Sakala 19. märts 1898
Eestimaalt
-e- Urvastus on laste seas kurguhaigus liikumas, mis enesele ka juba ohvrisi on nõudnud.
Sakala 26. märts 1898
-e- Võrumaalt. Urvastust. 3. ja 4. skp. revideeris Võru jaoskonna rahva koolide inspektor hra Pavlinov siinseid koolisid ja valdas kõikide koolide kohta oma rahulolemist. Iseäranis teenis kohaline kihelkonna kool kõrge härra kiitust ära. Näitab, et siinsed kooliõpetajad omas ametis kõigiti hakkajad mehed on.
-e.- Neil päevil olnud A. kõrtsis noortemeeste vahel kole kakelus, kus juures ühel kaklejal silm pääst välja ja teisel kõrv maha löödud. Need on lõbupaigad!
Friday, September 26, 2008
Pidu pidu
Sakala 18. august 1898
-e- Võrumaalt Urvastust. Pühapäeval 26. juulil oli Uue-Antsmõisa ruumides kohalise Ev.-lutheruse kihelkonna kooliõpetaja hra A. Antoni toimetusel kohalise pasunakoori poolt laulu- ja mängu-kontsert ja näitemäng „Vana vanaga, noor noorega ehk igale pottile kohane kaas “. Kõik laulu ja mängu tükid läksivad hästi ja saivad enamalt jaolt rahva tungiva soovi pääle teist korda ette kantud. Niisama läks näitemäng igapidi hästi, iseäranis selle pääle vaadates, et pääle onu ja möldri perenaese osade etendajate kõigil teistel esimene kord näitelavale astuda oli. Iseäranis meeldis rahvale Anni osas ette tulev laul, mida neiu P. üliosavalt ette kandis. Pärast etendust pidas hra Anton lühikese sisurikka kõne kohaliku pasunakoori asutamisest ja tegevusest ja tänas kõnes kohalist mõisaomanikku landrath paron Stael von Holsteini, kes nimetatud koori asutamise juures nõuu ja jõuuga abiks olnud ja omalt poolt 100 rubla kinkinud ning nüüd jälle lahkesti luba andis oma mõisa ruumides koori hääks pidu ära pidada, ühtlasi pidu-ruumi ja näitelava sisseseadmiseks kõike materjali rohkesti andis. Ka tänas ta rahvast osavõtmise eest. Selle pääle lauldi Keisrilaulu. Osavõtmine oli ülielav. Sissetuli 111 rubla ja oleks veel rohkem tulnud, kui piletid mitte otsa lõppenud ei oleks, mispärast rahvas niisama sisse lasti. Lõpuks oli tants. Südamlik tänu selle lõbusa pidu eest. Ühtlasi avaldan ka soovi, et sarnane pidu siin nurgas mitte viimseks ei jääks!“
- e- Käesoleval nädalal kukkunud X. talu sulane kuuske laaside umbes kuue seitsme sülla kõrguselt maha ja vigastanud end nii raskesti, et mõne minuti pärast hinge heitnud.
-e- Võrumaalt Urvastust. Pühapäeval 26. juulil oli Uue-Antsmõisa ruumides kohalise Ev.-lutheruse kihelkonna kooliõpetaja hra A. Antoni toimetusel kohalise pasunakoori poolt laulu- ja mängu-kontsert ja näitemäng „Vana vanaga, noor noorega ehk igale pottile kohane kaas “. Kõik laulu ja mängu tükid läksivad hästi ja saivad enamalt jaolt rahva tungiva soovi pääle teist korda ette kantud. Niisama läks näitemäng igapidi hästi, iseäranis selle pääle vaadates, et pääle onu ja möldri perenaese osade etendajate kõigil teistel esimene kord näitelavale astuda oli. Iseäranis meeldis rahvale Anni osas ette tulev laul, mida neiu P. üliosavalt ette kandis. Pärast etendust pidas hra Anton lühikese sisurikka kõne kohaliku pasunakoori asutamisest ja tegevusest ja tänas kõnes kohalist mõisaomanikku landrath paron Stael von Holsteini, kes nimetatud koori asutamise juures nõuu ja jõuuga abiks olnud ja omalt poolt 100 rubla kinkinud ning nüüd jälle lahkesti luba andis oma mõisa ruumides koori hääks pidu ära pidada, ühtlasi pidu-ruumi ja näitelava sisseseadmiseks kõike materjali rohkesti andis. Ka tänas ta rahvast osavõtmise eest. Selle pääle lauldi Keisrilaulu. Osavõtmine oli ülielav. Sissetuli 111 rubla ja oleks veel rohkem tulnud, kui piletid mitte otsa lõppenud ei oleks, mispärast rahvas niisama sisse lasti. Lõpuks oli tants. Südamlik tänu selle lõbusa pidu eest. Ühtlasi avaldan ka soovi, et sarnane pidu siin nurgas mitte viimseks ei jääks!“
- e- Käesoleval nädalal kukkunud X. talu sulane kuuske laaside umbes kuue seitsme sülla kõrguselt maha ja vigastanud end nii raskesti, et mõne minuti pärast hinge heitnud.
rõuge haigus liikumas
Olevik 18. aprill 1888
Kodu. Kool. Kirik.
-Uuest-Anslast teatatakse meile et sääl ikka veel rõuge haigus liikumas olla. Hiljuti surnud selle haiguse kätte Restu valla koolmeister Maiste ära, kes sääl ju mitu aastat nooresoo õpetamiseks hoolega tööd on teinud, nii et ta koolivalitsuse poolt ikka kiitust olla saanud. Oma kaasinimeste vastu olnud ta lahke, hää südamega inimene.
-Inspektor Luig on hiljuti Urvaste kihelkonnas koolisid käinud katsumas. Mõne koolmeistri õpetusega ei olla ta mitte iga pidi rahul olnud.
Kodu. Kool. Kirik.
-Uuest-Anslast teatatakse meile et sääl ikka veel rõuge haigus liikumas olla. Hiljuti surnud selle haiguse kätte Restu valla koolmeister Maiste ära, kes sääl ju mitu aastat nooresoo õpetamiseks hoolega tööd on teinud, nii et ta koolivalitsuse poolt ikka kiitust olla saanud. Oma kaasinimeste vastu olnud ta lahke, hää südamega inimene.
-Inspektor Luig on hiljuti Urvaste kihelkonnas koolisid käinud katsumas. Mõne koolmeistri õpetusega ei olla ta mitte iga pidi rahul olnud.
Suur rahhavargus
Eesti Postimees 1. mai 1868
Lissa.
-Urvasto kihhelkonna suur rahhavargus on välja tulnud ja ennamist kätte sadud, kuid 850 rubl. pudunud. Rahha leitud kastiga Antsmõisa lähhedalt ma seest üllesse.
Lissa.
-Urvasto kihhelkonna suur rahhavargus on välja tulnud ja ennamist kätte sadud, kuid 850 rubl. pudunud. Rahha leitud kastiga Antsmõisa lähhedalt ma seest üllesse.
Ei see Samson kõigiga ka sõber
Olevik 8. september 1898
Sõnumed.
Valitsus. Kord. Kohus.
