommikul ka Kuldre kolhoosis. Koosoleku avas ametiühingukomitee esimees Aita Vernik. Seejärel võttis sõna kolhoosi esimees Enno Kontse, kes esitas Eesti NSV Ülemnõukogu saadikukandidaadiks EKP Keskkomitee põllumajandusosakonna juhataja Ilmar Kallase Sõmerpalu valimisringkonnas nr. 284. Seda ettepanekut toetasid seemnekasvatuse agronoom Meinhard Birnbaum, peamehaanik Tõnu Maask ja aseesimees Agu Truuts.
Ühel häälel otsustati esitada Eesti NSV Ülemnõukogu saadikukandidaadiks Sõmerpalu valimisringkonnas nr. 284 Ilmar Kallas.
Usaldusmeesteks valiti Kuldre kolhoosi esimees Enno Kontse ja parteikomitee sekretär Aksel Kosman.
Koosolekust võttis osa EKP Võru rajoonikomitee esimene sekretär Endel Saia
MAIT ARU

Niimoodi maksti vanasti kohalikke makse

Võru Teataja 31. detsember 1929
Isikumaks Uue-Antslas
Uue-Antsla vallas määrati isikumaksuks meestele 8 ja naistele 4 kr.

Segane värk selle Vaabina meieriga

Võru Teataja 31. detsember 1929
Vaabinas räägiti meierist
27. detsembril oli Vaabina meierei täiskogu koosolek, kus loeti ette revisjoni protokoll, kus katsuti igat moodi meierit süüdistada raamatu- ja arvetepidamises. Nagu eelmised revideerimis protokollid näitavad, on meier oma ülesannet aga korralikult täitnud. Juuni kuul esitas revisjoni komisjon küll omapärase arvepidamise, mida meier aga täita ei saanud, vaid jatkas omamoodi tööd edasi. Ka kanti ette, et meier ei ole üldkokkuvõttes mitte puudujäägiga töötanud, vaid ülejäägiga.
Täiskogus, seda ärakuulanud, tekkis poolde vahel ägedaid sõnavaielusi. Lõpuks jäi täiskogule aga arusaadav mulje, et meier on kõiges oma tegevuses õiglaselt talitanud peale mõne väikse vea. Lõpuks pandi meieri vallandamise küsimus hääletusele, tagajärjed näitasi, et meier suure hääle enamusega tagasi valiti. Selle peale astus juhatus ja revisjoni komisjon ametist tagasi ja uute valimine määrati kindlaks

Kõik müüdi ära!

Postimees 30. detsember 1899
Urvastust. 26. detsembril s.a. peeti Vaabina „Peebu“ koolimajas kohalise põllumeeste seltsi hääks näitemüüki, mis hästi korda läks. Asjad müüdi kõik ära. Sisse tuli umbes 170 rbl. –i-

Suurejooneline näitemäng

Elu 29. detsember 1939
Suurejooneline lavastus Urvastes.
Urvaste Haridusselts „Siirius“ korraldab uuel aastal, 1. jaanuaril oma rahvamajas peoõhtu, kus tuuakse lavale A. Trilljärve ajaloolistel andmetel seatud näidend „Tasuja“. Seekordne lavastus tõotab kujuneda eriti suurejooneliseks, kuna näidendiks tuuakse kostüümid „Vanemuisest“, samuti on tehtud kõik näidendi heaks kordaminekuks. Peo algus on kell 20.30

Vaabina meier tembutab, kogudusega ka jamad

Võru Teataja 19. detsember 1929

Vaabina päevaküsimusi

Meier on tugevam juhatusest ja rev. komisjonist.

Eile jätkas Vaabina piimaühisuse revisjonikomisjon oma revideerimist meierei nelja aasta tegevuse üle. Revideerimisest võtab osa eksperdina ka piima-asjanduse inspektor hr. Kruus.

Revideerimisel on ilmseks tulnud meierei hooletuse läbi tekkinuid väärnähtused, mis seltsile suuremaid kahjusid on toonud. Läinud reedel vabastas juhatus koos revisjoni komisjoniga meieri ametist. Kuid meieri poolehoidjad hoolitsesid sedavõrt allkirju, ja kutsuvad 29. detsembriks küsimuse lahendamiseks pääkoosoleku kokku.

