21. oktoober 1958
Lõpetada aatomi- ja vesinikurelva katsetamine
Sõna on Antsla rajooni töötajail
VALTER JALAS, K. Marxi nimelise kolhoosi esimees:
Kolhoosis lõpevad varsti sügisesed tööd. Tänavune suvi näitas põlluharijaile head nägu. Nüüd käib igas peres väiksel plaanipidamine, mida suve tulude ja jääkide eest muretseda ja kuhu neid kõige paremini kulutada. Meie inimesed on kindlad rahulikule ja edasiviivale tulevikule ning vastavalt sellele rajavad oma elu ja tegevuse.
Rahu ja töö – need kaks sõna on suure õnne pandiks. Sellepärast protesteerib meie kolhoosi pere vihaselt kapitalistlike maade sõjaõhutamise plaanide ja tuumarelvade katsetamise vastu. Kõikide inimeste elu on liiga kallis, et seda mõttetult väikese rahamagnaatide kildkonna huvides hävitada.
Aatomienergiat kasutatakse meie kodumaal suure eduga rahulikuks, ülesehitavaks otstarbeks. Seda võib teha kogu maailmas heade tulemustega.
Tuesday, October 21, 2008
Monday, October 20, 2008
Actionit omajagu
Elu 20. oktoober 1928
Urvastes tabati murdvaras
Läks tööd otsima, kuid kukkus pokri.
16. okt tulid Urvaste valda tööd otsima kolm Petserimaa meest. Töökohaks valisid nad välja muidugi suurema ja nägusama talu ümbruskonnas, milleks osutus seekord Mäe-Tilso talu. Teatavasti elab samas majas ka Urvaste rajooni konstaabel hra. Peterson, mida mehed nähtavasti ei teadnud.
Töötati rõõmsalt päev kuni õhtupooleni, mil lund sadama hakkas ja töö lõpetati. Veel rõõmsamalt istuti õhtul ümber laua ja mängiti kaarte. Kui siis korra konstaabel nende hulka ilmus ja passe kontrolleerimiseks nõudis, kadus meeste rõõmus tuju. Passidest selgus, et üks nendest oli Feodor Samueli pg. Klukin, pärit Senno vallast Petserimaalt, keda politsei juba kevadest saadik taga otsib. Klukini süüdistatakse murdvarguses.
Nimetatud isikud võttis konstaabel vahialla ja saatis Võru 1. jsk. kohtuuurija korraldusse.
Elu 20. oktoober 1928
Suitsetas naist parsil
Seni oleme kuulnud, et sinki suitsetatakse, vahel aga ka mesilasi ja rukkirehte. Nüüd on aga Võrumaa mehed hakanud naisi suitsetama ja veel koguni parsil. Sellest naisesuitsetamisest kuuleme järgmist:
Urvaste kihelkonna rahvas on oma suures enamuses töökas ja vähe on seal peremehi, kes linnas lällutavad, kõvad pitsid võtavad ja koju tulles oma nõrgema poole vihatujus kohe pihtide vahele haaravad. Aga on siiski ka sarnaseid. Üks niisugune on Urvaste kihelkonna X talu peremees H. Ta pummeldab päevade viisi Võru linnas ja kui koju tuleb, ei siis ta nõrgempool palju hääd kuulda saa, küll aga kirumist. Praegusel ajal ongi nimetatud X taluviimane draama Urvaste kihelkonna ümbruses kõneaineks.
See juhtus hiljuti, et “vana” oli linnast tulles hääs “kuraasis.” Aga et ta oli järjest oma kaks-kolm päeva pummeldanud, siis sai perenaiselt loomulikult oma korraliku pääpesu. Tekkis äge lahing. Nõrgempool jäi muidugi alla, nagu ikka, ja kadus parajal ajal parsile, kus linad kuivamas. Aga ega kangempool tahtnud lubada, et pakku läinud “vaenlane” nii terve nahaga pääseb.
Sulane sai kõva käsu linaluude toomiseks, mis rehe ahju aeti ja tuli otsa pandi, et suitsu saada, mis pakkupugenud perenaise parsilt maha sunniks tulema. Esialgu lootnud “vana” kangesti suitsu pääle, turtsunud rehe all suitsu ees, hää käealune muidugi pihus, et kui pakkupugenud hädaga alla on sunnitud tulema, siis oma nahatäie ka saab. Aga kes tulemata jäi, see oli perenaine. Ta oli pugenud linadesse, võtnud suurrätiku ümber pää ja kuulanud rahulikult, kuni “vana” tuppa oli kadunud.
Urvastes tabati murdvaras
Läks tööd otsima, kuid kukkus pokri.
16. okt tulid Urvaste valda tööd otsima kolm Petserimaa meest. Töökohaks valisid nad välja muidugi suurema ja nägusama talu ümbruskonnas, milleks osutus seekord Mäe-Tilso talu. Teatavasti elab samas majas ka Urvaste rajooni konstaabel hra. Peterson, mida mehed nähtavasti ei teadnud.
Töötati rõõmsalt päev kuni õhtupooleni, mil lund sadama hakkas ja töö lõpetati. Veel rõõmsamalt istuti õhtul ümber laua ja mängiti kaarte. Kui siis korra konstaabel nende hulka ilmus ja passe kontrolleerimiseks nõudis, kadus meeste rõõmus tuju. Passidest selgus, et üks nendest oli Feodor Samueli pg. Klukin, pärit Senno vallast Petserimaalt, keda politsei juba kevadest saadik taga otsib. Klukini süüdistatakse murdvarguses.
Nimetatud isikud võttis konstaabel vahialla ja saatis Võru 1. jsk. kohtuuurija korraldusse.
Elu 20. oktoober 1928
Suitsetas naist parsil
Seni oleme kuulnud, et sinki suitsetatakse, vahel aga ka mesilasi ja rukkirehte. Nüüd on aga Võrumaa mehed hakanud naisi suitsetama ja veel koguni parsil. Sellest naisesuitsetamisest kuuleme järgmist:
Urvaste kihelkonna rahvas on oma suures enamuses töökas ja vähe on seal peremehi, kes linnas lällutavad, kõvad pitsid võtavad ja koju tulles oma nõrgema poole vihatujus kohe pihtide vahele haaravad. Aga on siiski ka sarnaseid. Üks niisugune on Urvaste kihelkonna X talu peremees H. Ta pummeldab päevade viisi Võru linnas ja kui koju tuleb, ei siis ta nõrgempool palju hääd kuulda saa, küll aga kirumist. Praegusel ajal ongi nimetatud X taluviimane draama Urvaste kihelkonna ümbruses kõneaineks.
See juhtus hiljuti, et “vana” oli linnast tulles hääs “kuraasis.” Aga et ta oli järjest oma kaks-kolm päeva pummeldanud, siis sai perenaiselt loomulikult oma korraliku pääpesu. Tekkis äge lahing. Nõrgempool jäi muidugi alla, nagu ikka, ja kadus parajal ajal parsile, kus linad kuivamas. Aga ega kangempool tahtnud lubada, et pakku läinud “vaenlane” nii terve nahaga pääseb.
Sulane sai kõva käsu linaluude toomiseks, mis rehe ahju aeti ja tuli otsa pandi, et suitsu saada, mis pakkupugenud perenaise parsilt maha sunniks tulema. Esialgu lootnud “vana” kangesti suitsu pääle, turtsunud rehe all suitsu ees, hää käealune muidugi pihus, et kui pakkupugenud hädaga alla on sunnitud tulema, siis oma nahatäie ka saab. Aga kes tulemata jäi, see oli perenaine. Ta oli pugenud linadesse, võtnud suurrätiku ümber pää ja kuulanud rahulikult, kuni “vana” tuppa oli kadunud.
Thursday, October 16, 2008
Seda meest ma natuke isegi mäletan
17. oktoober 1978
MEIE KALENDER
RIKAS ELU
Aastat kümme tagasi oli kõik samamoodi. Kiire sammuga, sirge rühiga, portfellis õpikud ja konspektid, astus ta oma igapäevast rada. Nagu nüüdki, rutates koolibussile, sõitmaks kooli oma laste juurde. Ainult tütrepoeg, kes tollal alustas kooliteed, on jõudnud abituuriumi, mis näitab, et hulk aastaid on siiski mööda läinud. Eesti NSV teenelise õpetaja Ruut Liiva kohta maksab täiel määral igihaljas tarkus: noorte keskel oled alati noor.
Kõik sai alguse 1932. a., kui verivärske koolmeister Leevi koolimajas esmakordselt oma õpilaste ette astus. Käisi-kooli seminaristina oli noor kooliõpetajaks pürgija ette valmistatud iga õppeaine jaoks, kuigi süda kiskus rohkem loodusteaduste poole. Õpetajaametit kauaks ei saanudki, sest juba nelja aasta pärast valiti noormees Joosu algkooli juhatajaks.
Võru seminari kasvandikud olid tuntud oma opositsioonilise meelestatuse poolest. 1940. a. juunisündmustega läks noormees innuga kaasa, aitas organiseerida oma, tööinimeste võimu. Propageerides marksistlikke ideid, võttis R. Liiv aktiivselt osa ühiskondlikust elust. Nii valitigi ta Võrumaa 79. valimisringkonnast töörahva vabariigi ülemnõukogu liikmeks, mille tööst võttis osa kuni teise koosseisu valimiseni.