-g- Võrumaalt, Urvastest. Linnamäe ja Vaabina valdasi lahutab suuremalt jaolt Lõdova järv. Pitkuti järve kallast on Vaabina mõisa, tõine pool 7 Linnamäe peremehe omandus. Selle pääle vaatamata, et tõine pool järve Linnamäe talu maade alla ulatab, arvas Vaabina mõisa pärisherra von Samson, et kõik järv täitsa tema oma on ja Linnamäe peremehed ei tohtinud tema kohta mingid õigusi avaldada. Pea iga talve laskis Vaabina mõis läbi terve järve kalu püüda, kuna peremehed selle pääle mõteldagi pole tohtinud. Ka osanud keegi hopmani isand kalapüügi ajal mehi nii ime osavasti nende õiguste üle järve kohta pilgata, et mõned tõesti arvama hakanud, kui oleks jõed ja järved Looja poolt ainult mõisadelle omaks antud. Kahjuks arvanud aga mõni tõine talutaat tõisiti, ning asjale tuli pööre: mehed muretsesivad omale juba möödaläinud talve lõpul nooda ja hakkasivad mõisa käskjalgade keelust ja herra meelepahast hoolimata päris avalikult oma maa kohalt kalu püüdma. Mõisa herra von Samson kaebas mehed kohtusse ning 23. junil s.a mõistis kohaline rahukohtunik igale ühele 10 rubla trahvi. Meie talutaadid ei jäänud aga selle otsusega rahule ning asi oli 25. aug. Jurjevi-Võru rahukogu-kohtus otsustada. Rahukogus on mehed tõeks jõudnud teha, et nad oma maa kohast kalu on püüdnud, ning rahukohtukogu on rahukohtuniku otsuse ümber lükanud ning mehed nende peale tõstetud süüdistusest priiks mõistnud.
Sõnumed.
Valitsus. Kord. Kohus.
-g- Võrumaalt, Urvastest. Linnamäe ja Vaabina valdasi lahutab suuremalt jaolt Lõdova järv. Pitkuti järve kallast on Vaabina mõisa, tõine pool 7 Linnamäe peremehe omandus. Selle pääle vaatamata, et tõine pool järve Linnamäe talu maade alla ulatab, arvas Vaabina mõisa pärisherra von Samson, et kõik järv täitsa tema oma on ja Linnamäe peremehed ei tohtinud tema kohta mingid õigusi avaldada. Pea iga talve laskis Vaabina mõis läbi terve järve kalu püüda, kuna peremehed selle pääle mõteldagi pole tohtinud. Ka osanud keegi hopmani isand kalapüügi ajal mehi nii ime osavasti nende õiguste üle järve kohta pilgata, et mõned tõesti arvama hakanud, kui oleks jõed ja järved Looja poolt ainult mõisadelle omaks antud. Kahjuks arvanud aga mõni tõine talutaat tõisiti, ning asjale tuli pööre: mehed muretsesivad omale juba möödaläinud talve lõpul nooda ja hakkasivad mõisa käskjalgade keelust ja herra meelepahast hoolimata päris avalikult oma maa kohalt kalu püüdma. Mõisa herra von Samson kaebas mehed kohtusse ning 23. junil s.a mõistis kohaline rahukohtunik igale ühele 10 rubla trahvi. Meie talutaadid ei jäänud aga selle otsusega rahule ning asi oli 25. aug. Jurjevi-Võru rahukogu-kohtus otsustada. Rahukogus on mehed tõeks jõudnud teha, et nad oma maa kohast kalu on püüdnud, ning rahukohtukogu on rahukohtuniku otsuse ümber lükanud ning mehed nende peale tõstetud süüdistusest priiks mõistnud.
Seltsielu. Segasõnumed.
Olevik 10. veebruar 1898
Sangaste-Urvaste karskuseselts „Koit“ näitab aasta algul elumärki ning lootuse järgi võiks tast vististi mõndagi tulevikus oota. Kuulu järele saavat 21.2. kõneõhtupidu olema, kuhu vistist võeraid kõnepidajaid olla kutsutud.
Üks rahvasõber.
*
rs. Urvaste kihelkonnas, Liinamäe mõisas on ühel 13 aastasel tütarlapsel kolm last korraga sündinud – üks poeg ja kaks tütarlast. Nad olla kaunis terved ja prisked ehk kül väga pisikesed. – Reedi õhtu 23. 1. 98. oli üks vana viinavend 73 aasta vanuses S. kirikukõrtsi kõrval ära surnud. 30. 1. 98. kanti ta Urvaste kirikuaida. – Urvaste kihelkonnas on kaelahaigus pea igal pool laste seas oma surmavat lõikust pidamas, ehk rasedaste kurnamas.
Olevik 4. august 1898
x. Urvastest. Pühapäeval 26. Julil s.a. peeti siin Vastse Antsmõisa küünis kontsert ja peale kontserti näitemäng „Vana vanaga ja noor noorega.“ Osavõtmine oli õige rohke, sissetulek pääle 100 rubla, mis juba muretsetud mänguriistade tasumiseks oli määratud.
Sangaste-Urvaste karskuseselts „Koit“ näitab aasta algul elumärki ning lootuse järgi võiks tast vististi mõndagi tulevikus oota. Kuulu järele saavat 21.2. kõneõhtupidu olema, kuhu vistist võeraid kõnepidajaid olla kutsutud.
Üks rahvasõber.
*
rs. Urvaste kihelkonnas, Liinamäe mõisas on ühel 13 aastasel tütarlapsel kolm last korraga sündinud – üks poeg ja kaks tütarlast. Nad olla kaunis terved ja prisked ehk kül väga pisikesed. – Reedi õhtu 23. 1. 98. oli üks vana viinavend 73 aasta vanuses S. kirikukõrtsi kõrval ära surnud. 30. 1. 98. kanti ta Urvaste kirikuaida. – Urvaste kihelkonnas on kaelahaigus pea igal pool laste seas oma surmavat lõikust pidamas, ehk rasedaste kurnamas.
Olevik 4. august 1898
x. Urvastest. Pühapäeval 26. Julil s.a. peeti siin Vastse Antsmõisa küünis kontsert ja peale kontserti näitemäng „Vana vanaga ja noor noorega.“ Osavõtmine oli õige rohke, sissetulek pääle 100 rubla, mis juba muretsetud mänguriistade tasumiseks oli määratud.
Näidend Mälle talus
Virulane 4. jaanuar 1888
Eestimaalt.
Võrumaalt. Koigu vallas Mälle talus mängitud keskmisel jõulupühal Al. kooli heaks näitemängu ”Kroonu onu” ja ”Mulgi mõistus ja Tartlase tarkus”. Rahvast olnud kaunis rohkeste koos ja sissetulnud 36 rbl., millest vaevalt 6 rbl. kooli heaks järele jäänud.
Eestimaalt.
Võrumaalt. Koigu vallas Mälle talus mängitud keskmisel jõulupühal Al. kooli heaks näitemängu ”Kroonu onu” ja ”Mulgi mõistus ja Tartlase tarkus”. Rahvast olnud kaunis rohkeste koos ja sissetulnud 36 rbl., millest vaevalt 6 rbl. kooli heaks järele jäänud.
Õppimine võis vähendada sõjaväeteenistuse pikkust
Eesti Postimees 19. juuli 1878
Omalt maalt.
Tartust. Kihelkonna-kooli õppijad. Kuuleme hää meelega, mis meile selle poolest teada antakse, et kooliõpetus siin ja sääl auusaste ja kasulikult edasi läheb. 1. Juulikuu pääval olivad Võnnu kihelkonnast 6 kihelkonna-kooli kasvandiku Tartu kreiskoolis endid läbi katsuda laskmas, kas oma õppimise läbi nende õiguste osaliseks viksivad saada, mis väeteenistuse sääduses § 56 ponkt 4 on kinnitatud. Kõik 6 saivad eksmai kommisioni poolest seda tunnistust, et 1 väga hästi, 1 väga rahul olevalt ja 4 nõnda olevat õppinud, et kommision sellega ka rahul võis olla. Muidugi on nemad nimetatud sääduste osaliseks saanud. Soovime hääd õnne.