Kuna meieril näib kõva seljatagune olevat, ootab ühisus nüüd pinevusega, kumb peale jääb, kas meier või juhatus ja revisjoni komisjon.



Võru Teataja 19. detsember 1929

Muhamed ei tule mäe juurde.

Paar sõna Urvaste koguduse elust.

Urvaste on üldiseks terminiks saanud, et Urvaste kiriku ja kogud. juhatus olla „Muhamed” ja koguduse liikmed kannavad „Mäe” nime. Loomulik on, et juhatuse liigete vahekord peaks üksmeelne olema, kuid kahjuks ei ole see mitte nii. Praegu on liikmed rohkem nõukogu päralt, kui nõukogu liigete päralt.

Nõnda siis, Muhamed tõrjub vastu, et minna oma mäe juurde.

Paljud nurisevad koguduse õpeta üle, et see ajab asju oma isiklistes vaatepiirides ja ei arvesta nõukoguga. Kuid kas saaks aga õpetaja seda teha, kui nõukogu tema soovide kohaselt ei talitaks. Koguduse nõukogusse ei pääse inimesed, kes julgevad õpetaja soovide vastu rääkida. Koguduse liikmed on liiga ükskõiksed ja mõni üksik ei suuda siin paremust tuua.

Kas peame aga laskma oma kogudust kokku kuivada ja jääme ootama, millal see „Muhamed” meie juurde tuleb? Kuid Muhamed ei tule mäe juurde, asjata on seda oodata.

Urvaste koolimajade küsimus

Võru Teataja 17. detsember 1929
Urvaste koolimajade küsimus
Senine koolimaja tuleks ümberehitada
Viimasel Urvaste valla volikogu koosolekul otsustati ehitada uus kuueklassiline koolimaja Urvastesse. Varem seda aga on tehtud otsused ja eelarve vanade koolimajade ümberehitamise teel neid muutes kuueklassilisteks. Nõnda siis kaks otsust. Missugust otsust nüüd teostama hakatakse, seda näeme edaspidi.
Vanade koolimajade täiendamist tuleb soovitada nimelt majanduslistel põhjustel ja seda jõuaks vald oma kapitaliga läbi viia. Urvaste on võrdlemisi kehv vald ja siin tuleb hoiatada üle pää-kaela miljoniliste tulude tegemise eest. Urvastes on suur ja ilus koolimaja ja seda kuueklassiliseks täiendada on mitukorda kergem, kui uut koolimaja ehitada, pealegi on vana koolimaja selles mõttes remonditud ja talle uus kattus pandud.

"Siirius" ikka edukas

Võru Teataja 17. detsember 1929
Urvaste „Siirius” töötab eduga
ja ilustab spordiplatse
Möödunud kevadel sai noorsooliit „Siirius” ministeeriumilt enesele kahevakamaalise spordiplatsi. Hiljem moodustati liidu juurde spordi-trupp, kes nüüd ka samme on astunud platsi ilustamiseks. On hakatud istutama platsile ilupuid, mida soodustab pikk sügis ja veel külmamata maa.
Ka tegevus muudel aladel on energiline, nõnda et loota võib aasta eelarve tasakaalustamist.
Kuigi liidul võrdlemisi suur sissetulekute eelarve, s.o 150.000 senti (ja kus olid ka ette nähtud mitmesugused toetused igasugustelt asutistelt, mis aga saamata on jäänud) loodab juhatus siiski seda teostada, sest liidul on olnud tänavu 138.000 senti sissetulekuid.
Eeloleval jõulu keskmisel pühal lavastab liit omas majas vana kuulust näidendit „Jüri Rumm’u”.