Need olid erutavad ajad. Kohtumistel noortega on tulnud tihti meenutada NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärku Moskvas augustis 1940, kus Ruut Liiv käis vabariigi delegatsiooni koosseisus. Noore nõukogude vabariigi vastuvõtmisel liiduvabariigiks oli ka Võrumaa esindaja, koolijuhataja Ruut Liiv. Õigupoolest oli aeg nõudnud sedagi, et kool tuli ajutiselt maha jätta. Maakonna täitevkomitee juures oli selline ametikoht: poliitharidustöö vaneminspektor. Ruut Liiva juhendamisel kujunesid maakonna rahvamajad ja raamatukogud nõukogude võimu aktiivseteks propageerijateks. Kuni puhkes Suur Isamaasõda. Nüüd, üle kolmekümne aasta hiljem tundub lihtne olevat kirjutada: hävituspataljoni võitleja, rindemees, diviisi poliitosakonna töötaja. Ruut Liiva usaldati, tema organiseerimisvõimele loodeti. Võitis temale omane optimism. Vabastatud Nõukogude Eestis sai endisest koolijuhatajast haridusosakonna inspektor.
Ma ei saa sinna midagi parata, et Ruut Liiv kooliinspektorina meenutas mulle Ernst Ennot, kuigi ma viimast pole kunagi näinud. Ei olnud sõjajärgse koolirevidendi käsutuses autot ega autobussi, hobustki mitte nagu omaaegsel kirjanikust kolleegil E. Ennol. Liikuda tuli aga palju ning indu jätkus. Tolleaegne inspektor ei tegelnud ainult koolidega, vaid oli kogu kultuurharidustöö organiseerija, nagu koolmeistergi oli kindlalt maa soolaks. Sama põhimõttega käis koolide inspekteerimine. Arvesse läks mitte ainult koolitund, aga ka see, mis sündis väljaspool klassiruumi. Nii on sündinud koolide laulukoorid, orkestrid.
Laul on Ruut Liiva meelisharrastus. Võru Meeskoorist laulmisest ei aidanud, mõtted hakkasid liikuma õpetajate oma koori suunas. Vabariigis esimese omalaadsena see loodigi. Organiseerijaks oli ja on praeguseni koorivanemaks jäänud mõtte algataja ise. Hiljem tuli juurde laulmine vabariiklikus koorijuhtide kooris. Kui kõik laulutunnid päevadeks, nädalateks, aastateks liita, tuleb ühtjärge ööd-päevad 4 aastat ainult laulu. Kui mitte rohkem.
Inspektoriameti vaheaegadel on aeg-ajalt õpetajaametit peetud. Kõrghariduse diplom geograafias pole asjata ära toodud. Viimased 8 aastat on läinud jälle juhtival tööl – Urvaste Eriinternaatkooli direktori asetäitjana kasvatusalal. Kuna kool töötab Linnamäel ja Urvastes, siis on ühe maja probleemid suures osas ühe mehe õlgadel. Ruut Liiv on Urvaste kooli peremees. Pikaajalise pedagoogitöö kogemused kuluvad omailmelises koolis marjaks ära.
Koguaeg oleme harjunud nägema teda ühiskondlikel ametipostidel. Ta on olnud haridustöötajate ametiühingu rajoonikomitee esimees, rajooni rahvakontrollikomitee mittekoosseisuline inspektor, 5 aastat ühtjärge oli R. Liiv valitud kooli parteialgorganisatsiooni sekretäriks. Pedagoogil ei ole õigust sulguda kodu nelja seina vahele, piirduda ainult oma ametiga – nii on põhimõte.
Kõike korda saata oleks olnud raske, kui su kõrval poleks mõistvat abikaasat, üksmeelset perekonda, kodu. On üles kasvatatud kaks tublit tütart ja poeg. Vanaisa rõõmudki pole tundmata. Sellest see reipus, armastus töö ja elukutse vastu, rikas elu.
Neil päevil pühitseb Ruut Liiv 70. sünnipäeva. Õnnitleme!
EVI KASESALU
MEIE KALENDER
RIKAS ELU
Aastat kümme tagasi oli kõik samamoodi. Kiire sammuga, sirge rühiga, portfellis õpikud ja konspektid, astus ta oma igapäevast rada. Nagu nüüdki, rutates koolibussile, sõitmaks kooli oma laste juurde. Ainult tütrepoeg, kes tollal alustas kooliteed, on jõudnud abituuriumi, mis näitab, et hulk aastaid on siiski mööda läinud. Eesti NSV teenelise õpetaja Ruut Liiva kohta maksab täiel määral igihaljas tarkus: noorte keskel oled alati noor.
Kõik sai alguse 1932. a., kui verivärske koolmeister Leevi koolimajas esmakordselt oma õpilaste ette astus. Käisi-kooli seminaristina oli noor kooliõpetajaks pürgija ette valmistatud iga õppeaine jaoks, kuigi süda kiskus rohkem loodusteaduste poole. Õpetajaametit kauaks ei saanudki, sest juba nelja aasta pärast valiti noormees Joosu algkooli juhatajaks.
Võru seminari kasvandikud olid tuntud oma opositsioonilise meelestatuse poolest. 1940. a. juunisündmustega läks noormees innuga kaasa, aitas organiseerida oma, tööinimeste võimu. Propageerides marksistlikke ideid, võttis R. Liiv aktiivselt osa ühiskondlikust elust. Nii valitigi ta Võrumaa 79. valimisringkonnast töörahva vabariigi ülemnõukogu liikmeks, mille tööst võttis osa kuni teise koosseisu valimiseni.
Need olid erutavad ajad. Kohtumistel noortega on tulnud tihti meenutada NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärku Moskvas augustis 1940, kus Ruut Liiv käis vabariigi delegatsiooni koosseisus. Noore nõukogude vabariigi vastuvõtmisel liiduvabariigiks oli ka Võrumaa esindaja, koolijuhataja Ruut Liiv. Õigupoolest oli aeg nõudnud sedagi, et kool tuli ajutiselt maha jätta. Maakonna täitevkomitee juures oli selline ametikoht: poliitharidustöö vaneminspektor. Ruut Liiva juhendamisel kujunesid maakonna rahvamajad ja raamatukogud nõukogude võimu aktiivseteks propageerijateks. Kuni puhkes Suur Isamaasõda. Nüüd, üle kolmekümne aasta hiljem tundub lihtne olevat kirjutada: hävituspataljoni võitleja, rindemees, diviisi poliitosakonna töötaja. Ruut Liiva usaldati, tema organiseerimisvõimele loodeti. Võitis temale omane optimism. Vabastatud Nõukogude Eestis sai endisest koolijuhatajast haridusosakonna inspektor.
Ma ei saa sinna midagi parata, et Ruut Liiv kooliinspektorina meenutas mulle Ernst Ennot, kuigi ma viimast pole kunagi näinud. Ei olnud sõjajärgse koolirevidendi käsutuses autot ega autobussi, hobustki mitte nagu omaaegsel kirjanikust kolleegil E. Ennol. Liikuda tuli aga palju ning indu jätkus. Tolleaegne inspektor ei tegelnud ainult koolidega, vaid oli kogu kultuurharidustöö organiseerija, nagu koolmeistergi oli kindlalt maa soolaks. Sama põhimõttega käis koolide inspekteerimine. Arvesse läks mitte ainult koolitund, aga ka see, mis sündis väljaspool klassiruumi. Nii on sündinud koolide laulukoorid, orkestrid.
Laul on Ruut Liiva meelisharrastus. Võru Meeskoorist laulmisest ei aidanud, mõtted hakkasid liikuma õpetajate oma koori suunas. Vabariigis esimese omalaadsena see loodigi. Organiseerijaks oli ja on praeguseni koorivanemaks jäänud mõtte algataja ise. Hiljem tuli juurde laulmine vabariiklikus koorijuhtide kooris. Kui kõik laulutunnid päevadeks, nädalateks, aastateks liita, tuleb ühtjärge ööd-päevad 4 aastat ainult laulu. Kui mitte rohkem.
Inspektoriameti vaheaegadel on aeg-ajalt õpetajaametit peetud. Kõrghariduse diplom geograafias pole asjata ära toodud. Viimased 8 aastat on läinud jälle juhtival tööl – Urvaste Eriinternaatkooli direktori asetäitjana kasvatusalal. Kuna kool töötab Linnamäel ja Urvastes, siis on ühe maja probleemid suures osas ühe mehe õlgadel. Ruut Liiv on Urvaste kooli peremees. Pikaajalise pedagoogitöö kogemused kuluvad omailmelises koolis marjaks ära.
Koguaeg oleme harjunud nägema teda ühiskondlikel ametipostidel. Ta on olnud haridustöötajate ametiühingu rajoonikomitee esimees, rajooni rahvakontrollikomitee mittekoosseisuline inspektor, 5 aastat ühtjärge oli R. Liiv valitud kooli parteialgorganisatsiooni sekretäriks. Pedagoogil ei ole õigust sulguda kodu nelja seina vahele, piirduda ainult oma ametiga – nii on põhimõte.
Kõike korda saata oleks olnud raske, kui su kõrval poleks mõistvat abikaasat, üksmeelset perekonda, kodu. On üles kasvatatud kaks tublit tütart ja poeg. Vanaisa rõõmudki pole tundmata. Sellest see reipus, armastus töö ja elukutse vastu, rikas elu.
Neil päevil pühitseb Ruut Liiv 70. sünnipäeva. Õnnitleme!
EVI KASESALU
Laienev Piimaühing
Elu 30. september 1938
Uue-Antsla Piimaühing laiendas ruume ja täiendas sisseseadet.