Nõndasama kirjutatakse meile ka Urvaste kihelkonnast:
„Meite 11 kihelkonna-kooli kasvandiku tegivad 10. Juunil s.a. Võru linna kreiskooli inspektori silma all vene keele eksami ja kõik 11 tulivad laitmata läbi. Selle pääle sai iga ühele tunnistuse täht kätte antud, et temal, kui nekruti võtmise ajal liisk tema pääle peaks langema ja teda väeteenistusse välja kutsutama, mitte tarvis ei ole 6, vaid aga 4 aastat teenida.
Oleme juba ennegi ütelnud, andku Jumal iga ühele hääd meelt ja mõistust: uus väeteenistuse seadus on meite koolidele suureks abiks ja pahanduseta tagasundijaks saanud, nii hästi vanematele kui lastele.
Omalt maalt.
Tartust. Kihelkonna-kooli õppijad. Kuuleme hää meelega, mis meile selle poolest teada antakse, et kooliõpetus siin ja sääl auusaste ja kasulikult edasi läheb. 1. Juulikuu pääval olivad Võnnu kihelkonnast 6 kihelkonna-kooli kasvandiku Tartu kreiskoolis endid läbi katsuda laskmas, kas oma õppimise läbi nende õiguste osaliseks viksivad saada, mis väeteenistuse sääduses § 56 ponkt 4 on kinnitatud. Kõik 6 saivad eksmai kommisioni poolest seda tunnistust, et 1 väga hästi, 1 väga rahul olevalt ja 4 nõnda olevat õppinud, et kommision sellega ka rahul võis olla. Muidugi on nemad nimetatud sääduste osaliseks saanud. Soovime hääd õnne.
Nõndasama kirjutatakse meile ka Urvaste kihelkonnast:
„Meite 11 kihelkonna-kooli kasvandiku tegivad 10. Juunil s.a. Võru linna kreiskooli inspektori silma all vene keele eksami ja kõik 11 tulivad laitmata läbi. Selle pääle sai iga ühele tunnistuse täht kätte antud, et temal, kui nekruti võtmise ajal liisk tema pääle peaks langema ja teda väeteenistusse välja kutsutama, mitte tarvis ei ole 6, vaid aga 4 aastat teenida.
Oleme juba ennegi ütelnud, andku Jumal iga ühele hääd meelt ja mõistust: uus väeteenistuse seadus on meite koolidele suureks abiks ja pahanduseta tagasundijaks saanud, nii hästi vanematele kui lastele.
Thursday, September 25, 2008
Urvastes tuleb vaimulik laulupäev.
Päevaleht 30. juuni 1938
Pühapäeval, 10. juulil korraldatakse Urvastes Võrumaa praostk. vaimulik laulupäev. Päeval, mis toimub Uhtjärve kaldal, esineb umbes 30 laulu- ja pasunakoori, kokku 700 tegelasega. Kirikus jutlustab sel puhul prof. J. Kõpp ning peokõne peab praost J. Lattik Viljandist.
Pühapäeval, 10. juulil korraldatakse Urvastes Võrumaa praostk. vaimulik laulupäev. Päeval, mis toimub Uhtjärve kaldal, esineb umbes 30 laulu- ja pasunakoori, kokku 700 tegelasega. Kirikus jutlustab sel puhul prof. J. Kõpp ning peokõne peab praost J. Lattik Viljandist.
Tuletõrje selts Urvastesse.
Postimees 7. jaanuar 1928
Et Urvastes tuletõrje selts puudub, siis võeti kohalikkude elanikkude poolt üles selle organiseerimise mõte. Käesoleval pühapäeval /8.I/ on seltsi asutamiskoosolek. Vastavate tulekustutamise abinõude muretsemiseks on kohalikud talupidajad raha kokku pannud. Ka Urvaste valla vastastikku tulekahju abiandmise seltsilt on loota toetust.
Et Urvastes tuletõrje selts puudub, siis võeti kohalikkude elanikkude poolt üles selle organiseerimise mõte. Käesoleval pühapäeval /8.I/ on seltsi asutamiskoosolek. Vastavate tulekustutamise abinõude muretsemiseks on kohalikud talupidajad raha kokku pannud. Ka Urvaste valla vastastikku tulekahju abiandmise seltsilt on loota toetust.
Tuletõrje selts Urvastesse.
Postimees 7. jaanuar 1928
Et Urvastes tuletõrje selts puudub, siis võeti kohalikkude elanikkude poolt üles selle organiseerimise mõte. Käesoleval pühapäeval /8.I/ on seltsi asutamiskoosolek. Vastavate tulekustutamise abinõude muretsemiseks on kohalikud talupidajad raha kokku pannud. Ka Urvaste valla vastastikku tulekahju abiandmise seltsilt on loota toetust.
Et Urvastes tuletõrje selts puudub, siis võeti kohalikkude elanikkude poolt üles selle organiseerimise mõte. Käesoleval pühapäeval /8.I/ on seltsi asutamiskoosolek. Vastavate tulekustutamise abinõude muretsemiseks on kohalikud talupidajad raha kokku pannud. Ka Urvaste valla vastastikku tulekahju abiandmise seltsilt on loota toetust.
Monday, September 22, 2008
Ikka see Kirikumäe saaga
Võru Teataja 22. september 1928
Tee parandati halvemaks
Urvaste teel ei saa üldse enam läbi.
Mõnes tasjast võib küll mitmet viisi aru saada, kuid Võru maavalitsuse poolt Vana- ja Uue-Antsla piiril ettevõetud teeparandamisest ei saa üldse aru. Tähendatud kohal Paju silla juurest Urvaste poole üles minnes oli tee juba varem halvemaks muutunud, osalt teekravide maaga täitumisest, osalt ka põhjavee maapinnale tungimsie pärast. Talumehed on niisuguseid teid ikka sellega parandanud, et kraave sügavamaks kaevasid, teele kruusa vedasid, tarvilikul korral ka hagudega täitsid ning uuesti kruusa vedasid. Nüüd on aga lahtist maad, savi ja liiva sellele teele nii paks kord veetud ,et mitte ainult põllutööministri auto sinna likku ei jäänud, vaid muda jalakäijail üle saapasääre ulatub ja Urvaste mehed juba teist teed Antslasse tulekuks otsivad. Isegi kõige kuivematel aastatel ei ole niisugust parandusviisi juletud ette võtta, ammugi ei oleks seda tohtinud teha nii sajurikkal aastal kui tänavu. See katse ei ole igatahes ainukeseks jäänud Vana-Antsla mõisas Karula kiriku poole mineval teel, Valtina veski ligi on just samasugune lugu. 20-30 sülda madalat teed on läbipääsmatuks muudetud just samasugusel viisil.Kui edaspidi ka nõndasama teid mõeldakse parandada, siis võivad nad küll täitsa läbipääsmatuks kujuneda.
Loe ka siit ja siit
Tee parandati halvemaks
Urvaste teel ei saa üldse enam läbi.