Armas jutt, kuigi võõrvõimuga seotud

Töörahva Elu 16. detsember 1969
Kiri Moskvast
EMALIK TÄNU
1944. a. augustil hukkus Eesti NSV vabastamislahingutes mu poeg, kahurväelane kapten Tšernitski. Tema kalm asub Urvaste külanõukogu territooriumil Võru rajoonis, kohaliku 8-klassilise kooli lähedal.
Juba 24 aastat järjest külastan ma igal aastal minule kallist kalmu. Nende pikkade aastate jooksul ma veendusin, et see kalm pole kallis ainult mulle, vaid ka paljudele kohalikele elanikele, kes pidevalt ja armastusega hoolitsevad nõukogude sõjameeste haudade eest, austavad nende mälestust.
Kooli direktor A. Murel, „Siiriuse” kolhoosi esimees V. Konksi, külanõukogu esimehe asetäitja M. Pirnbaum ja teised seltsimehed teevad palju noorte kasvatamiseks kodumaale ustavuse ja kodumaa vabaduse eest langenud sõjameeste austamise vaimus. Eriti peab ära märkima Eesti vabastamise 25 aasta juubelipidustusi. Nende läbiviimise eest tahaksin tänada EKP Võru rajoonikomiteed ja rajooni sõjakomissariaati.
Möödunud 25 aasta jooksul on elu Urvastes palju muutunud ja on meeldiv tunnistada, et meie rahva ohvrid ei olnud asjatud.
Saadan sügava tänu kõigile Urvaste elanikele, kes hoiavad mälestust meie lähedastest, meie õnne eest langenutest.
M. I. TŠERNITSKAJA
(Ajalehest „Sovetskaja Estonia” nr 286)

Reportaaž sotsialistlikust õitsengust

8. detsember 1959
REPORTAAž
KULDRE KOLHOOSI ARGIPÄEV
Veel mitu tundi lükkavad tuisusel maanteel autode valgusvihud enda ees pimedust, kui Kuldre kolhoosi majade akendes süttivad esimesed tuled. Tänavu on mulluste suitsevate petrooleumilampide asemele tulnud elektrivalgus.
Talv tõi põldudele vaikuse, vili on aitades, kombainipõhk koos ja lagedal väljal võib nüüd tuul vabalt ringi uidata kuni kevadeni. Oleks nagu aeg hinge tõmmata, aga ühismajapidamise suured tööd täidavad ka talvise argipäeva askeldamisega.
Baromeetri osuti kolhoosi kontori seinal läheneb visalt, aga järjekindlalt muutliku ja sajuse ilma poole. Kui kolhoosi esimees hommikul kontorisse brigadiridele ja autojuhtidele tööd tuleb jagama, kaldub jutt kohe sellele. Enne suurt lund tuleb teha veel nii mõndagi: palgid tahavad laudadeks lõikamist, seemnevili väikestest aitadest keskusesse kokku vedada, et seal see korralikult külviks ette valmistada ja palju teisi töid ootab ees.
Päev algab…
2. põllundusbrigaadi brigadir-agronoomi Endla Maaritsat üles leida, eriti hommikul, on raske ülesanne. Kord on ta tööd korraldamas põhuvedajate, kord turbapurustajate juures. Kelle käest ka ei küsi, igaüks ütleb:
„Ta on meil tubli, jõuab igale poole. Ikka õppinud inimene, mullu lõpetas Antsla Põllumajandustehnikumi. Pole enam seda häda kui vana brigadiriga: see juhtus vahest pudeli poole vaatama, tööd juhatamata jättes. Kuid ega tema meil ainus õppinud inimene ole. Meil on kõik põllundusbrigadirid põllumajandusliku eriharidusega.”
Elu on edasi läinud. Polegi ammu, kui rajoonis olid ainult mõned agronoomid ja zootehnikud, kes sõitsid ringi, vaatasid ühele ja teisele poole, aga tarvilikud tarkused põlluni ei jõudnud.
Kohtame sm. Maaritsat linamurdjate juures. See on praegu üks peamistest töödest. Linaluud prõksuvad masinas, millel töötab Kristjan Taal. Naisperel, Amanda Andersool ja teistel on tegemist linade sirutamisega.
Palju läheb enne tööd, kui linad jõuavad vabrikuni. Realiseeritud on juba 35 protsenti saagist. Aga raha tuleb ja mida rohkem raha, seda paremini elatakse kolhoosiperedes.
Nii, töödes ja toimetustes, kalduvad kellaosutid üle lõunatunni.
Meistrimehed mõtlevad kevadele
Selleks on õige aeg. Mullu sai valmis kolhoosi remonditöökoda. Nüüd aetakse läbi peaaegu ilma remondi-tehnikajaama abita. Vaja teda polegi, sest remonditöökoda saab täienduseks veel keevitusagregaadi ja mõned muud vajalikud riistad, tehakse igasugune remont kolhoosis endas ära.
Praegu kostab töökojast mutrivõtmete kolksatusi. Kommunistliku noore Ülo Urbaniku DT-54 on peaaegu n.ö. „pulkadeks võetud”. Tema käte ja Tõnu Kiviranna abiga saab masin jälle hulga nooremaks. Järge ootavad teised traktorid. Kevad on praegu veel küll kaugel, aga ta ei tule väikeste nõuetega. Neid suudab täita ainult terve talve töövaevaga.
Õhtud lähevad huvitavamaks
Kolhoosi rahvamaja hakati ehitama paar aastat tagasi. Aluseks said kodanluse võimuaastail tegutsenud rahvamaja müüri jäänused. Siia, endise magasiaida sünge, maakividest 70 sentimeetri paksuste seintega hoone asemele kerkis uus, avarate akendega maja. Kõiki on siin arvestatud: isetegevuslasi ja poolpaikkino kaheksa seansiga nädalas, külaliskollektiive ja lõbusa jalakeerutuse vajadust.
Kolhoosi isetegevuslased ei leppinud, et vahepeal ehitus rahapuuduse pärast seisma jäi. Näitering ja rahvatantsijad harjutasid ka poolvalmis majas. Äsja lõppes tantsukursus. Uus aasta aga võetakse siin vastu kolhoosipeol, täiesti korras majas. Ehitusmehed Nikolai Tammoja, Jaan Kõiv, Artur Saag ja Väino Lindsaar teevad selleks kõik.
Õhtud lähevad huvitavamaks… Kolhoosiperedes loetakse ajalehti ja raamatuid, kuulatakse raadiot, käiakse rändkino etendustel. Kolhoosi argipäev ja –õhtu pole enam endine.
T. TALVAR