Juba möödunud aastal kerkis päevakorrale Uue-Antsla Piimaühingul uue võimasina ostu küsimus, kuna endine võimasin osutus liiga väikeseks suure toodangu juures. Ka olid ruumid liiga kitsaks jäänud, millest nüüd üle saadi seega, et saadi Vana-Antsla mõisalt piirituse ruum, mis niivõrd suur, et koorevannid ja uus võimasin, mahuga 4500 liitrit, uude ruumi üles seati. Mainitud võimasin on üks suuremaid Võrumaal, ka toodangu poolest on Uue-Antsla esikohal Võrumaal. Piimaühingut juhivad hrad: J- Lindsaar, R. Samarütel, J. Tali ja piimatalituse juhatajaks on V. Tiganik.
Uue-Antsla Piimaühing laiendas ruume ja täiendas sisseseadet.
Juba möödunud aastal kerkis päevakorrale Uue-Antsla Piimaühingul uue võimasina ostu küsimus, kuna endine võimasin osutus liiga väikeseks suure toodangu juures. Ka olid ruumid liiga kitsaks jäänud, millest nüüd üle saadi seega, et saadi Vana-Antsla mõisalt piirituse ruum, mis niivõrd suur, et koorevannid ja uus võimasin, mahuga 4500 liitrit, uude ruumi üles seati. Mainitud võimasin on üks suuremaid Võrumaal, ka toodangu poolest on Uue-Antsla esikohal Võrumaal. Piimaühingut juhivad hrad: J- Lindsaar, R. Samarütel, J. Tali ja piimatalituse juhatajaks on V. Tiganik.
Ai-ai-ai masinaühistule. Ilmselt kolhoosipropaganda või ...
Töörahva Elu 7. september 1948
Mis on lahti Kuldre masinaühistus?
Kuldre masinaühistu töö talupidajate abistamisel viljapeksul on olnud seni äärmiselt puudulik. Rehepeksumasinate puuduliku remondi tõttu agregaadid seisavad pahatihti päevade viisi. Nõnda ei tööta juba paar nädalat masinist K. Kallioni agregaat. Masinist F. Aarma käsutuses olevale traktorile tehti kevadel kapitaalremont, kuid praegu seisab traktor juba nädalapäevad.
Teiseks tõsiseks takistuseks on kütte- ja määrdeõlide nappus. Masinistide tungivad nõudlused õlide saamiseks on ühistu juhatus tähelepanemata jätnud.
Praegusel saagikoristamise ja viljapeksu perioodil on eriti teravalt ilmnenud, kuivõrd mahajäetud olukorras on ühistu ühiskondlik majand. Ühistu liikmed aitavad tööle ühismajandis vähe kaasa, seepärast seisis suvivili kaua koristamata. Ühistu majandi viljakuivati on lagunenud. Kui mõni aeg tagasi ühistu esimehele A. Küpparile valla täitevkomiteest tehti ettepanek osta 30 plaati plekki kuivati remontimiseks, siis keeldus ta sellest. Halvasti arenevad sügisesed maaharimistööd ühismajandi põllul, teostatud sügiskünd on väga madalakvaliteediline. Aga puudulikust tootmistegevusest on tingitud ühistu majanduslikud raskused.
Urvaste valla täitevkomitee peab ülaltoodud vigade ja puuduste kõrvaldamiseks Kuldre masinaühistu töös otsustavaid samme astuma. Samuti peab Kuldre ühistu juhatus eesotsas esimehega senisest rohkem vastutustunnet näitama tähtsa rahvamajandusliku töö – viljapeksu organiseerimisel.
A. Okas
Mis on lahti Kuldre masinaühistus?
Kuldre masinaühistu töö talupidajate abistamisel viljapeksul on olnud seni äärmiselt puudulik. Rehepeksumasinate puuduliku remondi tõttu agregaadid seisavad pahatihti päevade viisi. Nõnda ei tööta juba paar nädalat masinist K. Kallioni agregaat. Masinist F. Aarma käsutuses olevale traktorile tehti kevadel kapitaalremont, kuid praegu seisab traktor juba nädalapäevad.
Teiseks tõsiseks takistuseks on kütte- ja määrdeõlide nappus. Masinistide tungivad nõudlused õlide saamiseks on ühistu juhatus tähelepanemata jätnud.
Praegusel saagikoristamise ja viljapeksu perioodil on eriti teravalt ilmnenud, kuivõrd mahajäetud olukorras on ühistu ühiskondlik majand. Ühistu liikmed aitavad tööle ühismajandis vähe kaasa, seepärast seisis suvivili kaua koristamata. Ühistu majandi viljakuivati on lagunenud. Kui mõni aeg tagasi ühistu esimehele A. Küpparile valla täitevkomiteest tehti ettepanek osta 30 plaati plekki kuivati remontimiseks, siis keeldus ta sellest. Halvasti arenevad sügisesed maaharimistööd ühismajandi põllul, teostatud sügiskünd on väga madalakvaliteediline. Aga puudulikust tootmistegevusest on tingitud ühistu majanduslikud raskused.
Urvaste valla täitevkomitee peab ülaltoodud vigade ja puuduste kõrvaldamiseks Kuldre masinaühistu töös otsustavaid samme astuma. Samuti peab Kuldre ühistu juhatus eesotsas esimehega senisest rohkem vastutustunnet näitama tähtsa rahvamajandusliku töö – viljapeksu organiseerimisel.
A. Okas
Kuldre valda vist tookord ikka ei tulnud
Elu 2. september 1938
Kas Uhtjärve või Urvaste?
Valdade ümberkorraldamise kava kohaselt Urvaste ja Vastse-Antsla valla ühiseks nimeks soovitati Kuldre. Uus nimi aga ei taha kohapeal pinda leida, soovitaks euue valla nimeks kas Urvaste või Uhtjärve. Võru Maavalitsus vaatas sooviavaldused läbi ning otustas need esitada siseministeeriumile sealseks otsustamiseks.
Kas Uhtjärve või Urvaste?
Valdade ümberkorraldamise kava kohaselt Urvaste ja Vastse-Antsla valla ühiseks nimeks soovitati Kuldre. Uus nimi aga ei taha kohapeal pinda leida, soovitaks euue valla nimeks kas Urvaste või Uhtjärve. Võru Maavalitsus vaatas sooviavaldused läbi ning otustas need esitada siseministeeriumile sealseks otsustamiseks.
August 1948: eesrindlik talupoeg ja võimas laulupidu
Töörahva Elu 24. august 1948
Tubli talupoeg
Urvaste külanõukogu kesktalupoeg Villem Lumi on tuntud eesrindliku riiklike kohustuste täitjana. Käesoleva aasta karjasaaduste müügikohustused täitis tubli talupoeg juba Eesti NSV 8. aastapäevaks, neil päevil õiendas ta oma kohustuse riigi ees ka teraviljanormi alal. Kohe pärast viljapeksu tõi V. Lumi vastuvõtupunkti kaks koormat kõrgeväärtuslikku vilja, ületades tänavuse viljavarumiskohustuse mitmekümne kilogrammi võrra.
Urvaste valla talupojad, võtke eeskuju V. Lumest ning täitke kiiresti oma viljamüüginormid.
E. Kähr
Töörahva Elu 24. august 1948
Urvaste laulupäevalt
Pühapäeval, 22. augustil kõlas Urvaste kauni Uhtjärve kaldal võimas laul ning orkestrimäng. Siin toimus Urvaste III laulupäev.
Laulupäev avakõne pidas valla kultuurharidustöö instruktor sm. E. Kähr, lõpetades sõnadega: „Olgu vaba laul meie innustajaks sõjajärgse viisaastaku suurte ülesannete ennetähtaegselt täitmisel! !“
Üle tuhande inimese oli kogunenud kuulama kollektiivide ettekandeid. Segakooride 300-liikmleises ühisperes laulsid peale Urvaste valla kooride kaasa veel Lasva, Linnamäe ja Kurenurme rahvamajade koorid. Urvaste koorijuhi J. Rööbi üldjuhtimisel õnnestusid laulud hästi ning mitmed neist tulid publiku soovil kordamisele. Eriti kunstiküpselt kõlasid E. Kapi „Töö ja võitlus“ ning M. Härma „Pühendan kõik kallile“. Ühendatud puhkpilliorkestreid juhatas kindlalt Sõmerpalu puhkpilliorkestri juhataja sm. F. Mark. Laulupäeva lõpul esines veel Urvaste rahvamaja rahvatantsurühm.
Üldiselt võib Urvaste laulupäeva nii osavõtjate arvu poolest kui ka kunstiliselt igati õnnestunuks lugeda.
A. Käärik
Tubli talupoeg
Urvaste külanõukogu kesktalupoeg Villem Lumi on tuntud eesrindliku riiklike kohustuste täitjana. Käesoleva aasta karjasaaduste müügikohustused täitis tubli talupoeg juba Eesti NSV 8. aastapäevaks, neil päevil õiendas ta oma kohustuse riigi ees ka teraviljanormi alal. Kohe pärast viljapeksu tõi V. Lumi vastuvõtupunkti kaks koormat kõrgeväärtuslikku vilja, ületades tänavuse viljavarumiskohustuse mitmekümne kilogrammi võrra.
Urvaste valla talupojad, võtke eeskuju V. Lumest ning täitke kiiresti oma viljamüüginormid.
E. Kähr
Töörahva Elu 24. august 1948
Urvaste laulupäevalt
Pühapäeval, 22. augustil kõlas Urvaste kauni Uhtjärve kaldal võimas laul ning orkestrimäng. Siin toimus Urvaste III laulupäev.