Mõnes tasjast võib küll mitmet viisi aru saada, kuid Võru maavalitsuse poolt Vana- ja Uue-Antsla piiril ettevõetud teeparandamisest ei saa üldse aru. Tähendatud kohal Paju silla juurest Urvaste poole üles minnes oli tee juba varem halvemaks muutunud, osalt teekravide maaga täitumisest, osalt ka põhjavee maapinnale tungimsie pärast. Talumehed on niisuguseid teid ikka sellega parandanud, et kraave sügavamaks kaevasid, teele kruusa vedasid, tarvilikul korral ka hagudega täitsid ning uuesti kruusa vedasid. Nüüd on aga lahtist maad, savi ja liiva sellele teele nii paks kord veetud ,et mitte ainult põllutööministri auto sinna likku ei jäänud, vaid muda jalakäijail üle saapasääre ulatub ja Urvaste mehed juba teist teed Antslasse tulekuks otsivad. Isegi kõige kuivematel aastatel ei ole niisugust parandusviisi juletud ette võtta, ammugi ei oleks seda tohtinud teha nii sajurikkal aastal kui tänavu. See katse ei ole igatahes ainukeseks jäänud Vana-Antsla mõisas Karula kiriku poole mineval teel, Valtina veski ligi on just samasugune lugu. 20-30 sülda madalat teed on läbipääsmatuks muudetud just samasugusel viisil.Kui edaspidi ka nõndasama teid mõeldakse parandada, siis võivad nad küll täitsa läbipääsmatuks kujuneda.
Loe ka siit ja siit
Hm, tegelikult küll aastasse 1843
Elu 22. september 1928
Mälestusi Urvastest 85 aasta eest
Kaheksakümne viie aasta eest oli Urvaste mõisas väga valju ja kuri opman F.T. Ütlemata valju oli tollel ajal opmanite piits. Mõisapõllule tulles oli juba orjal teada, kas opman kuri või hää oli, - kui ta naeris, siis oli teada, et mõnel jälle särk “küljeluude vahele” löödi.Kahe ehk kolme hoobiga lõi ta oma raudse piitsaga naha inimesel “küljeluude vahele”.
Kellel nüüd sarnase juhtumisega tegemist oli, see pidi kirikuõpetaja juurde minema, see kiskus hamme “naha seest välja” ja kirjutas siis mõisahärrale, et ta sulane mitte nii kuri ei oleks. Igal aastal kutsus õpetaja rahvast kaks korda külakõrtside juurde kokku ja küsis inimeste käest, kes Riias käinud õigeusku kirjutamas. Nende õigeusku minejate kõige suurem ülesandja oli K.F., kes selle “au” pärast hiljem mõisa kubjaks pandi.
Kaks, keda K.F üles andis, olid M.L ja J.L. Nad hoidsid ennast kaks aastat talu lautades ja saunades peidus, et pääseda hirmsa peksmise ja päädetõrvamise eest. Kui esimene õigeusu kirik Sangastesse ehitati ja õigeusu preester kohale jõudis, võisid ka need kaks isikut päevavalgele tulla. Kui juba preester kohal oli, siis ei tohtinud enam õigeusku üleminejatele pääsid tõrvata, ega kaks korda aastas külakõrtside juurde rahvast kokku kutsuda, et järele pärida, kes Riias käis õigeusku kirjutamas. 25. III 1841. aastal peeti esimene jutlus Sangaste uues õigeusu kirikus. Umbes üks neljandik kilomeetrit sellest kirikust, praeguse Tsäni talu maa pääl, tehti siis parasjagu silda. Vana kubjas F.T tuli seda silda vaatama ja läks kiriku juurde. Sääl nägi ta vana eidekest Maret Roogu. T. küsis ta käest: “Mis sina siia otsima tulid?”. Maret aga vastas: “Mina tulin ka ikka hingeõndsust saama.”. Selle pääle ütles T.: “Ah soo, küll ma sulle hingeõndsust annan. Selle pääle võttis malga ja käskis Maretile nahatäie anda.
Endise aja Urvaste K. talu peremees Jaan saatis septembri kuul kaks teolist Urvaste mõisa paljaste jalgadega. Vana pikk opman tahtis neid saata kanepit kakkuma. Aga kuidas saadad, kui meestel paljad jalad. Neid, kes teolisi paljaste jalgadega mõisa saatsid, oli kolm tükki, nimelt: M., K. ja P. taluperemehed. Selle pääle saatis vana pikk opman kolme talu sulased kodu ja käskis peremehed mõisa tulla. P. ja M. talu peremehed läksid, aga K. peremees sai haisu ninna ja ei läinud. P. ja M. talu peremehed said kumbki 30 vitsahoopi. Kaks aastat ei läinud K. talu peremees mõisa. Kahe aasta pärast, kui läks mõisa, võttis Sangaste maa pääl asuva kiriku preestri ühes. Mõisa saades taheti kohe Jaanile nahatäis anda, aga preestri rääkimise pääle “anti andeks”.
Paar aastat pärast seda juhtumist põles vana Urvaste mõisa rehi maha. Selles oli süüdi üks noor tütarlaps, kes oma venda läks ülesäratama ja tule põhu sisse ajas. Sel juhtumisel oli opman haige, aga Urvaste valla U. talu maa pääl oli tark ettekuulutaja, kes piksest lööduna kolm päeva varjusurmas oli olnud ja jälle üles tõusnud. Selle käest läks opman järele kuulama, et kas saab ta veel terveks, et sisi rehepõletajale kätte maksta. Tõllaga minnes selle läve ette nägi vanake opmani ja ütles: “Mine ära, sinul on juba kaks tünni verd täis, kolomandat kogud, aga see sinul täis ei saa.”
Kodu minnes ütles opman: “Küll mina, kui terveks saan näitan sellele ettekuulutajale kui ka rehepõletajale.“ Kui opman aga kodu sai, suri ta varsti ära ja praegu leiame tema haua Urvaste surnuaial.
On enam kui kaheksakümmend aastat sellest, millal siin räägitvad juhtumised on sündinud. Aastast 1835.-1840. ei saanud ühtegi majandustarbet meie linnadest n. Valgast, Tartust ja Võrust. Aga kõik, mida sooviti osta ja müüa, see osteti ja müüdi Riia linnast.
Tähtsaim vahetuskaup, mida siis inimesed Riia linna vedasid, olid linad ja selle vastu toodi soola. Seda toodi harilikult kahekümne puudane koorem.
Teine asi, mida toodi, see oli raud, n.n.”Vene kang”, sellel oli otsa pääl ümmargune, vahel ka pikergune tempel. Riia linna läks Urvastest 4-6 päerva minna. Linna jõudes mindi kohe n. n. “sõbra tarre”.
Linu oli meestel ühes umbes 4-15 puuda.
Nüüd räägime natuke regedest ja ratastest, milledega Riias käidi. Need tallati ära, ja mis see tallamine tähendas? Regedel raudasid tol ajal ei olnud. Rauad tulid umbes 1861. aastal. Jalased olid puust tehtud ja muidugi mõista kulusid ruttu ära. Kui esimesed jalased ära kulusid, siis löödi teised alla. Enne Riiga minekut tallati alati reed ära, muidu kuluvad läbi pika reisiga. Teised jalased panti esimestele puupulkadega alla. Mulgud lasti läbi mõlemate jalaste n. n. regioherdiga. Vankrid tehti pea samuti nagu reedki. Vankri rattapöied tehti puust, 5-8 tolli läbimõõdus. Ratta teljed tehti puust. Et nad aga nii ruttu ära ei kuluks – siis, kellel oli vana pada, see peksis selle katki ja peksis teljele sisse, et nii pea ära ei kuluks. Aga rattasse, kust kohalt see kuluma hakkas, löödi vanad hobusenaelad sisse.