Kaardipõrgu Vaabinas

Võru Teataja 7. detsember 1929
21 Vaabinas
Vaabinas Utsali koorejaama lähedal asub Vaabina Monte-Karlo, kus tihtipeale ööd läbi kahtekümmend ühte lüüakse. Mängivad küla nooremehed, kelle ninaalust vel piimahabe ehib. Kui raha pole, lüüakse kompvekkide ja suitsute peale. Pea igal õhtul lüüakse mäng lahti ja see kastub üle poole öö.

Seda maskeraadi oleks tahtnud näha küll!

Võru Teataja 30. november 1929
Maskeraaditamine Urvastes
Üks preili haavas moraalitunnet
Hiljuti korraldas noorsoo liit „Siirius” Urvastes oma majas hooaja lõppmaskeraadi. Olgugi, et samal ajal ka lähidal kaks teist samasugust õhtut oli, oli rahvast rohkesti. Eriti rohkelt oli maskeerituid. Kuid siin juures peab aga kohe tähendama, et keegi preili oli väga kõlblusvastaliselt maskeeritud, mis iga pidulolija moraalitunnet riivas. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati „must kurat”, kuna teise sai „armupudel” ja kolmanda „karusell”. Sissetulek odavatele pääsetähtedele vaatamata 60 krooni ümber.

Koolitund raadio teel!!!!