Laulupäev avakõne pidas valla kultuurharidustöö instruktor sm. E. Kähr, lõpetades sõnadega: „Olgu vaba laul meie innustajaks sõjajärgse viisaastaku suurte ülesannete ennetähtaegselt täitmisel! !“
Üle tuhande inimese oli kogunenud kuulama kollektiivide ettekandeid. Segakooride 300-liikmleises ühisperes laulsid peale Urvaste valla kooride kaasa veel Lasva, Linnamäe ja Kurenurme rahvamajade koorid. Urvaste koorijuhi J. Rööbi üldjuhtimisel õnnestusid laulud hästi ning mitmed neist tulid publiku soovil kordamisele. Eriti kunstiküpselt kõlasid E. Kapi „Töö ja võitlus“ ning M. Härma „Pühendan kõik kallile“. Ühendatud puhkpilliorkestreid juhatas kindlalt Sõmerpalu puhkpilliorkestri juhataja sm. F. Mark. Laulupäeva lõpul esines veel Urvaste rahvamaja rahvatantsurühm.
Üldiselt võib Urvaste laulupäeva nii osavõtjate arvu poolest kui ka kunstiliselt igati õnnestunuks lugeda.
A. Käärik
August 1938: sport, ehitustöö, ja traagilised sündmused
Elu 17. august 1938
Ujumiskursus Vastse-Antslas
Noorte Kotkaste Kuldre rühm korraldab ujumiskursused Vastse-Antsla Uhtjärves 22. aug. s. a. kell 2 p. l. alates, mis kestavad kolm päeva.
Kursustel on lektoriteks Võrumaa spordiinstruktor N. Sillar ja Kuldre algkooli õpetaja Ervin Siller.
Kursusest võtavad osa kõik noored ja vanad.
On arvata, et kursusest tuntakse huvi ka Urvaste inimeste hulgas, kuna osavõtt on vaba kõigile.
Elu 24. august 1938
Lõi tüdrukul silma välja.
Vastse-Antsla vallas leidis aset omapärane kuritegu ettevaatamatusest, mis lõppes tüdrukule sellega, et jäi silmast ilma. Juhtum sündis Jakobi talus, kus peremees tuntud lõõtsmooniku mängijana hakkas õuele kogunenud noortele mängima tantsulugusid. Noored lõid kohe tantsu lahti.
Teiste hulgas tuli külast pillihelide peale Jakobi tallu ka 39-aastane abielumees Julius Hahn. Mees oli viinastatud olekus. Ta kutsus tantsima Jakobi talus teenivat tüdrukut Olga Saaronit, vana 31 aastat. Neiu ei läinud. See vihastas niivõrd viinastatud meest, et viimane lõi neiule näkku. Hoop tabas O. Saaronit nii õnnetult, et ta kaotas samas silma. J. Hahn võetakse vastutusele.
Urvastes anti koolimaja ehitustöö välja.
Esmaspäeval toimus Urvaste vallavolikogu ees Urvaste vallavolikogu ees Urvaste uue algkoolihoone ehitustööde väljaandmine. Töövõtjaid oli 8, kelledest volikogu valis välja ehitusettevõtja Wulfi, kes võttis töö 15.700 krooni eest. Ehitusettevõtja Wulf ehitas ka endise Urvaste koolimaja.
Spordipäev Urvastes
Urvaste haridusselts „Siirius“ korraldas pühapäeval kergejõustikuvõistlused. Tagajärjed kujunesid alla keskpäraste. Tehnilisi tulemusi: 100 m E. Mölder ÜENÜVo 12.3; kaugus E. Mölder 6.02.. kõrgus E. Mölder 149, kuul E. Mölder 10,04, ketas Kuldbek 28,95, oda Lukering 43,21, 1500 m Vill 5.10,0 m. Võrkpallivõistlused võitis Kuldre meeskond.
Elu 26. august 1938
Urvastes uppus neiu
Kahe tuntud naistegelase surm.
Kolmapäeval, 24. aug. õhtupoolikul läks Vastse-Antsla vallas elav Liidie peetri tütar Lanno suplema Uhtjärve. Neiuga läksid koos järve äärde kaks naist ning mees, kes ujuda ei osanud. Liidie Lanno oli tuntud hea ujujana. Ta ujus umbes Uhtjärve keskpaika, kus keeras ringi ning alustas ujumist tagasi. Umbes 20 meetrit kaldast, vajus Lanno põhja. Kuigi sündmust kaldal olijad nägid, ei saanud nad uppunut abistada, kuna ei osanud ujuda. L. Lanno, vana 32 aastat, uppus, ning hiljem saadi surnukeha kätte. Elluäratamiskatsed ei annud tulemusi.
Samal päeval sai Urvastes õnnetult surma Elfriede Saar, vana 25 aastat. Nimetatu, kui ka L. Lanno olid tuntud seltsitegelased kohal. E. Saar oli „Siiriuse“ naisringi juhatusliige, kuna L. Lanno oli tuntud näitleja.
Ujumiskursus Vastse-Antslas
Noorte Kotkaste Kuldre rühm korraldab ujumiskursused Vastse-Antsla Uhtjärves 22. aug. s. a. kell 2 p. l. alates, mis kestavad kolm päeva.
Kursustel on lektoriteks Võrumaa spordiinstruktor N. Sillar ja Kuldre algkooli õpetaja Ervin Siller.
Kursusest võtavad osa kõik noored ja vanad.
On arvata, et kursusest tuntakse huvi ka Urvaste inimeste hulgas, kuna osavõtt on vaba kõigile.
Elu 24. august 1938
Lõi tüdrukul silma välja.
Vastse-Antsla vallas leidis aset omapärane kuritegu ettevaatamatusest, mis lõppes tüdrukule sellega, et jäi silmast ilma. Juhtum sündis Jakobi talus, kus peremees tuntud lõõtsmooniku mängijana hakkas õuele kogunenud noortele mängima tantsulugusid. Noored lõid kohe tantsu lahti.
Teiste hulgas tuli külast pillihelide peale Jakobi tallu ka 39-aastane abielumees Julius Hahn. Mees oli viinastatud olekus. Ta kutsus tantsima Jakobi talus teenivat tüdrukut Olga Saaronit, vana 31 aastat. Neiu ei läinud. See vihastas niivõrd viinastatud meest, et viimane lõi neiule näkku. Hoop tabas O. Saaronit nii õnnetult, et ta kaotas samas silma. J. Hahn võetakse vastutusele.
Urvastes anti koolimaja ehitustöö välja.
Esmaspäeval toimus Urvaste vallavolikogu ees Urvaste vallavolikogu ees Urvaste uue algkoolihoone ehitustööde väljaandmine. Töövõtjaid oli 8, kelledest volikogu valis välja ehitusettevõtja Wulfi, kes võttis töö 15.700 krooni eest. Ehitusettevõtja Wulf ehitas ka endise Urvaste koolimaja.
Spordipäev Urvastes
Urvaste haridusselts „Siirius“ korraldas pühapäeval kergejõustikuvõistlused. Tagajärjed kujunesid alla keskpäraste. Tehnilisi tulemusi: 100 m E. Mölder ÜENÜVo 12.3; kaugus E. Mölder 6.02.. kõrgus E. Mölder 149, kuul E. Mölder 10,04, ketas Kuldbek 28,95, oda Lukering 43,21, 1500 m Vill 5.10,0 m. Võrkpallivõistlused võitis Kuldre meeskond.
Elu 26. august 1938
Urvastes uppus neiu
Kahe tuntud naistegelase surm.
Kolmapäeval, 24. aug. õhtupoolikul läks Vastse-Antsla vallas elav Liidie peetri tütar Lanno suplema Uhtjärve. Neiuga läksid koos järve äärde kaks naist ning mees, kes ujuda ei osanud. Liidie Lanno oli tuntud hea ujujana. Ta ujus umbes Uhtjärve keskpaika, kus keeras ringi ning alustas ujumist tagasi. Umbes 20 meetrit kaldast, vajus Lanno põhja. Kuigi sündmust kaldal olijad nägid, ei saanud nad uppunut abistada, kuna ei osanud ujuda. L. Lanno, vana 32 aastat, uppus, ning hiljem saadi surnukeha kätte. Elluäratamiskatsed ei annud tulemusi.
Samal päeval sai Urvastes õnnetult surma Elfriede Saar, vana 25 aastat. Nimetatu, kui ka L. Lanno olid tuntud seltsitegelased kohal. E. Saar oli „Siiriuse“ naisringi juhatusliige, kuna L. Lanno oli tuntud näitleja.
Urvaste loteriivõitja - või Kiviõli?
Elu 3. august 1938
Urvaste loteriivõitja vabastati.
Kiviõli omamoodi kuulus loteriivõitja Kalju Mölder, kes mõne aja eest kohtuvõimude poolt võeti vahi alla, on nüüd 1000-krooni kautsjoni vastu vabastatud kohtuotsuseni. K. Mölder viibib praegu oma kodukohas Urvastes. Asi tuleb läheb lähemail päevil kohtus arutusele.
Urvaste loteriivõitja vabastati.
Kiviõli omamoodi kuulus loteriivõitja Kalju Mölder, kes mõne aja eest kohtuvõimude poolt võeti vahi alla, on nüüd 1000-krooni kautsjoni vastu vabastatud kohtuotsuseni. K. Mölder viibib praegu oma kodukohas Urvastes. Asi tuleb läheb lähemail päevil kohtus arutusele.
Juuni 1938: Sport, värvimiskursus ja uus orel
Elu 10. juuni 1938
Kuldre valmistub spordivõistlusteks
ÜENÜ Kuldre osakonna korraldusel toimuvad Vastse-Antsla Kuldres ringkonna kergejõustiku võistlused 19. juunil k. a. Võistluste kavas on noortele 60 ja 1000 meetri jooksud ning kaugushüpe. Meestele – jooksud 100, 800 ja 3000 meetrit ning 100-200-300-400 meetrit, hüpped ja heited. Naistele on 60 m. jooks ja kõrgushüpe. Võrkpall.
Õhtul toimub Vastse-Antsla rahvamajas ball ning leiab aset auhindade kätteandmine.