“Sõbra tares” olid nad kuni seitse päeva. Sääl oli neil prii toit, sääl oli neil ka oma toapoiss, kes nendele toitu valmistas. Sellelt kuuldi ka esimest korda “keisri usust” ja sääl sai ka “keisri usku” kirjutada, kes soovis. Aga ühel nendest, Jaak Herneveskil, kes ka enese ära laskis kirjutada, oli halb abikaas, kes õigeusku kirjutamise loo ära rääkis, nii et mõisahärra sellest teada sai. Nii laskis mõisahärra mehel pool pääd ära pügada ja pügamata poole laskis pintsliga ära tõrvata.
Kui popsid ka seda kuulda said, et Riias “keisri usku” saab kirjutada, kogusid nad kolme kuni nelja kaupa kokku ja hakkasid Riia linna poole minema.
Tõllistesse saades nägi neid jaama komissat Bronk, kes mõisnikkudega ühes nõus oli. See hakkas neid meelitama ja ütles, et see asjata, kui Riiga ristimist otsima minnakse. – Siin samas ristitakse samuti ja näitas jõe poole. Sinna üle jõe olid lauad pandud. Ta käskis meestel üle kinnikasvava mädajõe vaatama minna, kuidas ristitakse.
Mehed läksid ja kukkusid kaelani mudasse. Seekord oli Riiga minek nurja läinud ja mehed pidid poriselt tagasi kodu poole pöörama.
Need esimesed popsid olid Urvastest Jakob Võhi (Veevo), Aadam Plotnik ja Peeter Müürsepp.
Mälestusi Urvastest 85 aasta eest
Kaheksakümne viie aasta eest oli Urvaste mõisas väga valju ja kuri opman F.T. Ütlemata valju oli tollel ajal opmanite piits. Mõisapõllule tulles oli juba orjal teada, kas opman kuri või hää oli, - kui ta naeris, siis oli teada, et mõnel jälle särk “küljeluude vahele” löödi.Kahe ehk kolme hoobiga lõi ta oma raudse piitsaga naha inimesel “küljeluude vahele”.
Kellel nüüd sarnase juhtumisega tegemist oli, see pidi kirikuõpetaja juurde minema, see kiskus hamme “naha seest välja” ja kirjutas siis mõisahärrale, et ta sulane mitte nii kuri ei oleks. Igal aastal kutsus õpetaja rahvast kaks korda külakõrtside juurde kokku ja küsis inimeste käest, kes Riias käinud õigeusku kirjutamas. Nende õigeusku minejate kõige suurem ülesandja oli K.F., kes selle “au” pärast hiljem mõisa kubjaks pandi.
Kaks, keda K.F üles andis, olid M.L ja J.L. Nad hoidsid ennast kaks aastat talu lautades ja saunades peidus, et pääseda hirmsa peksmise ja päädetõrvamise eest. Kui esimene õigeusu kirik Sangastesse ehitati ja õigeusu preester kohale jõudis, võisid ka need kaks isikut päevavalgele tulla. Kui juba preester kohal oli, siis ei tohtinud enam õigeusku üleminejatele pääsid tõrvata, ega kaks korda aastas külakõrtside juurde rahvast kokku kutsuda, et järele pärida, kes Riias käis õigeusku kirjutamas. 25. III 1841. aastal peeti esimene jutlus Sangaste uues õigeusu kirikus. Umbes üks neljandik kilomeetrit sellest kirikust, praeguse Tsäni talu maa pääl, tehti siis parasjagu silda. Vana kubjas F.T tuli seda silda vaatama ja läks kiriku juurde. Sääl nägi ta vana eidekest Maret Roogu. T. küsis ta käest: “Mis sina siia otsima tulid?”. Maret aga vastas: “Mina tulin ka ikka hingeõndsust saama.”. Selle pääle ütles T.: “Ah soo, küll ma sulle hingeõndsust annan. Selle pääle võttis malga ja käskis Maretile nahatäie anda.
Endise aja Urvaste K. talu peremees Jaan saatis septembri kuul kaks teolist Urvaste mõisa paljaste jalgadega. Vana pikk opman tahtis neid saata kanepit kakkuma. Aga kuidas saadad, kui meestel paljad jalad. Neid, kes teolisi paljaste jalgadega mõisa saatsid, oli kolm tükki, nimelt: M., K. ja P. taluperemehed. Selle pääle saatis vana pikk opman kolme talu sulased kodu ja käskis peremehed mõisa tulla. P. ja M. talu peremehed läksid, aga K. peremees sai haisu ninna ja ei läinud. P. ja M. talu peremehed said kumbki 30 vitsahoopi. Kaks aastat ei läinud K. talu peremees mõisa. Kahe aasta pärast, kui läks mõisa, võttis Sangaste maa pääl asuva kiriku preestri ühes. Mõisa saades taheti kohe Jaanile nahatäis anda, aga preestri rääkimise pääle “anti andeks”.
Paar aastat pärast seda juhtumist põles vana Urvaste mõisa rehi maha. Selles oli süüdi üks noor tütarlaps, kes oma venda läks ülesäratama ja tule põhu sisse ajas. Sel juhtumisel oli opman haige, aga Urvaste valla U. talu maa pääl oli tark ettekuulutaja, kes piksest lööduna kolm päeva varjusurmas oli olnud ja jälle üles tõusnud. Selle käest läks opman järele kuulama, et kas saab ta veel terveks, et sisi rehepõletajale kätte maksta. Tõllaga minnes selle läve ette nägi vanake opmani ja ütles: “Mine ära, sinul on juba kaks tünni verd täis, kolomandat kogud, aga see sinul täis ei saa.”
Kodu minnes ütles opman: “Küll mina, kui terveks saan näitan sellele ettekuulutajale kui ka rehepõletajale.“ Kui opman aga kodu sai, suri ta varsti ära ja praegu leiame tema haua Urvaste surnuaial.
On enam kui kaheksakümmend aastat sellest, millal siin räägitvad juhtumised on sündinud. Aastast 1835.-1840. ei saanud ühtegi majandustarbet meie linnadest n. Valgast, Tartust ja Võrust. Aga kõik, mida sooviti osta ja müüa, see osteti ja müüdi Riia linnast.
Tähtsaim vahetuskaup, mida siis inimesed Riia linna vedasid, olid linad ja selle vastu toodi soola. Seda toodi harilikult kahekümne puudane koorem.
Teine asi, mida toodi, see oli raud, n.n.”Vene kang”, sellel oli otsa pääl ümmargune, vahel ka pikergune tempel. Riia linna läks Urvastest 4-6 päerva minna. Linna jõudes mindi kohe n. n. “sõbra tarre”.
Linu oli meestel ühes umbes 4-15 puuda.
Nüüd räägime natuke regedest ja ratastest, milledega Riias käidi. Need tallati ära, ja mis see tallamine tähendas? Regedel raudasid tol ajal ei olnud. Rauad tulid umbes 1861. aastal. Jalased olid puust tehtud ja muidugi mõista kulusid ruttu ära. Kui esimesed jalased ära kulusid, siis löödi teised alla. Enne Riiga minekut tallati alati reed ära, muidu kuluvad läbi pika reisiga. Teised jalased panti esimestele puupulkadega alla. Mulgud lasti läbi mõlemate jalaste n. n. regioherdiga. Vankrid tehti pea samuti nagu reedki. Vankri rattapöied tehti puust, 5-8 tolli läbimõõdus. Ratta teljed tehti puust. Et nad aga nii ruttu ära ei kuluks – siis, kellel oli vana pada, see peksis selle katki ja peksis teljele sisse, et nii pea ära ei kuluks. Aga rattasse, kust kohalt see kuluma hakkas, löödi vanad hobusenaelad sisse.