Võru Teataja 30. november 1929
Moodne tund Kuldre algkoolis
Koolitund ilma õpetajata, telefoni ja valjuhääldaja kaudu
Laupäeval, 23. novembril viibis Uue-Antsla Kuldre algkooli kolmas klass ekskursioonil Uue-Antsla kollektiivkeskjaamas, kus tutvuneti telefoni aparaadiga ja selle ümberkäimisega. Kuna ümbruses tihe telefonivõrk, siis oli õpilastel hää võimalus üksteisega rääkida traadi teel. Imetleti elektri imetegevat jõudu.
Õpilaste üllatusele pani aga krooni pähe järgmine esmaspäev, mil õpetaja klassi tulemata jäi. Selle asemel oli klassis lauale asetatud traatide rägastikus imelik aparaat, mille ligiduses kaks suurt toru.
Tunni alguses, kui õpilased parajasti õpetajat ootasid, kostsid äkki seinale kinnitatud torust valjud sõnad: „Hallo, hallo - siin räägib õpetaja Melts. Algab järgmine üldõpetuse tund ainel – telefon. Palun püsti tõusta. Kõigil, kõigil…” Õpilased tõusevad kui elektrist tõugatud. „Väga ilus. Istuda”.
Üllatusest toibudes, järgneb kohe elav vestlemine raadiost, telefonist, elektrist õpilaste ning seinal asuva toru vahel, milles õpilased oma õpetaja hääle selgesti tundsid. Isegi kaugele klassi nurka kostuvad valjult ja selgesti saladusliku toru vastused õpilaste küsimustele, mida viimased, igaüks oma kohalt, esitavad. Ei ühtki viga jäta parandamata kontroll lugemisel, ei üheski numbris lase eksida arvutamisel. Õpilased laulavad. Hääl seinalt laulab teist häält kaasa, annab neil õige tooni laulu alul. Haaratud iseäralisest salapärasest mõjutusest, lauldakse veel üksikul ja kogu klassiga omi paremaid laule. Tund möödub haruldase elavusega, kuid eeskujuliku distsipliini all õpetajata klassis.
Lõpuks küsivad lapsed: „Meie siin võime liikuda ja vabalt küsida ning kuulda igast toa nurgast. Kus viibite aga teie ja kas teie samuti võite teha?” Hääl vastu: „Istun omas korteris (õpet. M. korter asub vallamajas, mis koolimajast 75 meetrit eemal) mõnusalt laua ääres kohvitassi juures, mis hommikul ajapuudusel joomata jäi. Võin samuti vabalt liikuda ja rääkida, kust toa nurgast tahes, sest minu laual on samasugune aparaat ja torud (mikrofonid ja telefon) seinal nagu teil klassiski. Aha. Ma kuulen, et kell kõliseb vahetunnile. Tuleb lahkuda valjuhääldajast ja katkestada vool, et anda puhkust patareidele. Kuid veel. Me lahkumise laul, mida laulsime kevadel, lahkumise puhul.” Kaks õpilast laulavad „Aeg kaob kiirelt…” „Ja aeg kaob kiirelt,” jatkab hääl, „ja ligemale jõuab aeg, mil ka teie minu vanuseks saate ja siis praegustest sõpradest näete vaid kurba und, kuid siis on teadus kindlasti niikaugele jõudnud, et omate, võib-olla mitmedki omas kodus samasuguse aparaadi, milles me ainult ei kuule üksteist, vaid ka näeme; tuletagem aga neil mõnulemiste hetkedel meelde tänase päeva käesolevat tundi… Tund on lõppenud. Palun püsti tõusta.”
Kõlab õige vali pii-pi-piii, mis tungib nähtavasti läbi kolme toa seina õpetajate tuppa, sest kohe ilmub teine õpetaja, kes väikse naksuga katkestab klassi laual oleva aparaadi voolu ning äsja nii elav ja tundelik paberi toru seinal naela otsas vaikib – jääb tummaks. Õpilased liiguvad aukartuses mööda temast – särasilmil ja õhetavate nägudega.
Sarnast asja võib ainult praegusel ajal juhtuda ja on vist esimene katse koolis.

Urvaste vallavalitsuses pole korda

Võru Teataja 30. november 1929
Urvastes olgu kord
Siseministeerium tegi maavalitsusele korralduse, et see järelevalve korras Urvaste vallavalitsusele kohustuseks teeks hiljemalt 15. detsembriks revideerimisel selgunud põhjendamata väljamaksud ära selgitada. Põhjendatud maksude kohta olgu tõendavad dokumendid kuna aluseta väljamaksud sissenõuda tulevad.

Uue-Antsla organiseerus

Võru Teataja 30. november 1929
Uue-Antsla organiseerus
Uue-Antsla vald otsustas astuda maaomavalitsuste liidu liikmeks.

Naine - hobusevaras

Eesti Postimees 28. november 1879
Naesterahvad – hobuse vargad.
Muidu tegivad seda mehed, aga et ammet nii hõlbus on, katsuvad vahel sekka ka naesed. Mõne päeva eest püüdis siin üks mõisa sulase naine Võru maakonnast kaubahoovi juures hobust ja saani korraga ära müüa, ja et ruttu lahti saaks, oli hind väga odav; see’p see naest lõksu saatis. Sai politsei ette viidud ja tunnistas varst, et tall hobust odavalt ära müüa hõlbus olnud, sest ta olevat looma Urvastu kiriku juurest ilma hinnata ostnud, see on eesti keeli – varastanud.