Elu 17. juuni 1938
Vastse-Antslas tuleb värvimiskursus
Keldrit ja autokuuri asutakse värvima.
Vastse-Antsla kodukaunistamise hoogtöö komitee juhatus pidas neil päevil oma järjekordse töökoosoleku, kus otsustati korraldada kohapeal värvimise kursus.
Kursuse alguseks määrati teisipäev 28. juuni kell 10.00 ja lõpp kell 19.00.
Kursuse juhatajaks otsustati kutsuda väljastpoolt, kuna kohapeal sarnast isikut ei leidu.
Kursuse praktilise tööna tuleb värvimisele Kuldre kaupmees Kristjan Tali vastehitatud kelder ja autokuur.
Üldiselt on tänavune kevade oma hääde ilmadega tublisti kaasaaidanud Vastse-Antsla ilme muutmisel rohkem ja rohkem ajakohaseks.
Sellele aitasid kaasa ka tasuta antud värvimulla preemiad, millised said Valter Rästas, Alfred Kangro ja Karl Jääras, igaüks 50 klg.
Võib juba ette arvata, et korraldamisele tulev kursus äratab laialdast tähelepanu, kuna seal antakse põhjalikud seletused kaasa kursuslastele, et igaüks võiks need teadmised rakendada oma kodu kaunistamiseks.
Ringisõites Vastse-Antslas, võib märgata siin-seal uute lipuvarraste kerkimist.
Neil päevil tõuseb ka Kuldre õuele võimas lipuvarras, milline olgu eeskujuks kõigile, et eelolevaks Võidupühaks neid kerkiks mitmeid kümneid.
Elu 27. juuni 1938
Ajalooline suurpäev Urvastes
Urvaste kogudus sai uue oreli.
Pühapäeval, 19. juuni, s. a. leidis aset Urvaste kirikus uue ajakohase ja nii-öelda moodsa oreli pühitsemine ja avamine.
Oreli valmistasid kuulsad orelimeistrid Kriisad Haanjast ja see läks maksma Kr. 11000.
Pühitsemise päevaks oli kutsutud ka paljud vaimulikud külalistena jutlustama ja nimelt: piiskoplik vikaar praost Lauri Otepäält, endine Urvaste õpetaja Valk Elvast ja õpetaja Ilves Tartust.
Orelil mängis orelikunstnik Leppnurm Tallinnast.
Hommikusel jumalateenistusel ja sellele järgneval hinnalisel kontserdil oli ennenägematult palju rahvast.
Kontsert jumalateenistusel olid kaastegevad Vana-Antsla kodumajanduskooli naiskoor, Vaabina segakoor, Urvaste koguduse krikukoor ja solistina Leida Jaanimägi Urvastest.
Orelil esitas mitmed palad kunstnik Leppnurm, näidates selle suure pilli mitmekülgseid võimeid ja võimsust.
Hommikusel jumalateenistusel jutlustas endine Urvaste õp. Valk.
Nüüd siis on täitunud ammuigatsetud unistus ja Urvaste võib olla uhke oma uue oreliga teiste koguduste kõrval, sest see on moodne ja ajakohane pill, valmistatud meie kodumaal tuntumate ja kuulsate orelimeistrite vennad Kriisade poolt.
Kuldre valmistub spordivõistlusteks
ÜENÜ Kuldre osakonna korraldusel toimuvad Vastse-Antsla Kuldres ringkonna kergejõustiku võistlused 19. juunil k. a. Võistluste kavas on noortele 60 ja 1000 meetri jooksud ning kaugushüpe. Meestele – jooksud 100, 800 ja 3000 meetrit ning 100-200-300-400 meetrit, hüpped ja heited. Naistele on 60 m. jooks ja kõrgushüpe. Võrkpall.
Õhtul toimub Vastse-Antsla rahvamajas ball ning leiab aset auhindade kätteandmine.
Elu 17. juuni 1938
Vastse-Antslas tuleb värvimiskursus
Keldrit ja autokuuri asutakse värvima.
Vastse-Antsla kodukaunistamise hoogtöö komitee juhatus pidas neil päevil oma järjekordse töökoosoleku, kus otsustati korraldada kohapeal värvimise kursus.
Kursuse alguseks määrati teisipäev 28. juuni kell 10.00 ja lõpp kell 19.00.
Kursuse juhatajaks otsustati kutsuda väljastpoolt, kuna kohapeal sarnast isikut ei leidu.
Kursuse praktilise tööna tuleb värvimisele Kuldre kaupmees Kristjan Tali vastehitatud kelder ja autokuur.
Üldiselt on tänavune kevade oma hääde ilmadega tublisti kaasaaidanud Vastse-Antsla ilme muutmisel rohkem ja rohkem ajakohaseks.
Sellele aitasid kaasa ka tasuta antud värvimulla preemiad, millised said Valter Rästas, Alfred Kangro ja Karl Jääras, igaüks 50 klg.
Võib juba ette arvata, et korraldamisele tulev kursus äratab laialdast tähelepanu, kuna seal antakse põhjalikud seletused kaasa kursuslastele, et igaüks võiks need teadmised rakendada oma kodu kaunistamiseks.
Ringisõites Vastse-Antslas, võib märgata siin-seal uute lipuvarraste kerkimist.
Neil päevil tõuseb ka Kuldre õuele võimas lipuvarras, milline olgu eeskujuks kõigile, et eelolevaks Võidupühaks neid kerkiks mitmeid kümneid.
Elu 27. juuni 1938
Ajalooline suurpäev Urvastes
Urvaste kogudus sai uue oreli.
Pühapäeval, 19. juuni, s. a. leidis aset Urvaste kirikus uue ajakohase ja nii-öelda moodsa oreli pühitsemine ja avamine.
Oreli valmistasid kuulsad orelimeistrid Kriisad Haanjast ja see läks maksma Kr. 11000.
Pühitsemise päevaks oli kutsutud ka paljud vaimulikud külalistena jutlustama ja nimelt: piiskoplik vikaar praost Lauri Otepäält, endine Urvaste õpetaja Valk Elvast ja õpetaja Ilves Tartust.
Orelil mängis orelikunstnik Leppnurm Tallinnast.
Hommikusel jumalateenistusel ja sellele järgneval hinnalisel kontserdil oli ennenägematult palju rahvast.
Kontsert jumalateenistusel olid kaastegevad Vana-Antsla kodumajanduskooli naiskoor, Vaabina segakoor, Urvaste koguduse krikukoor ja solistina Leida Jaanimägi Urvastest.
Orelil esitas mitmed palad kunstnik Leppnurm, näidates selle suure pilli mitmekülgseid võimeid ja võimsust.
Hommikusel jumalateenistusel jutlustas endine Urvaste õp. Valk.
Nüüd siis on täitunud ammuigatsetud unistus ja Urvaste võib olla uhke oma uue oreliga teiste koguduste kõrval, sest see on moodne ja ajakohane pill, valmistatud meie kodumaal tuntumate ja kuulsate orelimeistrite vennad Kriisade poolt.
Suri Gustav Paluteder
Elu 8. juuni 1938
Eile, teisipäeval, 7. juunil sängitati Urvaste kalmistul maamulda kohapeal tuntud põllumees ja omaaegne mitmekordne vallavanem Gustav Paluteder. Kadunu sündis 14. juunil 1868., seega jäi tal pisut puudu 70. eluaastasse jõudmiseks. Ta kandist suurt armastust ja hoolt oma talu ja maa vastu. Oma elutöö ta pühendas talu kordaseadmiseks, mis viimastel aastatel muutuski eeskujulikumaks kogu ümbruskonnas. Oma töö kõrval kadunu ei jätnud unarusse ka seltskonnategevust. Omal ajal ta valiti rahva poolt korduvalt Urvaste vallavanemaks. Saksa okupatsiooni ajal sattus ta eesti mehena tülli kohalikkude sakslastega ja pani ameti maha. Ta võttis osa juhtiva liikmena ka teiste kohapealsete seltside ja ühingute osa. Kõige juures kadunut tunti kui äärmiselt õiglast, sirgjoonelist, ausat ka kindlameelset inimest.
Puhka rahus Urvaste ilusa kalmistu põlispuude all!
Eile, teisipäeval, 7. juunil sängitati Urvaste kalmistul maamulda kohapeal tuntud põllumees ja omaaegne mitmekordne vallavanem Gustav Paluteder. Kadunu sündis 14. juunil 1868., seega jäi tal pisut puudu 70. eluaastasse jõudmiseks. Ta kandist suurt armastust ja hoolt oma talu ja maa vastu. Oma elutöö ta pühendas talu kordaseadmiseks, mis viimastel aastatel muutuski eeskujulikumaks kogu ümbruskonnas. Oma töö kõrval kadunu ei jätnud unarusse ka seltskonnategevust. Omal ajal ta valiti rahva poolt korduvalt Urvaste vallavanemaks. Saksa okupatsiooni ajal sattus ta eesti mehena tülli kohalikkude sakslastega ja pani ameti maha. Ta võttis osa juhtiva liikmena ka teiste kohapealsete seltside ja ühingute osa. Kõige juures kadunut tunti kui äärmiselt õiglast, sirgjoonelist, ausat ka kindlameelset inimest.
Puhka rahus Urvaste ilusa kalmistu põlispuude all!
Monday, October 13, 2008
Uus koolimaja Suureks Oktoobriks
Kolhoosi Elu 14. oktoober 1958
Kolhoosi abiga
UUS KOOL
Nõukogude võim hoolitseb pidevalt rahva haridustaseme tõstmise eest. Ilmekaks tõendiks selle kohta on uue kooli asutamine “Edasi” kolhoosis.