“Sõbra tares” olid nad kuni seitse päeva. Sääl oli neil prii toit, sääl oli neil ka oma toapoiss, kes nendele toitu valmistas. Sellelt kuuldi ka esimest korda “keisri usust” ja sääl sai ka “keisri usku” kirjutada, kes soovis. Aga ühel nendest, Jaak Herneveskil, kes ka enese ära laskis kirjutada, oli halb abikaas, kes õigeusku kirjutamise loo ära rääkis, nii et mõisahärra sellest teada sai. Nii laskis mõisahärra mehel pool pääd ära pügada ja pügamata poole laskis pintsliga ära tõrvata.
Kui popsid ka seda kuulda said, et Riias “keisri usku” saab kirjutada, kogusid nad kolme kuni nelja kaupa kokku ja hakkasid Riia linna poole minema.
Tõllistesse saades nägi neid jaama komissat Bronk, kes mõisnikkudega ühes nõus oli. See hakkas neid meelitama ja ütles, et see asjata, kui Riiga ristimist otsima minnakse. – Siin samas ristitakse samuti ja näitas jõe poole. Sinna üle jõe olid lauad pandud. Ta käskis meestel üle kinnikasvava mädajõe vaatama minna, kuidas ristitakse.
Mehed läksid ja kukkusid kaelani mudasse. Seekord oli Riiga minek nurja läinud ja mehed pidid poriselt tagasi kodu poole pöörama.
Need esimesed popsid olid Urvastest Jakob Võhi (Veevo), Aadam Plotnik ja Peeter Müürsepp.
Friday, September 19, 2008
Huvitav legend
Võru Teataja 20. september 1928
Võrumaa vanaaja vägilasi
VIII Vaabina varas Trull-Jaan.
Mõnikümmend aastat tagasi olnud Vaabinas kuulus mõisnikkude ja rikaste röövel Trull-Jaan. See viidud ära Siberisse. Tegu olnud aga käte raudupanekiga. Väike käe kääne ja rauad olnud puru. Ütelnud: “Pistke tasku!”
See Trull-Jaan leppinud kord talvel järvel venelastega, et joob pangitäie jääaugust võetud vett ja sööb loomuse kalu pääle. Joonudki vee ühe sõõmuga ära. Kuid kui venelased ühe loomusega 20 vakka kalu saanud, ei tahtnud nad neid Jaanile anda. Jaan korjanud venelased siis kähmalusse ja toppinud jääauku.
See Trull-Jaan joonud alati kõrtsis õlle klaasiga 90° piiritust, ei ole aga nägugi krimpsutanud. Vahel pannud turja hobuse kõhu alla ja tõstnud selle kerge vaevaga üles.
Võrumaa vanaaja vägilasi
VIII Vaabina varas Trull-Jaan.
Mõnikümmend aastat tagasi olnud Vaabinas kuulus mõisnikkude ja rikaste röövel Trull-Jaan. See viidud ära Siberisse. Tegu olnud aga käte raudupanekiga. Väike käe kääne ja rauad olnud puru. Ütelnud: “Pistke tasku!”
See Trull-Jaan leppinud kord talvel järvel venelastega, et joob pangitäie jääaugust võetud vett ja sööb loomuse kalu pääle. Joonudki vee ühe sõõmuga ära. Kuid kui venelased ühe loomusega 20 vakka kalu saanud, ei tahtnud nad neid Jaanile anda. Jaan korjanud venelased siis kähmalusse ja toppinud jääauku.
See Trull-Jaan joonud alati kõrtsis õlle klaasiga 90° piiritust, ei ole aga nägugi krimpsutanud. Vahel pannud turja hobuse kõhu alla ja tõstnud selle kerge vaevaga üles.
Seegi teema ka tänapäeval aktuaalne
Võru Teataja 20. september 1928
Urvaste mehed tülitsevad
Väikse valla kohta kolm rahvamaja
Urvaste mehed on tülli kukkunud rahvamajade võrgu pärast. Teatavasti on see võrk praegu üle riigi kindlaks määramisel. Vastava Võrumaa koolivalitsuse ettepaneku põhjal kutsuti ka Urvastes kokku seltside esitajate koosolek, et sellesse küsimusse selgust tuua.
Koosolek viis esitajad kahte leeri. Üle valla oli kokku tulnud 12 mitmesuguseharidusliku ja majandusliku seltsi esitajat. Puudus veel neli, sest Urvastes on üldse 16 mitmesugust organisatsiooni.
Esimesena võttis sõna Koigu-Urvaste masinatarvitajate ühingu esitaja K. Rüga, kes soovitas rahvamajade küsimuse sel teel lahendada, et kui praegu liit “Siiriusel” ehitamisel olev maja rahvamajaks ostetaks, kuna ta päälegi keset valda asub ja juurdepääs sinna igaltpoolt kergem. Liit “Siiriuse” esitaja Keller arvas omaltki poolt, et selle ettepaneku elluviimiseks seltsi poolt suuremaid takistusi ei võiks tulla, loomulikult siis, kui majanduslik külg rahuldavalt lahendatakse.
Siis aga hakkab kõnelema Urvaste asunduse masinatarvitajate ühisuse esitaja J. Hussar ja viib koosolijate arvamise hoopis teisele suunale. Urvaste olevat küllalt suur vald, 1500 hinge, ja ei saavat kuidagi ühe rahvamajaga läbi. Neid pidavat olema vähemalt kolm – üks keskel ja teine kummalgi ääres.
Vaielused selle küsimuse kohta kipuvad pikale minema ja koosoleku juhataja paneb küsimuse lõpuks hääletusele. Selgubki üllatav asjaolu: paarihäälelise enamusega otsustati Urvaste valla jaoks kolm rahvamaja tarvilikuks tunnistada. Nii siis iga 500 elaniku jaoks rahvamaja. Tahab olla natuke palju.
Urvaste mehed tülitsevad
Väikse valla kohta kolm rahvamaja
Urvaste mehed on tülli kukkunud rahvamajade võrgu pärast. Teatavasti on see võrk praegu üle riigi kindlaks määramisel. Vastava Võrumaa koolivalitsuse ettepaneku põhjal kutsuti ka Urvastes kokku seltside esitajate koosolek, et sellesse küsimusse selgust tuua.
Koosolek viis esitajad kahte leeri. Üle valla oli kokku tulnud 12 mitmesuguseharidusliku ja majandusliku seltsi esitajat. Puudus veel neli, sest Urvastes on üldse 16 mitmesugust organisatsiooni.
Esimesena võttis sõna Koigu-Urvaste masinatarvitajate ühingu esitaja K. Rüga, kes soovitas rahvamajade küsimuse sel teel lahendada, et kui praegu liit “Siiriusel” ehitamisel olev maja rahvamajaks ostetaks, kuna ta päälegi keset valda asub ja juurdepääs sinna igaltpoolt kergem. Liit “Siiriuse” esitaja Keller arvas omaltki poolt, et selle ettepaneku elluviimiseks seltsi poolt suuremaid takistusi ei võiks tulla, loomulikult siis, kui majanduslik külg rahuldavalt lahendatakse.
Siis aga hakkab kõnelema Urvaste asunduse masinatarvitajate ühisuse esitaja J. Hussar ja viib koosolijate arvamise hoopis teisele suunale. Urvaste olevat küllalt suur vald, 1500 hinge, ja ei saavat kuidagi ühe rahvamajaga läbi. Neid pidavat olema vähemalt kolm – üks keskel ja teine kummalgi ääres.