Vaatamata sellele, et kolhoosis käis sügisene koristustöö, rehepeks ka kartulivõtt, toimetas kolhoosi autotransport kohale inventari ja õppevahendid. Ka kibekiirel sõnnikuveo ajal võimaldati koolile hobuseid küttepuude kohaletoomiseks.
“Kas küte on nüüd kohal, küsis sm. Rist ühel päeval heaperemehelikult. “Kui midagi veel on tarvis, helistage!”
Kool alustas 1. septembril tööd ajutises asukohas. Praegu käib remont ühe elumaja ümberkorraldamiseks kooolimajaks. Kolhoosnikud-lastevanemad on lõpetanud välistrepi ehitamise. Kolhoosi töökojas valmistatakse uksi.
Neil päevil algab sisemine sanitaar-hügieeniline remont. Seatakse korda ruum, kus hakatakse õpilasi toitlustama.
Koolinoored rõõmustavad, et nad Suurt Oktoobrit võivad vastu võtta oma uues koolimajas.
J. JAKOBI
Vastse-Antsla Algkooli juhataja
Kolhoosi abiga
UUS KOOL
Nõukogude võim hoolitseb pidevalt rahva haridustaseme tõstmise eest. Ilmekaks tõendiks selle kohta on uue kooli asutamine “Edasi” kolhoosis.
Vaatamata sellele, et kolhoosis käis sügisene koristustöö, rehepeks ka kartulivõtt, toimetas kolhoosi autotransport kohale inventari ja õppevahendid. Ka kibekiirel sõnnikuveo ajal võimaldati koolile hobuseid küttepuude kohaletoomiseks.
“Kas küte on nüüd kohal, küsis sm. Rist ühel päeval heaperemehelikult. “Kui midagi veel on tarvis, helistage!”
Kool alustas 1. septembril tööd ajutises asukohas. Praegu käib remont ühe elumaja ümberkorraldamiseks kooolimajaks. Kolhoosnikud-lastevanemad on lõpetanud välistrepi ehitamise. Kolhoosi töökojas valmistatakse uksi.
Neil päevil algab sisemine sanitaar-hügieeniline remont. Seatakse korda ruum, kus hakatakse õpilasi toitlustama.
Koolinoored rõõmustavad, et nad Suurt Oktoobrit võivad vastu võtta oma uues koolimajas.
J. JAKOBI
Vastse-Antsla Algkooli juhataja
Kohati päris armas jutt Urvaste elust-olust
Urvaste all on siin ilmselt mõeldud Urvaste valda, mille alla siis peaksid kuuluma Urvaste mõis, Koigu, Truuta, praegune Kirikuküla ja Urvaste keskus mõistagi. (MK.)
Elu 13. oktoober 1928
Märkeid Urvastest
Võru maakonna põhjapoolses osas piiratuna metsatukkadest, niitudest ja järvedest - asub Urvaste oma 1600 elanikuga ja umbes 300 majapidamisega. Maapind, nagu üldse Põhja-Võrumaal – mägestik, täis niitusid ja metsatukkasid, kuid kohati on ka väga hää saagianniga maid. Igasuguseid kõrgustikka ja muud, mis maa looduslist ilu aitavad tõsta ja matkajaid enda pool suudaks tõmmata, on igal pool. Kuid siiski ei puudu Urvaste maastikul teatav omapärasus, millega urvastlane hingeliselt ühte on kasvanud: need on rikkalikult kividega kaetud viljaväljad, peidetuna lepapuhmastikkudesse ja ikka ja ikka korduvad niidud, künkad ja mäeahelikud. Kuid kivid – neid põlgab urvastlane, sest neid on paiguti vanapagan liig paksult külvanud ja ta püüab neid kõigi abinõudega kõrvaldada, milleks kõik kevadine ja sügisene vaba aeg kulub. Üldse pole Urvastes põllu- ja karjakultuur just kõige kõrgemal; on paiku, kus põlde kõige uuema aja nõute järele haritakse, kuid on ka talusid, kus igasuguste uuenduste pääle skeptiliselt vaadatakse ja asju liig primitiivsete abinõudega aetakse.
Rõõmustavalt mõjub nähtus, et noor, edumeelne põllumeeste klass aga hoopis teist rada püüab sammuda ja vanadele isa-isa põlluharimise ja karjakasvatuse viisidele selja pöörab. Eriti võiks Urvaste karjamajandusel hää tulevik olla, mis aga senini üks meie valusam külg on olnud.
Seltskondlik elu on Urvastes kaunis hoogne, mida tunnistab suur ühingute ning nende perekas liikmete arv.
Võib julgesti ütelda, et Urvastest leidub vähe alasid nii ühiskondlise, kui ka põllumajanduse alal, mis poleks organiseeritud. Ka haridusline tasapind on Urvastes kõrge: väga tihti leidub talusid, kus poeg ehk tütar kesk- ehk ülikooli lõpetanud. Küla simmanid, kus noorsugu ohtralt alkoholi tarvitab ja pussitamise sporti harrastab – on Urvastes kadumise ajajärgus, mille aset täidavad ettekannetega peod seltsi- ja koolimajades.
Elu 13. oktoober 1928
Märkeid Urvastest
Võru maakonna põhjapoolses osas piiratuna metsatukkadest, niitudest ja järvedest - asub Urvaste oma 1600 elanikuga ja umbes 300 majapidamisega. Maapind, nagu üldse Põhja-Võrumaal – mägestik, täis niitusid ja metsatukkasid, kuid kohati on ka väga hää saagianniga maid. Igasuguseid kõrgustikka ja muud, mis maa looduslist ilu aitavad tõsta ja matkajaid enda pool suudaks tõmmata, on igal pool. Kuid siiski ei puudu Urvaste maastikul teatav omapärasus, millega urvastlane hingeliselt ühte on kasvanud: need on rikkalikult kividega kaetud viljaväljad, peidetuna lepapuhmastikkudesse ja ikka ja ikka korduvad niidud, künkad ja mäeahelikud. Kuid kivid – neid põlgab urvastlane, sest neid on paiguti vanapagan liig paksult külvanud ja ta püüab neid kõigi abinõudega kõrvaldada, milleks kõik kevadine ja sügisene vaba aeg kulub. Üldse pole Urvastes põllu- ja karjakultuur just kõige kõrgemal; on paiku, kus põlde kõige uuema aja nõute järele haritakse, kuid on ka talusid, kus igasuguste uuenduste pääle skeptiliselt vaadatakse ja asju liig primitiivsete abinõudega aetakse.
Rõõmustavalt mõjub nähtus, et noor, edumeelne põllumeeste klass aga hoopis teist rada püüab sammuda ja vanadele isa-isa põlluharimise ja karjakasvatuse viisidele selja pöörab. Eriti võiks Urvaste karjamajandusel hää tulevik olla, mis aga senini üks meie valusam külg on olnud.
Seltskondlik elu on Urvastes kaunis hoogne, mida tunnistab suur ühingute ning nende perekas liikmete arv.
Võib julgesti ütelda, et Urvastest leidub vähe alasid nii ühiskondlise, kui ka põllumajanduse alal, mis poleks organiseeritud. Ka haridusline tasapind on Urvastes kõrge: väga tihti leidub talusid, kus poeg ehk tütar kesk- ehk ülikooli lõpetanud. Küla simmanid, kus noorsugu ohtralt alkoholi tarvitab ja pussitamise sporti harrastab – on Urvastes kadumise ajajärgus, mille aset täidavad ettekannetega peod seltsi- ja koolimajades.
Friday, October 10, 2008
Kirikupurelemised jätkuvad
Võru Teataja 11. oktoober 1928
Äge kirikukoosolek Urvastes
Riigikohtu järele tuli õp. Valga asi arutusele täiskogus.
Urvastes on kujunenud õpetaja ja koguduse vahekord õige teravaks, mille tõttu koguduse elu kipub tagurpidi minema. Läinud pühapäeval peetud erakorralisel täiskogu koosolekul avaldus see kõige selgemini. Nimelt tuli arutusele perekonnaseisu registreerimise küsimus. Praegu Urvaste koguduse juures seda ei toimetada, sest õpetaja Valk palus ennast sellest kohustusest vabastada. Asi läks kuni riigikohtuni, kus seletati, et perekonnaseisu registreerimise ameti pidamine on vabatahtlik ning kedagi selleks kohustada ei saa. Selle järele võetis siseministeeriumi korraldusel õpetaja Valki käest vastavad raamatud ära, nõnda et nüüd kiriku juures enam perekonnaseisu muudatusi ei registreerita.
Kogudus ei olnud aga õpetaja Valga niisuguse teguviisiga rahul, sest selletõttu tuleb koguduse liigetel hulk vaeva juurde ning päälegi ei pooldanud koguduse täiskogu põhimõttelikult, et kiriku juures registreerimisi ei toimetata. Õpetaja Valgale tehti kibedaid etteheiteid. Omalt poolt seletas õpetaja Valk, et tema töörohkuse tõttu registreerimise kohustuse maha pannud. Täiskogus seletasid mitmed liikmed, et sel juhul oleks võidud abiõpetajat palgata, sest suur Urvaste kogudus, kus 10 tuhat liiget, suudab ka kahte õpetajat üleval pidada.
Koosoleku meeleolu oli õige pinev ning terav. Kui küsida, kas selleks oli ka põhjust, siis peab küll tunnistama, et koosoleku juhataja Antsla postkontori ülema härra Raudsiku sõnad päris õiged on, kes tähendas, et Urvaste koguduse elus on asi nõnda kujunenud, et “mägi on pidanud tulema Muhamedi juurde, kuna Muhamed mäe juurde ei soovi minna”!
Nende sõnadega on tahetud seda nimetada, et Urvaste koguduse õpetaja J. Valk ei püüa oma koguduse soovidele vastu tulla, küll aga peab kogudus temale alluma kõigis asjus.
Laineid löönud Urvaste koguduse perekonnaseisu registreerimise asi, kus koguduse õpetaja J. Valk vastu koguduse (s.o. täiskogu) tahtmist, ameti maha pannud, et erak. pääkoosolek 7. oktoobril otsuse vastu võttis, kus kirikunõukogule kohuseks tehti perekonnaseisu registreerimist vastuvaidlemata hiljemalt 1. jaan. 1929. a. uuesti sisse seada.
Äge kirikukoosolek Urvastes
Riigikohtu järele tuli õp. Valga asi arutusele täiskogus.
Urvastes on kujunenud õpetaja ja koguduse vahekord õige teravaks, mille tõttu koguduse elu kipub tagurpidi minema. Läinud pühapäeval peetud erakorralisel täiskogu koosolekul avaldus see kõige selgemini. Nimelt tuli arutusele perekonnaseisu registreerimise küsimus. Praegu Urvaste koguduse juures seda ei toimetada, sest õpetaja Valk palus ennast sellest kohustusest vabastada. Asi läks kuni riigikohtuni, kus seletati, et perekonnaseisu registreerimise ameti pidamine on vabatahtlik ning kedagi selleks kohustada ei saa. Selle järele võetis siseministeeriumi korraldusel õpetaja Valki käest vastavad raamatud ära, nõnda et nüüd kiriku juures enam perekonnaseisu muudatusi ei registreerita.
Kogudus ei olnud aga õpetaja Valga niisuguse teguviisiga rahul, sest selletõttu tuleb koguduse liigetel hulk vaeva juurde ning päälegi ei pooldanud koguduse täiskogu põhimõttelikult, et kiriku juures registreerimisi ei toimetata. Õpetaja Valgale tehti kibedaid etteheiteid. Omalt poolt seletas õpetaja Valk, et tema töörohkuse tõttu registreerimise kohustuse maha pannud. Täiskogus seletasid mitmed liikmed, et sel juhul oleks võidud abiõpetajat palgata, sest suur Urvaste kogudus, kus 10 tuhat liiget, suudab ka kahte õpetajat üleval pidada.
Koosoleku meeleolu oli õige pinev ning terav. Kui küsida, kas selleks oli ka põhjust, siis peab küll tunnistama, et koosoleku juhataja Antsla postkontori ülema härra Raudsiku sõnad päris õiged on, kes tähendas, et Urvaste koguduse elus on asi nõnda kujunenud, et “mägi on pidanud tulema Muhamedi juurde, kuna Muhamed mäe juurde ei soovi minna”!
Nende sõnadega on tahetud seda nimetada, et Urvaste koguduse õpetaja J. Valk ei püüa oma koguduse soovidele vastu tulla, küll aga peab kogudus temale alluma kõigis asjus.
Laineid löönud Urvaste koguduse perekonnaseisu registreerimise asi, kus koguduse õpetaja J. Valk vastu koguduse (s.o. täiskogu) tahtmist, ameti maha pannud, et erak. pääkoosolek 7. oktoobril otsuse vastu võttis, kus kirikunõukogule kohuseks tehti perekonnaseisu registreerimist vastuvaidlemata hiljemalt 1. jaan. 1929. a. uuesti sisse seada.
Vanasti tabati vargaid nagu rohkem?
Võru Teataja 11. oktoober 1928
Urvaste lambavaras tabatud
Varga tagaajamisest võttis osa 10 inimest
Urvastest, 10. oktoobril. Ööl vastu 9. oktoobrit varastati Urvaste vallas Jaanimäe talust hra. Käremägilt kaks lammast. Varas oli lambad peitnud läheduses olevasse võsastikku, kust nad kätte saadi. Hiljem saadi ka jälgipidi kätte varas ise, kes oli Antslas elav kahtlase minevikuga isik R.
Nimetatud ööl umbes kella 11 ajal kuulis Jaanimäe talu peremees õues lammaste määgimist, mille pääle ta lauda juurde läks. Sääl selgus, et kaks lamamst oli kadunud. Värsked jäljed poris kinnitasis, et tegemist on vargusega. Asjast teatati politseile ja hakati jälgipidi varast taga ajama. Politseile tulid abiks ümberkaudsed peremehed. Nii tõusis tagaajajate arv 10 inimeseni.
kahe püssi ja 6 revolvriga.
Hommikul kella 6 paiku jõuti Antsla alevi. Jäljed viisid Antsla alevis elava R. juurde. Asja kohta on alustatud juurdlust.
Ühenduses sellega leidis politsei veel Antsla alevi külje all elava P. juurest neli tapetud lammast. Kuid omanik tunnistas lambad omaks. Ka viimase kohta on politsei alustanud juurdluse.
Urvaste lambavaras tabatud
Varga tagaajamisest võttis osa 10 inimest
Urvastest, 10. oktoobril. Ööl vastu 9. oktoobrit varastati Urvaste vallas Jaanimäe talust hra. Käremägilt kaks lammast. Varas oli lambad peitnud läheduses olevasse võsastikku, kust nad kätte saadi. Hiljem saadi ka jälgipidi kätte varas ise, kes oli Antslas elav kahtlase minevikuga isik R.
Nimetatud ööl umbes kella 11 ajal kuulis Jaanimäe talu peremees õues lammaste määgimist, mille pääle ta lauda juurde läks. Sääl selgus, et kaks lamamst oli kadunud. Värsked jäljed poris kinnitasis, et tegemist on vargusega. Asjast teatati politseile ja hakati jälgipidi varast taga ajama. Politseile tulid abiks ümberkaudsed peremehed. Nii tõusis tagaajajate arv 10 inimeseni.
kahe püssi ja 6 revolvriga.
Hommikul kella 6 paiku jõuti Antsla alevi. Jäljed viisid Antsla alevis elava R. juurde. Asja kohta on alustatud juurdlust.
Ühenduses sellega leidis politsei veel Antsla alevi külje all elava P. juurest neli tapetud lammast. Kuid omanik tunnistas lambad omaks. Ka viimase kohta on politsei alustanud juurdluse.
Väga hea kartuliaasta
Töörahva Elu 10. oktoober 1968
PÕLLUMEHE sügispäevad
Kartulist valendaval...
Künkarinnakust üles minnes lisab traktorimees gaasi. Kartulimasina hasplite taga keerleb tolmupilv, mis mahasadanult jätab kartulitest valendava põlluriba. Krapsakalt asuvad naised puhastama kartulitest oma viieteistkümne sammu pikkust vaootsa, sest enne kui traktor tagasi tuleb, peab korjaja juba valmis olema teisel pool vagusid teise viieteistkümne peal. Vedajatel on päris tegemist, et kogutud saagiga toime tulla.
“Kartul on vaatamata põuale hea kasvanud,” sõnab “Edasi” kolhoosi brigadir sotsialistliku töö kangelane Eduard Tee. “Sellel põllul oli “Olevi” keskmine saaks eile õhtuks 360 ts ha-lt.
“Siis peaks päevapalk ka korralik olema?” pärin edasi.
“Jah, üle kümne rubla teenisid kõik korjajad päevas. Kõige parem isegi üle 16 rubla. Ainult kipub korduma iga-aastane viga, et väljastpoolt appitulnud korjajaid on kartulivõtmise algul vähe. Ei tea, kas linnarahvas võtab oma kartuleid või milles viga? Ka möödunud aastal ärkasid abilised alles kartulivõtmise lõpul, siis oli rahvast rohkem kui vaja.”
Kuhjameister Robert Zimmer paneb vineeritükile kõik kuhjatoodu kirja, aitab vedajatel vankreid ümber kallutada, rihib kuhja ühte ritta teistega ja annab sellele õige väljanägemise.
Enne kui põllult lahkume, soovitab brigadir üles otsida agronoom Jaan Peetsi, sest tema katsepõldude kasvandikud, alles numbri all olevad kartulisordid (ei ole jõutud nime anda), olevat üle viiesajatsentnerilisi hektarisaake andnud.
J. Peets loebki oma märkmikust: ““Nr. 1124 – 531 ts hektarilt, nr “1438” – 543 ts hektarilt ja veel mitmeid teisi. Mõlemaid sorte kasvatati ainult 0,16 hektaril, kuid tuleval aastal, siis saab juba suuremal pinnal ära proovida.
Suure põllu saagi kohta lausub ENSV teeneline agronoom, et “Sulevi” põldudelt loodetakse rohkem kui “Olevilt”. “Oleks” kohta öeldakse, et olevat kehv mees, aga J: Peets lubab siiski ühe oletuse: Kui vihm oleks tulnud varem, siis mine tea, palju oleksime saanud, nüüd on palju väikesi sees. Tavaliselt “Olev” kasvatab 7-8 mugulat, tänavu oli kunu paarkümmend ühel puhmal all.
E. ESKO
PÕLLUMEHE sügispäevad
Kartulist valendaval...
Künkarinnakust üles minnes lisab traktorimees gaasi. Kartulimasina hasplite taga keerleb tolmupilv, mis mahasadanult jätab kartulitest valendava põlluriba. Krapsakalt asuvad naised puhastama kartulitest oma viieteistkümne sammu pikkust vaootsa, sest enne kui traktor tagasi tuleb, peab korjaja juba valmis olema teisel pool vagusid teise viieteistkümne peal. Vedajatel on päris tegemist, et kogutud saagiga toime tulla.