Vaielused selle küsimuse kohta kipuvad pikale minema ja koosoleku juhataja paneb küsimuse lõpuks hääletusele. Selgubki üllatav asjaolu: paarihäälelise enamusega otsustati Urvaste valla jaoks kolm rahvamaja tarvilikuks tunnistada. Nii siis iga 500 elaniku jaoks rahvamaja. Tahab olla natuke palju.
Thursday, September 18, 2008
Mnjah
Võru Teataja 18. september 1928
Tulekahju Urvastes
Möödunud laupäeva lõuna ajal tekkis tulekahju Urvaste asunduses. Põlema süttisid Karl Raagi küün ja laut. Hooned põlesid maani maha ühes seesoleva kraamiga. Omanik ise ei olnud tulekahju ajal kodus. Järgmisel hommikul kojutulles leidis ta eest ainult mahapõlenud hooned. Ta ise hindab oma kahju 1775 krooni pääle. Hooned olid kinnitatud kinnitusselts “Eka’s” 1100 krooni eest. Omanik ise arvab tule tekkinud olevat süütamisest.
Tulekahju Urvastes
Möödunud laupäeva lõuna ajal tekkis tulekahju Urvaste asunduses. Põlema süttisid Karl Raagi küün ja laut. Hooned põlesid maani maha ühes seesoleva kraamiga. Omanik ise ei olnud tulekahju ajal kodus. Järgmisel hommikul kojutulles leidis ta eest ainult mahapõlenud hooned. Ta ise hindab oma kahju 1775 krooni pääle. Hooned olid kinnitatud kinnitusselts “Eka’s” 1100 krooni eest. Omanik ise arvab tule tekkinud olevat süütamisest.
Thursday, September 11, 2008
lihtsalt kuulutus
Töörahva Elu 14. september 1968
Võru rajooni Kuldre kolhoos vajab tööle LÜPSJAID-KARJATALITAJAID. Soodsad teenimis- ja loomapidamisvõimalused. Korter olemas. Lähemaid teateid saab kolhoosi kontorist igal tööpäeval või telefoni teel Kuldre 49
Võru rajooni Kuldre kolhoos vajab tööle LÜPSJAID-KARJATALITAJAID. Soodsad teenimis- ja loomapidamisvõimalused. Korter olemas. Lähemaid teateid saab kolhoosi kontorist igal tööpäeval või telefoni teel Kuldre 49
Friday, September 5, 2008
Oi kui ilus kolhoosi elu!
Kolhoosi Elu 6. september 1958
Rajooni põllumajandusnäituse eel
“Edasi” kolhoosis
Igal rajooni põllumajandusnäitusel on “Edasi” kolhoosi põllumeeste ja loomakasvatajate eksponaadid paelunud näitusekülastajate tähelepanu. Selle kolhoosi saavutustest ja kogemsutest võib ju nii palju õppida! Alati lahkuvad “Edasi” mehed näituselt mitmete auhindadega.
Heina-seemne alaseid eksponaate ja karja on demonstreeritud ka vabariiklikuil põllumajandusnäitustel.
Tänavusele rajooni põllumajandusnäitusele toodavaist väljapanekuist kuulub esimene koht heinaseemnele. Seemnesaagid kujunesid kõigiti headeks. Nii tuli hariliku aruheina keskmiseks hektarisaagiks 1050 kr, kusjuures ühelt hektarilt saadi koguni 1467 kg. Kerahein andis hektarilt 720 kg, raihein 850 kg, soonurmikas 699 kg ja aasnurmikas 270 kg. Ka timutisaak – 830 kg – väärib kiitust.
Kolhoosi põldudel on kasvanud ilus teravili. Talinisu “Orasheina hübriid nr. 1” andis 6 ha-lt keskmiseks hektarisaagiks 26 ts. Rukki- ja odrasaagiga jäävad kolhoosi rahva ssamuti rahule.
Taimekasvatusest toob majand veel näitusele kartuleid, söödakapsast, kaalikaid ja uut söödakultuuri – malvat, mis kasvab 0,5 ha-l.
Külastajad näevad näitusel ka “Edasi” kolhoosi veiseid ja mullikaid.
J. SOOVERE
Kolhoosi Elu 6. september 1958
UUS KUIVATI
Nädala algupäevil valmis “Siiriuse” kolhoosi II brigadis uus viljakuivati. Se ehitati ümber vanast hobusetallist. Ehitusbrigaadi liikmed L. Mäe ja I. Soo võtsid ehitusest väga energiliselt osa. Tänu ei saa ütlemata jätta ka sepp E. Vainulale.
Nüüd on kuivati juba kasutusel. Tema läbilöaskevõime päevas on 3 tonni teri. Viljakuivatajaks kinnitati juhatuse poolt kolhoosis kaua aega korralikult töötanud sepp Richard Rooberg
E. JÕE
Kolhoosi Elu 6. september 1958
24 ha uusi kopleid
“Edasi” kolhoosis kasvab karjakoplite all olev maa-ala. Käesoleval suvel rajati juurde 24 ha uusi kopleid. Nüüd ulatub koplite pindala ligi 65 hektarini. Ettevalmistusi on alustatud selleks, et tuelval aastal teha juurde veel 30 ha kopleid.
Kolhoosi Elu 6. september 1958
Ühes kolhoosiaias
Keda ei rõõmusatks kevadel valendavates õites õunapuuaed või sügisel õunade küllus puudel! Aed muudab meie ümbruse kaunimaks, rääkimata sellest, et ta annab suus sulavaid õunu ja teisi puuvilju.
Ometi näeme rajooni kolhoosides puuviljaaedu liiga harva. Mõnel pool, kus õunapuud ongi istutatud, ei kanta nende eest kuigi palju hoolt.
Arvamuse, et puuviljadest ja marjadest ei saa märkimisväärset tulu, kummutavad aga vabariigi mitmete majandite kogemused aianduse arendamisel. Rõõmu toob samuti “Edasi”kolhoosi aiast, kust praegu ei saa küll veel suurt sissetulekut. Tuleb mainida selle kolhoosi juhatuse ja inimeste hoolitsevat suhtumist aiasse.
Alus aiale pandi 1952. aastal, mil istutati 360 õunapuud. Mõneks aastaks jäi küll aed veidi unarusse, kuid nüüd on see jälle õige hoole all. Aias on praegu 714 õunapuud ja 300 marjapõõsast. Puude, marjapõõsaste ja vahekultuuridena kasvavate köögivilade eest hoolitsevad aednik Õie Rist ja aiandustööline Marta Ristoja. Tööd leidub neile rohkesti. Sel aastal pritsiti õunapuid kolm korda viljapuukarboleumiga ja bordoovedelikuga, kaevati ümber võraaluseid, harvendati võra, anti väetisena superfosfaati ja kaaliväetist, hooldati marjapõõsaid.
Ühe asja üle on aednikul eriline heameel. Varem kahjustasid puid jänesed ja sügisel kippusid õunu maitsema soovimatud võõradki. Sel kevadel tarastati aga aed traatvõrguga, nii et nüüd pääseb aeda üksnes värava kaudu.
Peamisteks õunasortideks on kolhoosi aias “Antonovka”, “Tartu roosõun”, “Valge klaar” ja “Liivi kuldrenett”. Marjapõõsaste arvu suurendatakse veel: juurd etuleb poolehektarilisele maa.-alale karusmarjade ja punase sõstra põõsaid.
Tore on silmitseda vahekultuuridena kasvavaid porgandeid, kapsaid, punaseid peete jt. köögivilju, mis kasvavad lopsakalt.
“Sel sügisel saame õunu veel vähe. Las läheb mööd apaar-kolm aastat, seniks puud kasvavad ja hakkavad ilusat vilja kandma,” kõneleb Õ. Rist. On õige, et aed nõuab esmalt palju kulutusi ja vaeva, kuid hiljem tasub selle kuhjaga.
J. ELLEN
Rajooni põllumajandusnäituse eel
“Edasi” kolhoosis
Igal rajooni põllumajandusnäitusel on “Edasi” kolhoosi põllumeeste ja loomakasvatajate eksponaadid paelunud näitusekülastajate tähelepanu. Selle kolhoosi saavutustest ja kogemsutest võib ju nii palju õppida! Alati lahkuvad “Edasi” mehed näituselt mitmete auhindadega.
Heina-seemne alaseid eksponaate ja karja on demonstreeritud ka vabariiklikuil põllumajandusnäitustel.
Tänavusele rajooni põllumajandusnäitusele toodavaist väljapanekuist kuulub esimene koht heinaseemnele. Seemnesaagid kujunesid kõigiti headeks. Nii tuli hariliku aruheina keskmiseks hektarisaagiks 1050 kr, kusjuures ühelt hektarilt saadi koguni 1467 kg. Kerahein andis hektarilt 720 kg, raihein 850 kg, soonurmikas 699 kg ja aasnurmikas 270 kg. Ka timutisaak – 830 kg – väärib kiitust.
Kolhoosi põldudel on kasvanud ilus teravili. Talinisu “Orasheina hübriid nr. 1” andis 6 ha-lt keskmiseks hektarisaagiks 26 ts. Rukki- ja odrasaagiga jäävad kolhoosi rahva ssamuti rahule.
Taimekasvatusest toob majand veel näitusele kartuleid, söödakapsast, kaalikaid ja uut söödakultuuri – malvat, mis kasvab 0,5 ha-l.
Külastajad näevad näitusel ka “Edasi” kolhoosi veiseid ja mullikaid.
J. SOOVERE
Kolhoosi Elu 6. september 1958
UUS KUIVATI
Nädala algupäevil valmis “Siiriuse” kolhoosi II brigadis uus viljakuivati. Se ehitati ümber vanast hobusetallist. Ehitusbrigaadi liikmed L. Mäe ja I. Soo võtsid ehitusest väga energiliselt osa. Tänu ei saa ütlemata jätta ka sepp E. Vainulale.
Nüüd on kuivati juba kasutusel. Tema läbilöaskevõime päevas on 3 tonni teri. Viljakuivatajaks kinnitati juhatuse poolt kolhoosis kaua aega korralikult töötanud sepp Richard Rooberg
E. JÕE
Kolhoosi Elu 6. september 1958
24 ha uusi kopleid
“Edasi” kolhoosis kasvab karjakoplite all olev maa-ala. Käesoleval suvel rajati juurde 24 ha uusi kopleid. Nüüd ulatub koplite pindala ligi 65 hektarini. Ettevalmistusi on alustatud selleks, et tuelval aastal teha juurde veel 30 ha kopleid.
Kolhoosi Elu 6. september 1958
Ühes kolhoosiaias
Keda ei rõõmusatks kevadel valendavates õites õunapuuaed või sügisel õunade küllus puudel! Aed muudab meie ümbruse kaunimaks, rääkimata sellest, et ta annab suus sulavaid õunu ja teisi puuvilju.
Ometi näeme rajooni kolhoosides puuviljaaedu liiga harva. Mõnel pool, kus õunapuud ongi istutatud, ei kanta nende eest kuigi palju hoolt.
Arvamuse, et puuviljadest ja marjadest ei saa märkimisväärset tulu, kummutavad aga vabariigi mitmete majandite kogemused aianduse arendamisel. Rõõmu toob samuti “Edasi”kolhoosi aiast, kust praegu ei saa küll veel suurt sissetulekut. Tuleb mainida selle kolhoosi juhatuse ja inimeste hoolitsevat suhtumist aiasse.
Alus aiale pandi 1952. aastal, mil istutati 360 õunapuud. Mõneks aastaks jäi küll aed veidi unarusse, kuid nüüd on see jälle õige hoole all. Aias on praegu 714 õunapuud ja 300 marjapõõsast. Puude, marjapõõsaste ja vahekultuuridena kasvavate köögivilade eest hoolitsevad aednik Õie Rist ja aiandustööline Marta Ristoja. Tööd leidub neile rohkesti. Sel aastal pritsiti õunapuid kolm korda viljapuukarboleumiga ja bordoovedelikuga, kaevati ümber võraaluseid, harvendati võra, anti väetisena superfosfaati ja kaaliväetist, hooldati marjapõõsaid.
Ühe asja üle on aednikul eriline heameel. Varem kahjustasid puid jänesed ja sügisel kippusid õunu maitsema soovimatud võõradki. Sel kevadel tarastati aga aed traatvõrguga, nii et nüüd pääseb aeda üksnes värava kaudu.
Peamisteks õunasortideks on kolhoosi aias “Antonovka”, “Tartu roosõun”, “Valge klaar” ja “Liivi kuldrenett”. Marjapõõsaste arvu suurendatakse veel: juurd etuleb poolehektarilisele maa.-alale karusmarjade ja punase sõstra põõsaid.
Tore on silmitseda vahekultuuridena kasvavaid porgandeid, kapsaid, punaseid peete jt. köögivilju, mis kasvavad lopsakalt.
“Sel sügisel saame õunu veel vähe. Las läheb mööd apaar-kolm aastat, seniks puud kasvavad ja hakkavad ilusat vilja kandma,” kõneleb Õ. Rist. On õige, et aed nõuab esmalt palju kulutusi ja vaeva, kuid hiljem tasub selle kuhjaga.
J. ELLEN
Wednesday, September 3, 2008
Stabiilselt, hoolimata öökülmast
Võru Teataja 4. september 1928
Öökülm Vaabinas
Ööl, vastu 2. septembrit, oli Vaabinas ja selle ümbruses kaunis suur öökülm. Rohi oli päris kõre, madalamatel kohtadel on põllud “päris “valmid”. Et kõik põllud erandita haljad, siis on see kaunis kardetav põllumehele.
Rukkilõikus lõpul
Vaabinas on rukkilõikus peaaegu lõppemas. Suurem osa on juba koristatud. Ainult hilisemalt külitud rukis on veel kokkupanemata. Viimased vihmased ilmad takistasid tunduvalt põllumehele leiva koristamist.
Nurmedel on kuhilik kuhiliku kõrval reas. Rukis on tänavu Vaabinas keskmine, paiguti isegi üle keskmise. Kui vihm lõikuse lõpetamise ja peksmise juures takistusi ei tee, siis leivaküsimus Vaabina põllumehele muret ei tee.
Öökülm Vaabinas
Ööl, vastu 2. septembrit, oli Vaabinas ja selle ümbruses kaunis suur öökülm. Rohi oli päris kõre, madalamatel kohtadel on põllud “päris “valmid”. Et kõik põllud erandita haljad, siis on see kaunis kardetav põllumehele.
Rukkilõikus lõpul
Vaabinas on rukkilõikus peaaegu lõppemas. Suurem osa on juba koristatud. Ainult hilisemalt külitud rukis on veel kokkupanemata. Viimased vihmased ilmad takistasid tunduvalt põllumehele leiva koristamist.
Nurmedel on kuhilik kuhiliku kõrval reas. Rukis on tänavu Vaabinas keskmine, paiguti isegi üle keskmise. Kui vihm lõikuse lõpetamise ja peksmise juures takistusi ei tee, siis leivaküsimus Vaabina põllumehele muret ei tee.
Subscribe to:
Posts (Atom)