“Kartul on vaatamata põuale hea kasvanud,” sõnab “Edasi” kolhoosi brigadir sotsialistliku töö kangelane Eduard Tee. “Sellel põllul oli “Olevi” keskmine saaks eile õhtuks 360 ts ha-lt.
“Siis peaks päevapalk ka korralik olema?” pärin edasi.
“Jah, üle kümne rubla teenisid kõik korjajad päevas. Kõige parem isegi üle 16 rubla. Ainult kipub korduma iga-aastane viga, et väljastpoolt appitulnud korjajaid on kartulivõtmise algul vähe. Ei tea, kas linnarahvas võtab oma kartuleid või milles viga? Ka möödunud aastal ärkasid abilised alles kartulivõtmise lõpul, siis oli rahvast rohkem kui vaja.”
Kuhjameister Robert Zimmer paneb vineeritükile kõik kuhjatoodu kirja, aitab vedajatel vankreid ümber kallutada, rihib kuhja ühte ritta teistega ja annab sellele õige väljanägemise.
Enne kui põllult lahkume, soovitab brigadir üles otsida agronoom Jaan Peetsi, sest tema katsepõldude kasvandikud, alles numbri all olevad kartulisordid (ei ole jõutud nime anda), olevat üle viiesajatsentnerilisi hektarisaake andnud.
J. Peets loebki oma märkmikust: ““Nr. 1124 – 531 ts hektarilt, nr “1438” – 543 ts hektarilt ja veel mitmeid teisi. Mõlemaid sorte kasvatati ainult 0,16 hektaril, kuid tuleval aastal, siis saab juba suuremal pinnal ära proovida.
Suure põllu saagi kohta lausub ENSV teeneline agronoom, et “Sulevi” põldudelt loodetakse rohkem kui “Olevilt”. “Oleks” kohta öeldakse, et olevat kehv mees, aga J: Peets lubab siiski ühe oletuse: Kui vihm oleks tulnud varem, siis mine tea, palju oleksime saanud, nüüd on palju väikesi sees. Tavaliselt “Olev” kasvatab 7-8 mugulat, tänavu oli kunu paarkümmend ühel puhmal all.
E. ESKO
Wednesday, October 8, 2008
Uhke põllumajandusnäitus - 100 aastat tagasi!
Põllutööleht 30. juuli 1908
Seltsidest.
Vaabina põllumeeste selts pidas 19. ja 20. juulil Vaabina mõisas hobuste, kariloomade, piimatalituse ja käsitöö näitust, mida kõigiti kordaläinuks võib nimetada. Välja pandud oli hobuseid ja kariloomasid kokku 53 nummert, käsitööd ja piimatalituse saadusi kokku 60 nummert. Hobuste hulgas oli häid märasid varsadega, kuna lehmad – suuremalt jaolt punased Angleri segatõugu – peaegu kõik haruldased hääd olivad, millest järeldada võib, et hobusekasvatus ja karjapidamine siinpool rõõmustaval viisil edeneb. Käsitöö hulgas paistsivad iseäranis silma peenikesed linased ja villased kudumise tööd, kangad ning tekid, mis tähtsamate tarvituste arusaamisest tunnistust annab, kuna väljaõmblemise ja ilustuse töösid vähe näha oli. Meesterahva käsitööd oli kõigest paar nummert välja pandud. Auuhindasid jagati näitusel kokku pääle 300 rubla eest välja. Sotsietedi poolt oli auuhindadeks 65 rbl. raha, põllutöö peavalitsusest 25 rubla raha, hõbe- ja brongs-auurahasid ning kiitusekirju ja Vaabina mõisaomaniku hra v. Samsoni poolt 15 rbl. raha ja üks puhastverd Angleri tõugu vasikas. Ka andis v. Samson sündsad ruumid näituse ärapidamiseks hinnata ja kandis omalt poolt kõik ehituse kulud. Osavõtmine oli esimesel päeval vähene, teisel s.o. pühapäeval aga ilusa ilma mõjul kaunis rohke. Piletid müüdi ühtekokku ligi 500 ära. „Elu“
Seltsidest.
Vaabina põllumeeste selts pidas 19. ja 20. juulil Vaabina mõisas hobuste, kariloomade, piimatalituse ja käsitöö näitust, mida kõigiti kordaläinuks võib nimetada. Välja pandud oli hobuseid ja kariloomasid kokku 53 nummert, käsitööd ja piimatalituse saadusi kokku 60 nummert. Hobuste hulgas oli häid märasid varsadega, kuna lehmad – suuremalt jaolt punased Angleri segatõugu – peaegu kõik haruldased hääd olivad, millest järeldada võib, et hobusekasvatus ja karjapidamine siinpool rõõmustaval viisil edeneb. Käsitöö hulgas paistsivad iseäranis silma peenikesed linased ja villased kudumise tööd, kangad ning tekid, mis tähtsamate tarvituste arusaamisest tunnistust annab, kuna väljaõmblemise ja ilustuse töösid vähe näha oli. Meesterahva käsitööd oli kõigest paar nummert välja pandud. Auuhindasid jagati näitusel kokku pääle 300 rubla eest välja. Sotsietedi poolt oli auuhindadeks 65 rbl. raha, põllutöö peavalitsusest 25 rubla raha, hõbe- ja brongs-auurahasid ning kiitusekirju ja Vaabina mõisaomaniku hra v. Samsoni poolt 15 rbl. raha ja üks puhastverd Angleri tõugu vasikas. Ka andis v. Samson sündsad ruumid näituse ärapidamiseks hinnata ja kandis omalt poolt kõik ehituse kulud. Osavõtmine oli esimesel päeval vähene, teisel s.o. pühapäeval aga ilusa ilma mõjul kaunis rohke. Piletid müüdi ühtekokku ligi 500 ära. „Elu“
Karskusselts logiseb, jälle teevad häält Leis ja Leppik
Isamaa 27. märts 1908
Kodumaalt.
Urvastest. Pühap. 16. skp. peeti Urvaste karskuseseltsi „Koidu“ koosolek kohalises koolimajas ära. Päevakorral oli muuseas seltsi ümbermuutmise küsimus. Osavõtmine oli väike, seltsi liikmetest olivad ainult pooled ilmunud. Seltsi esimees hra Leis ja abi hra Leppik rääkisivad päikese sistemist ja tema sündimisest. Hra Leppik rääkis maitseainest ja tema tarvitamisest. Iseäranis rääkis ta alkoholi ja tubaka ajaloost ja nende tarvitamise tagajärgedest.
Naljakaid vaielusi sünnitas küsimus: kas on tantsimine kasulik. Viimaks jõuti otsusele, et tantsimine siis kasulik on, kui parajal mõõdul ja puhtas õhus tantsitakse.
Pikka vaielust sünnitas seltsi ümbermuutmise küsimus. Esimehed pandsivad ette lonkavat karskuseseltsi lõpetada ja tema asemele Võru hariduse seltsi haruseltsi asutada. Nende kõne oli kokkuvõttes järgmine:
„Meie karskuse selts on 16 aastat töötanud. Selle aja sees pole ta midagi (?) ära suutnud teha. Viimasel ajal hakkab seltsist osavõtmine kaduma. Praegu on seltsil umbes 30 liiget, kes kõik avalikud Bachuse teenijad (?!) on. Koosolekule ilmuvad ainult noored, kes sel põhjusel siia tulevad, et siin keskööni jalgu keerutada. Kui meie karsklased olla ei suuda, siis heidame eneselt variseeriliku karskuse ära, sest see häbistab karskust!“
Viimaks pandi asi hääletamise alla; võit jäi seltsi ümbermuutmise vastastele. Sellepääle ütlesivad esimehed endid seltsi eestseisusest välja. Hrad Leis ja Leppik tahavad nüüd Uue-Antslasse haridusseltsi asutada. „M. Kod“
Kodumaalt.
Urvastest. Pühap. 16. skp. peeti Urvaste karskuseseltsi „Koidu“ koosolek kohalises koolimajas ära. Päevakorral oli muuseas seltsi ümbermuutmise küsimus. Osavõtmine oli väike, seltsi liikmetest olivad ainult pooled ilmunud. Seltsi esimees hra Leis ja abi hra Leppik rääkisivad päikese sistemist ja tema sündimisest. Hra Leppik rääkis maitseainest ja tema tarvitamisest. Iseäranis rääkis ta alkoholi ja tubaka ajaloost ja nende tarvitamise tagajärgedest.
Naljakaid vaielusi sünnitas küsimus: kas on tantsimine kasulik. Viimaks jõuti otsusele, et tantsimine siis kasulik on, kui parajal mõõdul ja puhtas õhus tantsitakse.
Pikka vaielust sünnitas seltsi ümbermuutmise küsimus. Esimehed pandsivad ette lonkavat karskuseseltsi lõpetada ja tema asemele Võru hariduse seltsi haruseltsi asutada. Nende kõne oli kokkuvõttes järgmine:
„Meie karskuse selts on 16 aastat töötanud. Selle aja sees pole ta midagi (?) ära suutnud teha. Viimasel ajal hakkab seltsist osavõtmine kaduma. Praegu on seltsil umbes 30 liiget, kes kõik avalikud Bachuse teenijad (?!) on. Koosolekule ilmuvad ainult noored, kes sel põhjusel siia tulevad, et siin keskööni jalgu keerutada. Kui meie karsklased olla ei suuda, siis heidame eneselt variseeriliku karskuse ära, sest see häbistab karskust!“
Viimaks pandi asi hääletamise alla; võit jäi seltsi ümbermuutmise vastastele. Sellepääle ütlesivad esimehed endid seltsi eestseisusest välja. Hrad Leis ja Leppik tahavad nüüd Uue-Antslasse haridusseltsi asutada. „M. Kod“
Subscribe to:
Posts (Atom)
